Seal pärast ristiisaks on kirjanik Nikos Casantsakkis. Menukat läks romaani Alexis Surbas järgi vändatud film kreeklane Survas esietendus aastal 1964 millest jäi kõlama Mikisteutrakise kirjutatud Sirtaki Sorbase tants. Üle 20 aasta on maailmas muusika Trul vastabelnud son kandria Fredeebi muusikal Sorbas esietendus 1966. aastal. Ja nüüd on kreeklane Sorbas oma lustakuse ja Ega jõudnud ka Pärnu teatrisse. On tore teater on hakkama saanud oma isetegevuslike jõududega sest vokaalses mõttes pole ükski näitleja ju proff. Ainuke profon, külon, rent, ent ka tema on ju iseõppinud. Igatahes, kes praeguses pingelises elus tahab veidike lõõgastust, sõitki Pärna ja veetke õhtu koos soorblasega tänases muusikalises tunnis pakume teile väikese läbilõike sellest muusikalist. Jätmine. Elu on kui aitavaid Maimil kõigele armun, vaadates. Ollusega ootus, mida te ütlesite tänu onu rusikahoopi, sae peos Las ma räägin. Kuulake. Vaikust. Veel kord. Lavastaja Ingo Normet, kus ideed? Ja meil on väga kaua juba räägitud Pärnu Endla RAM kuulsusrikkalt muusikateatri traditsioonid. Aga viimati oli orkestriga muusikalavastus teatris umbes 40 aastat tagasi. Vahepeal oleme teinud mõned muusikalid nagu hallo, Dolly mees La Manchast väga nõudlik materjal, kuid nendel mängiti kõigu lindi saatel ja mina ei pidanud üldiselt õigeks seda lindi saatel teha muusikali. Kuid nüüd, kus meil linnas on olemas niisugune orkester, Pärnu-Tal on väga tugev dirigent Loit Lepalaan kes suudab terrigeerdunud headest raami koosseisu siis et miks mitte seda ära kasutada. Ja lihtsalt vedas, et sain soomlaste abiga selle muusikalise materjali. Näidendi. See on väga huvitav õieti sellel näidendi alusmaterjal Cartnikoskazanzakis romaan Alexis Norbas mille on Joseph Stein kirjutanud libreto oks. Me seda libreto natuke täiendasime, võtsime romaanist sisse mõningaid lõike, mida originaal libreto ei olnud. Sest meil on ikkagi Draamateater ja me peame vaatama seda, et meil ka draamanäitlejatel oleksid head osad. Kõigil. Tuligi milline see juhtmotiive, mis siin nagu kõlama peaks jääma, ühes on see mõte, et ela iga hetk nagu elu oleks igavene või ela hetk, nagu elus oleks viimane või et mees peab saama vabaks. Muusikali opereti vahe ongi selles ju tegelikult, et oopereid. Ta on niisugune rõõmus pidupäev laval, kus on niisugune šampusevaht, lilled, aga muusikal käsitleb tõsisemaid elu küsimusi, ta käsitleb elu, põhiküsimust, elamise, surma küsimust, õnne ja lootuse, pettumuse kõik elu põhiteemad ja need on kõik siin olemas, ka nii dramaturgiat muusikalises materjalis väga tugevalt sees. Sorbase kuju on iseenesest kannabki, seda ürgset elurõõmu ja usku. Ja kreeka kolabrenioon või Nipernaadi või noh, temal on mitmesuguseid vasteid kogu maailma kirjanduses. Ja tema kohtumine. Teadlase tüüpi Nikosega, kes on elus pettunud, otsib üksindust kaugel Kreeta saarel. See tuletab mõneti meelde ka austria Mefisto dilemmat või siis selle seda dilemmat, mis on Hesse romaanis stepihunt, tuleb lihtsalt osata elada. Elamine iseenesest on ka kunst ja seda me õpime kogu elu. Iga kord on uus nagu näiteks mina, kui ma