Margus Saare jutusaade Jutusaade. No täna, 12. märtsil on jutusaatekülaliseks siin vikerraadio stuudios. Noormees eirab perest, Raplamaal 31 aastane Taavi Veskimägi, tere hommikust. Tere hommikust. Ajakirjanikud viitavad, et te olete heidab perest, kas see tundub teile kui märkused, te olete maakas? Ei, ma ei ole seda küll kunagi nii käsitlenud, pigem ma tunnen selle üle tõesti uhkust, et ma olen maalt ja olen täna jõudnud sinna, kuhu olen, et mul on selle üle hea meel. On märtsi ja selle kuu lõpus saab tegelikult täpselt aasta sellest, kui Juhan Partsi valitsus kukutati ja, ja mõni aeg hiljem võitsid kolmekümneaastase mehena Res Publica juhi ülesanded enda kanda. Nüüd olete ise kukutaja, et Res Publica on presidendi kukuta parteide seas. Öelge kui tõenäoliseks te peate nüüd, kui see esimene avalik läbirääkimine on toimunud siin kolmapäeval? Jah, et Need viis parlamendierakonda jõuavad kokkuleppele ühises presidendikandidaadis, kes ei peaks olema Arnold Rüütel? Esiteks, kindlasti ma ei taha ennast kuidagi presidendi kukuta, oleks tunnistada, et mul on öeldud teie kabinetis umbes Nende koos või midagi taolist oli minu juures tõesti, me istusime koos, aga minu nägemusele hoopis teine, et järgmised viis aastat ootavad meid ees, me oleme nüüd Euroopa Liidus, NATOs tahaks leida Arnold Rüütli asemele, kuigi Arnold Rüütel on kindlasti oma presidentuuri ajal aidanud väga palju edasi, et me saime Euroopa liidu NATO liikmeks ehma ja ei ole sugugi üheselt seda meelt, et peaks ütlema, et kõik see, mis on tehtud halvasti, aga pigem tuleks vaadata tulevikku tõesti, et mis on need välja tegutsenud, mis Eesti ees järgmisel viiel aastal on ja president peaks tegelikult suutma sõnastada siis, et kuhu suunas riik peaks liikuma, ta peaks olema mingisugune väärtuste märke, mina tahaks väga, et ta oleks just märk nendest väärtustest, kuhu poole Eesti püüdleb, mitte võib-olla nii-öelda märk sellest sellest, kus me. Aga kust me tuleme ja teine pool, et kas jõuame kokkuleppele või mitte. Minagi istun heas usus laua taga. Ei ütle küll, et keegi mängib mingit topeltmängu, et et ainuke variant ongi heas usus teha tööd ja kas siis jõutakse sinnamaani või mitte, aga pingutame. Praegu ma saan aru, alles tegeletakse sellega, et püütakse kirjeldada ideaalset presidenti, nii-öelda omadusi, millistele omadustele? Noh, te isiklikult veto peale paneksite. Kuna ma ütlesin, et tegelikult president ei ole mitte ainult sellise põhiseadusliku rolli täitjat, mis pädevused seal põhiseadusest tulenevalt on vaid ka kohta on suunanäitaja ühiskonna jaoks ta on märk mingitest väärtust, et mina tahaks, et et see on minu hinnangul Eesti riigi huvides, et oleks just märk sellistest lääneliku poliitilise kultuuriruumi väärtustest, kuhu poole me siis püüdleme demokraatliku riigina ja ma tahaksin kindlasti president olekski nii-öelda see, kes oleks ühiskonna selline reaalne eestvedaja, et ma toon näite, mida ma tegelikult nii-öelda näeksin, et 90.-te aastate keskpaigas lindiskandaal siis noh, Lennart Meri suutis väga selgelt võtta seisukoha öeldes see ei ole demokraatlikule riigile kohane. Ma tahaksin, et ta uus president suudaks, kus on mingid olulised väärtused ühiskonna jaoks kaalukausil, ta suudaks sõnastada, mis on ühiskonna jaoks õige tee. Oleks näiteks Arnold Rüütli puhul tahtnud naha, kui olid need Keila-Joa korruptsioonitehingu siin ja kogu see temaatika enam kohalikke valimisi üleval. President ei oleks kuskil nurga taga, vaid president tegelikult ütleks, sõnastaks mingi suuna, kuhu suunas me peame liikuma või ta annab märku, et on asjadega kursis. Loomis vähemalt vähemalt. No ma ei tea, kas, kas kogu elu teadaolevalt üksi elanud naisterahvas sobib riigi esimeseks härrateleidiks. Ma saan aru, millele te viitate, aga Ma arvan, et Ene Ergma on kindlasti väga väärikas kandidaat ja mitmes vaates, et esiteks ta on väga erudeeritud Akadeemikuna, teiseks on tal piisav elukogemus ja selle sotsiaalne kapital ja riigikogu esimehele. Kolm aastat on minu hinnangul väga hästi Eesti esindamisega hakkama, sest presidendi ülesanne kõige muuhulgas on jõuga Eestit esindada väljaspool ja näiteks proof-Freiberg ka on ju väga suurepärast tööd teinud tegelikult nii-öelda Läti esiletoomiseks. Et ma arvan, et Ene Ergma saaks selle ülesandega väga kenasti hakkama, nii nagu ta riigikogu juhatuses oma ülesandega hakkama saanud. Neljandaks on ta ka Res Publica visiitkaart. Kindlasti on Ene-ene väga tubli ja näitab just seda poolt võib-olla mida me tahaksime rohkem tuua tulevikus esile, et Res Publica ei ole mitte sellised, ainult noored vihased