Klassikaraadio stuudios on Tallinna filharmoonia uus direktor. Tere tulemast, Margit Tohver, Ants. Tervist. Palun rääkige pisut lähemalt kõigepealt endast, millega te olete varem tegelenud, hariduselt olete te pianist ja kultuurikorraldaja, just. Ma olen lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia klaveri erialal ja täiendanud ennast ka Londonis asuvas Gild, hooli muusika- ja draamakoolis klaveri erialal Londonis õppides, siis hakkasin esmakordselt mõtlema selle muusikaga managemendi poole peale ja kui Eestisse tagasi tulin, siis jätkasin õpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse erialal siis magistriõppes, mille lõpetasin 2006. aastal. Siis asusin tööle Eesti riikliku sümfooniaorkestri produtsendina ja vahepeal olin lapsega kodus ja siis asusin tööle Tallinna muusikakeskkooli alguses kontserdikorraldajana ja pärast hiljem asedirektorina majandusalal. Et selline on minu taust. Mis oli nüüd peamine põhjus ja tõukejõud kandideerima, kas Tallinna filharmoonia direktori kohale? No ütleme, et ega see asedirektor majandusalal oli, ma arvan, mulle väga väärtuslik kogemus, aga see ei olnud päris see, mida ma tegelikult olen õppinud ja mida ma olen oma karjääri arendades nagu silmas pidanud. Kuigi rõhutan siin seda, et tegelikult see kogemus on ikkagi väga-väga kasulikuks osutunud praegu seda tööd tehes. Et see, too mulle tunduski, et Tallinna filharmoonia direktor on tegelikult selline ametikoht, mis nagu kätkeb endas neid mõlemaid kompetentse, nii seda muusikaõpinguid kuigi kultuurikorraldust ja ka ütleme asutuse majanduslikku haldamist mida te isiklikult olete seni Tallinna filharmoonia juures hinnanud ja mida te tahaksite omalt poolt edasi arendada ja parandada? Tallinna filharmoonia puhul ma olen hinnanud muidugi Birgitta festivali, mis on ikkagi suve suursündmus Tallinna linnas ja loomulikult Tallinna kammerorkestrit, kes on ju meie parim keelpillikollektiiv. Ja väheolulised ei ole ka muidugi need kammersarjad näiteks sama portree neljapäeval oli Šostakovitši portree, kus siis muusikateadlane sellel alal Tiia Järg tutvustab heliloojat seda ajastut, tausta, milles on see muusika loodud. Et ma niimoodi, et asja ei oskakski välja tuua. Et selles mõttes mul oli see organisatsioon, mida ta teeb tegelikult tuttav juba enne seda, kui ma sinna läksin. Ja see oli minu jaoks huvitav. Nüüd te olete seestpoolt saanud selle organisatsiooni ellu siin rohkem kui kuu aja jooksul elada. Millises seisus paistab praegusel hetkel teile, et Tallinna filharmoonia ja millised on väljavaated, millised on need plaanid ja unistused? Milline on reaalsus ja mis te arvate, mida annaks teha, et neid unistusi ja reaalsust omavahel lähendada? Seestpoolt vaadates, eks muidugi, Tallinna filharmoonia kollektiivile on, ütleme see. Ma julgen nimetada siiski segane aeg natukene mõjunud. Et arvestama seda, et viimane direktor ju lõpetas detsembris ja mina asusin tööle olles märtsi keskel. Et loomulikult sellised sündmused on meeskonnale stressi tekitavad, aga samas pean muidugi Tallinna filharmoonia meeskonda väga kiitma, et nad on kõik ikkagi väga pühendunud ja väga keskendunud sellele, milleks nad on tööle võetud. Et nad on suutnud selle võimuvaakumi väga edukalt ikkagi üle elada. Jääks ühe kultuuriorganisatsiooni ja muusikaorganisatsiooni suurim väärtus ongi ju inimesed, inimesed, ideed, loominguline potentsiaal, mida nad kätkevad. Ja minu praegune eesmärk ongi taastada selline stabiilsus ja selline töörahu. Et kõik saaksid oma potentsiaali võimalikult hästi nagu