sinuga esimest korda ja. Aga vaata, kui huvitav sul minuga. Kuule tahad, ma räägin sulle ühe loo? No ma ei tea, ma siis räägin. See jootuseks partei ja mul ei, onu ja tikiti, mees, seal trehvasime sellistel leid, taibukad veidi timmitud seal kartsid sadamas, ütlen, edestada olid. Minul klappis temaga. Noh, sai tehtud veel ükstreid, laiutuid, kad, kuid mul Kontürgi talvel kehtemplegnad kuid rääkima jupeediline leiduski üks šanss, kuid käed-jalad terved. Tants. O. L ei olnud, meil said jutud tantsitud, nüüd teineteisel selgeks, said söelda päev nõndameelse vestlus. See oli veider muidugi. Kuid aru sain, et nii ma esmakordselt rääki. Kuule, sina, mina väidete. Vaadake, tunnen nende järele suurt igatsust. Vaadake ta 18 kuud kodunt ära olnud. Valgeid saab tankida. 10 käsku ei loonud taluma puid, uskuge patu mad eeldusi. Leino ja tot läks poodi kõvad ninakari all, peldik õue pääl lihtsalt ahaa loenguga külmu jää naine. Silvi Vrait sinul ei olnud surmas nagu vette hüppamine tundmatus kohas leiduva Tartusse anud muusikalikooli läbimine. No päris muusikale just mitte lastemuusikal, ehk aga noh, proovisin jõudu rokkooperi ja ooperiga. Tõesti, ega ma teatrilavale minna ei kartnud, kuigi paus päikese niisuguse ootusärevuse sisse andis, aga see oli meeldiv ootusärevus. Ega ma ei arvanud, et ma lenniel Suur tunnustus tuleb anda ka orkestrile. Loomulikult see oli üks tugev baas, mille peale sai selle tüki üldse ehitada. Sinul ongi mitu, osasin üksusena. Ei, ta on tegelikult üks osa, aga, aga ta on selline sidu osa, ta on nagu juht ja õpetaja seal tükis. Ta alustab muusikali, lõpetab muusikali. Juhatab tegelasi kuu pärast, vaja ostuv vahele, kus oja hoiatab, kus vaja. Et, et selline jah, jah, mingil määral küll. Kuigi tegelikult originaalis oli ta nagu lihtsalt eestlaulja. Kas, kus vaja sõna võtta, seal tema võtab sõna, kus on tema niisugune. Siduja ehitab. See on, sul on väga palju unist omapärasid ja toredaid laule, milline sulle endale kõige rohkem on meeldima hakanud sellest materjalist? No ma siiski arvan, et see laul, mis on alguses lõpus elu on kui liiv selles peitub kogu selle tüki põhifilosoofia, nii et tuleb jah, tõesti nii elada, et nagu nagu hakkaks kohe surema siis jõuab rohkem teha. No kuna sul laval on ka selline roll, et sa pead siduma sisse juhatama, kui sa nüüd juhataksid ka need muusikast lõigud sisse, mis me oleme siin lindile salvestanud. Esimesest tulebki kohe elu, kui liiv ruttu voolab seal peost. Sellega algab tükkija ja osal osa sellest laulangi lõpus. Teine selle juhatab nii-öelda sisse oma oma elufilosoofia ja, ja kõige selle ta igat asja teeb, nagu esimest korda siis Sorbase suurem põhilaul täna neid üldse suuremaid laule, kaks maja seal kõrgel mäekünka peal, seal see nii-öelda mustlane veest laule juhatab Surbase Hortaansi juurde. Väga vahva number minu arust kus sortaans laulab oma kunagist austajate admirali tega, kellest ta parajasti räägib Surbasele ja Nikosele siis minu arust see on ka üks, üks kesksemaid lugusid selles tükis. Neli mees kui muinasloos armeede ülem oli sarm. Neli meeskvarteti kõigelkuke kuu