mehed, vaid vaid meil on väga palju elukogemust, sellist sotsiaalset kapitali, nii et kindlasti Ene on väga hea visiitkaart meie tegevustest kas presidendi isikuomaduste kirjeldamisel mingit perekonna tausta siis, siis ma ei tea, siin Kadrioru selle pidude skandaali taustal uuritakse nüüd teravamalt ka või eks lõppkokkuvõttes me oleme kokku leppinud, et milline võiks praegu viie erakonna vahel selline kriteeriumite baas olla, millest lähtuvalt sellised uued kandidaadid tuua laua peale. Noh, me oleme defineerinud kinud umbes selliselt, et, et ta kindlasti peaks olema selline tuntud tuntud inimene, eriti kui ta parlamendis valitakse, et kui näiteks juba esimeses voorus õnnestub president ära riigikogus valida 29. augustil aktuaalne kaamera, kutsuta stuudiosse inimesed, et kes see veel selline on, et kindlasti peaksid olema veidi tuntud. Teiseks. Ta kindlasti peaks kehastama just noh, nii-öelda niisugust tulevikku suunatust või neid lääneliku poliitilise kultuuriruumi väärtusi. Kolmandaks, kindlasti on oluline see, et ta mõistab, et Eesti on parlamentaarne demokraatia ja mõistab sisuliselt sellist presidenti rolli. Parlamentaarses demokraatias ta mõistab, mõistab sellist parlamentaarse poliitilise loogika põhimõtteid, et need on need sellised põhilised kriteeriumid, aga loomulikult lõppkokkuvõttes on otsus sees, mis inimene, kes konkreetne nimi on, eks ole, kuidas neid kõiki asju koos vaadata, mida ta kehastab, milline on tema taust ja, ja siin kindlasti ei ole Res Publica vaada üksinda midagi makse. Siin ongi küsimus selles, et kas viis poliitilist erakonda saavad ühtemoodi aru, et inimene võiks olla ja kindlasti siin tuleb teha kõigil kompromisse. Aga võib-olla minna nii, et, et millalgi ja millal siis me saame teada need 15 nime, kes võiksid olla presidendiks. Me oleme praegu kokku leppinud, et järgmisel korral me tuleme kokku kuuendal aprillil kuuendal aprillil, kus siis kõik politseid, erakonnad panevad kuni 13 omapoolset kandidaati lauale ja siis juba hakkab selline konkreetne sõelumine. Kes võiks siis olla see kandidaat, kelle peale oleme suutelised omavahel kenasti kokku leppima ja kui seal on keegi, kes on näiteks kolmes nimekirjas siis on juba valik tehtud. Ma arvan, et et see kompromiss ei ole selline mehaaniline. Ma siiski arvan, et see on sisuline arutelu kõigi nende inimeste üle ja, ja erinevate külgede kaalutlemine on vähel, kui on kolme erakonna toetus. Me oleme kokku leppinud, et teisiti see ilmselt ei saakski olla, et peab olema kõigi erakondade konsensus, konsensus, see tagab seda, et me vajalikud 68 häält riigikogus saaksime, see on väga suur enamus Riigikogus ajast ja selle saavutamine on väga keeruline, ainult konsensused on võimalik seal teha. Kas see kokkulepe presidendi osas sisaldab ka tegelikult kokkulepet uuest võimukoalitsioonist aastal 2008, kõrgetest ametipostidest mujal riigiametis, et meie ei ole seda küll selliselt vaadanud ja mulle hetkel tundub, et ka teised ei ole seda üheselt selliselt käsitlenud, et suudetakse presidendivalimisi ja kõik muu muusi protsesse vaadata eraldi. Nii et hetkel selliste oh seda kokkulepet, et keegi midagi saab. Pigem on see loogika minu hinnangul see, et et kõik mõistavad, et tuleb kompromiss, kompromiss saavutada just selle nimel, et uus president võiks neid huve ühelt poolt nii-öelda väärtustepõhise Tuve teiselt poolt Eesti esindamine välismaal või Eesti esindamine rahvusvahelisel areenil. Et pigem nii-öelda lähtutakse praegusest positiivsest konstruktiivsest alusest, mitte sellisest. Alustate igaüks midagi saab, et hetkel küll keegi seda laua peale pannud ei ole, et noh, teeme mingid kokkulepped, sina saad selle, mina saan, selle, seda hetkel ei ole, ma ei välista, et mingil hetkel selliselt ei või juhtuda, aga pigem ma arvan, et see ei juhtugi mitte parlamendis sel juhul vaid tollel hetkel juba, kui parlament ei suuda ära valida ja presidendi valimine lükkub valijameeste kogusse. Ja lõppude lõpuks ei juhtugi, nii et, et presidendikandidaat saab tulla ainult Keskerakonna nimekirjast. Ei, minu meelest Keskerakonnal ei ole küll praegu olnud sellist positsiooni, et see kandidaat peaks olema kindlasti kindlasti nende erakonna kandidaat, sest ma arvan, et need pole ka sellist platvormi sellist nõuet püsti püsti seada. Ja teiseks, pigem on nad minu hinnangul küll täiesti konstruktiivselt ja ilma igasuguse tagamõtteta väljendus, seda nad on valmis, tahavad tegelikult parlamendis kokku leppida. Taavi Veskimägi, kas teile ei tundu, et ametis oleva presidendi tülitamisele on hea maitse piir ületatud? Minu meelest ei ole