Kirikuelu. Tänases kirikuelu saates räägime Lootuse külast ja kindlasti väga paljud ilmselt teavad, mis asi on Lootuse küla, kus see asub ja millega seal tegeletakse, aga tänases saates räägime nii selle küla igapäevasest tegevusest kui ka arengutest ja tuleviku väljavaadet. Nendest ja külas on meil siis Lootuse küla tegevjuht William Porošenko ja sealne elanik ja õpilane ja tulevane juht Rayman Kukk. Aga alustame ikkagi sellest, et, et mis Lootuse küla on, kellele ja kus. Ja tere kõigile ja, ja Lootuse küla on ikka endiselt. Ja ilmselt ka alati jääb paigaks, et kus saavad abi siis need alkoholi või, või narkosõltuvusega kimpus olevat tänase päevani siis veel meesterahvad, kes soovivad oma Senise harjumuse selja taha jätta ja, ja saada mitte ainult lahti oma sõltuvusest, aga siis ka saada õnneliku elu, selle asemel, et jätta oma endiselt harjumused ja, ja iseloomuomadused ka, mis mis tihtilugu on ju eelnenud selle pudeli kallutamis või süstimis harjumuseleva ja saad uueks inimeseks Kristuse abiga loomulikult. Kui suur see lootuse küla on, kui palju mehi te olete saanud võtta vastu? No täna on üks selliseid tipphetki loodusel külased. Et eile tuli üks uus mees oma eluga tegelema ja, ja kokku on siis 21 meest on Lootuse külas, kes on siis erineval ajal tulnud viimane neist siis nagu ma ütlesin eile ja kõige nii-öelda vanemad olijad, siis nemad hakkavad siin mõne nädala pärast juba lõpetama. Nii et pigem see on see suurus. Kui rääkida nagu ruutmeetritest, et siis see on 24 hektarit ja kui me alustasime aastal 2003 väiksest 20 ruutmeetrisest treilerist, siis tänaseks on seal 16 hoonet erineva erinevate vajaduste rahuldamiseks seal õppehoone ohvris, saekaater, eluruumid, peremajad ja nii edasi ja nii edasi, nii et raske seda kõike ütleme, ilma pildita edasi anda, aga, aga väga lühidalt see selline on. Ja see programm kestab siis umbes 10 kuud ja kuskil 10 12 kuud, et enam-vähem enam-vähem nii kaua võtab, et saada üks uus alus oma elule, et kindlasti me ei pretendeeri sellele, et inimene selle 10 kuu jooksul nagu üleloomulikul moel saaks täiesti veatuks ja täiuslikuks persiooniksin ühiskonnas, aga aga ta saab kindlasti ühe uue aluse, mille peale siis juba ehitada jumala abiga ja oma tahtega ka edasi. Siin nagu ma alguses mainisin, stuudios on külaliseks ka Rayman kukk, kes on siis Lootuse külaprogrammiga ka mõni aasta tagasi liitunud, et kuidas sina leidsid näiteks selle Lootuse küla enda jaoks? No see oli nüüd mõned kaks aastat tagasi umbes ja ja kui ma sinna jõudsin, siis ma ikka olin täiesti murtud ja mu elu läks siuksesse kriisi, kus ma ise enam ei näinud mitte mingisugust väljapääsu ega mingisugust lahendust selle nendele olukordadele situatsioonidele. Ja, ja see koht nagu see mõjutas konkreetselt minu enda isiksust ja see kõik see muutis minu minu sisemust ja minu minu arusaamist üldse, kes ma tegelikult olen ja kuuma enda eluga jõudnud olen ning siis see koht on muutnud nagu minu elu täielikult. Mis olukorras sa siis tegelikult sinna Lootuse külla jõudsid? No mul oli siis 10 aastat olen tarvitanud erinevaid narkootikume ja viimased viis aastat siis heroiiniga tavaliselt ning sinna jõudsime väga sügavas depressioonis ja negatiivses kaks kuud, ma ei näinud mitte mingisugust lootust ega mitte mingisugust valgust enda silme ees, vaid see oli üks suur paks peale, mida mul kanda tuli ning erinevate sõprade surmad ja erinev endasse vihkamine ja endasse