Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna siin Tallinnas vikerraadio stuudios, ajakirjanikud Urve Eslas Postimehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja mina, saatejuht Aivar Hundimägi äripäevast ning tänases saates me räägime ühest analüüsist, mille kohaselt peaks kuue aasta pärast olema Eestis oluliselt vähem koole, kui neid on praegu. Me räägime valitsusest sellepärast, et sellel nädalal täitus valitsus ametisolekust 100 päeva. Me räägime maadevahetuse kohtuotsusest, mis sellel nädalal teatavaks sai. Ja aga me alustame saadet selle nädala sellise täht või suursündmusega ehk siis laulu ja ja tantsupeoga ja Sulev nagu Urve, et, et mis, mis laulu ja tantsupeo fenomen on, et sellest räägitakse palju. Nagu puudutab igat eestlast, toob kokku suured massid. Ma olen korra mõelnud selle peale, kui keeruline on seda seletada näiteks välismaalasele. Sest see on midagi sellist, mis ei ole mitte niivõrd teadmisi asi, aga siin kogemuse asi ja sinu positsioon selle suhtes sõltub sellest, kas sa oled ise olnud osaline või ei ole. Nii et inimesele, kes tuleb väljastpoolt, vaatab seda sündmust, see on tema jaoks sama mõistetamatu ilmselt kui antropoloogiline, selline mingisugune rituaal ühes kultuuris. Et seal on läbi aastate aastasadade kogunenud nii palju neid erinevaid kihistuse ja tähendusi, et aru saada, et miks nad nüüd ometi koos laulavad või tantsivad, miks nad nii õnnelikud on või miks näiteks nutavad mõne laulu ajal, et seda on väga keeruline jah, aru saada isegi? Meie keerulise ajaloo seletamisest mulle tundub, alati ei piisa selleks, et, et inimesele selgeks teha, mis on Ma olen sellega täiesti nõus. Tulin just siia stuudiosse kalamajast kõndisin läbi Tallinna vanalinna, see oli jälle turistide pungil täis eriti pallile sellesse siis ameerika aktsendiga inglise keelt rääkivaid inimesi ja siis nägin kolme kena daami Pärnumaalt, kes rahvarõivas olid sattunud raekoja platsil ja muidugi siis turistid. Arvasin, et on nagu osa atraktsioonist tegid, palun, pildistame nüüd nii, äkki deposeeritaksite nii, ja siis nii et noh, etlikud kruiisiturist siin Tallinnas keeta ei pruugi isegi aru saada, et täna võiks olla, mingi pidu tuleb hommikul siia, käib siin linnas ringi, läheb õhtul minema tema jaoks oli tõesti midagi, noh, selliste teistsugust, aga linn on jube kihvt vaadata, praegu. Igal pool kõnnib sulle vastu keegi, kes on rahvarõivas. Et see peotunne on üle üle linna juba. No ta lihtsalt on midagi meie sees, ma ei oska seda sõnadesse panna. See ongi, see ongi, seda ongi raske sõnastada, aga samas, kui ikkagi püüda seda kuidagi teha, et siis mulle tundub, et siin tekib mingisugune siuke suurem minapilt sealsamas lauluväljakul või, või siis seal tantsuplatsil ja see on minu meelest oluline, selle valgel on oluline see, et sellest ei tehtaks siukest väga elitaarset pidu. Et seal see see minapilt saakski tekkida, selline, mis ongi sihuke eestlaste eestlastele omane, see tähendab, et seal võivadki võivadki olla inimesed, kes võib-olla nii hästi ei tantsi või kes ei ole eliitkoor või, või nüüd eriti keeruline probleem, on see vanusepiirangu seadmine tantsijatele, eks, et et noh, et minu meelest need asjad ei ole ikkagi päris õiged, et võiks jääda selliseks rahvapeoks. Jah, aga neid esinejaid on sellel aastal erakordselt palju, see 32000 lauljad ja tantsijad on ka seal 10000 ja seal on ikkagi rekorduse torud ja ja kui sinna mingid piirangud peale panna, siis gangsule laululavaaega ka Kalevi staadion. Nojah, aga need on sellised kvantitatiivselt asjad, kõik numbrid, eks ju, et kui me räägime ikkagi nagu sisulistest väärtustest, siis sellisel juhul võib-olla kvantitatiivsed küsimused võiksid nagu natuke paindlikumad olla selles küsimuses. Küsisin kolleegi käest, kes on lapsest saati osalenud nii noort kui, kui siis üldlaulu ja tantsupeol ja aastaid-aastaid käinud. Ja ta ütles, et seal tõesti laulu kordama käib laulmas laulukaare all on väga kitsas saarelt. Et muidu on kõik, et see emotsionaalne nagu selline süst, mis sa saad või selline noh, on andnud, kõik on väga mõnus, aga väga kitsas. On teiega selle laulupeoga muidugi vedanud ilmaga. Selles mõttes, et siin mõned aastad tagasi oli väga kuum selleks nüüd juba lapsed minestama kokku vajuma, kuumus on hull ja õnneks on tajuda ka siis vihma lasknud meile öösiti. Praegu on väga mõnus. Aga mis veel, Välja toodides kolleeg elamuga viitasin, et ta ütles, et, et toimus muutus 2007. aastal koolinoorte laulu- ja tantsupidu ja, ja see oli just see aeg natuke pärast seda, kui koolise pronksi tallinn segi tekste, et see, et kui varemalt oli rahvast vähem publiku publiku hulgas, siis, siis pärast seda, kui see 2007 oli selline aasta, kus, kus nagu kasvas osalejat Te arv, kes sellest peost osa võtsid, kas siis osalete kuulajatena, et et võib-olla on ka see nagu selline märk, et ta ikkagi noh, tähendab meile, et, et me näitame, et me oleme nagu koos ma väike rahvas, aga et kui me oleme nagu koos, siis me oleme tugevad. Üks väga huvitav uuring tuli välja eelmisel aastal, Marju Lauristin ja Peeter Vihalemma tehtud ja nemad nimelt uurisid seda, et kuidas inimesed suhtuvad lauludesse, laulu ja tantsupeost ja see, mis nad leidsid selle siis uuringu tulemus oli just nimelt see, et, et see ongi selline oma identiteedi taasloomine, mis seal toimub ja sellisel kujul on ju noh, minu meelest üsna üsna arusaadav, et ta tekib pärast selliseid selliseid vapustusi ühiskonnas on selline vajadused identiteedi taasloomiseks suurem. Täitsa päri. Aga siin. Mis võib hakata võib-olla natukene segama sellist sellist suurepärast pidu on see, kui seda sama identiteedi taasloomise soovi. Kuidagi poliitiliselt natuke püütakse võib-olla võib-olla kasutada või rakendada. Et ma nüüd ei ole päris kindel näiteks, kas, kas on hea öelda, et see on sellise patriootlikkuse kasvatamise koht või või kas on, kas on näiteks hea plaan poliitikute poolt kaaperdada katse kaaperdada