äkki Arnold Rüütlit keegi tümitanud ja ma isegi pean vastuvõetamatuks seda, et kui president on täiesti legitiimselt, 21. aastal valitud ametisse, siis tuleb lasta tal oma tööd teha. Täna on pigem arutelu on minu hinnangul selle üle, et residentuur on kohe ees ootamas. Et milline peaks olema see inimene, milliseid väärtusi, milliseid oskusi teadmisi kehastama, kes uueks presidendiks kandidaadiks saab ja ma arvan, et pigem on siin toodud võrdlust Arnold Rüütliga selles kontekstis, et ta mulle tundub, et millised väärtused on need, mis, mis peaksid justkui edasi kanduma ja millised on need, mis meie hinnangul uus president kandma ei peaks, mis peaks olema teistmoodi, kas ei ole nii, et tähendab mulle tundub praegu, et see valgustatus on äkki saabunud, et et neli aastat keegi ei rääkinud, et Rüütel on halb ja nüüd järsku öeldakse ta viga, sellesse viga, teises tuleb Marju Lauristin ütleb, et meil on vaja tulevikku vaatavat käilakuju ja Hans Luik läheb president Rüütli aastapäeva vastuvõtule ja ütleb seal uksel ootavatele ajakirjanikele, et ta loodab, et presidendil on kindlust mitte kandideerida. Isiklikult usute, et Arnold Rüütel on Turasele jänese? Ei ma kindlasti selles mõttes vabariigi presidendist saaki selliselt arvata. Ja minu meelest ka see, et nüüd on tekkinud selline arutelu, ruum on täiesti loomulik. Nii nagu ma ütlesin, et ei peakski käituma selliselt, et kui president on ametisse valitud, siis tuleb lasta tal oma tööd teha, see on täiesti igati demokraatlik otsus, inimesed on selliselt tahtnud valijameeste kogus. Ma arvan, et polegi mõtet mingit kriitikat siin siin teha. Loomulikult võib debateerida nii-öelda mingite üksikute tema poliitiliste käikude osas noh näiteks nagu Moskva visiit ja väga paljude käikude üle on ju ju ka presidentuuri jooksul arutletud, aga täna on juba sisuliselt nii-öelda uue presidendi või nende presidendivalimiste selline valimisdebatt, kuigi kandidaate viljendid pole. Et, et pigem see on täiesti loomulik. Ma arvan, et selline pidev kriitika ei vii kuhugi, aga nüüd tuleb arutleda loomulikult kuhu me edasi minna tahame ja mina olen ka väga oluliseks pean just sellist tulevikku, suunatust ja, ja nende väärtuste kehastamist, mis minu meelest Eesti eest Eesti eest seisavad. Kas neli ja pool aastat, mis orderitel on olnud võimul nähtamatu presidendi asja? Jah, selles mõttes küll, et me keegi ei kujutaks ette, et, et president astuks sellise mitte skandaal sel põhjusel, aga lihtsalt et tundub, et, et ta ei ole päris õige märg astuks tagasi, et ma tõesti hindan selles mõttes selliselt, et et tal on antud mandaat oma tööd teha. Poliitikud on lasknud seda suures plaanis teha. Ei ole sellise terava kriitikaga kuidagi presidendi vastuse vastase hoiaku võtnud üles. Presidenti tuleb austada meie riigijuht ja kas see ei olegi nii, et rahvas hirmsasti armastab meie presidenti ja mõni nädal tagasi? Tulemused ütlevad isegi nagu seda, et Noorte inimeste toetus president Rüütlil on suurenenud, kuidas teie või teie nõunikud seda seletavad, et vahva vana ja lubab noortel pidutseda ja polegi mingeid hukkunuid? Ma seletaksin pigem rahva suurt toetust hetkel selliselt, et vaadates siin naabrite soomlaste presidendivalimisi, kus oli otsevalimine, et Halonen oli ju väga-väga populaarne president Soomes, noh kõik uuringud näitasid enne presidendi debati algust, et Haloneni on noh, niivõrd meeletu toetused, mingit sisulist konkurentsi ei saagi olema, aga kui pandi teised kandidaadid kõrval, eriti lõpus, kui kogumuse kandidaadi Niinistu taha tulid ka teised teised erakonnad, siis tekkis ju väga-väga väike nii-öelda võit. Lõpuks Halonen, et minu meelest on rüütliga nii, et täna inimesed näevad et on Eesti vabariigi president, tal ametis, teda austatakse, sellest lähtuvalt ka toetatakse võib-olla sisuliselt endale aru andma, et noh, mis see toetus tegelikult tähendab, ta on igati kedagi, teist pole ka negatiivne on ju ja, ja nüüd ongi küsimus, et kui tuleksin on mingid alternatiivid kõrvale siis ma arvan, et Rüütli toetus ei oleks nii suur, kui ta täna on, kui teda vaadatakse ainult nii-öelda, et kas, kas te tahate, et on või ta ei taha, aga kui seal tuleks mingid teised kandidaadid, siis ma arvan, et võiks olla situatsiooniks. Teine. Äge kell on 10 25 minutit, pühapäeva hommikul kuulame veidi leebemat laste häält ja siis jätkame juttu. Taavi Veskimäega. Jutusaatekülaliseks on täna, Taavi Veskimägi, Res Publica esimees. Heidab perest pärit Eidapere sidet veel tunnetega või ja ma käin seal nii tihedalt kui võimalik. Mul isa ema elavad jätkuvalt, heidab peres ja alles