enesesüüdistus ning kõik siuksed asjad, depressioon oli, oli nagu minuga kaasas, kui ma sinna sattusin. Lootuse külas ju pannakse väga palju rõhku sellisele usule ja usulisele kasvamisele ja see, see muutus aru, toimub väga palju just nimelt läbi usu ja lootuse. Sel hetkel, kui sa Lootuse külla jõudsid, et kui palju sel hetkel usk sinu jaoks tähendas? No ütleme niimoodi, et nagu Venemaal, noorest peale on ka mul kogemusi usuga olnud, et mul, vanaema oli usklik ja ta mul päris võõras osas ei olnud, et isegi kui ma olin vanglas olnud ja, ja erinevad erinevad harvad olukorrad ja situatsioonid, kus ma enda elus enam mingit väljapääsu ja mingit lahendust ei leidnud, siis ma hüüdsin ikka jumala poole, nendesamade palun, et ega mida mulle vanaema väiksena oli õpetanud. Ja nüüd muidugi selgelt näen, kui väga need just need palved on mind läbi viinud ning elus hoidnud erinevatesse olukordadesse situatsioonides, et see väga võõras nagu kõik ei olnud see usuvärk, aga aga jah, selles mõttes ausalt öeldes, ega seal muud muud lahendust ei ole sellele, et sellest elust välja tulla ja ennast muuta ning seda saab ainult kõigeväelise jumalaga koostööd tehes ning ning see on see jõud ja mis annab nagu ka edasi jõudu edasi liikumiseks. Aga selgitage ikka, et mis, mis vägisi on siis mis muudab neid inimesi, kes on olnud alkoholisõltuvuses narkosõltuvuses, arstidel koha peal ei ole, mingisugust asendusravi? Ei paku, mismoodi need inimesed muutvad? Aga see oleks hea, kui seda saaks kuidagi katseklaasi panna ja kirjutada paberi peale üks, kaks, kolm ja, ja siin on see, siin on see seletus sellele, aga aga eks see peamine, mida iga sõltlane vajab, on lootust ja lootust, et ta ei ole karistuse allega karistatav oma minevikus tehtud vigade ja, ja oma eluviisi eest. Sest igaüks iga sõltlane ja üldiselt ka laiemalt ühiskonnas inimestena me ikka tunneme, et käitume vastaval moel, siis me teenime välja ka vastava tulemuse või karistuse oma tegude põhjal. Ja iga sõltuna muidugi see minevik ja vanglaaastad ja eks seal on raske uskuda, et minul on lootust veel mingisugusele nii-öelda jutumärkides normaalsele, eks see on ka igaühe oma arusaamas kinni, mis on aga normaalsele elule ja nii, et see on lootus ja, ja jumala vaim. Aga kui võtta maisemalt, siis see nõuab ühte meiepoolset või inimese endapoolset, ka otsust ja tahet panna oma usk sellesse, mida jumal ütleb minu kohta, et ma olen oma elu andnud sinu eest ja ma olen sinu kõrval olnud ja ma ei ole lahkunud ega lahku ka edaspidi. Ja huvitav, kui me hakkame nagu selle alusel tegutsema ja tegema õigeid otsuseid ka omalt poolt, et siis me näeme, kuidas vaikselt päev päeva järgi meie elu hakkab muutuma. Et see on, ütleme väga lihtsalt öeldes, see on elementaarne, sõnakuulelikkuse jumala idee, midagi hookuspookust üle loomulikult kuidagi üleöö väga tahaksime, et see oleks nii. Aga ma ei usu, et keegi väga õnnelikud oleksime, kui see käes oleks, aga see nõuab meiepoolset oma panust ja tegutsemist ja jumal lisab sinna alati nii-öelda 75 protsenti enda poolt juurde. Ja, ja see, see juhtub, seal on seal Me eeldame ka, et mehed hoiaksid iga mees hoiaks asju kapis väga korralikult, seal ei ole midagi vägivalda ähvardamine isegi, et kui keegi teist hakkab ähvardama, siis me peame lihtsalt ära saatma. Nii et see ei ole väga ütleme selline tavapärane keskkond, kuhu väga sellise kireva minevikuga inimene satub ja kui mõelda, et seal on täna 