Tere hommikust, head raadiokuulajad, väga tore, et te olete tasunud vikerraadiot ja jutusaadet kuulama päeval, mis on väga ilus ja hommik väga päikseline päev, mis on siis tantsu ja laulupeo teine päev ja hommik, kui me saame siin jutusaates tervitada dirigenti Nargenfestivali eestvedajad. Tõnu kallistatud, tere hommikust. Uudised ja statistika juba räägib eileõhtuste laulupeonumbritest ja sellest, et platsil oli hinnanguliselt 90000 inimest platsil olid ka sina ja sa astusid dirigeerimist pulti ja Veljo Tormise laulu algus oli see mida sina dirigeerisid, millest sinul endal eileõhtusest kontserdist kõige tugevamad ja suuremad emotsioonid on? Ma arvan, eks rahvast endast, kuidas publik ja koorid ennast üleval peavad ja kuidas nad pidu oskavad pidada, see on kõige väärtuslikum, et et mõistetakse 11 ja et on kavamis sujub. Need on kaks põhilist asja, mis tekitavad. Ja muidugi ilm ka veel juurde, nii et see oli see oli kena õhtut. Loodetavasti tuleb ka täna väga kena õhtu, nii et kella kahest siis juba laulupeo teine kontsert algab, oled sa ka platsile minema, siga? David Vseviov on öelnud, et viimasel ajal on tal tunne, et laulupidu tegelikult on eestlastele järjest rohkem vaja. Mida sina sellest mõttest arvad? Ma ei oska nii, kõik on inimestel rohkem vaja seda teist ja kolmandat, aga ma arvan et see on üks niisugune sündmus, mida ei ole maailma planeeritud. Ma arvan, et keegi kuskil ei öelnud, et vaat meil on niisugune asi, et teeme esimese laulupeo, see on kuskil paari inimese peas olnud tahavad mingit väljendust. On selgunud, et on rida muusikakollektiive, kes tahavad koos laulda ja ütleme, nagu muusikateoste puhul ka ma olen rääkinud ikka, et ega Itaalia ei teinud riiklikud poliitikud sellega, et nad, nad, meil oleks hea, kui ma läksin itaalia helilooja täiesti palju, kes teeks oopereid, et vallutada maailmas itaalia ooperi või see ei ole riiklik poliitika, see on lihtsalt kultuuris tekivad niisugused väiksed oaasid. Ja siia Baltikumi me ei räägi ainult Eestist tegelikult kõik Leedule tee Eesti kõik sarnase ajalooga mingitel hetkedel ja siia sattus vana saksaaegne ühislaulukultuur vana, väga vanamoodne ja, ja see kannab seda pisikest rahvast siiamaani ja sambla järgi kontrollitud ja üle elatud nii erinevates poliitilistes olukordades ja seda on väga hea tajuda, kuidas ta oma loomulikku elu elab. Et siin ei tohi nii niisuguse planeerimisega hakata edasi tegelema, et nad oleks veidi rohkem tarvis, ma saan aru, see mõttes lihtsalt põhimõtteliselt on tarvis niisugust õlg-õla tunnet, võib-olla rohkem, see on teine asi, aga seda laulmist on parajad. Mis missioon laulupeol on ka niimoodi suurelt küsida, et kunagi esimestel laulupidudel me laulsime ennast eestlasteks ja ja, ja siin teada, mis laulupidude laulsime ennast vabaks mis, mis praegu laulupidudel laulupidude missioon on. Ma arvan, et loojad, kes kirjutavad laule, kes kirjutavad tekste erinevatel aegadel, nende mõtted liiguvad ikka omas ajas ja kui ma esimest korda tegin niisuguse LP siin on ilus elada niisugused vanad klassikalised Eesti ärkamisaegsed laulud, siis ei jõudnud ära imestada, kuivõrd siirad olid liide koidule ja tema kaasaegsete tekstid. Ta vaimustus oma rahvast ja ja, ja kui see hiljem nagu betoneerus riigiks ja tekkisid jumala heliloojate liidud ja tekkisid kirjanike liidud, siis inimene administreerib ja kõike seda asja, aga mulle endale meeldivad niisugused. Kuidas öelda ilma admistreerimata üksused, et noh, kõige rohkem see viis mind kee nagu naissaarel talvise väikse laulupeotegemisse dolla olla naguniisugustest suurtest asjadest eemal näidata niisugust võimalust, et on otse laulupeo