Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku püha laupäeva, kuuenda juuli olulisemad päeva sündmused, laulupeod, lane, kontsert, puudutuse aeg läheb täie hooga. Lauluväljak on rahvast tulvil ja ilm aitab kontserdi nautimisele igati kaasa. Omavalitsused soovivad haridusministeeriumide luua riigigümnaasiumide juurde õpilaskodud riik ühiselamuid rajama ei tõtta. Ukraina valitsusväed võtsid tagasi neli Donbassi linna. Viljandi linn on otsustanud lisada järgmise aasta eelarvele kaasava eelarve 30000 euro ulatuses. Jalgpalli maailmameistrivõistlused on jõudnud poolfinaalide nii, Brasiilia kohtub Saksamaa Argentiina Hollandiga. Ilm püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ning soe. Öösel on kuni 17, homme päeval kuni 29 kraadi sooja. Laulupidu on peal ja Tarmo Tiisler peaks meil olema lauluväljak. Kol, kuuldel oled? Olen kuuldel. Räägi, kuidas muljed on, kas kõik läheb plaanikohaselt, sa oled seal päev otsa tööd teinud, intervjuusid teinud nautinud tööd, ütleme niimoodi. Laulupidu Tallinna lauluväljakul võib öelda on alates kella kahest, kui pidu algas, kulgenud küll, täis Burgedes, praktiliselt, kui kell kaks pidu ja tänane päev algas, siis oli lauluväljak inimestest tulvil, võib-olla Lasnamäe nõlval muru peal oli väikeseid rohelisi augukesi, kuhu inimesi veel juurde mahtus. Praegu tundub uutel tulijatel koha leidmisega võib raskusi olla. Beoga aga oleme jõudnud umbes kahe kolmandiku peale, meil on hetkel laval puhkpilliorkestreid ja hetkel hakatakse üle andma Taavi Toots Ta Virk pausi nimelist elutöö preemiat, mille saab sel korral on Kreeso varand. Ja siis on ees veel puhkpilliorkestrite ja sümfooniaorkestri ühisetteaste pärast mida veel? See kõige-kõigem ehk siis segakoorid ja ühendkoorid lõppu. Ja nagu laulupeotraditsioonidele kohane, on mitmedki lood läinud kordamisele ning meeskooride puhul plaksutati tagasi Gustav Ernesaksa lugu. Kutse ja lastekooride puhul läks kordamisele Tõnis Kõrvitsale uus laul, kus meid ammu oodatakse, niiet võimas, võimas, võimas sõnu polegi vaja sõnu, et oleks justkui liigsed, seda lihtsalt peab kogema. Ja vikerraadio vahendusel saabki seda pidu endiselt kogeda. Aitäh sulle, Tarmo. Rohkem sind ei piinagi, kes tahab, sellele on täiesti kõik võimalused laulupeost osa saada, meie jätkame siit päeva kajaga ja teistel teemadel. Eesti gümnaasiumivõrk liigub aasta-aastalt maakonnakeskustesse. Omavalitsusjuhtide hinnangul peaks riik maapiirkondades pärit õpilaste majutamiseks rajama ka õpilaskodusid. Mirko ojakivi jätkab sel teemal Tartust. Ligi 200 gümnaasiumi asemel võib juba vähem kui 10 aasta pärast alles jääda kuusk ainult 70. See tähendaks maakonnakeskustest eemale olevate õpilaste koolitee pikeneb ning üha rohkem õpilasi peab mõtlema kodust eemale elamisele. Viljandimaa omavalitsuste liit on aga juba praegu jõudnud tõdemusele, et riigigümnaasiumi tekkega on tekkinud Viljandimaal olukord, kus paarikümnel Viljandist kaugemal pärit õpilasel pole võimalik igapäevaselt koju sõita ning linnas pole ka piisavalt taskukohaseid üürikortereid. Nii soovitabki Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Kalevi Kaur rajada riigil Viljandisse õpilaskodu. No tänase päeva