21 inimest, kellel vangla-aastaid võib-olla kamba peale kokku on kuskil 150, et siis need inimesed tegutseksid ja funktsioneerikside elaksid külg külje kõrval koos rohkem kui mina elan oma abikaasaga koos ja lahendaksid probleeme uuel ja terve maailm, siis on ise enesest üks ime, nii et see juba näitab sellist ühte jumala jumala ligiolu ja tema suurt sellist imet meie elus, nii et seal ei ole seal küsitakse ka, et 10 kuud olen ära, et siis kas üheksanda kuu viimasel päeval, et kas siis sünnib ime, aga see ei ole, et lapse ka. Ma olen ise nüüd ju pisut vanema kui kaheaastase tütre isa ja seal ei ole nagu see päev see päev, sa paned tähele, et väiksed moodsad iga päev toimuvad ja ja jumal samamoodi Mess päeva eraldi vormi meist inimest, kellena ta on esmajoones näinud neid ja tahab meid näha täna, niiet. Aga Lootuse külas tuleb siis päeva Beatjate maha, alkohol, tubakas, narkootikum. Sa võid oja ei, siin siin on nulltolerants, et siin mingite nagu sujuvat võimalust ei ole, et samamoodi, et me vajame kained olla, et et nii-öelda kainus on kõige alus ja igasugused siuksed, muud harjumused, mis on lihtsalt tegelikult meie harjumused. Aga Raymond kukkuse seal programmis ka kaks aastat tagasi osalesid, kas oli ka nii või tegelikult sa ikka kuskil suitsu tehti? Ja ikka täitsa täitsa täitsa puhtaks ja mitte mingit rohtu, mitte midagi seal võib-olla kui Vibu mentiini, et kui pea valutab või midagi, siis saad nagu aspiriini, kui midagi siukest, aga muid, mitte mingite arsti, mitte midagi ja see on imeline, see, et inimesed, kes tulevad sinna, kes on suitsetanud 25 aastat või 15 aastat siis nende jaoks nad võib-olla võtad terve kotitäie plaastrid kaasa, sest nad on ennem juba nii palju üritanud seda teha, aga nad ei ole sellega hakkama saanud, nendes pettunud ja nende jaoks on see võimatu. Isegi eile veel üks vend tunnistas, et ta on 20 aastat suitsetanud ja nüüd kolm päeva juba suitsetajad risuga, et see on see, et kui sul ei ole seda ümberringi, siis sa ei näe seda. Ja sul on pidevalt iga päev on tegemist ja värki sisse tahes-tahtmatult, nagu sa programmeerida ennast ümber lase värske õhk ja see kõik see tervis hakkab niimoodi vaikselt tulema. Et see on väga huvitav, mismoodi. Et meil on muidugi, kui rääkida arstiabist ja sellisest ja erinevatest vaevustest, mis paratamatult peale alkoholi või narkootikumide kasutamisest meie ihu hakkab nagu teada andma, siis meil on perearst Ene Arro, kes on meid oma šeflus alla võtnud ja tohutult palju läbi aastate aidanud. Ja Keilas on doktor meil essco hambaarst, kes on väga palju aidanud meid, nii et loomulikult seal, kui on vaja abi inimesele, siis võimaldame seda. Aga me ei tee Pilatese võimlemist või igasuguseid muid asju, mis oleksid ka head omandada. Aga me, me tegeleme ühega, et me saaksime inimesena isiksusena piisavalt tugeva tugevaks, et me saaksime kõike muud juba ise peale seda, kui programm läbi, seal on terve elu aega kõike teha, tegeleda, rajada, et aga keskenduda just sellele samale, et ma ei peaks otsima nagu lohutust või ravima oma stressi uimastite abil. Et ma saaksin leida tuge ja kindlust jumalas. Missugune on üks päev Lootuse külas? On väga tihe, et ei tee, keegi, helistab ja küsib, et kas ma võin raamatut või agaadeegeestit või, või MP3-mängijat midagi kaasa võtta, siis kahjuks me peame ära ütlema talle. Aga päev on väga tihe, hakkabki kuus peale. Hommikusöök juba kuus, 15 ma ei tea, kui paljud meist