müts must, hall ja pruubel nemad pommitamas ja Messaa. Ja temaga oli mul kõige familiaarsed suhted mas, sikutasin teda habemest ja ütlesin. Palun ära tillukesi inimesi. Kuidas nad, millised aroomid. On eetris Molotovi ja venelased keda limiitide Erril Näide minu maid minust saar. Meile põidu. Maitseb kolimine näid neljal. Aare Laanemets Pärnu peal ja mitte ainult Pärnumaal vabariigipeal käivad ka jutud, et te olete Survasega, nagu öeldakse, tervist rikkunud. Ma ei oska muud öelda, kui et kuuldused minu surmast on pisut liialdatud ja enneaegselt pisut enneaegselt jagamist. Etendusega. Oli väike väikeriike, midagi läks umbe peas. Aga noh, need on enam-vähem asi taastunud. Aga eks ma oma kuu aega puhkan. Aga samal ajal töö sellise muusikaga juures oli üks väga huvitav. Noh, minu jaoks oli ta niisugune esimene kogemusteatrilaval. Aga laulmisega ma olen, ma olen enne tegelenud juba päris varajasest lapsepõlvest, nii et selles mõttes on väikeettevalmistus, on Sa oled laulda neid vahetult orkestri lähedusse, aga siin tuleb ju liikuda ja kogu aeg olla tegevuses, nii et algul oli tükk tegemist. Nojah, pealegi tehnika ei ole ikka kõige parem ja ausalt öelda iseennast peaaegu ei kuule. Orkestrit kuulajanast ei kuule siis kogu aeg on väike kahtlus, et kas kuskil mööda ei pane. Aga tänapäeval vallad paist viis pean jah-sõnalavastus on lihtsam see, et võtate raamatu kaasa kasvõi sööklasse või kohvikusse ja õhtul voodisse, kui vaja on, aga kas tuli kodus viise ümiseda? Ja kuna see, see muusika on kõik plaadistatud siis ma oma lood ikka viisin koju, kindral ka kuulasin, kuulasin, kuulasin. Tõsine töö. Meil seda siin asi. Nojah, see on minu lugu, hariduse Weblikest on võrdlemisi keeruline ja teisiti oli mõeldamatu, kui kui lindi pealt õppida. Selles loos on ka ilus mõte viirus, filosoofi. On küll jah, esialgu selle filosoofiaga ei jõua laupäev päris käpas olema, kui selle peale mõelda mida huvitavat veel töös ees märtsi lõpus on nagu Tallinnfilmi tegema sügist. Ja mul siis vist tuleb Toots edasi kehastada need elu lõpuni lahti, sellisteks, et nad hea oleks, jääks siiski niimoodi kinolinale, seda ei kantaks nagu minu isiku peale eriti üle, sest minu eelkäijatega Lutsu teemadel on selles mõttes natuke kurbi kogemusi. Püütakse nagu samastada rolli ja näitleja isiksust. Seda ma küll ei tahaks, siis ma panen loovuks. Te tahate öelda, te olete tõsimeelne mees, üldse krutskeid ei tee või? Ei ma seda küll ei julge väita, vajalik tuleb jätta, aga aga noh, kui parlament ootas, minule lähedane on, selles ma natuke kahtlen. Aga saatus on meid kuidagi kokku viinud pool vägivaldselt. Liblika teema antud muusikas on rohkem südame lähed. Noh, vaat ma olen kuskil seal kahe vahepeal. Eiko, sul on endiselt praktiliselt kõige vähem laulda, sellest tükist natuke tantsib ja kogu tekst on praktiliselt tema peal, ta on kogu aeg peaaegu laval. See on siis tema nii-öelda aaria kliblikast, kus lesk ja eestlaulja võimustlanna teda nagu hoiatavad ja samas püüavad ka toetada manitsevad, mitte kiirustama. Liblikas. Meelde jäi mul see pommi, kuivõrd puuoksapeolt leidsin kookoni