mõnda sellist sellist pidunud sellistel parteipoliitilistel ees kindel, et see on võib-olla ka niisugune väike väike väike ohukoht, et minu meelest siuke eestlase ja tema laulu vahele ei saa miski tulla, et las ta laulab selle pärast, mis ta tahab ja keegi ei saa öelda, miks. On need, siis need katsed väga palju No mõned ikkagi on sellised piinlikud, ma ei tahaks nüüd hakata nüüd ükshaaval siin välja tooma, eks inimestel endal on ka piinlik, kes sellega hakkama said, aga. Varasemad üheksa varasemad samas jällegi ütleme, et kui siia korraldatakse siin Eestis eesti sõpradega koosolemise ja tuuakse meie siis aukonsulid siia igasugu külalisi tuleb, siis noh, mis saab olla parem moment poliitikutel nendega kohtuda kui, kui laulupidu, sest see on see, mida meil on näidata veel ja aidanud päris sedasi, et ma sain aru, mida sa pidasid silmas, aga aga noh, et selle taustal siiski tehakse vaikselt mingit pidi poliitikat ja teistpidi patriotismi kasvatamiseks. Aga siin ei ole vaja seda kasvatatud, nagu kasvab ise meie sees. Moment on suurepärane. Ma ei teagi, kus, kus eestlased oleksid rohkem ühtseid kui laulupeol mõnel suurel spordivõistlusel võib olla. Ja, aga vaat see isamaa, millele lauldakse, selle tähendus on eri inimeste jaoks erinev, eks. Et ta ei pruugi olla alati see poliitiline Isamaa sugugi, aga see, et seda justkui noh, ma ei ütle, et, et see nüüd on väga levinud tendents, on lihtsalt koht, kus ma näen väikest ohtu. Et kui hakatakse ütlema, et see isamaa, millest sa laulad, peaks olema just see poliitiline Isama. Aga ta ikkagi jah, et me emotsionaalselt on ta selline väga, väga oluline, ma ise seda tantsupeo etendust õhtul vaadates ma vaatasin, et neid inimesi, kes olid tulnud publiku hulka ja ta tõesti on selline, et sa noh, üks asi on vaadata seda eemalt või lugeda selle kohta, aga kui sa oled selle selle ürituse sees, et siis ta annab nagu ikkagi sellise laengu emotsionaalsete ja teine asi, see rongkäik, mis, mis täna tegelikult algab kuu, tallinlased ja veel ka Tallinna lähivaldade inimesed saavad kohale tulla ja seda kõrvalt vaadata, et, et ka see on iseenesest tugev, tugev emotsionaalne kogemus. Teatud lõhestatus muidugi tunnetan seda oli nii, eile ikkagi on täna pärast inimesed ikkagi jagavad ennast ka jalgpalli ja laulupeo vahel tantsupeo vahel. Et ma ei tea, kas seal laulupeol on üles seatud suured ekraanid, aga kui seda ei ole, siis oleks tagumine aeg seda teha. Aga samas, meil on kõigil olemas mobiiltelefonid. Vajadusel. Tõenäoliselt need hakkavad lihtsalt kinni kinni jooksma. Et see on viimaste aegade suurte spordi vabandust, kultuuriürituste probleem olnud, et selle inimesed näpivad massiliselt, telefoniajad on kurjad sellepärast, et nad ei saa näha hea kvaliteedi ja jalgpalli. Ja seal on, noh, eks elu ongi täis täis valingi kui küsimus ja on kindlasti täitsa arvestatav hulk inimesi, kes siis alternatiivse ürituse nael näiteks Schillingule. Ja teine asi on see, et üks asi on ka kohapeal, et ma Manuga tantsupidu vaadata, võib-olla isegi telest noh, ütleme siis, sa näed, näed neid, neid mustreid ja seda, mis seal nagu staadioni peal toimub, et, et võib-olla seal kohapeal sõltub see, kuhu sa satud ja kus. Aga kohaloleku efekt on teistsugune, täpselt, täpselt seal on täpselt sama, kas sa lähed nüüd laulukaare alla, vaatasin telekast. Ongi helikvaliteet võib kohati olla tunduvalt parem telekast aga kohaloleku efekt on jällegi see, mis sulle meelde. Muidu on ainult üks telesaada. Aga kui veel valikutest rääkida, siis sellel nädalal tehti valik ühes pikas kohtumaratonis siin üle kaheksa aastat kestnud maadevahetuse uurimine, kriminaaluurimine, kohtuasi ja riigikohus siis otsustas, et et kohtuda alused on süüdi. Ehk jõudsid samale, põhimõtteliselt samale järeldusele, mis siis teine aste, ringkonnakohus. Ja, ja, ja vist ütleme ainult üks ettevõtja Einar Vettus oli see, kes, kes siis vabastati mõistliku aja möödumise tõttu süüst, et tema karistus või tema tegu pole sellinemi minna pärast sellist vintsutus peaks veel eraldi kuidagi karistama, aga aga siis ühelt poolt maksumaksja palgal oleval olnud inimesed, Villu Reiljan Kalev, Kangur, ester tuiksoo, keda keda süüdistati, jäid süüdi pistise võtmises ja siis teiselt poolt rida ettevõtjaid, kelles kindlasti tuntum Toomas Annus ja nendega seotud firmad, kes siis jäid süüdi pistise või hüvede andmises. Ma arvan, et see oli Eesti ühiskonnale väga turg pääl. Kurb päev selles mõttes, et kui sa kuuled, kaks endist ministrit on tegutsenud korruptsiooni vallas ja seal on üks börsiettevõte, kes saab koristada sama asjadest riigiks stepi, et siis ikka unistan, mitte ühtegi ühiskonda. Selles mõttes oli väga valus päev. Eesti. Eesti rahval on teisest küljest jällegi eestlased, võiksid rõõmu tunda, et see näitab, et ei ole sellist puutumatut klassi. Meie ühiskonnas, et igaüks peab arvestama sigadusi, teeb siis sellest koristada saab. Jah, ma olen nõus, eriti selle viimasega, mis sa ütlesid selle selle poolest, miks see päev oli kurb natukene siin mul on üks lisa, võib-olla veel sellele on just nimelt see, et tegelikult need, kes osalesid selles maadevahetus, on mingis mõttes võidumehed kõik rahaliselt. Ja samas on ju alati küsimus selles, et kas see tingimisi karistus ikkagi oli proportsionaalne sellega, mille, mida nad korda saatsid. Küll aga ma olen nõus sinuga selles osas, et tõepoolest et mingisugune pikka aega kestnud usalduskriis sai justkui mingisuguse väikse väikse leevenduse. Sest noh, üheksa aastat vist sellest hetkest, kui see kriminaalasi vist Stolgatatelt. Et sellest on ikka tohutu aeg ja läbi käidi ju kõik kohtuastmed ja, ja see mis meeleolud ühiskonnas vahepeal valitsesid just nimelt siis, kui üks kohtu osta siis kõik kohtu, selle Harju maakohus, mis kõik õigeks mõistis. Pärast seda tekkis küll selline väike lootusetuse tunne ühiskonnas ja osaliselt selle tagajärg, ma võiksin öelda, on ka see Reformierakonna rahastamisskandaal ja kõik