söövad kuus, 15 hommikut, aga see on üks hea algus päevale, siis on isiklike hügieeni aeg koristusaeg palveaeg ja siis on tunnid. Kella kaheksast 10-ni on õppetunnid mitte nii palju piibliõpe, aga pigem õppida tundma ennast inimesena, nagu me oleme kõikide oma ebatäiust ega ka saada rohkem informatsiooni selle kohta, et mis, mis on see tõde minu kohta, et kes ma tegelikult olen, et, et ma ei ole mulle, ma ei ole lootusetu juhus ja ma suudan midagi tegelikult luua ja ma sadama kätega midagi teha ja ja ma suudan mõelda, välja mõelda, mitte ainult vargus, skeeme, aga sul on hoolitseda teiste inimeste eest ja ma suudan mitte ainult vihata, aga ka võimeline armastama ja andestama ja ja nii edasi ja nii edasi ja, ja mis ma ütlen, informatsioon, et et päeva jooksul see, see oluline osa on see, kõik see teadmine panna ellu. Ja ammutame nii-öelda teadmisi, mida igal igamehele igal ühiskonna liikmel on piisavalt, aga et me päeva jooksul saaksime ka neid uusi kogemusi, et see tõepoolest töötab, et see jääks nii-öelda ainult infoks, aga see on minu enda isiklik kogemus. Ja muidugi siis peale seda siis kuskil poole 11-st viieni on tööaeg, sinna vahele jääb lõunatööd siis. Me teeme saekaatris, valmistame aluseid, juurviljakast, ehitusmaterjali, nii kohalikele siis ümberkaudsetele, klientidele kui ka vahendajatele, kes siis müüvad kauplustes ja väljamaal müüvad neid ja õhtul siis peale poolt kuute, kui on õhtusöök, siis on vaba aeg vaba aeg, see tähendab tihti kodutööde tegemist, mis on tunnis antud, see tähendab aeg, kui me omavahel suhelda, kirjutada kirju, koju ja nii edasi, nii edasi. Ja õhtuks, kui kell kukub 10 juba, siis ma võin päris kindlalt öelda, et igaüks on päris väsinud, nii et ootab, kuni magama saab minna ja uus päev hakkab peale, nädalavahetustel. Pühapäeviti on ka kõigile, mitte ainult Loodsa külaelanikel, aga kõigile inimestele avatud jumalateenistus, väga paljud lähedased meeste lähedased käivad külastamas peale mitmed on kui meie siseon läinud, nad jätkavad käimist seal ja nii, et väga palju on toimumas nagu selle aja jooksul ja ja kunagi ei ole ükski päev sarnane eelmisele, et näiteks eile me saime ka siukse kurva uudise, et üks noormees, kes oli lõpetanud programm ja tema suri üledoosi tõttu. Jaa, jaa. Nüüd järgmine nädal matame ta. Ja kahjuks on sellesama, kuidas ma ütlen, et see on see, see on see reaalsus. Et iga igaüks meist sõltlastest. Me Me oleme arvanud, et ma olen niisugune Special Edition, et minuga kunagi ei juhtu ja ma saan võtta selle viimase šanssi, aga õieti meil on väga vähe kontrolli selle üle tehes pannes ennast niimoodi ohtu. Millal on see tegelikult viimane kord ja ja kahju lihtsalt tohutult kahju, noormees, vaevalt kolmekümneaastane ja ja väga suured imed juhtusid, tema elas ja, aga kuskil hakata. Me kipume võtma seda au enese peale. Et mina saan hakkama Moldovale kedagi vaja ja ma saan. Ma saan toimuma asjadega ja ja, ja see ei ole tõsi, see ei ole niimoodi, ei saa üksinda keegi hakkama. Kuidas on see üleminek sellest Lootuse külast suhteliselt turvalises keskkonnas, kus te olete inimesele pannud peale päevarütmi tööharjumused, toitun garanteeritud ja see üleminek siis sellesse ellu, kus inimene peab ise tegema valikuid ja otsuseid, et kui sujuvaks te olete suutnud selle muuta? Aga eks me oleme nii-öelda töötanud selle kallal aastaid ja nagu ma ütlesin, alguses meil oli üks väike vagun ja me olime väga õnnelikud