halge võimalik uuesti üles äratada. Olla selles ajas, mis sa elad. Vaba kõikidest planeerimisest. Kohe me jõuame tõepoolest siis Naissaare esimese laulupeo juurde, aga enne ma tahan veel laulupeo kohta seda küsida, et kui miks sinu meelest peab olema laulupeol selline kõrge muusikaline tase? Väga palju on sellest räägitud, et kõik kooride tahavad tulla ja konkursid on ligi pooled jäävad ukse taha. Et kas see pigemini siis peaks olema selline rahvapidu, kus me võtame kõik vastu, kõik tuleksid ja laulaksid või me peaksime ikkagi sellist sellist kõrge ja kvaliteetse koorimuusika ridasina jama. No see a cappella koorilaulu, see tähendab saadet saateta koorilaul on väga oluline, et meie ajaloost see on see, mis on eesti rahva kokku toonud, ütleme eesti rahva loomulik viis musitseerida, mõtleme runolaulu, kihelkondlik erinevates kohtades, nad seal mass, skulptuur, see eesti rahvalaul. Ta on küll eeslauljaga taia lauaga, see on niisugune perekeskne musitseerimine vorm, siis kui alles tekkis saksa koraal ja liider, tahvel, see tõi inimesed kokku suurematesse massidesse tekkinud, õpetas inimesi koos laulma ja sellest tekkisid laulupeod. Nii et see on see kõige vanem vanem tüüp ja loomulikult muusikakultuur areneb ja võimendused lähevad suuremaks ja tekib elekter ja tekivad uued vormid ja palju efektsemat muusikat, ka vormid, aga mulle meeldib, et on Eestis hoitud seda vana arhailist koorimuusika A capella stiili, mis on nagu, noh, ütleme. Ma rääkisin enda sulle nagu Šveitsi kell, mis läks pankrotti, kui digitaalkell tekkis sellepärast, et kõik said kella kiiremini kätte, ei ole tarvis seda mehaanikat. Šveitsi liik riik päästis selle mehaanilise kella ja toodetakse ikka vaid kelgebeediks ettegi. Taha. Hakkab jälle, laulus on täpselt samasugused asjad, sa võid tänapäeva vahenditega inimesed panna. No väga täpselt mitmehäälset laulma juba masinaga. Sul ei tarvis isegi koori, sa saad selle harmoonia kätte juba ühe noodilaulmisel, masin teeb juba pane pint Mäelseks asja ja see, see, et nähakse seda vana vana tuuri, see on minu jaoks väga sümpaatne ja see tekib, tekitab aegade jooksul sõnumeid, luuletajat, tõsi ja heliloojad, kui nad nende heade teksti ja kokku saavad, siis nad võivad, et rahvale päris head vaimutoitu anda. Mu hea kolleeg Margus Saar juhtis eile õhtul sinuga intervjuud tehes juba tähelepanu sellele, et sul ei olnud klassikalist heliharki dirigendipuldis kaasas, vaid sul mobiiltelefoni, siis ma saan aru, et äpp, mis annab õige hääle kätte Ja muusikutel anne, täppe palju mul on klaverit ja kõik orkestripillid ja orelit, aga mul on hääl ära jaguma. Kareda häälega annan selle too noodikese siis mitmed lauljad võivad erinevalt aru saada, et ma võtsin veidikese meie presidendist eeskuju, kui ta selfisid isegi peale oma kõnet, ma mõtlesin, et no ma näitan, et me võime häält kanda mobiiltelefoniga, kuna me oleme nüüd niisugune arenev e-riik, siis. Tegid seal siis ikka selfisid endast ka seal dirigendipuldis. Tuhandete lauljate taustal. Nii et ma saan aru, selfie de tegemine selline digimaailm ja sa ei karda nagu sellist tehnikat ja sa lähed kaasa ja oled huvitanud. On eestlastele, see on väga virgutav, sellepärast me oleme vähesuhtlev. Rahvas. Me oleme rohkem endasse ja tihtipeale ka tihtipeale on kalduvus vaadata, kus kirjutatakse, mis kirjutatakse praegu. See sotsiaalne meedia annab võimaluse igale ühele inimesele oma sõnumeid saatma. Ta ja suhelda rohkem ja see suhtlemine, suhtlemine on üks väga oluline. Ma arvan, et see annab meile võimaluse mingi mingisugusest kinnisusest välja pääseda ja olla üksteisega veidikese siiramad. Tõnu Kaljuste. Ma tahan su käest küsida