seis on selline, et põhiliselt on võimatu leida omale Viljandisse normaalset üüripinda ja seda enam arvestades, et üürihinnad on üüratult kõrged. Viljandi hinnad on suht samalaadsed juba Tallinn enda, kuna meil on siin kultuure akadeemia ja nüüd riigigümnaasium, et kaugelt maapiirkond lastele on väga keeruline käia niimoodi linnas koolis küll. Kauri hinnangul võiks riik sarnaselt noa Rootsile ja näole rajada kõikide uute riigigümnaasiumite juurde õpilaskodud. Haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles, et riigil pole praegu sellist plaani, et riigigümnaasiumite juurde saks õpilaskodudele nähtud. Esiteks maksab see küttise sõnul palju, teiseks peaks need tulevikus hakkama üleval pidama ja kolmandaks peaks iga gümnaasiumiõpilaste muredele lähenema konkreetselt. Viljandi puhul on meil tegelikult olemas Viljandi kutsekool, kus on tegelikult vabaühiressurssi, on päris palju kuskilt poolsalast vähemalt juurde panna. Küttise sõnul oleks Viljandi puhul lahenduseks ka see, et ööbimiskohti rajatakse koostöös erasektoriga. Teiste linnade puhul võiks olla aga sarnane loogika. Oleme ka uurinud, milline võiks olla selle ühise ressursivajadus ulisem Põlvas, uurisem Võrus ja see ressursivajadus on kusagil noh, nendes gümnaas, kus kõik 20 kohta 20 koha jaoks ma ei hakka ehitama ühiselamut, Jõgeval puhul ei ole meil kutsekool, ei ole meid, meil ühikat, me oleme kokkuleppel niimoodi, et sellest sügisest nagu tellime kohalikust hostelist virtus, tellime osa kohti ja nendele lastele, kes kaugemalt tulevad. Me anname igaühele peo peale 50 eurot. Et nad saavad selle raha siis ühesõnaga siis enesele nagu siis selle toa hankida. See summa ei ole suur katkatka kodust juurde panema. Mirko Ojakivi, Tartu. Tartu ja Kuressaare linnade kogemuse toel saab ka Viljandi linn lisaks järgmise aasta eelarvele kaasava eelarve. Linnakodanikele on antud võimalus otsustada 30000 euro kasutamise üle. Ideede objektid, kuhu raha võiks kulutada, peavad olema Viljandiga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema linnaruumis avalikus kasutuses. Sel teemal nüüd Piret päiblist. Kui küsida Viljandi linnakodanikelt 2015. aastal käivituva kaasava eelarve kohta, siis selgub, et see teema on Viljandis väga uudne kuid huvi kaasava eelarve vastu, kus kodanikud saavad ise otsustada, siiski on. Linnas on palju niisuguseid kõnniteid, kus tuleks korda teha, aga eelkõige me oleme ise männi Mäelased tuleks teha see tee, mis läheb Jakobsoni kooli juurde mõlemalt poolt äärest. Minule meeldiks, kui seda kasutatakse mingiks väikeseks vahvaks asjaks. Mida inimesed teaksid, Viljandist ma kujutan ette, peaks ikkagi noori natuke rohkem püüdma siia, see oleks ilmselt keskustest keskusi, meil juba on, see peaks olema midagi täiesti uus mõte, mida teaks ümbruskonna rahvas, mida tehakse Eesti, vot kui lähme Viljandisse, siis seal on nüüd selline asi. Päris vahva on, kui noortel oleks võimalus harjutada päris elu. Et neil on mingi kapital, millest nad saavad hakata kasvatama midagi suuremat, mis toimib, kus harjutada, töö tegemist Viljandi abilinnapeamajanduse alal. Malle Vahtra tõdeb, et eks 30000 eurot oleks kulunud ka linna põhieelarves ära. Kuid kaasava eelarvega