selle üle. Samal ajal me teadsime, et kui me 10 aasta pärast istume sealsamas vagunis, siis midagi ilmselt valesti, nii et aastaid oli, oli niimoodi mehed, kes lõpetasid programmi, et et nemad siis kahekesi läksid ühiskonda, üürisid korteri, hakkasid koguduses käima, et mitte mingil juhul minna üksinda ega, rääkimata vanasse keskkonda hoolimata, mis on, et kui sa isegi ei ole selline ohtlik nii-öelda kant nagu kopli talu koplis kuskil, aga, aga lihtsalt minna oma vanemate juurde, see ei ole kindlasti paik, mida üks, 25 aastane või kolmekümneaastane mees vajaks minna. Ja, ja muidugi see šokk Minna, elades olles elanud oma elu kas institutsioonides või siis elanud oma elu täiesti vastutustundetult minna välja saad aru, kuidas pangakaarti kasutada, et hakata tööl käima iga hommikul tõusma, maksta arveid, osta piima poest, et see on väljakutse kindlasti. Nii et see võtab kuskil veel aasta. Mees, kes lõpetab Meeta, saaks hakkama ühiskonnas iseseisvalt ja seetõttu me, me oleme rääkinud ja palvetan selle eest, et Loodsa külad oleks selline üks keskus, kuhu umbes aastaks siis saaks mehed minna peale lõpetamist, kus oleks kogudus toetav, kus oleks keegi selline toetav töötajaga, aga kindel elamispind ka ja selline turvaline keskkond ja ja mõned aastad tagasi kohtusime siis Keila baptisti koguduse pastori Gunnar Mägiga ja, ja tema siis väga tema leidis see asi väga huvitav olevat, et mida, mida me oleme oodanud ja mille eest palvetanud, sest nemad olid palvetanud ühe oma hoone eest, mis on Keila kesklinnas umbes sama kaua kui meie, et see leiaks kasutust ja päädis sellega, et nad andsid siis 10 10-ks aastaks meile siis selle hoone hoone osa kokku 300 ruutmeetrit siis tasuta rendile ja ja me oleme suutnud tänaseks ühe korruse sellest kolmest korrusest renoveerida ja, ja siis veebruari algusest juba kolm elanikku on seal sees ja käivad tööl ja maksavad makse ja, ja on positiivseks, mõjuks ühiskonnas ja ja Janar kuusk, kes on selle keskuse juhataja, tema siis oli eelmine aasta, oli sarnases keskuses õppimas ja praktikal Inglismaal ja nii et see on kõik sündimas ja, ja samal ajal me õpime sama, samal ajal me aitame neid mehi, kes seal täna juba on ja ja kokku seal, seal võiks olla kuni kaheksa mees, siis kes on siis nii-öelda üle minemas, niiet väga suur õnnistus. Et Me alati rõhutame seda, et see elamispind nagu ruutmeetrite näol ei ole see, mida me vajame. Aga me vajame tuge, meid ei tohi üksi jääda. Et niipea ja eriti peale programme lõpetamist tundub, et nüüd ma olen valmis, teed on valla, punane vaip on maas, siis see reaalsus lööb meid kohe pikali, et me vajame, vajame, vajame inimest. Me ei saa kiirustada, et me oleme aasta aega peaaegu teinud midagi, mida ma kunagi oleks arvanud, et ma teen, et nüüdse kõige viletsam asja nakata tormama ja nii-öelda sündmusi presseerima. Nii et seetõttu on väga õnnelikud selle keelekeskuse üle ja selle abil, mida me saame anda. Et see on üks variant, üks võimalus, siis inimesed, kes on teie programm juba läbinud, et ta saab minna sujuvalt ellu. No mina ütleks, on ainuke võimalus, et see ei ole kohustuslik, mitte midagi ei ole kohustuslik kellelegi tulla Lootuse külla tulla jumala juurde, keegi ei ole kohustatud nii-öelda, et keegi ei saa öelda, et sa pead seda tegema. Aga, aga olles näinud elusaid erinevaid elusid ja kuidas ja mismoodi ma ütleks, et see, see on ainuke võimalus, järgmine samm. Et liikuda edasi, õppida