sellist asja, et eile, kui rongkäik liikus läbi Tallinna 42000 inimest ja nende kollektiivide eesotsas tihtipeale seisavad õpetajad ja nad peavad edasi-tagasi jooksma, siis nendel on üks 10 kollektiivi on seitse kollektiiv ja sellised õpetajad on meil. Irina Roose on ka sellele tähelepanu juhtinud, et tegelikult ligi kolmandikul Eesti koolidest ei ole oma koore. Ja osadel on siis õpetajad, kellel on väga palju kollektiive, mis tähendab seda, et kõik see seisab tegelikult õpetajate entusiasmi peal. Tagasi saavad õpetajad üsna vähe, neid ei toetata, loomulikult raha selleks eraldi ei anta, sellele ei pöörata nagu sellist tähelepanu. Aga ühel hetkel, kui õpetajate entusiasm otsa saab mis siis saab, et kui palju sinu süda tegelikult sellepärast valutab. Et on 200 kooli Eestis, kus koor ei ole ja neid kuule võib juurde tekkida. Et ühel hetkel meil ei ole enam tuhandeid inimesi, kes tahaksid laulupeole tulla või kes laulaksid seal Kaarel. Aga vaatame asja hoopis teiselt poolt näiteks, nii et teen praegu selle jutu rääkides eeldus, et kooliõpetaja, kes muusikat õpetab, tema peabki olema dirigent. Ühesõnaga, inimene, kes õpetab muusikat koolis, muusikaajalugu õpetab noodikirja, võtan siis tema peab juht ja koondama, endal endas kooris laulad. Need on tegelikult kaks erinevat elukutsed ja igas inimeses on, et mõlemad pooled erinevas proportsioonis. Sa saad klassid täie inimestega hakkama, sa räägid teoreetilist juttu, Sa räägid ainest ja teine asi on protsess, muusika, mis, millest sa pead elu sisse puhuma, tekstidele panema, kõlama, kõike, teadma igat hääldi, igat orelivilet, mis sul selles kooris on tundma, kuidas sõbranzil need, need on meil tihtipeale samastatud ja see, et nende dirigent, kes tegeleb ainult koorimuusikaga, omab mitu koori, see on küllaltki tavaline asi, aga muusikaõpetaja ta ei saa mitmes koolis olla. Nii et ma arvan, et siin tulevik on selles, et et dirigent võib täiesti erinev, erinevad kuurid kasutada kuskilt mujalt, aga laulud, et ta ei pruugi olla sedasama dirigent. Et siin võib seda ressurssi väga erinevalt, ega ta praegusele jutu eeldus, mis sa rääkisid, on, et see on nii ja see peab olema nii. Muusikaõpetajat kaovad koolidest ja neid siis, kui õpetajaid enam ei ole. Ei võiks loominguliselt vaadata, et siin on võimalik nagu avaramalt mõelda, siin näiteks Tallinnas nii palju noori dirigma õpetan ise muusikaakadeemias ja ma näen, kuivõrd palju andekaid dirigente. Ja kui sul need andekad dirigendid lähevad sinna-tänna kolmandasse kohta. Ega juht ei ole kunagi palju olnud. Need, kes on head, need võivad üle vabariigi imesid teha. Nii et ei maksa oma mätta otsas ainult ühe ühe nurga alt vaadata. Sest et tänagi tegelikult astub kooridetega Kaspar Mänd, kellel on vist eluaastad vaid 25 Lähedane dirigent, ta niivõrd hästi teinud toondud oma huik ja erinevaid koostööd. Pärt Uusbergi ka ja see on, see on üks generatsioon, kes, kes kindlasti liigutab mägesid. Nii et tegelikult ei pea sugugi mitte traagiline olema ka sellepärast, et näiteks noored ei tea peast enam Ernesaksa laule ja ei tea peast kodumaadega neid laule millegagi. Täna näiteks laulupidu lõpeb. No noori on erinevad, osa teavad peast, osa ei tea peast ja me võime rääkida nendest, kes ei tea peast ja ütleme, et me ei valda seda üldist pilti. Ja ütleme, need inimesed, kes peast ei tea, nad ei taha teada pärast, aga nad hakkavad tahtma, kui neil tekib inspiratsioon ja ütleme, juht, kes innustab. See ei ole see maailm, kus ma poon, käsen, lasen, et õpi pähe, see on maailm, kuhu sa jõuad oma sisetunde järgi. Ja seda sisetunde inspiri inspireerib ainult see inimene, kes, kes innustab ja