hommikul saabusin sealt eile oli väga ilus ilm oli metsas, nii et väga, väga kena ja ma tõesti kasutan igat vaba hetke seal olla, et seal on tore. Eestis on nii palju kummalisi inimesi, nagu selles lauluski oli, mis heidab peale, tähendab jah, ega ma ei oska anda sellele täpset tähendust, mida ta siis tähendab, mis on tema selline ajalooline juur, aga aga kindlasti on seal kohal oma selline identiteet aastatega välja kujunenud. Iseenesest on kahju, et nii nagu paljud maakohad üle Eesti, et eks noored ka minu nii-öelda heakaaslased on paljuski paljuski ikkagi igapäevaselt, kas siin Tallinnas või, või vähemalt Raplas käiakse nädalavahetusel kodus, nii et et eks see identiteet muidugi nii nagu paljudes maakohtades, et on vanemad inimesed, nooremaid väga pole, et hakkab pigem kuidagi hääbuma, aga igal juhul elujõuline lastel. Endine rahandusminister, praegu riigikogu liige ja juunikuust alates Res Publicat ka esimees, mida te olete selle häbiväärse võimult välja poksimise järel seal kolmveerand aasta jooksul erakonna esimehena saavutanud? Neljandal jõudu ja erakonna esimees kandideerisin, ma seadsin endale selliseid peamisi ülesanded täpselt määratleda, mis on siis see Res Publica maailmavaadet, kui me tulime poliitikasse? Me lubasime pealset ausalt, riigivalitsemismul on selles mõttes siin täiesti absoluutselt kindlalt öelda, et, et me selle oma peamise eesmärgi ajada asja ausalt. Selle Me saavutasime pilvelt Res Publical võimul olekul võib ette igast asju ja küllap me tegimegi vigased ega ei saa seda eitada. Kuid see peamine, et me teeme asju ausalt, ei varasta ei endale ega enda erakonnale, et selle me suutsime saavutada, sellepärast on mul kindlasti hea meel, mida ma enda eesmärgiks seadsin, oli see täpselt maailmavaatest määratleda, mis poliitiline erakond siis Res Publica on? Täna ma arvan, et on suurel osal ühiskonnast kindlasti meie erakonna liikmetele selgelt Res Publica parempoolne konservatiivne erakond. Oleme asunud uut erakonna programmi, 27. aasta riigikogu valimisteks valmistuma, et anda nüüd ka selle Res Publica parempoolsele konservatiivsele vaatajale selge valdkonna poliitiline sisu, et mida see tähendab majanduspoliitikas, mida seal on tervishoiupolitsei hariduspoliitikas ja nii edasi. Et jah, esiteks maailmavaateline määratlemine, teiseks loomulikult kohalikud valimised 2005 16 oktoober, mis minu hinnangul läksid hästi, et meie reiting oli madal kolm, neli protsenti, aga me saime kaheksa pool protsenti kõigist häältest, mis oli rohkem kui sotsidel, mis oli sama palju kui isamaaliidul, mida peeti selle valimiste edulooks. Meid peeti nende valimiste kaotajaks, aga tegelikult need objektiivne näitaja oli täpselt ühesugune. Lisaks sellele me oleme täna kuskil 50. omavalitsuses võimu teostamas, mis on igati korralik näitaja. Taavi, aga ma peangi pärast neid aastaid, kui Res Publica on moodustanud kõikvõimalikke koalitsioone Toompeast, Väike-linnadeni kannate te veel uhkelt silti äraostmatud vä? Äraostmatud loomulikult see, mida me tahtsime selle loosungiga ja selle märksõnaga ju esile tuua, et me ajame asju ausalt ei lähe selliste guruktiivsete tehingute peale meie peale võib olla kindel vaenlastega või kuidagi endiste vaenlastega ehitsite ühte küll, eks ju, et aga vaat siin ongi, mõtlesite palju sisemiselt? Siin ongi üks asi, mis on minu meelest oluline ja mida pole võib-olla ühiskondlikus debatis nagu piisavalt olnud, et mida te küsisite, et et nüüd on pea aasta möödas, kui me võimult pidime ära tulema, et miks me ära pidime tulema, et selle põhjus oli hästi lihtne, et et ilmselt tekkiski see arusaam, et need poisid ei lase, kui mõni poisid ei lase asja ajada, et eks see vanade erakondade selline noh, selgelt kokkupanemine meie vastu oligi kantud ka hirmust, et näe, järsku suudavadki midagi ära teha, järsku suudavad käe ette paned panna, et ei saa niimoodi rahulikult riigiasju ajades, eks ole ka nii-öelda endale või enda erakonnale mingit sihukest täiendavat, kas rahalist või õnnega poisikesed ise ka seatempe. Noh jah, eks kindlasti sellised käitumuslikud probleemid. Meil ju olid. Ega seda ei saa salata ja kindlasti me tegime siin vigaseid võib-olla ka aru saamata esimeses lähenemised, et oh, milliseid väärtusi me ühiskonnas oleme ise Brazenteerinud ja kuidas me läheme, nende käitumuslikke võib olla tegudega nende vastu, nii et jah, et ega seda tuleb ausalt tunnistada, et loomulikult me ka siin ise mingites situatsioonides käitusime kindlasti valesti. Julgen öelda, et me oleme täna päris palju analüüsinud, mida me valesti oleme teinud, et olemegi võtnud sellise