muu selline, mis järgnes sellele sellepärast, et et nüüd Silver Meikari paljastused olid ju osaliselt ka sellest tingitud, et ta sai aru, et muud viisi kui ise välja tulla mingisuguse asjaga ei olegi võimalik midagi muuta. Lihtsalt sellepärast, et kohtu peale ei saa kindel olla. Aga nüüd on ometigi siis üks asi on vähem, sest olemas on see jah, et me saame näha, et et kohtul võime menetleda ka sellist, noh, tõepoolest nagu riigijuhtide kohtuasju selliselt, et saad saavad kui mitte päris õiglase karistuse, siis vähemasti hiiglas on mingis mõttes elule. Muidugi, need olid rahaliselt kasulikud nendele maade vaatajatele, et selleks neid maadevahetusi tehtigi. Ja kohtualused ju püüdsid ennast kaitsta väite kätte. Vahetasin maid, et see ei ole ebaseaduslik. Muideks, ei olnud ebaseaduslik, keegi ei olegi öelnud, et see oleks ebaseadusliku. Ebaseaduslik oli pistise võtmine, vee altkäemaksu võtmine. Maid ikka vahetult igasugust vara võib Eesti vabariigis vahetada. Ja ta oli selgelt poliitiline kohtuprotsess, mitte selles mõttes poliitiline, et üks poliitilistel eesmärkidel seatud selles mõttes, et selle selles protsessis sai alguse partei suure partei lagunemine. 22 ministrit lasimeks katsid oma kogu oma poliitilise kapitali reegleid. Meile tõmmati kriips peale. Ma ei kujutaks ette, kuidas Villu Reiljani või Ester Tuiksoo oleks võimalik tõusta. Nojah, see on tõsi, aga samas on niimoodi, et aeg ju läheb ja häbi hajub. Aga raha on see, mis nende puhul vist teab. Mis on, mis võib-olla veel selle noh, ütleme selle teema puhul siis tegelikult me me, me ei saa nagu öelda, et see oli juhuslik, et, et ühelt poolt Villu Reiljan Süüdi jäi ja teiselt poolt Toomas Annus ja Merko-ga seotud ettevõtted. Et tegelikult sellel ajal oli, oli ikkagi süsteem, et see oli Villu Reiljani teine kohtuasi ütleme, kus, kus teda on nagu süüdistatud, kas selles on süüdi mõistetud jah, selliseid korrosiooni korruptsioonis ja see on tegelikult ka Merkuga seotud seltskonnale teine kohtuasi, kus varasem samuti süüdi mõistetud Ivo Parbus ja seen Elmar Sepp ja Tallinna linnaametnikud ehk et see tegelikult näitab, et, et see oligi selline Eesti suurima ja võimsaima ehituskontserni äristiil nendel aastatel, et, et saada endale konkurentsieelis kasutades siis selliseid alatuid võtteid ja makstes ametnikele või poliitikutele meelehead. Et jah, Toomas Annus pärast seda kohtuotsust tõenäoliselt ei, tema rikkus oluliselt ei, ei kahane. Aga aga just nagu eetiline pool ja see mainekahju on, on, on kindlasti kindlasti olemas muidugi poliitikud või ka need ametnikud, et noh, nendel nagu nende selline poliitiline karjäär on, on selliste otsuste tarvikud seal on kinnisvarabuumi ajal me püüdsime Ekspressis analüüsid, et mis on Toomas Annus ja Merko, edu aluse, siis me leidsime, et see on see, et see ettevõtja firma suutsid just krunte õigetes kohtades just hästi soodsate hindade hankida, millel on tollal ettekujutada, ükskõik kuidas hankimine käis siis seda huvitavam on üks tunnistus, mille andis, on see suur konkurent Toomas Luman, kes, kes ka kohtus tunnistamas, tema selgitas, kuidas aastal 2001 tabas ära, et nad, kinnisvarabuum on Eestis alanud, et kiiresti tuleks vajamaid hankida. Sõitis siis isiklikult mööda Tallinnat ringi ja vaatas, kus on vabad krundid. Selgus, et need, mis olid eraomanike käes, neid ei müü mitte keegi, sest kõik tahtsid ise arendada, arvasin, et nad on hästi targad ja tublid ja need, mis olid riigi käes, nende kättesaamine oli põrgulikult raske. Siis tuli hakata mingeid skeeme kasutama. Ja skeemid läksid läbi millegipärast. Tunduvalt etemad tema suur konkurent Merko. Jah, nad on Merko ja annuse tema abilised, nõunikud, nagu süüdistatud, et nad on kuidagi, neil on liiga tehtud tagannatud erinevaid vandenõuteooriaid ja sedasama Lumanit, et teda kuidagi soositud ja siis rahvaliit ja ja Merko on kannatajad, aga, aga ma endiselt selle nagu kohtuotsuse valguses tahaks toonitada seda, et vaat, kui sa nagu ei tee selliseid asju, kui sai, ei paku erinevas vormis pistist või meelehead, et et siis on väga raske sind ka rünnata. Tal ju sellistest asjadest nagu süüdimõistvalt. Et, et see maadevahetus oli küll seaduslik, aga nagu suladusega ütlesid, et tsens võtteid kasutati, et need ei olnud seaduslikule maid kätte saada. Jah, Kuuse osaliste käitumine see oli ikka on, et me oleme seal Ekspressis avaldanud aeg-ajalt näide siis pealtkuulatud kõnesid ja mingeid situatsioone kuval, maadevahetuse majade vaadata sattunud, et äärmiselt naljakalt enam mitte keegi ei käitu niimoodi, kui ei ole põhjust midagi varjata, et kui ikkagi minister tuiksoo ütleb, et ma igaks juhuks helistan võõra telefoni pealt, siis seal tekib küsimus, et mis tähendab mis, miks igaks juhuks või, või et noh, et kui Toomas Annus üritab seletada, et me tahtsime tõepoolest anda Villu Reiljan-ile osalusena ühes ärimaa projektis, et see peaks tulema Merko mainele kasuks, et minister on ka üks investor, siis mis kuramuse pärast peaks see meister tulema mõne minia või nihukese kaudu, et sellel juhul ei kaasne ju mitte mingit maine tõuse, kui tahad ära varjatud? Et on täiesti selgelt. Nii oli tegemist varjatud ärihuvidega. Neid pidi varjama niikaua, kuni Reiljan enam ei ole minister sellest kohast ammu loobunud, siis ta tuleb väljarikka mehena. Sellega seoses on veel üks minu meelest päris huvitav aspekt ja see on see, kuidas me suhtume jälitustegevusse. Et kui ühel hetkel tundus, et jah, et paljusid ei saagi arvesse võtta sellepärast et nad justkui ei ole siis õigel moel hangitud siis eriti kõrvutades seda NSA skandaali siis jäi nagu korraks tunne, et jah, et sellise lihtsa inimese järgi justkui siis tema pealtkuulamine ja tema andmete salvestamine on justkui lubatud tegevus, aga samas ei olnud ka selliste riigijuhtide koha pealt see päris niimoodi ei ole, siis nüüd on ka see, see nagu mõnes mõttes sellise lihtsa inimese peas või jaoks lahenduse leidnud, et jah, et sinu kõrgema