dirigendid on mehed, kelle elukutse juurde käib, see innustamine. Tõnu Kaljuste arvab, et miks eestlastele koorilaul nii südamelähedane No elu on õpetanud, et need laulud on aidanud ja nad aidaa aitavad niisugused introvertsetest inimest alati igas maailma nurgas. See on olnud meie vanas folklooris alates nendest tekstidest, mis on lauluvõimed, see laul võib liigutada suuri kive ja teha maailma kaunimaks, nii et läbilaulu laulu, usu Sa tõesti oled võimeline rohkemaks kui lihtsalt teksti andes, nii et kui vaadata ükstaspuha, missugust muusikažanrid, mis on tekstiga seotud siis muusika võimendab teksti mille pärast kirikus tihtipeale palved ja meil sellised asjad seal tuleb, väikene, niisugune hääl taha saada oma häält saade ja see, see mõjuvõim tõuseb kohe niipea, kui sa meloodika sinna juurde tood. Tal on oma lihtne Anplak võimeldus olemas, sees. Aga tuleme ühe teise laulupeo juurde, mis tegelikult ka juba nüüd seljataga on ja tegelikult nädal aega tagasi toimus naissaarel siis Naissaare esimene laulupidu, mis oli ka puudutuse teemaline, ka paadi puudutus oli, ma saan aru, sinu laulude nimi? Ja no 70 aastat on sellest ajast, kus inimesed naissaarelt lahkunud, paatidega tihtipeale Rootsi põgenenud ja sealt saarelt on kaks korda lahkutud ja kui öeldakse, et kaks sina kolmandat ei saa, siis tekkis tunne, et peaks sellest märku andma. Loodame, et kolmandat ei tule. Ja teine asi, et laulupidu oli seotud Ö-ülikooliga ülikoolis, oli meil teema kuidas asustada maailma ehk kosmosekoduküla ja seal oli seotud ka öökontserdiga, nii et see laulupidu oli väga erinevate kooskäimiste tulemus, ma arvan, ööülikoolis, niisugused huvitavad rääkijad nagu Kaplinski Kalev, rajangu ja Toomet ja ja kõik nad olid väga eri nurkade alt vaatasid seda maailmaasustamist ja inimeseks olemist siin maailmas niivõrd huvitavad nurkade alt, et sellesse tühjal saarel kus ei ole elektrit, kus ei ole Rimi poeketi ega midagi sarnast, mis siin Tallinnas 15 kilomeetrit saarelt. See on hea koht, kus veidigi mõtiskleda ja alla sellest linnakärast eemal, kuidas meister toimib, kui seal elektrit päikesega, see on suur areng toimunud päikeseenergia puhul, ma mäletan, kui ma esimese generatsiooni paneelid kuuri katusele panin siis ma elu oli ikka rohkem niisugune, et oioi ära tolmu sisse pane. Ma tahan külmutuskapi ust lahti teha ja ühesõnaga kalkuleerib, mõtled kogu aeg selle peale. Teine generatsioon, mis mul üles aidati panna, see on juba niisugune, et võib kiirkeetja kohvi teha nii et seal are arenenud. Aga see ei ole arenenud, et päris elekter naissaarele kunagi ühel päeval jõuaks. Ei, seda ma ei oska, ma olen kuulnud, et nad Jordaanias hakkavad midagi tegema, aga naissaarele ka veel ei ole ühendust ja mõned kaablid on ka Soome veetud Naissaare kõrval. See on ka tore, aga meelane, päikest andvad niisugused paneelid ja ma isegi öökontserdil andsin oma päikseenergia kirikusse. Et see öökontsert, kus kandsime ette tormise torniga mu külas, seal valgust andis minu päikesepaneel. Naissaarega seoses on sinust saanud selline kontserdi korraldaja ja ma saan aru, et ehitusspetsialiste, nüüd päiksepaneelide spetsialist ja ja võib-olla ka hobiaednik ja ärimees kindlasti. Kuidas need rollid sulle sobivad, mis sa neid olnud tahtjate mällu. Ma arvan, dirigeerimine ja juhtimine, need on kõik ühest niisugusest. Ühtsest punktist tuvad, sest kui sa liigutad mingisugust mõtet, siis annad neelsel auftakti ette, valmistad millekski löögiks ja annad tegevusele suuna kas muusikas või elus. Ja ega muusika ei ole väljaspool elamistegevust, tan kõik üks ja see, kui ma sinna astusin. See oli mingil hetkel, kus ma loobusin kõikidest