arusaama, eks me oleme oma poliitilise vastutuse vaadates, kas meie tänast reitingut ju kõigi nende väärsammude eest juba kätte saanud. Olemegi üritanud teha nii, et analüüsida need, mis on vead õppida, nendest visati need kõrvale positiivne kaasa võtta, samamoodi need õppetunnid vigadest osanud ja minna edasi. Kas sa, Ken-Marti Vaheril on samasugune positsioon praegu parteis nagu alguses? Kindlasti on meie üks aktiivseid, et poliitikuid ja see teema, mida ta on ajanud, ehk selline korruptsioonivastane võitlus ja, ja jõmbluse vastu või tema oli see, et ei tohiks vist väga liikluseeskirja rikkuda või mis ta oli. Vastase hirmsasti kihutada ja sealhulgas ka veel seda, et noh, eks seda peab ta ise kommenteerima. Ma loodan küll, et Ken on ka nendest enda personaalsetes vigadest vigadest õppinud, aga mida ma tahan öelda geni kiituseks ära ütlema, et et kindlasti ei ole need teemad just sihuke korruptsioonivastane võitlus, eks ole, neid teenuseta opositsioonis ajab Parlamendis tugevalt edasi, et et selles mõttes noh igal juhul ma tahaksin erakonna esimehena pigem öelda, et, et Kennan selles mõttes tubli, et ta selle oma rida. Ja just positiivses mõttes oma rida, mille kaudu ta poliitikas on, mida ta poliitikas on pidanud oluliseks, et seda ta väga süsteemselt edasi, nii et ma loodan, et ta nendest personaalselt käituslikest asjadest on tänaseks õppinud ja ja vähemalt mina küll julgen öelda, et tegutseb edasi ja ja ei ole püssi põõsasse visanud. Öelge. Missugused on praegu Res Publica juhtkonna suhted kunagise juhtfiguuri professor Rein Taageperega? Eks Reinu lahkumine, millest on kindlasti kahju, oli mõneti loomulik, nii nagu ma ütlesin, et kui ma erakonna esimeheks kandideeriv, siis ma esimese ülesandena võtsin selle eesmärgi täpselt määratleda, mis erakond Res Publicas on parempoolne, konservatiivne erakond. Reinu maailmavaade oli pigem vasaktsentristlik, et nii nii imelik kui see ka ei ole, imelikult ta ta ka ei kõla, et et Rein on kindlasti hea politoloog ja ja kindlasti väga asjalik ja tark inimene. Aga pigem ma pean seda, et Rein lahkus mitte suureks kaotuseks, mida ta mõnes mõttes kindlasti on, aga mõneti nii-öelda enda jaoks võiduks selles vaates, et see näitas, et ma erakonna maailmavaatelise määratlemisega jõudsin kuhugi. Et jõudsin sinnamaani, et noh, ta sai aru, et, et erakond on paremkonservatiivne erakond ja temal nii-öelda vasaktsentristlik ja vaadata ei ole võimalik selles erakonnas edasi jätkata. Et pigem seda võib käsitleda või mina olen seda pigem käsitlenud sellises vaates, et see näitab, et ma jõudsin erakonnast sinna ma nüüd erakonna liikmed enamuses mõistsid, et vot nüüd me sellist asja. Aga kas sa võide kätt südamele pannes vanduda, et võib-olla noh, Rein Taagepera nime kuritarvitanud ja tema nime all poistebändi ideid maha müünud see poistebänd, kui ma äraostmatute puhul ütlesin, et jah, et me võtsime selle sellise noh, meid ühendava Nimetuse, et mingeid väärtusi demonstreerida, siis poistebänd on muidugi ajakirjanduse poolt tekitatud siuke müüt. Ja pigem siis täna seda kindlasti ei ole sellisel kujul nagu, nagu mingilgi juhul olemas, et ka meie oleme neljakesi kasvanud eri suundades lihtsalt olles ju nende kolme aasta jooksul olnud väga erinevates positsioonides, kes parlamendis, kes valitsuses, eks ole. Et sellist mõistet ma tahaksin öelda ei ole, okei, aga mis puudutab Rein Taagepera, siis Reinu puhul ei, ütlesite vahel niimoodi, et Rein Taagepera arvab kani ja kui ta tuli sealt Californiast tagasi, siis tuli välja, et tema ideid on valesti esitatud. Ei, ma kindlasti ei arva seda, sest Rein tuli ise nende mõtetega ju väga selgelt kaasa ja mille ma mõtlesin, et ta ei ole rumal inimene ja ta oli ja hoidis ennast ka Californias üsna teraselt kursis sellega, mis siin, mis siin Eestis toimub, et see oli mõneti lahku kasvamine ja, ja võib-olla Rein sellise teoreetiku ja politoloogina oh, nägi asju natuke teistmoodi. Millest mul kahju on, see, et ka siin Eesti Päevaleht tõi ühe katkendi ära, et et on ühes päris tunnustatud rahvusvahelises politoloogia ajakirjas nii-öelda kirjutanud sellise teadusliku käsitluse Res Publicast nii-öelda Res Publica meteoriidi tõusele juriidiline langus, eks ole, ja ma nagu näen, et Rein praegu üritab oma praktilise tegevusega anda oma sellised tilisele politoloogiliselt kontseptile noh, nii-öelda reaalselt kinnitust, et jah, et mul on olnud poliitilised õigused, Res Publica tõuseb Res Publicat kiirelt langema, et mina töötan igal juhul nii-öelda tema teoreetilise kontseptsiooni vastu, et ma näen, et Res Publical on koht Eesti