Oli soe maikuu õhtuülikooli vana kohviku ees, sirelipõõsastes hõiskasid linnud, kevadest ülikooli peahoonet olid kohad sisse võtnud raadio ja televisiooni helisalvestuse bussid. Ülikooli uksest läksid jooksujalu sisse õhetavad õnnest äraseletatud nägudega Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoorilauljad seljas pikad valged, rahvuslikes motiivides villased kleidid. Asjasse pühendatud teadsid, millest see ärevus ja õnneläige silmades. Põhi võõradki said aru, et toimumas on midagi erakordset. Nii see ju ka oli. Tartu Ülikooli aulas oli algamas Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori 40 viiendat aastapäeva päeva ja kooridirigendi Vaike Uibopuu. Juubelit tähistab kontsert. Hiljuti Itaaliast riivadel kardast rahvusvahelise konkursi Grand Prix koju. Toonudkoor ja dirigent tõestasid oma kodupublik kuule, et tegemist on tõepoolest tippkooriga, kes vallutab oma lauluga alati ja kõikjal ja kõiki. Olime tunnistajaks akadeemilisele kontserdile, kus kõik pisima detailini oli läbi mõeldud alates repertuaari, kust kontserte pikkuseni ja laulude vahele jäetud pausideni, naiskoori omapoolsete tänude jagamiseks ja austajatele õnnitluste ja kinkide üleandmiseks. Osa sellest kaunist õhtust Toome tänases muusikalises tunnis teieni. Kõlanud moto on kirjutanud koorile tema asutaja maestro Richard Ritsing, kellele kuulusid ka esimesed tänulilled. Ja kuigi edasi jätkati lauluga, luban enesele väikese kõrvalepõike teha stsenaariumist ja jätkaksin saadet Eesti üldlaulupeo peakomisjoni esimehe Indrek Toome sõnadega. Täna toimuvad Eestimaal kapral sündmus. Tartu Ülikooli aulas said kokku teie austajate armastaja teiega. Tallinnas said kokku kolme balti vabariigi riigi president. Kuulates siin saalis seda ilusat laulu nähes ilusalt dirigeerimist. Mõttesse ja näed üks inimene, tee koos oma lauljatega oma suurt, suurt ja rahva jaoks väga vajaliku elutee. Me armastame laulu. Me tahame laulda, kõige ilusam asi on vast vaba inimese vaba laul oma vabale rahvale. Meie veel kõike seda ei ole, tähendab, on võimalik veel midagi juurde panna, aga ausalt öeldes ega norida küll midagi ei oska. Ilusat laulu ja pikka-pikka laulu, elu, aitäh. Kontserdikava algas riivadel karda konkursi kohustusliku lauluga Giuseppe Verdi laudi alle vertiine Maria. Põleng Kaaveeveerum korpus ja Ave Maria. Edasi tervitas koor kõiki kunagisi ja praeguseid dirigente, koor, meistreid, kontsertmeistreid, hääleseadja, auliikmeid, meiega jätkame intervjuuga, mille lindistasin Vaike Uibo puuga kaks päeva hiljem möödunud esmaspäeva hommikul tühjas Ülikooli aulas. Laupäeva õhtul nende arvukate õnnitlejate esireas oli ka teie kolleeg Ants Sööt, kes on ju Tallinna üliõpilast segakoori asutaja olnud, omal ajal ei olnud, kauaaegne dirigent ütles, et päike, ma tean seda tööd, mida sina siin teed ja ma tean, kui raskelt kätte tuleb ja ma näen, et sa oled väsinud, aga ära väsi? Jah, töö on siis raske, kui, kui päeva on liiga lühike. Saevad on nagu lühikesed ja 12 tundi vähe. Et sellest koorist ja, ja üldse oma oma õpilastega tundide andmisega üldse välja tulla. Aga kui satub niisugune koosseis, kellele on muusika palju, tähendab siis ei pane seda raskust tähele, aga niisugust vastupanu saab tunda nende lauljate kaudu, kes ei ole koorimuusika pärast seda siiski on üsna palju ja suurem enamus kellele meeldib lihtsalt, et seltskond, et on sõitmised. Et on kohtumised, seltsielu, seltsielu, jah, on on nende elu sisu ja siis ühel hetkel on ka mõni nendest pöördun muusika poole, see on