niisugustest riiklikest kollektiividest ja niisugusest positsioonist olla peadirigent ja tundsin, et seal naissaarel on midagi huvid. Et. Noh, ettearvamatu et ja muidugi teiselt poolt oli, käed olid harjunud kogu aeg niisugust kollektiivi cancel dama ja tegema jäädlases, mõtlesin, et kui seda enam ei sunnijad kuskil sa pead oma energia panema ja see naissaarele hea võimaluse, mulle meeldib suveliselt paadiga sõita ja anda nagu suvele veidi teistmoodi elu, kui nagu tavaline dirigendi elu on, sest mul manager on Berliinis, kes mulle kogu aeg kontsert ainult saadab, et mine sinna, mine tänna. Programm on niisugune. Aga kodus on vähemalt üks koht. Küünis saab teha niisuguseid asju, mida on võimalik ise kantseldada. On rahvas selle nii vastu võtnud, nagu, nagu sa tahtsid või on, on see osutunud sulle ikkagi ka raskemaks kõik ja keerulisemaks läinud asjade ajamine. Ega selles mõttes see tegevusele kõike võimas. Ta on seotud palju erinevate aladega ja kui saareldajad kontserdi, siis üks oluline asi on, et inimesed sinna saavad, see tähendab, et on tavaliselt aseks laev. Ja noh, meil on praegu Tallinnast tulev laev ainult moniga, mis on tegelikult üks vana veneaegne jõelaev. Et kui ikka juba ter või poolteist on lainepikkus, siis tema välja ei tule, mitte et ja sa saad ju mõnikord Helsingisse suure laevaga odavama hinna kui naissaarel, nii et ühesõnaga meil on mereriigi olemine on veidi raskustega seotud, aga see, selle, see on ju tegelikult kõik. Muutuv, eks ju, keegi kuskil ikka inimesed saavad ajapikku targemaks ja, aga neid tsaari nägema võimalusena ja ja merd Mil, mille ääres riik asub võtma ka nagu mingi loomuliku elemendina ühes praegu, noh kõik, mis merel toimub, on selles mõttes entusiasmi pinnal. Kui palju, Tõnu sul vaba aega on? Aega, kui sa ei ole seotud mitte millegagi hoid, lihtsalt jalad seinale visata. Kas see on aeg, millal sa laed ennast, mis, mida sa vajad selleks, et taastada? Ma arvan, et ei ole niisugust päeva plaani mul elu sees olnud, et ma tean, et seal üheksast kümnene tembroovi 10-st 11. aasta on ja siis jõle kulutan. Et see kõik see tegevust ka muusika on tegevus on mingi hennat enda taastamine. Kui sa leiad mingi mõte, mingid ideed, see annab sulle energiat ükstaspuha, mis elu elutegevuses on ju nii et see nõndanimetatud kulutamine on ainult siis, kui sa ei ole nagu selles loomulikus loodusringis. Et see niipea, kui see on elu, on ebaloomulik, paljude elementidega, mis elu juurde kuulub, siis siis jooksebki tühjaks. Kahetsed sa ka midagi tehtust, oled sa vahel niimoodi tagasi vaadanud, tehtule? Ei, ma siin nüüd tänasel pidupäeval ei hakka igasuguseid kahetsusjutte küll rääkima, ei ei ole meil. Ja praegu viimane kahetsus, mis oli Arvo Pärdi teos, patukahetsuskaanon, midagi andsime, et Metropolitan Muuseumis. Ja see oli viimane. Sa tulid ise sellesama suure uhke tuuri juurde, tegelikult kolmest kontserdist koosnevas mai lõpus, juuni alguses. Te olite siis filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga Ameerikas Washingtonis ja kaks kontserti ja New Yorgis, mis läksid erakordse menuga tänu millele seevastuvõtt nii hea oli. Mitmed asjad said kokku ühtepidi. Kõige kummalisem nendest oli see, et seda korraldasid täielikult isetegevuslased. See oli seminar, kes tahtis Arvo Pärdi-le anda. Suurt autasu, Vladimiri seminar Ameerikas ortodoksi kiriku juurde kuuluv ja nad tulid Arvo Pärdi ja ütles, et oleks tore, kui oleks koor, kes ka seal esineks ja siis saatis need organisaatoreid minu juurde. Mina jälle ütlesin, et ma olen Ameerikas nii palju teinud ja pole kunagi Khani kehoolis esinenud, et tore oleks, kui nad seal teeksid. Nemad