poliitikas jätkuvalt nendel väärtustel, mille eest me seisame jätkuvalt kohta Eesti poliitikas olemas, et võib-olla nii ruttu ära vaid. Oi ei, ma ei veel pikk. Jah, just et mina majandusinimesena ütlen, et nii nagu majanduses käib tsükliliselt, et on tõusud-mõõnad, nii, tegelikult on ka poliitilist erakonda, aga see on meie esimene mõõn või noh, ütleme, et europarlamendi valimiste järel kindlasti oli ka, tekkis võib-olla selline esimene lainetus, aga, aga kindlasti mõõn, mis praegu on, pigem see peab tegema meid tugevamaks ja kui me tuleme sellest mõõnast välja, siis ma arvan, et me oleme tugevamad kui kunagi varem. Mõned küll ei, ei looda või ei arva, et, et mõõnast kunagi välja tulete, kolm inimest on nüüd olemasolevast riigikogu fraktsioonist lahkunud, eks karjusite ka Imre Sooääre peale, kui ta esitas fraktsioonist lahkumisavalduse. Ei, ma ei karjunud kindlasti ja ma pigem isegi Jaanus ravima Jaanus Rahumägi ja Tarmo Leinatamme osas, pigem noh, kui me olime hästi-hästi kriitilised olin ka ise võib olla palju rohkem selliselt isegi inimlikkus solvunud. Aga ma olen mõelnud selle asja nagu läbi ja, ja võib-olla natuke teistmoodi, et sellises kriisis ongi inimesed, kes usu kaotavad peavad tegema oma valiku. Ja ainult kahju on see, et need inimesed ei ole tahtnud otsida või leida seda oma usku jätkuvalt Res Publicas, vaid nad on läinud kergema vastupanu teed, lihtsalt et leida see usk kuskilt mujalt, sellest on kahju, aga ma arvan, et sihuke karjumine ei aitaks mitte midagi siin. Ta pigem näitab niisugust enda teatud kibestumist, et, et ma pigem täna nii Tarmo kui, kui aluses, pigem võtaksin nii-öelda sõnu, mis sai kevadel tehtud veidi tagasi, et kui nad arvasid, et nii on nende jaoks õige, siis siis muidugi ainult mis oleks olnud väga aumehelik, et kuna nad said sisuliselt tänu erakonnale läbi erakonna Riigikokku, et noh las nad teevad oma valikuid ja kui nemad ei tõmmanud jah, et nad on ikkagi riigikokku juust, et nad, Sa oled aumehelik, kui nad oleks ka riigikogust oma valikuid tehes astunud tagasi. Me juba käsitlesime küll seda, aga noh, partei valimisloosungist, eks ju, vali kord et riigis oleks kõik korras, sai mingil hetkel valju korra tähendus, nüüd on loosungist saanud valivaid üks kord või ma ei tea, miks peaks Res Publica veel koos püsima, miks ei võiks jaguneda reformi ja Isamaaliidu vahel need väärtused, mis on Res Publica kanda või mida me oleme pidanud nagu oma tuumaks. Et sellistel rasketel hetkedel, vastupidi, me oleme praegult koondunud rohkem nende väärtuste ümber. Ja need väärtused aus riigivalitsemine, hoolivust, tegelikest abivajajatest, tugev tulevikku suunatud nii-öelda vabaduste ja võimaluste avardamisel, avardamine inimeste enda elu korraldamiseks, olla sellise keeldude-käskudega riigi elu korraldamise niukse bürokraatia ülereguleerimise vastu, ma arvan, ootused on jätkuvalt või, ja võib-olla isegi rohkem kui kunagi varem aktuaalsed, aus riigivalitsemine, pärase valitsuse tegevust vaadates. Nii mõnigi kord tunnen tõesti hirmu tulevikku, suunatust, kui täna tegeletakse sisuliselt heast majanduskasvust laekuva raha kirjum jagamisega, mõtlemata selle peale, mis saab 20 25 aasta pärast. Hoolivus abivajajatest, et tõesti, et me ei pea nii-öelda kogu elu korraldama riigile rahaga, aga me kindlasti ei tohi jätta kedagi rentslisse lamama, eks ole, kuskil kärbsed mööda kukalt, et riik peab hoolima nende nende inimeste eest ja loomulikult siis ka kõik see, mis puudutab Vabaduste ja võimaluste avardamist, noh võtame kasvõi seda viimast nii-öelda Delfi eelnõud, mille pealkiri on kindlasti eksitav, kus sisuliselt tahetakse vabasõnade kasutust hakata kriminaliseerinud. Et noh, minu meelest on trendid või tendentsid ühiskonnas, kus meie väärtused tõusevad üha aktuaalsemaks ja nende kaitsmine üha aktuaalsemaks ja me kavatseme seda teha nii, et me ei kavatse kuhugi laiali minia ja ära jaguneda, et meil on oma identiteet, meil on omad inimesed, ma ei välista, et keegi kuskile lahkub. Aga ma olen nüüd kõigi parlamendifraktsiooni liikmetega vähemalt rääkinud 25, mis on jätkuvalt suurim parlamendifraktsioon. Et täna küll mitte keegi ei ütle, et, et, et hakkavad kuhugi minema, pigem on selline välimine surve, mis on olnud viimasel ajal väga massiivne, on pigem nii-öelda erakonda sisemiselt konsolideerinud, on tekkinud niisugune trots, et saame hakkama, meil on oma väärtumile Aga, aga ma tahan öelda, et inimesed selles mõttes mõistavad, mille eest nad seisavad ja nad ei taha kuidagi pihustada, et näed, et noh, lähme siin ükshaaval kuhugi üle või mida on üritatud siin luua