rakendada, ellu viia. Ja selles osas on küll väga optimistlik, et nagu ma juba ütlesin, et tegemist on väga pühendunud inimestega sellele, mida nad teevad. Et ma usun, et kui ma ise suudan oma eesmärki nagu silmas pidada ja seda töörahu taastada, siis, siis ma ei näe selles nagu probleeme. Et võib-olla kui nüüd rääkida organisatsiooni sellisest kultuurist, siis üks asi, mida ma püüan natukene muuta, siis minu arust vajaks muutmist, arvestades seda, millises ajas me elame on see, et, et võib-olla see käitumismuster praegu on rohkem selline, et tehtud kontrollitud. Et see võiks olla pigem planeeritud, tehtud ja siis kontrollitud. Et see aitaks ka meil nagu sellises ebakindlas võib-olla väliskeskkonnas nagu paremini ja stabiilsemalt tegutseda. Ja ma usun, et, et eesmärk minu jaoks ju. Kes ma olen, administratsiooni juht ongi ju see, et organisatsioon oleks võimalikult atraktiivne loomingulisele personalile artistidele, Kiligentidele solistidena, et nad tahaksid Tallinna filharmoonia koostööd teha, sest et selge on see, et Tallinna filharmoonia suurim rikkus on ikkagi meie kunstiline personal. Alustame siin maestro eri klassist, kes on Tallinna filharmoonia kunstiline juht orkestri peadirigendist, Risto Joost vist et nemad on ju meie kõige suurem väärtus ja üks eesmärk kindlasti on olla ka võimalikult palju ikkagi pildil ja publiku jaoks atraktiivne. Kõikide oma produktsioonidega proportsioonid oleksid kvaliteetsed ja publikule huvipakkuvad. Mis on praegu Tallinna filharmoonia tegevuses? Prioriteedid? Prioriteedid on loomulikult Birgitta festival, Tallinna kammerorkester, aga väheoluline ei ole ka see, et meil on ikkagi ju vanalinna üks ilusamaid maju on meie halduses Mustpeade maja, et Mustpeade majas ka toimuks kontserdielu. Seal on ju väga palju erinevaid saale, kuhu saab väga erinevat muusikat sisse panna nagu valge saal, Olavi saal, vennaste saal. Samal ajal on meil keldrisaal, kus toimub džässi ja kirjandusklubi tav klapp. Et Tallinna linnaelanikud, turistid, Tallinna linnakülastajad leiaksid enda jaoks selle maja ülesse. Publik on väga tänulik olnud nende kontsertide ja võimaluse eest erinevates saalides kontserte nautida. Loodetavasti see siis jätkub, aga kui palju on finantse, ütleme sellise kontserdielu korraldamiseks? No raha on alati vähe, raha võiks alati rohkem olla. Et samas on Tallinnas linn ka väga toetav ju. Tallinna linn peab väga oluliseks Birgitta festivali Tallinna kammerorkestrit. Näiteks Tallinna kammerorkestrit on kaasatud nüüd väga mitmele Tallinna linna sellisele koostöö külaskäikudele. Võtsin siis seda niimoodi nimetada, et näiteks juunis me läheme Hiina kus Tallinna linna delegatsioon kohtub siis seal vastaspoole linnajuhtidega ja Tallinna kammerorkestrile on kaks kontserti Pekingis ja Wuhanis. Mõlemad on väga suurtes saalides kus istekohti on 1000 609600, teisend 1400, et ma arvan, et Tallinna kammerorkestrile on seal ka väga huvitav väljund. Ja sügisel on meil plaanis Peterburi minna. Aga kui rääkida nüüd, et kas finants on piisavalt, eks me peame lähtuma nendest oludest, mis meile antud on ja samas olema ise ka aktiivseid ikkagi neid finantsi juurde tekitama. Siin selles mõttes on väga suur rõõm. Birgitta festival on tegelikult ärisektorile ikkagi väga atraktiivne sündmus. Ja kõik need firmad, kes on Birgitta festivali toetanud, on, on jäänud seda tegema, ehk nendest on kõikidest kujunenud püsitoetajad, mis on väga suur. Ja samamoodi ka firmad, kes ABC mootorisse Altia Eesti, kes toetavad Tallinna filharmoonia läbi hooaja, on seda ka juba