ütlesid, et et miks mitte. Kusjuures minu manager, kes Ameerikas on, pole kunagi julgenud seda võtta, sest seal käib omavaheline niisugune väike võitlus Linkontsentri ja kaaniga hooli vahel ja kui nad on link kontsentiga nii palju koostööd teinud, andnud riskida, et niisuguse halvenemise tõttu, aga kuna need kaks isetegevuslased polnud kunagi kontserte organiseerinud ja kuulsid ots kaanegi hoolis on see toimiks mitte. Ja ja tegidki ära, kusjuures nad algul siis peale seda, kui nad ameeriklasele läksid, siis nad hakkasid aru saama, missugused probleemid hakkavad tekkima, seal peab välja müüma ja see on väga kallis ja aga nad said sellega hakkama ja sellele andis muidugi omamoodi kaasa ka Grammy nominatsioon ja lõpuks Grammy auhind. Siis jõudsime selleni, et oli viimaste aegade eks paremini müüdud kontsert, sest elav helilooja õhtu kaanega roolis ei ole sugugi mitte igapäevane. Nii et Arvo Pärt oma muusikaga on leidnud endale nii palju sõpru ja see töö, mis me oleme Ameerika mandril teinud alates 90.-te algusest ehk saan ka viinud nagu plaadimüüki ja kõige kõige sellega sinnamaale, et tema muusika teatakse. Kui sa mõtled tagasi nendele kontsertidele, mis pilt sul kõige esimesena silma ette tuleb? Need pilt ei tulegi silmadeta, tuleb kõla, esimene kõla, mis tuleb mangaani kehooli kõla peale seda, kui oled Kennedyt tsentumist Washingtonist tulnud Khaniga hoolise tunnet, mis, mis tähtsus on muusikal kõlada. Et Kennedy tsentrumis olid senises tavalises kuivas ruumis sümfoni hool, mis on ehitatud selleks, et suur sümfooniaorkester seda ruumi täidaks, aga mitte enam. Hool, millel on erakordne atmosfäär. Kui ühe akordi lööd, siis sistel no akordil tekib mingi eriline soon. Ja vaat see, see soojus oli see, mis meelde ja muidugi ka Metropolitan Muuseumis, kui me laulsime keset seda suurt suurt saali ringis omavahel patukahetsuskaanoni, et need, need hetked olid just kõlamaailma suhtes niisugused olulised, sest siiski ärge unustage, muusikas on kõige esmalt kõlakultuur, sa või ei pruugi näha, kui pikk see lühikese dirigent on, kuidas ta vehib, aga sa, sa keskendu sellele kõlale, mis tekib, ja selle tõttu need maailmakontsertsaalid ongi erilised. Mõnes on midagi erilist, mõnes ei ole midagi erilist, mõnes lihtsalt toimub kontsert, aga mõnes selles kontserdis annab see saal ka oma olulise osaleja. See on üks nendest. Eestis on kõige parema kõlaga saal Noblessneri valukoda. See on tõesti nii seal seal sümfooniaorkestrile eriline kõla, kui te kuulsite, kuidas rahvusooper tegi vaagnat, seal teeb vaagnat oma kodusaalis Estonia ooperis, siis siis vahe on väga, väga, väga, väga suur. Nii et see on. Erineval muusikal erinev keskkond ütleme lossides mõisates, saalides, kammermuusika jaoks on need ideaalsed kohad Eestis üle üle Eesti on hästi palju väikseid kirikuid, kus on fantastiline akustika, aga kui me räägime nendest suurtest sümfoni hoolides, siis ega Eestis ei olegi peale Noblessneri niisugust, mis kõlaliselt Aga septembris saab kuulata ka Arvo Pärdi muusikat Eesti parimate muusikute esituses ka ja Arnold teosed, mis kõlama hakkavad, on sellesama Aadama itku plaadi pealt pärit mille eest grammi tuli. Ja grammile on siin tegelikult ka varem nomineeritud ja seekord sa ka auhinna galale kohale jaanuaris ei läinud. Oli see, oli see sellelt pinnalt, et sa mõtlesid, et noh, mis seal ikka on olnud varemgi nominatsioonid. Ja nii ta oligi jääda. Ma olen esimesest plaadist alates 93 oli nomineeritud Arvo päride dium ikka aeg-ajalt olnud nomineeritud, aga mul on ka selgeks tehtud, et see põhiliselt kuulub Ameerika artistidele ja kes on Ameerika turul nii väga tuntud. Aga ma ei tea kõike