soovitakse suurendada nii kodanike aktiivsust kui ka vastutust. Viljandi kaasava eelarve ideid saab esitada elektrooniliselt. Internetikeskkonnas voliseks jätkab Viljandi abilinnapeamajanduse alal Malle Vahtra. Iga linnakodanik võib esitada oma idee, ideesid saab esitada elektrooniliselt, nüüd kohe tekib see küsimus. Kui ma ei oska elektrooniliselt oma ideed esitada, mis siis saab? Selle peale on ka mõeldud, selleks on kas siis linnasekretär võime, leiame kellegi teise inimese siitsamast raekojast, kes siis aitab inimesel oma idee sisestada sinna keskkonda, nii et piisab sellest, kui tullakse siia linnasekretäri juurde ja siis siit sababy. Lõpuks, kui need ideed on kõik läbi sõelutud, siis realiseerimisele kuulub idee, mis on vähemalt 200 häält saanud. Viljandi linnavolikogu tegi Viljandi linnavalitsusele ülesandeks töötada 10.-ks augustiks välja kord, mille järgi hakatakse kaasavat eelarve menetlust teostama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret taierrist Viljandi. Mõned sõnumid välismaalt ka Ukraina valitsusväed on võtnud oma valdusesse neli varem separatistide käes olnud donetski oblasti linna. Need linnad, Slovjansk, Kramatorsk, truskovka ja konstantiinovka ning president Petro Porošenko teatas ka täna rahva poole pöördudes oma korraldusest anda nende linnade elanikele humanist rabi. Ta ütles, et lennukeid ja autokolonnid on toiduga teel, sinna viiakse leiba, vett, suhkrut ja konserve ja ta on andnud käsuga alustada töid elektri ja veevõrgu parandamiseks, et tagada Slovjanskist näiteks normaalne elu ja samuti peavad nende linnade elanikud saama kiiremas korras kätte pensionid, õppetoetused ja muud sotsiaaltoetused. Ing riik annab abi ka kannatada saanud majade ülesehitamiseks. Iisraelis vägagi tegi täna varahommikul Gaza sektoris 10 õhurünnakut, võttes sihikule islamistide objektid. Tabamuse said raketiheitjad ja relvatehas. Gaza sektorist on nädalavahetusel tulistatud Iisraeli lõunaossa vähemalt 29 raketti ja mürsku. Jaan ja põhjaosas Pamploonas algas üheksa päeva kestev traditsioonilise Sanzermiini festival. Kõik tunnevad seda traditsiooniliste härjajooksude järgi. Närvikõdi ihkavad hispaanlased ja välismaalased jooksevad mööda linna kitsaid munakivi tänavaid 850 meetrit ärgata, kes püüdes nende lähedal püsida ja reeglina saab ka, ma ei tea mõne kümned inimesed reeglina vigastada möödunud aastal näiteks 50 inimest, viimane surmajuhtum oli küll viie aasta eest. Nüüd aga sporditeemadele, noh, jalgpalli maailmameistrivõistlused on jõudnud poolfinaali ideni. Eile üleeile olid veerandfinaalid ja Joosep Susi kommentaar sellel teemal. Kui alagrupiturniir kulges finaalturniiril väravaterohkelt, siis oodatult muutus play-off ides meeskondade mäng oluliselt ettevaatlikumaks. Kõik kaheksa alagrupi võitjad jõudsid edasi kaheksa parema sekka. Veerandfinaalidest läksid edasi soosikud. Ilmselt võib selliseid kindlaid esitusi põhjendada selge taktikalise arenguga finaalturniirile. Esiteks juba muudetakse mängusiseselt oluliselt kvaliteetsemalt taktikat, lisaks suudetakse vähe palli valdava meeskonnaga mängida tähelepanuväärselt kannatlikult. Põhjus peitub ka Ladina-Ameerika meeskondade oskuses kodusel