maa. Pähe turgatas mõte, et on liblikas nagu zoo ootamas meil ta vabaks. Läbimatu siis oli, teda soojendasin ma oma peopesas. Juba liblikas liikus oma kesta sees ta vabaks, rabeles meenoosilme. Aga liblika tiiva olid abitud veel, lennuk puudus neil. Enneaegselt maoli saaduseid nii mäda olin aken, kui loodusnupust välja ta tõi elumine kuiva see mul selgeks siis. Seda ju püüda. Nojaa. Mid. Nagu leevliga linna. Laulvat labor. Aga see on enne seda, kui Sorbas läheb ära oma peremehe juures. Ta läheb nii-öelda traati ja naelu selliseid asju kaevanduse jaoks ostma ja siis ortaans. Kes on vananev, vananev prantslanna, kes on leidnud oma elu lõpus veel sellise inimese, kellest ta hoiab kinni nagu nagu õllekõrrest tunneb nagu etet, Survas hakkab tal käest ära libisema. Siis tahab teda enne äraminekut veel näha ja laadsele. Jäämusi. Ma sind ei jäeta. Kolmeks vähemaks läinud on küllati, milleks? Ei tea, miks? Küll muid viise on. Miks peaks ta teid jätma? Etenduse muusikaline külg oli nagu kahe mehe õlul olev söötegi organisatsioonid ja need on väga toredasti tehtud. Jaa, seda küll ta teab meie meie bändi võimalusi. Ja ta on selle väga õnnestunud õnnestunud teinud. Aga põhiraskus lasus muidugi pigmendid, Pärnu võitleb parandada, see oli sul selline tõsisem ettevõtmine, esimene. Küll see oli mul esimene suur töö kus teatriga ja, ja ja lauljatega nii koos seda kõike teha. Orkestrile kindlasti tasub, see on meie bändile väga kasulik, siin on. Siin on sellist pidevat, maksimaalselt head mängu vaja näidata, sest etendusi on kuus, 10, kaheksa, üheksa, 10, nii selle ringis, et see hoiab hästi heas vormis orkestrit. See on nüüd esimene pool sellest tasumisest uni rääkida, ühesõnaga lihtsalt professionaalselt, aga teine põld, materiaalne külg. Küll me tahame korralikult tasustatud. Meil on kokkulepe Endla teatri juhtkonnaga ja iga etendus toob ka kena kopika sisse. Praegu olete nagu lepiklasel tööl. Ja see on meie orkestri ja Endla teatri juhtkonnaga on jah selles mõttes, et leping ja nii nad siis on lihtsalt võimalus meile meile tasult tasuda selle ettevõtmisest. Sinule kui dirigendina oligi selline teatritööga esimeseks. Seda küll ma olen küll mänginud teatriorkestrites, aga mitte ja juhatanud. Et vaadata, et kõik ots otsaga kokku tuleb, eks ole, siin on see raske külg ka veel, eks ole, et orkestri mängib otse lauljad, laulavad. Ja siin on tehnilised tehnilised abimehed pidevalt kõrva krampis kostev heli, mis, mis viib need asjad nagu kokku, mida need lauljad seal ees teevad, sest sest meil on selline lavastus, kus orkester nagu ei ole mitte selles traditsioonilises orkestriaugus niinimetatud lava ees, vaid me oleme nagu tegelased lava peal. Seda keerulisem muidugi tehniline külge minu osas, et see kõik kokku viia. See on siis, kus Urmas on juba Gaborees elu lainetas, möllab ringi, traadid ja naelad kõik meelest ära läinud, kirjutab ikka pärast kümnepäevast äraolekut oma peremehele kirja ja siis kirja lugemine, nagu käib selle Vaatuse lõpus ennem seda kui siin ei ole konkreetselt lindistatud seda lugu, kus Nikos saadetakse lese juurde, Nikose