seda, kuidas see kõik see valik käib. Aga sedapuhku oli minusse Jubadeseni kinnistunud, et see on järjekordne nominatsioon, et ei tule sellest midagi, aga see, see oli meeldiv üllatus, sest see plaat sai ju tehtud väga erinevate muusikutega, seal on Läti raadio, koor Riiga sümfonietta ja Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja kui nüüd see auhind siia tuli, siis lätlased peavad seda omagrammiks ja eestlased panevad oma gram, eks, ja siis mõtlesin oma festivalil teha niisuguse ühislaule mida pole varem, ega hiljem vist ka ei tule, et paneme Läti Eesti koori kokku ja mõlemad orkestrid kokku teeme suurenisuse grammi kontserdi kus kõik need teosed, et saavad naguniisuguse ühendatud võimu, ega seda niisugust ühendatud koole vabalt vaevalt plaadistada, teiseks hakkaks kasutama, sellepärast et plaadistuses on olulised siiski niisugused peenemad nüansid. Aga et saavutada muusikas võimu kirikus sellele publikule, selle jaoks on teised reeglid ja seda plaat, Te ei ole kunagi niisuguses järjekorras ette kantud. Kui ta nüüd salvestusel on, et me hakkame praadi esimesest loost pihta ja kerime plaadi lõpuni, laulame kõik koos, nii et see on selles mõttes unikaalne kontsert. Teisel septembril. Teil on palju seda, kui palju grammi sinu elu praeguseks hetkeks juba muutnud on. No näed, me räägime sellest nii palju muutnud, et nad millestki rääkida. Aga pakkumisi on tulnud, on see mingeid uksi avanud, on see? Ja no loomulikult see, eks see on toonud rohkem tööd mana keridele, kes peavad need valikuid tegema, sest ma ei taha üle ühe korra kuus väljas käia, aga muidu pakkumise Eno ja ma võiksin kogu aeg rännata iga nädal kuskil dirigeerida, aga aga ma olen nii palju ringi rännanud, et ma arvan, see üks kord kuus lihtsalt väljas käia on nagu minu jaoks paras. Kui palju sa sul, ma tahan öelda, et sa ise oled öelnud kunagi ka sellise mõttekoori dirigendid peaksid pensionile jääma sama noorelt kui baleriinid. Mida sa sellega oled mõelnud? Dirigentidelt üldse juhtidel on ju ka niisugune oht, et kui sul on vale pinge ja vales vale tehnika siis sa võid ennast kiiresti ära juhatada. Et see on salakaval maailm ja, ja dirigent dirigeerimist tehnika on üks maailm, sa ei saa rääkida eraldi mingisuguses juhtimistehnikast. Selles tehnikas on mitmed komponendid, mis teevad su juhtimise vabaks ja pinge teda jälgitavaks. See on nii nagu noh, kasvõi mingi suur asutuse juhtimisel. Sa näed, kuidas need juhid võivad minna pingesse nii et nad kahjustavad kogu. Töökollektiivi atmosfääri ja samas kui nad saavad niisugused võimalused veidi vabamalt Ennast väljendada ja nael tekib ideede rohkus ja juhtivas tiimis tekivad eri eri huvitavamad kvaliteedid, siis temasugune juhtimiskogemus võib viia teda niisuguse vana vanainimese õitsvate elutundideni ja hoida mingisuguse kohapealne dirigentidega on samamoodi, et see on väga vanu dirigent, et kes kes suudavad veel juhtida ja on andnud dirigente varem kustuda. Oled sina oma tippvormis, praegu? Väga väga tore kuulda, et siin saab veel näha. Lasin Nargen festival jätkuvalt ja ma tahtsin Nargen festivali alguses juurde veel tagasi tulla, sel aastal. Avakontsert toimus 13. juunil Estonia kontserdisaalis. Ja see oli kontsert koos sinu enda poja Andresega, kes põhiliselt Rootsis, Saksamaal ja Inglismaal ma saan, viibib ja mitte Eestis. Ja, ja see oli hulga hea, kui te taas kord koos esinesite, kas mingi teine pinge tuleb sisse, kui, kui oma poeg on laval. Loomulik musitseerimise õhkkond tuleb sisse sellepärast, et me teame 11 niivõrd hästi ja oskame hinnata samu kvaliteet ja paljusid asju, mida võõrema inimesega rääkima, rääkima, rääkima ja proovima