turniiril ühendada euroopalikku ratsionaalsus ja teisalt loomingulisem külg, mis peaks neid juba loomuldasa peituma. Viimati jõudis nelja parema sekka kaks Ladina-Ameerika maad 36 aastat tagasi. Seejuures Argentiina pääses poolfinaali viimati 24 aasta eest. Samas nagu näitasid ka viimased kohtumised, näiteks argentiinlaste mängu loogika sarnaneb vaieldamatult pigemini euroopaliku pragmaatilisuse sõlmed ladinaameerikalikku puht emotsionaalsusega. Ehk siis Argentiina on pigem Saksamaa kui Brasiilia. Kusjuures Saksamaa kellavärk on tähelepanu väärne juba seetõttu, et koguni 15 mängijat teenivad leiba koduses Bundesligas põhikoosseisus koguni enamik mängibki sammas koduklubis Müncheni Bayerni is. Seega peaks peatreener Joachim Löw ülesanne leida ühine hingamine olema kolleegidest pisut hõlpsam. Paljud ootavad 74. aasta finaali kordust Saksamaa ja Holland. Kuigi hollandlased alistasid suurüllataja Costa Rica alles penaltiseerias, tundub, et võrreldes paljude varasemate turniiride kam peatreener suutnud staarmängijaid ohjata väikeste mööndustega panna nad ladusalt kokku mängima. Holland on maailmameistrivõistluste finaalis mänginud kolm korda ja alati kaotanud võimaluse tulla üheksandaks maailmameistriks. Praeguses turniiri faasis peaks kerge edu olema ikkagi Ladina-Ameerika meeskondadel. Kahtlemata hakkab rolli mängima väsimus suures kuumuses mängitud turniirist. Nii lõvi kui ka Hollandi peatreeneri Louis van Gaali senine mängu dünaamika on rõhku pannud küll ökonoomsusele, aga erilist mängijate rotatsiooni pole toimunud. Alles jäänud kohalikke koondiseid vaevavad vigastused. Brasiilia suurima staari Neymari jaoks on turniir selgroolüli mõraga lõppenud. Argentiina lastele valmistavad muret kesksete mängijate Sergio Agüero Jaanheldi Maria traumad. Ühegi alles jäänud koondise esitus ei saa liigitada ei stabiilseks ega muljet avaldamaks. Brasiilia oli Tšiili vastu kaheksandikfinaalis kaotuse äärel, aga mängupilt on liikunud tõusvas joones. Argentiina ongi kõige suurem küsimärk, veerandfinaal Belgiaga visuaalselt just eriti esteetiline ei olnud, küll aga toimis korralikult kaitsefaas. Neli suurt jalgpalliriik on jõudnud poolfinaali, ees ootavad vaieldamatult tasavägised kohtumised. Selget favoriiti välja tuua on keeruline. 64-st kohtumisest on maailmameistrivõistlustel jäänud pidada veel neli Brasiilia ja Saksamaa poolfinaal. Mängitakse teisipäeval Holland Argentiina, kolmapäeval. Maailmameister selgub nädala pärast. Üks uudis ka tennisesõpradele Kaia Kanepi pidi Prantsusmaal toimuval 100000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri finaalis tunnistama Irina-Camelia peega paremust. Kuus-kolm kuus-neli. Aga nüüd sellest, milline tuleb ilm. Merike Merilain. Homme on kõrgrõhuala kese valgel merel ja selle edelaserv, samas on Eesti kohal soe õhumass. Üksikute rünksajupilvede teke pärastlõunal on ka homme võimalik. Puhub idakaare tuul, tuul ja sooja on öösel 12 17, päeval 23 kuni 29 kraadi. Ka teisipäeval on meie kohal kõrgrõhuala edelaserv sooja õhuga. Saju tõenäosus on väga väike. Tuul on jätkuvalt idast, öösel on sooja 14 kuni 18, päeval 22 kuni 27 kraadi. Aitäh ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.