muidugi suur õnn, kui, kui meie esituses ka midagi professionaalsuse poole jõuab. Kui härra Mustonen arvanud isetegevuse Ei suuda midagi teha, siis ma siiski ütleks, et ta eksib. Ega mul ei ole meelest läinud ka tema esimesed orkestri esinemised ja proovid. Ja tema pürgimine selle maaima repertuaari poole, millest me siin keegi osapoole saanud jäätmeni kobamisi, käime seda rada, aga meil on siiski mingi intuitsioon, on sellel samal väiksel eesti rahval selle suure muusika juurde minemisel. Ja siiski vist ei tohiks ära unustada, et sellesama taidluse pealt tulevad need kõrged professionaalid, kasvõi seesama pere, kus see poiss kasvab või see tüdruk, kes seda pilli peab harjutama ja kui tema oma ema ja isa suhtumine on ikkagi aldis selle kõrgema professionaalsuse poole minemisel siis ikkagi on ju baasil tekkis taidlus ikkagi see huvi, mis tuleb vanematelt. Õhtul jälle siin õnnitlejate hulgast tuli üks noormees, lilled näpus ja pöördus saali poole ja ütles, et kui keegi tahab nüüd veel minna õppima koorijuhtimist siis kasutage juhust ja eksamid on ees. Katsuge saada Vaike Uibopuu dirigeerimist klassi, mina läheksin veel teist kordagi tagasi. No need õpilased on ikka nii, et nad hoiavad oma õpetaja poole. Eks meil muusikakoolis on palju õpetajaid, kellede klassi paljud tahaks tulla. Nii et tulge aga jaa. Meil on häid õpetajaid küllalt. Aga öelge Väike-Uiboga, kas teil on oma õpilaste hulgas ka juba selliseid, kes teile konkurendiks? No kõik, kes on konservatooriumi läbinud, on jäänud Tallinna maile. Ja nii mõnigi püüab olla ka koorijuhina, kuigi, kuigi siiski vist on mugavam mitte olla koorijuhina. Ja niisugune huvitav näide on üldse koorijuhtimisega alustes Peeter Lilje Tartus. Kolm aastat oli mul võimalus teda õpetada. Noormees viieteist- aastane ja talle meeldis improviseerida ja mängida orkestrites. Ja vaatasin, et selle mehega ei saa, muudkui võtame, nüüd hakkame seda orkestridirigeerimist tegema ja võtamist huvitavamaid teoseid, et siis võib-olla su huvi säiliks ka koorijuhina orkestrijuhina. Ja viimasel aastal küll kahjuks minu juures ta ei õppinud, muusikakoolis aga astus konservatooriumi, aga ikkagi tema kutsumusega orkestri dirigeerimine, nii et seda oma õige ala leidis üles sama noormees, kes siin ülikooli aulas tervitas. Tema temast tuleb hea koorijuht. Ta õpib kaugõppes praegu konservatooriumis. Ja peaks lõpetama nüüd juba. Ja ma arvan nii, mõni teinegi on tulemas praegu konservatooriumist, kellest kellest võiks nimetada konkurents tekkida. Aga kust teie enda koorijuhtimise alget pärit on, kust üldse niisugune huvi koorijuhtimise vastu tekkinud? On see kodust kaasa? Ei saa öelda, et see, need huvi, see on lihtsalt üks juhus, on üks suur juhus ja aga üldse muusikaga tegelemine, see oli muidugi meie. Tere. Tere. Kõige suurem kokkuhoidmise iis või, või vajadus või? Isa oli meil koori ja orkestrijuht. Ja nii nagu ja teised õed ja vend kõik, me tundsime muusika vastu huvi, ema oli ilusa lauluhäälega ja väga hea muusikalise mäluga juhatajate, praegu Richard Ritsingu asutatud ülikooli naiskoori ja Richard Reitsingult olete te saanud väga palju teavet oma isa kohta. Ja minul oli üllatus, et on isegi säilinud dokument sellest et minu isa on õpetajate seminari segakoori asutaja olnud ja see on sajandi alguses olnud tema õppimise seminaris. Ja et see tõesti niisugune dokument on olemas. Isa rääkis tihti oma mälestustes sellest segakoorist. Rääkis, kuidas nad esinesid Vanemuises abistades seal Vanemuise lauljaid oma kooriga. Ja päris