positsiooniga ühiskonnas ei kaasne mitte mingisugune kaitse vaid, vaid pigem siis noh, vastupidi, et seda suurem peaks olema see huvi selle vastu, et kas sa ikkagi teed oma asju õigesti. Jah, aga ütleme, kaitsvalt tõstatasid siin ikkagi väga õigeid küsimusi. Et kas load, mis välja anti, kõik seaduslikud, kas nende täitmist jälgiti, keegi kontrollis seda, et seal oli palju segadust ja ja ka kaks riigikohtunikku ikka ütlesid välja oma eriarvamuse sugugi nõus sellega, et kus hellitustegevus toimus? Kui see ongi keeruline küsimus Jah, ja riigikohtu kohtunike eriarvamusele ja üks nendest kahest seerik Kergandberge ta ka kritiseerib oma selles põhjenduses, mis ta, mis ta kirjutas kritiseerib oma kolleegide kolleegide tööd ehk nende kohtunike tööd, kes andsid välja jälituslubasid, et nad olid antud liiga pealiskaudselt ja kergekäeliselt. Ja võib-olla on noh, kogu selle maadevahetuse kohtuasja nagu üks selline edasine tulem võiks olla see, et, et meil võiks tekkida debatt või diskussioon ka meie nagu kohtusüsteemi kvaliteedi osas. Külm Norman Aas, riigi peaprokurör ühes intervjuus Päevalehele ütles, et tegelikult see jälitustoimingutega seotud asjad said juba korda 2006 2007, et noh, hinnati 2005. aasta aasta tegevust. Aga, aga et kui noh, ütleme küsimus on selles, kui hästi on see üksikisik kaitstud, et ka sellise võib-olla siis riigi riigi Esindajate ülekohtu eest et sealse tekkis vähekese või noh, see otsus tekitas kahtluse, kohtasin, tekitas kahtlust, et jälitatakse liiga kergekäeliselt. Aga see on natukene probleem küll ja natukene üldisemalt vaataks seda üldiselt kui sellist riigi läbipaistvus probleemi, sest on ju selge, et, et on teatud toiminguid, mida riik peab tegema, mis inimestele ei meeldi. Aga samas selleks, et inimene saaks olla kindel selles, et see on tehtud tõepoolest õigesti õiguspäraselt peaks olema nii läbipaistev kui võimalik, eksis, kui mitte enne, siis vähemasti hiljem oleks võimalik välja võtta, et vaadata, kui palju, mida ja mis põhjusel ja nii edasi, aga alati kahjuks seda ei ole, et näiteks, et et ka kõik see, mis puudutab noh, sihukest võib olla. Ütlesin natuke, kui läheb teise teema peale näiteks seda, et, et kui suur õigus on riigil nõuda mingisuguse interneti sisu eemaldamist, et ka seda näiteks me teame, et üsna palju sisu võetakse internetist maha. Aga samas statistikat selle kohta ei ole, et just seeläbipaistvus küsimus minu meelest ka on see, mille juurde tasuks diskussiooniga tulla. Nojah, siin on jälle omaette küsimus, kasvõi ütleme salaja pealtkuulamist, et üks on kriminaalmenetlus ja seal nagu lööks õigus teada saada, kas sind on kunagi pealtkuulatud või mitte. Teine on luuretegevus, see luuretegevus, noh, see peaks jääma salajaseks. On teatud piirid loomulikult, kus te, kust ei saa nüüd seda päris lõpuni lõpuni läbipaistvust küsida aga samas ka see piir peaks olema nagu enam-vähem võib-olla siis selge, et inimene, inimesel peab säilima kindlus selle kohta, et need protseduurid, mis tema suhtes ette võetakse, et need on seaduslikud. Kogus nägi vähemalt siin vigu, minu meelest mõlemate töös nii advokaaditöös kui ka prokuratuurid vees üritades näiteks kaitsepolitsei kasutada ühte assistenti, kes oli läbiotsimistel osalenud ja siis küll tellinud tema käest köhe raamatupidamislike ekspertiisi. Loomulikult selline asi ei läinud läbi, seal tegemist on ühe poolega seotud tegelasega valmis, nagu eriti häbiväärne, minu meelest seal oli see Žigi kohtu hinnang advokaatide tööle, et põhimõtteliselt selle kahe koha advokaadi puhul sel annuse kaitsjate ja Reiljan kaitse puhul toodi välja, et nende töö oli ikka väga madala kvaliteediga, nad mitte võib-olla madal kvaliteet, halvasti öeldud, et õigem oleks öelda, et nad puhusid oma kaebuse liialt suureks, kordasid ennast ja, ja täitsid lehekülgede kaupa pabereid, nad tegemist on eesti, tiirles mõttes ikkagi tippadvokaat. Aivar Pilve on jah, just Glikman sai siin eriti pihta, et seda oli sedeli üllatav lugeda, sellepärast et tavaliselt ei näe, et kohus annaks selliseid hinnanguid advokaatide tööle. Me nägime tegelikult need aduvatega ju avalikus ruumis, üks asi on see, mis seal kohtusaalis toimus. Aga teine asi, et kogu selle protsessi ajal käis ikkagi väga tugev avalikkuse mõjutamine ja mulle tundub, et nagu mõlemast suunast, aga aga ütleme, need kohtualused ikkagi nägid selle selleks ka väga palju vaeva. Et nii nende advokaatide väljaütlemised seal olid PR-firmad mängus, kes üritasid erinevate võtetega nagu sellist soodsamat keskkonda sama klientideks teha, et et see oli nagu selline, noh, ütleme see kohtuvaidlus oli võib-olla selline tipp, mis, mis hästi välja paistis, aga see, need allhoovused, et neid, neid kõiki tea. Huvitav on samas näiteks mina kirjutasin selles sellel teemal aastast 2005 ja eks nendest artiklitest, mida tollal kirjutas, on muidugi selle kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Selle protsessi jooksul üritanud mind mitte ükski osapool meetrit ja mitte keegi ei tahtnud, sest ma kirjutaksin sellest protsessist ühtegi lugu. Vastupidi, kõiki kõiki huvitas see, et ma oleksin vait. Nojah, aga samas tuleb tunnistada, et see on üsna vilets PR-töö kui ajakirjanik võib-olla otseselt mõjutada, mulle tundub, et need mõjutamised käivad ikka tunduvalt. Kaudselt ei, minu meelest eesti rahvust on, oli lihtsalt selle protsessi meest väga suur huvi, sellepärast et nad selliste panustega mängu näeb väga-väga harva. Ja veel, mis huvitav oli, on seal kohtuotsuses riigikohus ütles välja ma arvamuse meedia kohta. Et Ta ütles, et seda süütuse presumptsiooni ei ole meedia rikkunud, et meedia ei sekkunud sellesse kohtupidamisse. Mina küll ei mäleta, et mul keegol on mingis jamas süüdi pidime, kirjutasin, et et keeles, keda milleski kahtlustati. Mis on ühe poole argumendid, mis on teise poole argumendid. Et jah, et ei saa olla olukorda, kus või eeldada, et kui on mingi selline noh, laiemalt huvipakkuv protsess, et