ühiskonnas toime tulema ja, ja mitte ainult olla mingi aeg, edukas eesmärk ei ole see, et noh, igaüks küsida, et kas sa oled suutnud nagu Kainolo ja olen küll suutnud, kui kaua sa olid Skyna? No ma olin kolm kuud ja ma olin aasta ja, aga mis lõppude lõpuks, mis sest kasu on, kui sellele järgneb jälle langus jälle, jällegi samamoodi ja veel hullemini. Nii et, et see, see. Aga kas see oleks elukestev ja, ja sealt edasi jumalaga igavikus kestab, nii et see on see eesmärk. Kui paljud põgenevad Lootuse külast, kui nad satuvad esimestel päevadel või nädalatel kokku selle suhteliselt range Korraga ja rutiiniga, no väga paljud nagu lõpuni lähevad, aga niimoodi konkreetselt nagu, et keegi ära jookseb väga paljusid juhtusid vist ei ole niimoodi. Algusesse on see raske, kui sul hakkavad meenuma, et igasugused minevikus need, mis, mida sa siis alkoholi ja narkootikumide alla surusid, siis seda valu ja neid kõiki, neid emotsioone nüüd hakkavad sulle meenuma. Ja tihti võibki see kõik väga-väga suure pakina tunduda sinu jaoks, aga siin tulebki nagu ka ka usaldada seda programmi on siis nii-öelda nagu meie ütleme, et pea otsast ära võtta, lihtsalt edasi liikuda. Et usaldada seda, et need inimesed, kes selle peaga siis jalgpalli nii-öelda mängivad, et seda lüüakse väravasse õigesse väravasse. Et see on nagu niisugune alguses on, ütleme nii, et pean ikka nagu täitsa laiali otsas ja oleneb muidugi, mis olukorrast sa tuled, aga aga no põgenemiseni konkreetselt niisugustest väga-väga-väga ei ole, mina, ma tean, ma jooksin, oli esimene kord, kui ma olin, siis ma noh, peaaegu peaaegu jooksin minema. Et selles mõttes, et eks see ole väga vaimselt ja nagu psühholoogiliselt siis väga raske sellest kõigest nagu välja tulla. Siis inimestel on erinevad ootused, et me oleme ju. Meil on alati ootused ja on väga markantseid näiteid olnud, et oli aeg, kui inimene helistas, ei piisa, et kas te olete juba spaasime ehitanud, et siis ta hea meelega tuleks, osaleks meie meie programmis ja kahjuks ma pidin teda pettuma panema, et seda ei ole ja ei tule. Aga igalühel on ootused ja, ja huvitav, et iga sõltlane on üks kõige maailma parim eksperte selles suhtes, et kuidas ja mil moel teda peaks keegi aitama ja, ja muidugi see, see abi peaks olema mugav talle ja tunduma nagu tunduma hea, justkui selline massaazh, mullivann või no äärmisel mudavann või nii edasi. Aga abi. Me teame arstiteadusest, arsti, arstide praktikast ja hambaarsti asjadest rääkimata, et abi ei ole alati mugav või meeldiv, aga, aga abi on ainult üks abi on nagu abi, et siis kui kui inimene saab terveks või inimene saab nagu oma elu tagasi. Aga loomulikult see meie meie eesmärk ega, ega kellelegi ühegi aita eesmärk ei ole ju kellelegi haiget teha või midagi spetsiaalset ebamugavaks teha. Aga selle kõrval, mis on nagu päevaplaan. Me meil toimub palju selliseid üritusi või alates vilistlaste päevast lõpetades seal iga laupäev, kui see ei muutu, nagu nõudmiseks siuksed, filmiõhtud, näitame erinevate sellist head ja puhast ja, ja mõttega ka Hollywoodi toodangut nii-öelda ja mis paljuski mõtlema ja nii et me oleme inimesed, vajame tegeleda oma eluga, aga me vajame ka nautida oma elu. Ega inimene vajab seda. Viimastel aastatel te olete planeerinud ka avada naistekeskust, sest et siiamaani on saanud ainult mehed abi. Kui kaugel nüüd siis Lootuse küla sellega on, et naistele ka lootust pakkuda, kes on samuti jäänud elu hammasrataste