huvitavaid märkusi on tal selle kohta, kui kui ta oli korstnas segakoori dirigent noormees ja oli võistulaulmine ja võistulaulmise laul oli Mart Saare Allik ja Mart Saarise viibis kohal ja pärast Kärstna koori esinemist kutsus isa enda juurde ja ütles. Tänan, noormees, te päästsite mu laulu, siis küsisin isa käest, et mis see siis võis olla? Ta ütles, no ma arvan, et ma võtsin õige tempo ja sest just seal üks oli laulnud üsna aeglaselt, kuueosaline ja ja allik ikkagi on niisugune pulbitsev ja ja niisugune kiireloomuline lugu, niiet Ta arvas, et siis see oli see põhjus. Ja on veel palju mälestusi muidugi seoses sellega, et isa on ikka eluaeg kooridega tegelenud ja ka minule andis võimaluse, kui ma olin muusikakooli õpilane töötada Urvasti segakooriga ja isegi lauludel juhatasin, juhatasin siis Tuljakut krooni mullu Soome laul ja priiuse hommikul, nii et seesama maakoor laulis päris raskeid laule. Isa oli meil väga huvitav isiksus. Tõeline ma õpetaja, maa sool, tema Urvaste sureco pihida tegema üsna palju ka muud tööd. Kooli õpetaja neti kõrval. Ristis lapsi, matuseid limatja kirikuõpetaja asemel teinekord isegi laulatuse on läbi viinud. Ja kõige naljakam, et ta oli ka sellel raskel ajal, kui viiekümnendaid 50.-te aastate ajal oli ta kiriku volikogu liige. Ja ta oli seda kuni surmani. Kole palju pidi raiskama ennast külarahva jaoks ja meile jätkus teda nagu vähe. Niisugune tunne oli. Aga kõigil oli teda tarvis, sest ta oli jaa-sõnaga abiks. Ta aitas palvekirju kirjutada. Nii et ikka tõeline maa sool. Siiamaani. Rahvas austab tema mälestust. Edasi jätkus kontserdikava eesti heliloojate laulud, ka Aleksander Kunileid Mu isamaa on minu arm. Gustav Ernesaks sinu aknal, tuvid. Märt Ratassepp Tartu etüüd. Nüüd oli järjekord õnnitlejate käes, kõigepealt ülikooli lugupeetud rektor, üldlaulupeo peakomisjoni ja laulupeo büroo linnanõukogu kooriühing, kolleegid. Kõik Nad tänasid juubilari. Vaike Uibopuu nimetati Eesti naiskooride kuningannaks ja tema koori kõige kõlavamaks kandleks Eestimaal. Helend Peep tuli lavale ja ütles välja, vist küll kõikide saalisolijate mõtte päev, kaunim on neile, kelle õnnestunud kuulata Vaike Uibopuu kuldseid laulusuid. Siit edasi jälle jutuajamine Vaike Uibo puuga. Meil on üpris palju selliseid koorijuhte, kellel on korraga käes mitu koori. Teil on ülikooli naiskoor ja Eesti koorijuhtide naiskoor, aga no see on niisugune stuudio seminar, koor, mis käib koos aastas kaks korda. See ei ole pidevalt, tegutseb koor. Kuidas te nüüd ise arvate, mis oleks õigem, kas see, kui dirigendile on tõesti mitu koori korraga käes erinevad erinevat liiki või see, et ta töötab ja pühendab jäägitult ainult ühele koorile? Võib nii või teisiti? Kui on mitu koori siis ühe koori, niisugune ühekülgsus? Võib-olla vajab just tasakaalu ja siis võiks ju teine koor olla. Mul kunagi oli Ülikooli kammerkoor ja naiskoor ja ma ütleks, et päris huvitav oli või? Kui ühe ühekooriga just ja kõik välja ei tule, siis teisega võib-olla tuleb paremini parasjagu. Ja see tasakaalustab, nii et võib-olla isegi võiks olla või kui see päev oleks pikem ikkagi. Mis te arvate sellest väitest, et kooriliikides naiskoor on kõige vähem pakkuvam? Nii oma võimaluste kõla? Ja see on muidugi tõsi. Aga jälle niisugust nõtket NEDC, et laulmist ja niisugust järele tulemist vist väga palju ei saa. Nõuda. Sega koorilt, võib-olla ka niiskordit. Mingi eelis on siin olemas. Kui te olite esimest korda Ülle laulupeo üldjuhi puldis ja te olete siiamaani meie Eesti laulupidude esimene