kuvandit, kuskilt raisakotkad lendavad, Res Publica kohale üritavad selliseid üksikuid inimesi. Ülevõtted loomulikult inimestel on tehtud erinevaid pakkumisi, aga mul on hea meel, et enamus inimesi on tulnud öelnud. Näed, niisugune pakkumine, eks ole, on tehtud, ma mingil juhul seda vastu ei võta, et see näitab, et inimesed ei mängi mingit topeltmängu, vaid no aga Res Publical on ju olnud ajad, kus. Koalitsioonid, mis on tekkinud, kas viidi Tallinna võimu jagamisel on paljude inimeste usu nii-öelda korruptsioonivabasse ja palgelluses kahepalgelisus eta poliitikas lõplikult hävitanud, eks ju, et On teil kahju ka või testi saanud uut ja puhast poliitilist jõudu. Nagu ma ütlesin, et see aus riigivalitsemise teema, et me oleme seda telgi hoidnud ja siin ma küll ei näe või vähemalt mina ei tea, vähemalt omavalitsusel kolleegidega riigikogu kolleegide võtmas, et keegi oleks selles suhtes eksinud. Loomulikult usaldus kaotada on palju lihtsam, kui usaldus taas võita jääks. Me töötame selle nimel, aga see on hästi keeruline, möönan ja, ja kindlasti nii nagu ma olen öelnud ka erakonna esimeheks valimisele, siis kui see Tallinna koalitsiooni muudatus ja uue koalitsioon koalitsiooni moodustamine Keskerakonna oli aktuaalne, ma juba ütlesin, et mina seda igal juhul ei toeta, ma tagantjärgi arvan, et jah, see oli viga, et me läksime Tallinnas Keskerakonnaga ühte koalitsiooni, loomulikult see paljude inimeste usku märgina meie tegevustesse vähendas. Kas te teate, kuidas rahvas Eestis tegelikult elab, vaatate te Leida peal? Heidab perest pere vanameestega käite koos saunas ja kogu maailm on just teinegi õhtumist, ütleme, heidab ette ka avalikus valla saunas, nii et jah, kindlasti see annab, kuna seal on väga erinevaid inimesi, see annab üsna head tunnetust. Lisaks sellele, et on tore ja vahva, eks ole, annab segatunnetust leida, päris ei ole, kõik respublikaanid ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte. Nii et jah, see annab, annab sellist sellist tunnetust ja ma olen viimase paari aastaga hästi-hästi palju Eestis ringi sõitnud. Ma arvan, et ma olen üks kolm, neli tiiru teinud peale üle Eesti erinevatel erinevatel põhjustel, nii hästi keerulistel aegadel, kui me valitsusest välja kukkusime. Ja võib-olla mitte nii keerulistel keerulistel hetkedel, et ma arvan, et ma tunnetan üsna hästi, mis tegelikult Eestis Eestis toimub, et ma istun kuskil Toompeal ainult või ei ole nii-öelda kaugel, kus ta oli veski, mis konservatiivsus tänapäeval tähendab, ei ole ametlikult abielus, elate registreerimata kooselu, kuidas konservatiivse maailmavaatega kokku käib? Vaadake, on erinevaid konservatiivsus, mis konservatiivsus tähendab tähendab alalhoidlikkust ja küsimus, et mida konserveerida? Ma arvan, et Eestis on ka kolme tüüpi konservatiivseid erakondi. Rahvaliit, kes tahab konservi veerida kolhoosiaega Isamaaliit, kes pigem on oma konservatiivsuse seal kuskil Eesti vabariigi esimese Eesti vabariigi ja kuskil niukse, noh mina laatidest sinimägede liinil oma konservatiivse oli Res Publica ja ma ütlen, et meie konservatiivsus on see, et me tahame hoida seda, mis on Eestis hästi tehtud ja, ja mis on hästi välja tulnud peale taasiseseisvumist ehk selle 14 aasta jooksul. Me ei taha Eesti elu kanda kuskile minevikku, eks ole, üle vaid me tegelikult tahame hoida seda, mis on täna hästi ja muuta seda, mis meie hinnangul on täna Eesti sellised peamised arengu takistused, meie oleme oma konservitiivsusega tänases päevas ja ma arvan, et konservatiivsust täna Eestis ei tähenda mitte seda, et meil tuleks taastada sellised hästi sügavalt kristlikud väärtused, eks ole. Kuigi me oleme kindlasti kristlik grillitluse, olete te palju käinud? Ei, ma ei ole väga palju grey parteina, vabandust, jah. Mina personaalselt ei ole, et ma kindlasti pean kristlikke väärtusi kui sellise ühiskonnakorralduse alusväärtuseid hästi oluliseks, noh, kas või sama aususe teema, eks ole, puhtalt niuke kristliku kultuuriruumi väärtus. Aga jah, ma ei näe siin väga suurt vastuolu, et me ei pea oma sellise konservatiivse minema ajakirjas väga palju tagasi, vaid me peame pigem hoidma, hoidma seda vaadet, mis, mis Eestis on ja, ja paratamatult ühiskonna arenguga on käinud kaasas ka selline pererollide ja, ja, ja, ja pere kui institutsiooni muutus ajas ja me peame seda aktsepteerima. Ja konservatiivsus ei tähenda mingilgi juhul ainult minevikku vaatamist, vaid konservatiivsus tähendab eelkõige seda, et me hoiame seda, mis on, mis on hästi pigem alati nii-öelda oleme igasuguste muutuste puhul nii-öelda kriitilised selles vaates, et me