siis me oleme kõik vait kuni selle hetkeni, kui nii riigikohus oma otsuse ära teeb ja siis hakkame seda kajastama alles pärast seda aegselt ja et see on nagu selline mõttetu eeldus. Ja siis, kui me mõtleme nüüd sellega, et kas Eesti on nakkub korruptiivne riik, siis mulle tundub, et seda see protsess nüüd küll ei näitajat, vaatame nüüd välisuudiseid, mis meil mis meil siinsamas Euroopa liidus toimub, sest noh, Rumeenias on väga suur jama praegu. Sellepärast, et mafiooso olevat andnud raha presidendi vennale, seal rahva arutelud, kas ka ka parlamendis oli arutelu, et kas riigipea peaks tagasi astuma. Prantsusmaa endine president peeti kinni seoses korruptsioonikahtlusega enne seda. President Chirac mõisteti süüdi. Et me näeme, et veelgi kõrgemal tasemel seda korruptsiooni olnud Saksamaal on olnud asju. Aga need viimased näited, mis on, mis on selle nädala jooksul praktiliselt Ta tuli sellel nädalal uudis, et Helsingi linnas suure sellise korruptsiooni või petuskandaali kohta, et kus suured raha tal on ametnike poolt kõrvale kantud. Et selles mõttes võib-olla see maadevaatus. Kui sa ütlesid sulav selle teema alustuseks, et ta nagu ühelt poolt kurb päev oli ja teiselt poolt mitte, et mulle endale tundub, et et see otsus nüüd ära tulid, tegelikult oli hea päev ja sellele tuli siis ainult minu õiglustundega peale, kas, nagu kokku enesel, kui ta oleks veel veninud, et siis oleks tekkinud küsimused, kas mingi mõistlik menetlemise aeg on läbi saanud ka see võttis tegelikult otsuses päris suure mahu arutelu, et kas, kas mõistlik aeg ületatud või mitte ja kuna see mõistlik aeg üldse algab, kas miitlik aega sellest hetkest, kui keegi andnud välja käsu, et hakkame pealt kuulama või sellest hetkest saadik, kui keegi inimene saab teada, et teda kuulatakse pealt või sellest hetkest, kui ta kutsutakse sinna kahtlustatavana, et siin oli ka erinevate kohtualuste puhul, olidki erinevad ajad. Et noh, näiteks Kalev Kangur ilmselgelt pidi midagi mõistma, et midagi toimub, kui ta leidis oma kabinetist pealtkuulamisseadme Von Krahlis maa maa-ameti peadirektor ja siis ta tegigi oma arvutist selliseid suuremat sorti puhastuse. Üritas korrut vabandust, mitte korruptiivselt käituda, vaid üritas konspiratiivsevalt käituda. Aga tal ikka järel ja, ja salvestamisseadmed töötasid. Ja täitsa uskumatuid vestlus ei saa tegelikult, et seal saunas kuulati pealt, kui ka kõrtsis kuulati pealt ja see huvitav oleks näha seda tehnikat, millega siis kaitsepolitsei selliseid asju kätte saab. Aga lähme siit edasi. Praeguse valitsuse juurde rääkisime maadevahetusega, palju endistest ministritest, räägime praegustest ja sellel nädalal siis Taavi Rõivase valitsusel sai täis sadada ametisolekut. Millise hinnangu te annate või mis märksõnadega võiks iseloomustada Taavi Rõivase valitsust selle esimese 100 päeva järel. Siin on selliseid erinevaid emotsioone sellega seoses, aga aga kui nüüd vaadata ajakirjaniku poolt, et siis selline rõõmustav muutus, minu meelest on toimunud sellega, kuidas valitsus suhtleb pressiga ja see on ju selline samm-samm selle poole, et mismoodi need suhted saaksid natuke. Marcel mõtleb Tallinna TV minema ajamisse. Ei, ei, ma nüüd ei pidanud meediat silmas pidasingi rohkem ajakirjandust, aga tuleme selle juurde võib-olla natuke hiljem tagasi. Aga kui jah, vara parasem, Ansipi valitsus oli sügilinek võib-olla natukene natukene üleolevam selle suhtlemisega, siis Raivo valitsus on küll selline hästi vastutulelik ja infot väga varmas jagama ja see on ju selline esimene asi, mis, mis pressiga võib-olla see koostöö teeb selliseks lihtsamaks, heaks. Aga kui nüüd laiemalt mõelda, siis see ühiskondlik tellimus, mis oli olemas tolleks hetkeks, ehk siis et palju uusi nägusid. Seda ju tegelikult ka tehti. Ja see kajas vastu üsna selgelt ka reitingutes hiljem et mingisuguse tellimuse mingisuguse tellimuse täitmise vajadusele saadi väga täpselt pihta. Ja sellega justkui ollakse päris hästi õnnestunud. Mis mulle veel meeldib, on see, et et kuna kui, mis ma tähele veel panen, on see, et kuna need ootused Rõivase suhtes olid ju alguses suhteliselt madalad siis seda lihtsam ilmselt oli tal teha selline noh, suurepärane sisenemine. Selline suurepärane etendus ja, ja muljed on suhteliselt head, tema selline enesekindlus, tema üsna selge loogilised mõtted. Et kõik see on jätnud päris hea mulje. Olen Urvega sellelt täitsa nõus tõepoolest nähtavasti oodatud ärriti palju ja ja kui inimene selles olukorras käitub hästi, siis see mõjub kokkuvõttes väga hästi käitumisele. Muidugi ta selle 100 päeva ajab sulle need jalad, kriitikavabad päevad, et IRL endine valitsusliige valitsuse partei oli selgelt solvunud valitsusest väljaviskamisest andis minu meelest turmtuld kogu aeg valitsuse pihta. Selles ei muutu, ma arvan, see läheb kuni kevadeni välja, see ongi nende võimalus. Muidugi üks oluline asi minu meelest veel ja see on see, et tegelikult, ega keegi neile ju seda sadat päeva kriitikavabalt ju tegelikult ka ei lubanud. Et tavaliselt see saadav päeva antakse sellisel juhul, kui tegu on pärast valimisi ametisse astuva valitsusega, kelle kohta teatakse, et nad on vähemasti arvatakse, et need järgmised neli aastat pukis. Sellel puhul oli ju teada, et üle 11 kuusid mitte kuidagi välja ei venita. Ja sellisel puhul oleks olnud lihtsalt ebaproportsionaalne. Lubada neile seda sadat päeva. Et, et minu jaoks jah, see kriitika oli nagu suhteliselt suhteliselt ootuspärane. Mis, mis mul on nagu ütleme, Taavi Rõivase käitumisest võib-olla silma hakanud, mis haakub ka natuke sellega tol olla pildil ja on see, mille üle on ka kritiseeritud, vilgutab tema puhul, et ta paneb väga palju rõhku sellele, kuidas ta sotsiaalmeedias väljapaistvate sotsiaalvõrgustikes, et arvukalt pilte postitusi Facebookis, Twitteris. Aga noh, ma arvan, et see töötab, ta peabki seda tegema, ta peabki nagu nii-öelda ennast pildil hoidma. Et selles mõttes Ansipiga, kui võrrelda, siis