Säuts paari aasta eest oli emakeelepäev lava etteütluses sees saate pealkiri, aktuaalne kaamera, kiuslikud teksti koostajad eeldasid nimelt, et siin võidakse teha viga, eks tehtigi. Ja kui ajalehes antakse ülevaade uue hooaja telesaadetest, siis üheksal juhul 10-st seisab keeletoimetajal ees hulk nüri tööd. Tuleb panna jutumärke ja korjata vähemaks suuri algustähti tele- ja raadiosaadetele, filmidele, heliplaatidele, lauludel, kirjandusteostel, ku tantsudel ja mängudel on pealkirjad. Pealkiri käib jutumärkides ja suur täht on ainult alguses. Teised sõnad, kui nüüd peaks rohkem olema, on väikese tähega. Mida edasi, seda tugevam on tendents kirjutada. Pealkiri on nimemalli järgi jutumärkideta ja kõik sõnad suure tähega. Eriti järjekindlalt haihtuvad jutumärgid just saadeta. Ka näiteks heliplaatide ja laulude pealkirjadest. Vastavalt kipuvad neist pealkirjadest suureks minema kõikide sõnade esitähed. See ongi nimemall. Niimoodi kirjutatakse näiteks ajalehtedest, ajakirjade, samuti asutuste, ettevõtete organisatsioonide nimed. Üritusel võib olla nimi, aga võib olla ka Pealkiri. Selle keerulisevõitu teema kohta soovitan lugeda emakeele seltsi keeletoimkonna veebilehelt. Saate selge ja ammendava ülevaate. Mõnes teises keeles on teistsugused reeglid. Küllap selles jutumärkide haistumises ja suurtähe liigtarvitamisest võibki süüdistada just mõnda teist keelt. Pole juhus, et kõige rohkem on võõrmõju näha popi massikultuurivaldkonnas nagu filmid popmuusika eestimaise telesaate aktuaalne kaamera puhul viib ilmselt eksiteele lühend AK. Kirjandusteosed arhailise nähtusena on seni veel säilitanud pealkirjad. Aga kui kõnealune tendents püsib, süveneb, ei mõju enam üllatavalt ka romaani pealkiri, tõde ja õigus ilma jutumärkideta ja õigus suure tähega.