proove proovima. Need asjad tulevad nagu loomulikumalt. Andres on rääkinud ka sellest, kuidas loomulikult on isa on väga palju mõjutanud, aga ta on ka rääkinud sellest, et isa tõi alati kuju, nii huvitavaid heliplaat talle ei, ta ei tahtnud eriti oma viiulit harjutadagi, mis plaadile tulid. Mis Andresele koju viisid? Minul on jäänud kõrvu Mahleri teine sümfoonia, mida tohutult kuulatud kodus. Ja ma olen ise ka seda palju kuulnud, see on mõjutanud mitte ainult mind, vaid paljusid maailma dirigent kaasa arvatud Claudio Abado, kes on võibolla mind ja ka Andrest väga palju mõjutanud ja tema tööd ligidalt oleme näinud, siis hästi palju mõtteainet andnud. Nii et ütleme, see on see maailm, mida jätkuvalt ma uurin ja tahan sellega tegeleda. Ja see, see aasta alustasime, Mahleri neljanda sümfoonia oma festivali, on see piike unistus mida, millega tahad tulevikus ka ennast siduda? Missugune muusika ja kas üldse väljaspool klassikalist maalne sind kõnetab? Kõik kõnetab kõik, mis kõlab, on muusika erinevates vormides. Kas see tähendab näiteks, et sa ostad ka näiteks Vaiko Eplik uue plaadi endale või kuulad selle vähemalt läbi või, või sind huvitavad? Ma ei tea, mida, mida sepad teevad? Kuulasin Jarek Kasar kandis oma viimase plaadi välja tohutult andekas inimene ja kuulasin väga huvitavat programmi meie enda festivalil alguses, kui Kadri Voorand tegi kreegi koorilauludest niisugused seaded, mis, mis olid imelised need väga erinevates žanrites. Andekad inimesed toovad meie, et niivõrd huvitavat paeluvad pidevalt igalt poolt maailmas muidugi kõige otsesem side nende inimestega, kes sul ümber on. Aga eksmaailmast jõuab tänapäeval ka häält need allalaadimise kiirusega. Kõik selle muusika, mis sünnib, sa oled mees ja püüa ennast kursis hoida. Ja oletusega Singer Vingeri fänn, kes tegelikult ka nüüd ma saan aru, et naissaarele tantsukontserdi annab. Mina olin omalajal Singer Vingeri eelkäijate Sänna omal ajal päratrust oli niisugune ansambel, mis, mis lõhkus niisuguseid kaanoni ja Hardi Volmer oli see keels mulle selle küüni kinkis õigemini oma isa küüni mädaneva küünimi, millest ta tahtis lahti saada ja et me selle renoveeris naissaarele. See on see, mis, mis teda, aga ta nüüd sellel festivalil naissaarel toob. 26. juulil tuleb Singer Vingeri kontsert, sellega tähistame 100 üheksateistkümnendat Omari küüni sünnipäeva, sest see Omari küün on tahutud Seitsme meetristes palkidest Riiast 1905. Nii et meil on daatum olemas, nii et me võime vabalt sele düüni sünnipäeva pidada. Aga ometi ei lõpetaja meie saadet ei päratrust, ei Singer Vinger ega ega midagi muud, mis lugu see on ja miks sa oled valinud tänase saate? No see on laulupeomaailmaga seotud, ma mäletan, kui ma esimese plaadi tegin Eesti ärkamisaegsest muusikast, siis oli väga-väga suurkeskustele, mis selle plaadi nimeks saada, ja kuna me tegime seal Kunileid. Mu isamaa on minu arm, oli niisugune lugu esimesel laulupeol, mitte Ernesaks oma Vellohitheli, kuni leiduma, siis ma tahtsin selle plaadi pealkirjaks panna musa, minu arm, aga see tekitas erinevad keskust, elud ja siis muutsin nimesid, siin on ilus elada, siis siis see, see plaat läks nõukogude ajal läbi ja selle plaadi peal on, ega siis sind surmani, mis oli Eesti esimesel laulupeol kavas, mida eilegi kuulsite meeskonnas ettekandes, aga meie filharmoonia kammerkoori noored hääled kandsid seda, et siis hästi aegadel, kusjuures see oli siis 80.-te alguses, kui see plaat välja tulijat sellise nostalgiline meenutus sellest laulupeo algusest. Aitäh Tõnu Kaljuste täna hommikul jutusaatesse tulemast ja väga ilusat laulupeo jätku ja väga ilusat Nargen festivali jätku, aitäh.