Ansipil polnud sellist vajadust särada internetis titaan teise põlvkonna poliitik Taavi Rõivast, ta on noorem kui Ansip. Teine põlvkond on harjunudki suhtlema hoopis teisi kanaleid pidi. Lisaks sellele on Taavi Rõivas vist kunagi töötanud ka arvuteid maale toovas firmas. Et tal on IT või suht viitis kuidagi vaenulikult, vastupidi, ta kasutab kõiki moodsaid lahendusi ära. Selles mõttes meil on moodne peaminister ja ma arvan, et see tuleneda Iidee huvist, vaid ikkagi see, et kui on eraldi inimene, kes peab temast tegema pilte ja neid Facebooki üles panema, et siis pigem ma arvan, et see taust on ikkagi selles, et see on teadlik tegevteadlik. Aga minu meelest on see suurepärane strateegiline mõtlemine sellepärast et ta ju teab, teab ju väga hästi, kui vähe tal on aeg, ta teab väga hästi, et see on tema võimalus. Ta teab väga hästi, et sellest nyyd sõltub, mis saab temast edasi kuhu tema ilusad sinised sokid teda kõik ei ole viinud selle nüüd selle napi aja jooksul, eks ole, see, see nimekiri on noh, päris päris aukartust äratav, Cameron Merkel, Barroso ja kõik teised, keda keda ei jõua nimetada. Ta teab üsna hästi, mis on kaalul ja seetõttu, kuidas tema on suutnud selle meeskonnatööle panna selle nimel, et igast hetkest võtta maksimum ja teha ära see töö valitsuses. Milleni me ilmselt jõuame, on kõikide nende eelnõude seadustena ja samal ajal teha sihukest väga tugevasti PR-projekti nii Eesti kohta välismaal kui ka enda kohta Eestis. Nii et see on väga suurepäraselt, noh, ma ütlen suurepäraselt, strateegiliselt läbi mõeldud asi ja üsna hästi teostatud või väga hästi teostatud. Nii et selles mõttes jällegi noh, ma lihtsalt vaatan kõrvalt ja mul on hea meel Aga lähme sellesisulise poole juurde, et me rääkisime palju vormistatud, et mis see valitsus on, on nõudnud ära teha või, või noh, ütleme 100 päeva ei ole üldsegi pikk aeg ja saab paljuski Pealt tegema asju, mis on, on teise valitsuse jäetud. Aga teisalt Reformierakond on Eestis olnud võimul üle 10 aasta, nii et need öelda, et et neil on vaja, mingit sisseelamisaega võib-olla ka pole, poleks päris õige. Ansipi valitsusele oli seitse prioriteeti. Need olid valitsussektori ülejäägi saavutamine, positiivne iive, tootlikkuse kasv aastaks 2020 kriisieelsele tööhõive taseme saavutamine põhihariduse või madalama haridustaseme mitteõppivate noorte osakaalule rändamine tervena elatud eluea kasv, kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel. Kui me vaatame Rõivase valitsust, siis seal selle kohta valitsuse ajal kuduküljel öeldud küll, et tegevuse eesmärgid on 14. poliitika valdkonnas kuid üldiselt tegevusnäitajad on välja toodud mitte 74. Et seda natukene vähem, need on siis laste vaesuse vähendamine. Laste absoluutse vaesuse määr väheneb 8,4 protsendini. Siis on tööjõu maksukoormuse langetamine, tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 33,2 protsendini. Kolmandaks, Eesti julgeoleku kindlustamine, riigi valmisolek sisemiste välisim väliste ohtudega toimetulekuks on tagatud, kaitsekulud säilivad kahel protsendil SKP-st ja siis neljandaks jätkusuutlik riigi rahandus, valitsussektori eelarve positsioon 0,2 protsendiga struktuurses ülejäägis. Et natukene nende eesmärk on, vähemalt mulle tundub Ajalist ajalist mõõdet, et see on ju selge, et 11 kuuga ei jõua nii palju kui nelja aastaga. Aga need eesmärgid tunduvad olevat sellised, mille kohta rõivas ma arvan, kevadel, saab öelda enne riigikogu valimisi. Osa neist on tõepoolest osadega ju on ka alustatud ja osad on juba ka tehtud. Ja osadel ikka varem, jah, kui me räägime kaitsekuludest, siis on ta võtnud realistlikud eesmärgid, on mõelda, et ta ei ole midagi sellist noh, nagu üle pingutanud, et vaatame Ansipi valitsus, siis seal olid mõned asjad. Ei puudu, et nad ei olnud meil siin eelmisel aastal positiivne, mis teha? Eesmärk oli, aga lihtsalt ei tulnud täis seal muidugi nende Ansipi valitsuse eesmärkide puhul on ka mõned asjad selles selles mõttes raskesti muudetavad, ei saagi kohe välja öelnud, et kuidas, kuidas parajasti. Tulemus oli. Aga mul on üks selline tähelepanek veel, mis, mis seondub selle 100 päevaga ja see oli tänav küsitlustega seoses. Vaatasin paari videoklippi, kus inimeste käest tuli siis küsitud, et noh peaminister ja uus valitsus ja 100 päeva ametis olnud, et kuidas ta tema tööga rahul olete, oskate nimetada midagi, millega te eriti rahul olete ja noh, inimesed küll teadsid, et jah, et vist on jah uus peaminister, aga aga nüüd midagi nimetada küll ei osanud keegi, et millega need ei peaminister või valitsus nii väga hakkama on saanud. Huvitaval kombel isegi mitte kooseluseadust, mis küll ühel hetkel ühel hetkel küll tundunud Ei tulnud valitsusest, selle tegid 41 riigikogu saadikut, esitasid. Paraku see seondub ikkagi üsna selgelt selle selle valitsuse vahetusega, sellepärast et valitsusvahetusel ajal see just parajasti hinna jõudis. Et, et see, kui palju sellest selle taga oli rõivas isiklikult või mõni tema ministritest on omaette küsimus, aga see on sellega ilmselgelt seotud. Et isegi mitte midagi ei ei suudetud nagu nimetada. Ja siit tekib nagu päris huvitav küsimus selle kohta, et et millisel viisil tuleks siis inimestele kommunikeerida seda, millega valitsus Ma miskipärast arvan, et Ansipi valitsuses mul oli tegelikult samad probleemid, et ega me igapäevaselt jälginud, mida see valitsus teeb. Et aga mõtlema, et mis siis on juhtunud siis kui keegi ütleb ette, siis tõenäoliselt oskame noogutada Diaaja tõesti Ämarisse tulid need NATO hävitajad ja tõesti tulid. Aga esimese pauguga ei tule sulle pähe või et maksuvaba miinimumi andestatud. Aga noh, see on väike summa, ei, kohe ei karga sulle pähe või et lastetoetuste süsteemi muudetud, pigem meenuvad sellel mingid skandaalid tavaliselt meil on praamiskandaal olnud Urve Paloga seoses Seemel Ma just tahtsingi öelda, et kui ma mõtlesin sellele valitsusele Päevalehes mõtlesin pigem Ministrite järgijaid, kes mulle on