vaatame seda, et ja kaalume väga oluliselt, et kas muutus on parem kui tänane seis, eks ole, see tähendab nihukest alalhoidlikkust, et me ei torma kiirelt muutma, kohe muutus muutuse pärast ratsarünnakuga minna peale igal juhul muudame. See on see konservatiivse ja ja ma arvan, et, et tänane Eesti selline pere kui institutsiooni välja räimi objektiivne demograafiliste kui, kui ühiskonna muutustega seonduvalt ja lihtsalt kaasa juriidika ei tule veel lihtsalt kaasa. Jah, mis puudutab seda juriidika poolt, siis täpselt nagu ma ütlesin, et, et see on väga keeruline väärtust, debatt, mis perekonnaseaduse muudatustega meie ees seisavad, et pigem nüüd peamegi andma endale hästi selgelt aru, et, et kui nüüd juriidikat Arendada edasi näiteks omasooliste abielude näiteks seadustamiseks, siis jah, ma pean tunnistama seda, et Res Publica kindlasti seda näiteks ei toeta. Kas töö riigikogus ja partei eesotsas annab rohkem vaba aega pere jaoks, kui töö rahandusministrina? Ei anna? Ei anna, sest Erakonna esimehe töö on hästi-hästi mahukas ja kindlasti siin ka erakonna esimeste osas ma julgeks öelda, et me oleme kõik erinevad maailmavaadet. Me oleme poliitilised konkurendid, kuid ma arvan, et erakonna esimehed parlamendierakondade esimehed. Ma arvan, et mõistavad teineteise tööd, et see on hästi ajamahukas hästi-hästi, mahukas, sest kui rahandusministri töö oli mõneti ikkagi ka spetsialistide siis erakonna esimehe töö on eelkõige suhtlus, eelkõige suhtlus sisuliselt, et sõnastada väärtused sõnastada tegelikult need eesmärgid, kuhu erakonnana peaks liikuma ja erakonna esimees peab suutma ka noh, mitte ainult ise nendesse uskuda. Ja, ja ise nad endale sõnastada, vaid eelkõige oskus peab olema see, et, et suuta ka teised mõneti tõmmata sellega kaasa, et jõud on ikkagi see koostöö. Kas pühapäeva pühapäev? Minu jaoks on laupäev, pühapäev. Nii et ma olen aastaid juba sellises reziimis tegutsenud isegi ennem seda, kui ma noh, nii-öelda eelmises elus rahandusministeeriumis olin rahandusministeeriumi ametnikes Riia väetnikeks, et Ma juba siis tegutsesin sellises printsiibis, et laupäeval võtsin sellise hingamise aja heidab pärast maal sauna ja, ja metsas ja pühapäeval siis suuresti istusin-istusin rahandusministeeriumis nüüd riigikogus, et et just korrastada oma oma mõtteid lugeda, vaadata nii-öelda, mis järgmisel nädalal ja kuidas, kuidas tegutseda, nii et minu jaoks on jah, pühapäeval laupäev juba aastaid. Tänan siis jalgpallipäev ka, eksju. Kas jalgpall on parem kui seks? See on väga keeruline küsimus selles mõttes, et mõlemad on head, mõlemad on head, et et. Ma ei vastandaks neid teineteisele, aga jah, mulle tõesti meeldib jalgpallijalgpalli mängida ja olen, olen seda võtnud kui sellist oma sportlikku harrastust juba pikki-pikki aastaid ja kindlasti see meeskond, kus ma Tallinnasse Toompea, et meil on ka lihtsalt niuke hästi lahe seltskond seal ja teine asi meeldib teile ka, mida oska, oskab teha üks aasta ja kahe kuu vanune tüdruklaps Anett. Üllatavalt üllatavalt asjalik, on ta üllatavalt asjalik Kunda ja räägib juba või ei räägi veel, kuid ta just viimasel ajal asunud hästi palju oma keeles sõna võtma, nii et et selles mõttes jah, räägib ainult minule mõistmisega raskusi, mida ta räägib ilmselt et tema on minu mõistmisega juba selliseid probleeme ei ole, ta on üllatavalt nupukas ja ta saab selles mõttes rääkimisest täitsa kenasti aru, et kuhu ta minema peab ja mida ta tegema peab ja mida ta teha ei tohi, nii et ta kõnnib kenasti ringi ja räägib oma oma oma keeles ja ajab oma asja. Hästi tore. Ise suusatamas olete sellel külmal talvel ka käinud vä? Viima suusatamas, pean tunnistama, ei ole jõudnud. Kuigi ma Tõnn suusad maal juba kõrvaluurijal tall, jah, aga, aga ma olen hästi palju sõitnud mootorsaaniga, et, et mul on mootorsaan ja, ja ma tõesti olen, olen siin viimasel ajal müttanud sellega hästi palju ringi ka, see küll ta ei anna sellist füüsilist koormust, aga aga noh, näiteks siuksel päeval nagu eile, kus praegu on paks lumi ja, ja kõik järved ja jõed suhteliselt jääs, on igalt poolt võimalik nii-öelda liikuma saada ja päike paistab, siis on tõesti hästi kihvt. Päike paistab, siis tundub, elu on ilus. Kindlasti. Aitäh, Taavi Veskimägi tulemast täna jutusaatesse, meie aeg kahjuks saab otsa. Jutusaates täna siis Res Publica esimees. Ja aitäh vaba ja paremaks. Eesti eest me ju kõik omamoodi siin või ütleme nii, et aitäh aitäh tulemast jutu saatel on kordusaeg pärast südaööd ja nädal aega ka netis kõigile kuulamiseks. Matteuse. Nii et meil ravi Perroon ja käe all on Rahtuga. Vanadel käis ja kui?