naisüldjuht Miina härma küll käis üldlaulupidude dirigeerimas oma laule aga ta ei ole seisnud üldjuhina puldis. Jätame kõrvale ka laste laulupeod. Siis ma vaatasin raadioülekandetornist ja imetlesin ja mõtlesin, kust võtab selline väike naine niisuguse tohutuid jõu, et sellise suure massi endaga kaasa haarata. Aga jõud on vist dirigendi tõesti vaja. Ja sellel päeval on jõudu vaja. See on tõsi, sest kui kui juba kõike korraga Mindi laulma kutsuda ja, ja sisse näidata ja jäätised korraga toimiks, siis, siis läheb peale füüsilise jõuga hingejõudu vaja. Ja tõesti on nii et pärast laulupidu oled, oled füüsise täiesti haige, kõiki lihaseid lähevad. Ja ka hingeliselt on nii, et et oled pingutanud, tunned seda jõud. Ma ei oska öelda, see vist selle üle ise ei saa arutleda. Lihtsalt tuleb, lauljad annavad ka seda jõudu juurde ja vaata, kuidas üldse juhtus, et teist sai üldlaulupeo üldjuht, meil ju reeglina naisi ei lasta, niisuguse posti peale. Seda mina ka ei tea, ausalt öelda ikka jälle nagu nagu päris mitu, Marta küsiti, et kas ma ei tahaks mulle eriti ei meeldi? Ei meeldinud küll see asi alguses, kui see ettepanek tehti. Siis noh, siin oli varem muidugi juhatatud kõiki, kõiki siin lõppes laulupidusid siis, kui kui mina selle kooriga hakkasin tegelema. Eks ta oli niisugune mitmemõtteline värk, vaatad lauljat, kes pole laulu selgeks saanud ja, ja seda nooti nii põhjalikult uurib. Siis niisugune tunne, et kas tasub siis üldse seal ees seista, kui lauljal ei ole üldse huvi jama oma repertuaari vastu, mille ta peab Laulupeol esitama. Aga jah, kui kui kõik sulle silma vaata, jään säravi silma, siis on ka väga tore ja vaatad aga suht kaari. Mida peab kurijuhil olema rohkem, kas sellist enesealgatust või enesekindlust? See on möödanik, ei oska öelda. Ma mäletan, et algul oli surnud Leemet üldse, kas ma tahan proovi minna? Ei taha ja ja, ja igaks prooviks sai ette valmistatud ja, ja kõik see inimeste. Suurearvuline inimeste kohalolek ja nende mõtted ja see jõudis kuidagi minuni pidevalt ja ta jõuab praegu ka. Ega varem oli seda niisugust enesekindlust võib-olla tõesti rohkem vaja, nüüd nüüd sellest enam ei mõtle. Aga ikkagi on see jäänud, et et lauljate mõtted ja tunded jõuavad koorijuhina. Ja need ei ole alati head päeva töödest väsinud ja, ja ei lähe kaasa selle prooviga. Ja siis imetled neid proove, kus kõik on kõik lauljad niisugused vastuvõtlikud ja tulevad puhta südame ja hingega prao. Te olete 1963.-st aastast alates seisnud ülikooli naiskoori ees. Kas kõik need kontserdid, mida te nende erinevate koosseisudega olete andnud, on olnud nii südamlikud, nagu oli nüüd laupäevane kontsert ja kas kõikidel nendel kontsertidel on ka ikkagi niivõrd palju vilistlasi kohal või käib see ainult juubelitega kukkuma? Nii palju vilistlasi käib tõesti ainult juubelitega vakku ja minu arvates sel korral ei olnud neid nii väga palju kohal eelmisel korral. Kas nagu rohkem olnud? Aga on üks niisugune püsiseltskondades, oleti käib ülikooli naiskoori kontsertidel, Tartus. Ise teeb südame soojaks, et niisugused telejuba peaaegu teretuttavad ja, ja ikka väga tuttav ja alati kohal ja see on üks, üks 10 lauljat sellist. Nii et see ilmneb kohe niimoodi märjaks, kui näed jälle, et nad on, on oma soovidega ja niiskuse heatahtlikkusega kuulama tulnud. Kui te olite noor dirigent, tulite siia ülikooli naiskoori ette, kas te oskasite, kas uneski endale ette kujutada, et tuleb 1990. aastal üks selline päev kus teid tunnistatakse Eestimaa naiskooride kuningannaks ja need on