nagu kohe nagu pähe kargab, Urve Palo on, on kindlasti üks, kes, kes on, on nii-öelda meelde jäänud või kes on ennast selgelt pildile pannud, et küsimus on nüüd selles, kas ta ise on ennast pildile pandud või on võib-olla olnud abilised, kes on tahtnud teda teda esile esile tuua, näidata, kui üht selle valitseja suuremat ebaõnnestuvad. Kas ta nüüd on ebaõnnestunud? Ma seda mõtlesin, tahetakse näidata, et tal on lihtsalt palju palju tegemist, selles on asi. Nad samamoodi on ka siis töövõimereform, eks see on selline kõva ülesanne, saan aru, sotsiaalministrid, mõlemad saavad siin kõvasti vatti. Ja kui ma vaatasin ühte tabelit, mis on ka valitsuse koduküljel üleval, seal siis ülesannete täitmine seisuga teise kvartali lõpp. Et mis eesmärgid siis valitsusel on seadnud, kui paljud neist on täidetud, seal on ilusti selline Exceli tabel viimane veerg ütleb, täidetud, hiline, tellitud, ühinenud, siis hilinenud oli minu jaoks sugugi mitte üllatavalt talle kõige rohkem kahe ministri puhul üks oli Urve Palo, see ei olnud üllatav. Aga siin oli haridus ja teadusminister sündigi mul küll. Sest Ossinovski on minu jaoks jäänud jätnud sellise hästi hea mulje, aga ta ei ole nagu väga pildil, ütleme, temagi jama seotud olnud. Aga erinevatel põhjustel on ka tema valitsemisalas sisaldunud sellist hilinemist. Palo puhul veel, kui, kui te ütlesite, et on head suhtad valitsus praegu võrreldes Ansipi Survasid. Suhtlus nord Palo puhul on, on ka negatiivne näide, et kui tulise praamiotsus, mis tegelikult seal mingit head suhtlust alguses ei olnud, et see otsus tehti ära. Palo sõitis komandeeringusse otse nagu esimestel päevadel kommentaare saada oli keeruline ja mulle tundub, et sellega täiesti teadlik selliste negatiivsete otsuste puhul, et nad pigem vaatavad, kuidas on see meediakajastus ja valmistuvad siis järgmise nädala valitsuse pressikonverentsiks, et siis juba öelda ja vastata nendele küsimustele, mis on nagu üles kerkinud julgust otse suhelda meediaga ja anda otse, selgitas, et, et seda on sellel valitsusel vähemalt seal oli pigem probleem selles, et Urve Palo sõnad olid väga vastuolulised. Algselt rääkis ühte pärast Rex risti vastupidist, et jäi mulje, nagu oleks mingi meeletu heitliku loomuga naine. Kuigi ta seda ei ole. Ka mina, mina olen minu meelest praamide küsimus üldse palaga seotuna üks, üks keerulisemaid selle valitsuse puhul, need ja, ja ausalt öeldes on seda raske kommenteerida, sellepärast et tundub, et seal on neid huvipooli nii palju. Et kus kohas nüüd see on see tõde ja kuskohas on nüüd see meediamüra ja kuskohas on need tõepoolest peetudki asja näidata natuke nii nagu ta ei ole, kasvõi näiteks IRL-i poolt kas näiteks eelmiste eelmiste ministrite poolt, et siin need ja need panna täpselt, sõrm sellele tõele peale ja öelda, et siin nüüd see ongi mina seda praegu näiteks veel ei julgeks teha. No, ja kui sa pead tegema avaliku konkursi, siis sa ei saa öelda, et minu plaan on selline, ma tegelikult olen ära otsustanud teha nii ja nii ja nii sellepärast et sellel juhul ei ole mingit avalikku konkurssi. Aga mis, mis seal puutub, siis mulle on jäänud selline mulje, võib olla ekslik, aga tundubki, et, et Urve Palo, et ka võib-olla koalitsioonipartner Reformierakond, et nad tahavadki Palol muutunud selliseks nii-öelda peksupoisiks selles valitsuses ja täiesti teadlikult üritatakse tema eksimusi võimendada. Võib-olla neid ei olegi eksimisega neid näidata eksimustena ja teletorni. Noh näide on, on, ma arvan, üks selline, et kus lihtsalt Ta on võetud üks koalitsioonipartneri minister ja eesmärk on näidata, et nad on ikkagi äpud ja nad ei saa hakkama selliste asjadega. Natuke naeruvääristav. On ka ikkagi IRL, ütleme kogu selles mängus täitsa selgelt sees, sellepärast et kes oli majandusministri Ennorrabolata, Juhan Parts ja IRL-il on infot selles ministeeriumis toimuva kohta äärmiselt palju. Nii et ühest küljest reformierakonnal oleks nagu väike kihk öelda midagi Urve Palo kohta, aga veel suurem kihku IRL-ile anda, et kuidas minister teeb kõike valesti. Nojah, aga samas teletorni asi vist nii palju ikkagi selle IRLiga seotud ei saanud olla. Levira müüki ikkagi valmistati ette. Kogu selle naeruvääristama tuli Horse valitsuse, et ma ei tea, kas ta ütles nii või mitte, sest pidi olema valitsuse käest ei andnud tõesti, tal on keegi, kes otsustas, et selle asjaga meediasse minna, et sellisel kujul ja, ja nii edasi. Facebooki pani selle kohe üles Jürgen Ligi ja teised seal oli väga aktiivselt Reformierakonna poliitikud, seda ideid jagasid seda siis naeruvääristavat viletsad. Aga mis te arvate, kuidas edasi? Valitsusel püsib meil märtsini ja ilma suuremat nakinatataja? Naginaid võib siin ikka tulla sama võllaaktsiisi asigi, siin oli selge maginate näidet. Sotsid olid ühte meelt, Reformierakond oli teistkümnelt, aga, aga miks nad ei peaks nagu veel üheksa kuud veel olnud? Mäega sellesama tööhõivereformiga läks natukene natukene naginaks omavahel. See ei ole veel lõppenud ennast, nad siin võib veel palju üllatusi tulla, aga ma vist ei ole kunagi näinud erakorraliselt. Ausalt öeldes ma siin on nagu kaks asja mis minu meelest ütlevad koos seda, et ikkagi venitatakse lõpuni välja, võib-olla isegi päris hästi. Üks on see, et et tegelikult rivas ei saa endale lubada seda, et tema ministrit praegu tülli pööravad. See, noh, korralikult läbimõeldud sihuke strateegiline plaan töötab praegu suurepäraselt ja ma arvan, et sinna ei kuulu see, et valitsus lõhki läheks. Ja, ja teine asi on see, et et ei ole ju ka teine pool huvitatud sellest, et näidata niukseid tohutut koostöövõimetust. Sotsid on väga õnnelikud selle üle, et nad on valitsuses ja ma arvan, et nemad tahavad ka näidata ennast just nimelt sellist. Reformierakond näeb, et ta teeb, suutsid kaasvastutajaks ja selles mõttes, et kõik, mis ebaõnnestuda ei lähe ainult reforme kaelavaid Läku sotsidega le sotside populaarsuse kogu aeg kasvas, sellepärast et nad ainult