vahele ja ennekõike just sõltuvuste küüsi. William. Ojas on teine selline küsimus, mis, mis meie jaoks on olnud vastuseta ja aga me oleme kuidagi kindlad olnud veendunud, et, et seal on need vastused ja nii, nii paigana, nii töötaja näolsest meest enam ei saa midagi ju naisterahvast aidata. Ja, ja tänaseks me oleme lähemal kui kunagi varem sellele, et siin mõni mõni aeg tagasi kuskil poolteist aastat tagasi ka meedia kaudu pöördusime siis eesti rahva poole palvega, aitamaks siis soetada kinnistu meie kõrval ja ja rajada sinna naistekeskus ja tänaseks see kinnistu on Eesti rahva abiga ostetud, nii et siinkohal ma tahaks öelda tänusõnad kõigile väikese kõrvalepõikena, et tihti küsitakse ka, et kas Eesti riik siis aitab Lootuse küla ja ja, ja mina võin uhkelt öelda, et aitab küll, et et siin on sadu ja sadu ja sadu inimesi, kes, kes aitavad ja usuvad lootuse, Lootuse usaldavad Lootuse küla ja et sellised inimesed nagu Raimond ja paljud teised, et neil on lootus paremale elule. Kui küsida, kas valitsus toetab, siis kahjuks ma pean ütlema ei, et aga ma olen uhke, et Eesti ma käisin hiljuti meremuuseumis siin ja, ja vaatasin Lembitu Lembitu laeva allveelaeva seal ja sain teada, et see Kaleva sai ostetud rahvalt kogutud annetuste toel, niiet nii et rahvas on alati valmis nagu astuma paatia ja tegema midagi nii et aitäh. Jaa, jaa, ja, ja täna siis me me loodame selle keskuse avada septembris-oktoobris, me oleme kohtunud ka ühe toreda inimesega, tema nimi on helina, kes on õieti üle aastate viimased 10 aastat juba aidanud sõltuvuses olevaid naisterahvaid ja käinud vanglas Harku vanglas teenimas ja ja, ja, ja peale vabanemist võtnud neid oma koju haritud inimene, suure südamega inimene. Ja, ja täna me siis oleme vaatamas, kuidas tema ja tema pere on abikaasaga ja ligi kümneaastane poeg ka, kuidas nemad siis saaksid nii-öelda rajada oma uue kodu siis sinna Lootuse külla. Nii et vaikselt tasapisi me, see kõik paistab, et on sündimas nüüd ja siin, mida aeg edasi, seda rohkem naisterahvaid On helistanud meile ka ja ja kui varem. Ma kahjuks pidin ütlema, et me ei ei saa aidata ja kahjuks ei tea, aga millal saaks aidata siis täna mul on üks selline väike nimekiri, kuhu ma panen kirja, telefoninumbri ja nime, et niipea, kui see päev on käes ja see inimene ikkagi otsib abi, siis me saame talle pakkuda seda nii, et lootust on kindlasti. Mismoodi saab Lootuse külla tulla ja sellest programmist osa saada, olgu see siis mees või naine, naine peab võib-olla veel tõesti ootama, enne kui te jõuate selle küla uksed avada, aga, aga meesterahva puhul ma saan aru, et väga oluline on selle inimese isiklik otsus ja tahe, et kui nüüd naine ütleb, kuule, mees, et sa peaksid minema, siis see ei pruugi olla kõige parem variant. Aga eks me kõik elus oleme proovinud kellelegi midagi öelda, et ta peaks tegema, et isegi mitte sõltlasele aga oma abikaasale või sõbrale, et ta peaks või ei peaks midagi tegema ja ja me näeme, et see ei too väga palju tudu ja ja aga inimene ise, kes kes näeb ja tunnistab oma probleemi on see sõltuvus, on see mingi muu probleem, kas tervisega midagi, et see on ju ikkagi eelduseks, et asjad hakkaksid muutuma, et ma näen, ma tunnistan ja kui ma tunnistan, siis ma ilmselt tõenäoliselt tahan ka midagi teha sellega. Ja tee Lootuse külla on väga-väga sirge, väga lihtne, väga tasane, asfalteeritud, et see kõige kõigest, mida on vaja, on vaja võtta telefoni ja helistada