teinud ja mitu aastat järjest lisaks loomulikult Mustpeade ja võimaldab meil ka oma tulu teenida, seda välja üürides. Et selles osas me peame olema ise ka väga aktiivsed, et mida rohkem me suudame ise ka seda finantsi juurde tekitada, seda rohkem me saame ka seda huvitavamat kontserdile me saame ise korraldada. Tallinna filharmoonia võitles ju pikka aega Mustpeade maja kui oma kodu eest, et see oleks linna valekultuuriüritusteks avatud ja ilmselt praegugi seal toimub erinevates saalides kas või samaaegselt erinevaid asju ja väga tihti on niimoodi, et valges saalis lõpeb kontsert ja samal ajal siis hakkab keldrisaalis. Publik on tõesti nautinud võimalust Mustpeade maja erinevates saalides kontserte kuulata, aga väga oodatud ja hinnatud on ju ka Jüri Kuuskemaa ekskursioonid. Ülimalt asjatundlike seletust leiab pajatustega Mustpeade maja ajaloost. Kas praeguseks on olukord lahenenud ja saate seda maja oma koduks pidada? Majaga on muidugi niimoodi ka ju päriselt ikkagi ju Tallinna linnale veel ei kuulu. Et praegu on selline nagu vaikuse periood, et see kõik see kohtusaaga tagasi tulla, kahjuks. Teatrimajaga on siis hetkel selline seis, et valitsus ju ikkagi otsustas, et Mustpeade vennaskond on õigusjärglane ja linn läks siis riigi vastu kohtusse. Ja teise astme kohus otsustas, et et valitsus peab selle määruse üle vaatama. Valitsus ei ole hetkel seda teinud, et kui see nüüd saab juhtuma, see otsus saab olla samalaadne jälle, et see Mustpeade vennaskond on see õigusjärglane siis muidugi algab see kohtusaaga uuesti. Kui valitsus ma väga loodan, otsustaks teisiti ja saaks linn selle maja enda omandisse, siis oleks muidugi ma arvan Tallinna linna kontserdipublikul ja, ja Eesti elanikul üks ilus maja juures. Nii et oht on siiski õhus veel? Jah, nii kahtlane küll, loodame parimat. Kui suur on praegu Tallinna filharmoonia kollektiiv? Mõtlen seda administratiivset poolt, sest Tallinna kammerorkester on nüüd nagu omaette üksus. Siiski nad on Tallinna filharmoonia osa, et orkestrantide on veel 15 orkestri peadirigent ja administratiivset personali on siis veel 16 ametikohta. Tähendab siia ma nüüd arvestasin sisse ka halduspersonali nagu haldusjuhid, lavatehnikud. Et kõikide töökohtade arv Tallinna filharmoonias on 32,5 ametikohta siia hulka, siis nüüd käib orkester, administratsioon ja ka halduspersonal. Ja kuidas teile tundub, on see optimaalne koosseis, et teostada kõiki neid plaane, mis teil on? No ütleme nii, et ma olen endapoolse restruktureerimise juba läbi viinud, et ametikohad, mis dubleerisid, need said kaotatud, et mulle tundub, et nüüd on selles mõttes selline stardiplatvorm olemas. Aga loomulikult, kui oleks rohkem inimesi, siis saaks rohkem asju võib-olla ette võtta. Aga eks me praegu saame hakkama selle tubli meeskonnaga, kes meil on? Margid teie asusid Tallinna filharmoonia juhtima filharmoonia juubeliaastal. Jah, ma tõesti olen sellises väga juubelilt pakataval aastal asunud Tallinna filharmooniasse tööle. Tallinna filharmoonia saab siis tänavu 20 aastaseks. Tallinna filharmoonia ja Birgitta festivali kunstiline juht maestro Eri Klas tähistab oma 70 viiendat juubelit. Tallinna kammerorkestrile lõpeb just 20. hooaeg ja Birgitta festival saab kümneaastaseks. Põhimõtteliselt kõik asutuse väga tähtsad komponendid tähistavad tänavu juubelit. Niisiis on põhjust teile soovida toredat juubelihooaja jätku. Ahah teile isiklikult veel palju edu, jaksu ja õnne selles töös, et linnarahval ja publikul oleks ikka palju rõõmu ja elamusi Tallinna filharmoonias. Suur tänu.