kritiseerisid, ei teinud midagi. Sotsid jällegi peavad vastu pidama, sellepärast et nad peavad põgestunud, suudavad midagi teha. Ainult ei räägi, vaid ka teevad selles mõttes nad sotsid hullemas grafiska reformi. Veidikene küll jah, et ühesõnaga, et nad on justkui sellised noh võib-olla ei ole kõige parem kujund, aga nad on justkui kaks siukest poissi, kes on koos võib-olla väikse pahanduse teinud. Ja siis nad igal iga hinna eest tahavad koos selle asja lõpuni vastu pidada, võisid midagi head teinud koos jah, aga ühesõnaga, et kombinaat ka üksteise toetus on, mulle tundub hoolimatu kõigest siiski selle ühe eesmärgi nimel suhteliselt hea ei ole. Mingeid väga-väga hull tülisid olnud, minu meelest uste paugutamist ei ole, ma pean, mina ei ole sellest teadlik. Mulle tundub, et kõige hullemas seisus praegu on IRL ja Keskerakond, sest kui see koostöö praegu hästi sujub ja välja tuleb, siis võib juhtuda, et see kestab ka pikemalt kui ainult kevadeni ja võib-olla see, see on ka see põhjus, miks IRL on vägani üritanud pildile saada ja kõiki asju võimendada, mida, mis valitsevad, tuleneb populaarsustabeleid siis Reformierakond tõesti taas tõusule läinud. Ja IRL vastupidi, on selline suhteliselt Madis olukorras. Aga räägime saate lõpetuseks ka ühest uuringust, see on teema, millega praegune valitsus tõenäoliselt väga välja ei taha tulla, aga millega peaksid tegelema järgmised valitsused pärast siis kevadel toimunud riigikogu valimisi. Ja see puudutab ühte Praxise analüüsi, mis, mis tehti Eesti koolivõrguga. Ja selle analüüsi kohaselt, et siis peaks järgneva kuue aasta jooksul sulatama Eestis 132 põhikooli ja, ja vist ka oli seal kolmandik jääks alles ainult kolmandik praegustest gümnaasiumitest, ehk ehk see tulevikuvisioon on, on selles mõttes nagu tume. Et ütleb meile, et meil on praegu koole liiga palju ja neid tuleb hakata kiiresti sulgema. Ka siin kõik siin selle küsimuse võib-olla lõpetuseks natukene laiemale pinnale, et koolid on ju koolide sulgemine, on ju üks osa sellest probleemist, mis mis Maal elamispuudutab. Samasugune asi on, on ka muude teenustega kättesaadavus, et ütleme, et kui sa pangatehingut saad veel teha internetis, siis nas last internetis kooli ei saada, eks. Aga samas on selge, et kui sul ei ole lapsel käia kusagil koolis, siis sa hea meelega ka ise võib-olla mõtled selle peale, et sa liiguksid oma töö ja eluga sinna koolile ikka lähemale. Et siin minu meelest riigi ees seisab sihuksed siukest sihuke otsuse tegemise koht, kus on siis noh vist umbes neli erinevat võimalikku otsust. Et üks on see, et, et me ütlemegi endale, et jah, et maakohtades elamine ongi kallis, ongi luksus ja et selleks, et kui riik tahab, et elu maakohtades säiliks, siis rohkem raha lihtsalt suunata sinna luua, luua need tingimused selleks, et see, see ilusal oleks võimalik. Teine võimalus on see, et öelda, et eided, et meil ei ole seda raha ja et me pigem ütleme, et jah, et me ei suuda neid teenuseid teile tagada riigis maapiirkondades, mis tähendab, et mõelge kõik selle peale, et kolida linna Ta maale näiteks oma kodud. Ma ei võta seisukohta, ma ei ütle hinnangut, ühesõnaga teises asjas ma lihtsalt loen need erinevad võimalused, olles kolmas, oleks see teha natuke ühte ja natuke teist ja öelda, et püüdke kuidagi ise hakkama saada, et näed, et me püüame natukene natukene siin rahaliselt toetada, eks ju. Kaalume võimalust parandada seda kuidagi, seda, neid suuremaid probleeme lahendada, aga noh, üldiselt raha ei ole, püüame teha nii, teie teete natuke, meie teeme natuke. Aga, ja see on ka, ollakse täitsa hea võimalus, aga see, mida minu meelest praegu on tehtud, on võib-olla see neljas ja kõige kõige keerulisem neist võimalustest on on see, et, et on justkui jäetud mulje, midagi tehakse. Aga samal ajal on see võib-olla olnud natuke sihuke pigem sihukse tegemise imiteerimise moodi. Et ega väga palju sellist Maal elamise sellise võrgustiku järeleaitamist võib-olla siiski ei ole olnud, vähemasti ei ole olnud nii palju, kui oleks olnud tarvis. Ja see koolide teema on osa sellest loomulikult. No eks ta ole sellise maaelu väljasuremise teemaga. Praxis tegi ka vanem ühe uuringu, mis ütles, et kuule, tuleks kinni panna ja tulemus oli see, et nüüd on selle uuringu aeg justkui nagu täis saanud ta seal kajastuvad, tärminid on käes, mitte midagi juhtunud, et ei saa öelda, et mitte midagi juhtuda, sellises tempos ei pannud neid koole kinni. Et praegu on täitsa selgelt surved, inimesed ei taha, et maakohas kool kinni pannakse, sellepärast teod siis asula sureb välja, pole panka, pole, pole kooli, pole ta varsti inimesi. Omaette küsimus on muidugi ka linnades. Linnades tuleb koole sulgeda. Et kuidas reaalne elu hakkab välja nägema, sel ajal hoopis keerulisem. Sest Praxis on teinud sellist ratsionaalset lähenemist. Aga inimesed ei käitu kahjuks ratsionaalselt, neil tuleb ikka väga palju tundeid arendamisse sisse natuke oma analüüsis välja toonud, et, et ka sellised nagu vastuargumendid ja need, mis viitavad, et need asjad nii ei lähe. Just, aga inimesed võivad küll käituda, mitte ratsionaalselt, selles mõttes täielik õigus, aga meil on siiski mõningad asjad, mis on nagu suhteliselt laste arv, laste arvu, seda kuidagi emotsionaalselt juba sündinud lapsi kuidagi ei mõjuta, et neid rohkem oleks. Mulle endale tundub, et selles koolivõrgudebatis sageli unustatakse ära selline eesmärk, et eesmärk on andnud maksimaalselt hea haridus ja tagada, et kui sul on olemas maakool, et sa seal antav haridus oleks, oleks võrdväärne linnakooliga. Ja võib-olla peaks niipidi hakkama seda asja lahendama, et mitte mõtlema koolide arvu ja ja laste arvuga. Salaselegi linna koolid ütlevad, et neil ei ole piisavalt rahad süvaõpet teha ja me näeme, kuidas pannakse igasugurühmasid gruppe kinni. Aga sellega me täna saate, lõpetame stuudios olid ajakirjanikud. Urve Eslas, Sulev Vedler, Aivar Hundimägi ja rahva teenrid eetris jälle nädala pärast kõike head.