meile number viis, kuus, kuus, kolm, kolm, kaheksa null neli ja me vestleme, räägime, mida kujutab ennast Lootuse küla ja kuulame, et kas see inimene tõesti on väsinud oma senisest elust ja kui me nii meie pool kui ka helistaja kogevad, et me tahame, soovime koostööd teha, siis ainuke nii-öelda takistus, kui seda takistuseks saab nimetada, on külastada perearsti või siis hiiuhaiglat ja saada omale tõend selle kohta, et ma ei põe tuberkuloosi. Ja tavaliselt see see ei ole, see on sinna minna tunni aja pärast, tõend on käes, sest me vajame kaitsta neid mehi, kes, kes on juba täna Lootuse külas ja nii, et mõnest kuni hetkeni, millal inimene tõepoolest astub Lootuse küla uksest sisse, on kaks päeva, mitte rohkem, nii et meie elu seal ei ole palju aega oodata, millal järgmine nii-öelda vastuvõtuaeg algab või või ring hakatakse kogunema esimest septembrit, nii et see on väga lihtne jõuda Lootuse külla. Raymondas William rääkis tõtt Ja see on see, see on inimese enda tahtest kinni olema, et ta on väsinud sellest elusse, ta tahab ennast muuta ning see on tõesti ainult paari sammu küsimus. Sa helistad, sa räägid ära ja tähtis on see, et essa oled nõus sellega, et sa ei saa ise hakkama ja sa mõistad, kus seda olukorda, kus oled kui sul on endal veel mingisugune lootus või tead mingi varuvariant, siis inimene tahes-tahtmata ta võib sul seal on juhuseid, kus inimene mitu aastat võib-olla helistab ja ütleb, et jah, et ikka uurib ja tunneb, et mingi hetk on jälle halvasti, siis ikka on jälle hästi ikka ma proovin ühe korra veel ja see on niisugune põhijutt sõltlaste elus, et ma proovin veel, kui palju kordi on juba proovitud ja kui palju on tulnud pettumustesse, on isegi ime, kui inimene juba helistab peale, siis 14 aastat, kas keegi on tarvitanud midagi, et ta üldse elus on, sest enamus need inimesed on surnud ja kulukas ja kunagi ei tea, millal inimene helistab. Kas ta nüüd jõuab sinnani või on surnud, et see või ta võib ära surra, sellepärast et kui sa oled narkomaan või midagi, siis võib iga päev olla sinu elus viimane päev, kes lähevad sinna ümber, inimesed, kes surevad, aga sa ei tea kunagi, millal võib-olla sinu viimane doos. Et see on sihuke. Seal on, ma usun, täna on nende 20 mehe hulgas ja üks, üks neljandik kindlasti mehi, kes on kunagi varem helistanud ja ja nii-öelda varba vette pannud ja saanud infot kellelegi lähedastelt ja aga ikkagi ju noh, me tahame ise trügida, et inimestele üldse ühiskonnas, et me proovime ise elust läbi trügida ja ja teada-tuntud on see, et sa ei saa ju kellelegi peale loota, et kui sina toodad, jääd lootma kellelegi peale, siis meid kasutatakse ära, mis sõidetakse teerulliga üle ja nii edasi. Aga see ei ole päris tõsi. Nii et me kuskil vajame nagu panna selle lootusega kellegi teise peale ja usaldada kedagi teist ja ja, ja ma mäletan, üks mees ka aastaid-aastaid tagasi, tema, kui ta tuli, siis ta oli midagi neli-viis aastat ennem kuulnud juba ja, ja proovis ja proovis muidugi kaotas tohutult palju aega ja ressursse ja nii et see, see on midagi, mida on hea kohe teha, et elu on ju nii lühike. Aitäh teile tulemast siia stuudiosse Villem Porošenko Lootuse küla tegevjuht ja Rayman Kukk, Lootuse küla elanik ja õpilane. Mina, Meelis Süld. Tänan kõiki, kes kuulasid kaasa, mõtlesid tänaseks kirikusaade lõpetab ja kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell 19, null viis. Head õhtu jätku aitäh kõigile. Kirikuelu.