kõlavad sõnad muidugi. Ja neid sõnu on huvitav kuulda ja muidugi mitte midagi ei mõtle ette, vaid lihtsalt oled selle sees. Märkasin ka selle juubeli ajal ei olnud mingit ette närveerimistvaid, lihtsalt olin selle hetke sees, mis parasjagu olid. Ja, ja see oli niisugune hea märk, et kõik laabub. Minu arusaamist järgi on teil elus vedanud õpetajaga, te olite professor Arvo Ratassepa õpilane. Kas temaga teile teie käekäiku kuidagipidi ette on ennustanud? Ei, meil ei ole mingit niisugust jutuajamist kunagi olnud. Ja vaevalt et ta võis arvata, et ma niimoodi pean olema, aga kuigi vist see laulupeo üldjuhiks minemine on nagu tema ettepanek olnud. Aga me ei ole midagi planeerinud ikka kõik on päevast päeva, tunnist tundi, võiks elu läinud. Viimasel kursusel ütles, et oleks ma varem teadnud, et mul on nii toredad õpilased, ma oleks suhelnud võib olla ilma eelarvamusteta. Nimelt Arvo Ratassepp tuli olles teisest semestrist esimesel kursusel ja see ei ole ühelegi õppejõule hea minna tööle ja võtta kellegi käest üle pillased. Parasjagu on see aeg seal ees olnud nii pikk, et õpilased on oma eelmisesse õpetajasse kiindunud. Ja siis on ikka seevastupanu, on pikaajaline ja ennem kui oma uuest õpetajast hakkad pidama, aru saama. Muidugi see oli fantastiline. Töömees Arvo Ratassepp kes valis repertuaari niiskuse tarkusega õpilastele, nõudis analüüse ja analüüs ei armastanud teha. See oli kirjatöö ja see oli niisugune sõnade rittapanemine. Minul on ikka muljed olnud ja midagi natukene teistmoodi olen mõelnud. Üldse sõna ei ole väljendada sõnades mulle meeltmööda. On ta oli kuidagi reserveeritud meie suhtesse, ka mina temaga väga julgenud rääkida. Ma natuke kartsin seda ikka ja. Ja düüse ikka muidugi, ausalt ära tehtud. Kas teie õpilased kõik kardavad, ma usun küll? Jah, sest et olen ikka nõunivendad tööd, teeksid päris niisama tunnist tundi, ma ei poolda sellist õppimist. Ja muusika on ikkagi püha. Et siin niisama pealiskaudsust ei tohiks olla. Ülikooli naiskoori ja Vaike Uibopuu juubelikontserdi kolmas osa koosnes Veljo Tormise tsüklist laulud laulust jalaulikust. Laula kuni elad lauliku lapsepõli. Laulud tööl õpitud kurb laulik ja ühtelaulmine solistid on Piia Annilo, Maire Saar, Pille Uussalu, Katrin Schmidt ja Silja Siim. Salu. Vaike Uibopuu, kes te olete nüüd sellest ülikooli naiskoori ja oma juubelikontserdist jõudnud juba välja puhata? No niimoodi ei saa öelda, et välja puhata, aga ka juba midagi hakkab taipama rohkem ja ja juba mõtted käivad uute tegemiste ja toimetuste juurde. Ja küsitakse, et kas see on nüüd väga tühi tunne. Ma ei ütleks nii hoopiski niisugune tunne, et üks niisugune väga kaunis tegemine oli see. See, et tüdrukud nii ühe Reena mõtlesid oma juubelipeale ja mõtlesin oma dirigendi peale, mis, mis tegi südame väga soojaks. Päeval oli väga palju nagu planeeritud. Lausa kolm. Kolm kontserti võiks nimetada. Ja nüüd vastu bijad hommikust peale järgmise päeva hommikuni oli meile ikka kõigile üsna pingutav, aga et see kõik hästi korter läks, siis on hea meel sellist kontserdil. Kui vahest mõtled, et see või teine laul tulnud nii hästi välja proovis, on paremini tulnud või või et mõni laul on tõesti palju paremini välja tulnud, siis nüüd võiks kõikide laulude kohta ütelda, et iga laul oli omaette sõnumitooja. Selle üle on mul hea meel, et muusika ja sõna hakkasid koos toimima just sellel õhtul. Saate lõpusõnad laenaksin Vaike Uibo puult, kes pidulikku kontserti lõpetades lausus läbi õnnepisarate. Suur tänu loojale, et te olemas olete.