suunamine ka siin tüki juures tüki sees on selgesti nähtav, kus ta ka lõpuks vist esimest korda elus armub. Ja ennem seda tema saatmisest seeni on just üks laul, ainult armastust, mille laulab Hortaans mõeldes oma armastusele Surbase vastu ja nagu hirmule sellepärast et elu on üürike, elu hakkab lõppema ja kas survestada üldse armastab ja nii edasi ja väga toredad giidid ja väga-väga toredasti. Mul on kahju, et, et nii ei ole meiega praegu siin rääkimas kolmekesi oleks vahva vestelda sel teemal. Haara maast. Usk. Siiliema õde näevad mind Ümber mul ja suudlevad. Teisest vaatusest on meil selline laul nagu miks vaikin maas on lese põhilaul, kuigi mina laulan temaga siin. Merike, tantsime kenasti, laulab ja areneb kogu aeg edasi. Kõigepealt alustab üksinda ja siis ma tulen nagu tema teise mina juurde väljendamaks tema tõelisi mõtteid, kuna ta julgenikkosele väljendada oma armastuse tundeid. Ja siis mina olen see tema sisemine mina, kes, kes seda julgeb ja kes tõeliselt avaldab armastust Nikosele. Miks? Edasi aga see on siis selline mängitud teatraliseeritud. Sorbase Jordaania Islumine mille viib toime Nikos eestlaulja, aitab teda ja siis kõik, kogu külarahvas tuleb ka nende rõõmu jagama, õigemini kõige rohkem ehk kordaansi rõõmu. Tema on siis lõpuks tõeline naine. Ta on endale abikaasa saanud. Tulemusi Reen. Ma surun Lohoolile su elu esimese seaduslikku suudluse. Kannate laul ja palju õnne. See on Hortaansi lahkumine, meenutus, kuidas ta kuueteistaastasena, kuidas ema temale laulis ja, ja kiitis tema ilu ja noorust, meenutab seda. Ja ennem seda on sisse Kaarnate näol, kus Est laulja laulab laulu surmatulekust. Kurb, aga, aga samas ka väga, väga mõtlemapanev ja ma usun, et sellised inimesed, kes on elus üksinda olnud, kellel on nooruses palju, mida meenutada, usun, nad leiavad väga palju selles sortaansid kujus. Tunnevad sellest sellist nagu meenutuse, valu või. Isegi olen kuulnud sellist asja, et naised ütlevad, et kas tõesti meiega muutume selliseks selliseks, kui vanaks saame. Ja kui me oleme näiteks üksi. Et kas me hakkame ka keelestki nii kinni hoidma ja klammerdume võib-olla tõesti selle üle, siin tasub väga palju mõelda, aga kui meil ei ole nii tõsine saatest. Kana või kui, kui noor maali kui kaunis maali. Ma olin nii ilus nagu tuvike. Sa oled ka praegu kaunis nagu tuvike ja nool. Ema pani mulle selga valge kleidi ja minu ta midagi. Siin on minu kaunis tütar. Nii ta 16 teda. Ja ta ütles mulle, käppasid läbi oma ilusa, pätsid läbi kogu oma elu. See oli ükskord ma vaatan, et ansamblis lilleke, laulmine teil külge mööda maha. Ei tea jah, võib-olla tõesti sest et ma olen lapsest saadik, Ta on laulnud ja, ja noh, kuivõrd edukalt seal nüüd erinev asi, aga, aga karakter laulus siis ma olen ikka vee peal püsinud. Sõnalavastuses peab hooldama, sellest sõna- meelest ei ole, siin peab mõtlema selle peale ka, et viis meelistele vähe sellest, et viis siis on ju veel liikumine ka samal ajal ja, ja kõik need asjad kokku ja see lihtsalt tänu meie heale liikmesi lehelgatrullele kes külalisena ja Lätist, tema oli siiski üsna kenasti meid, nii et nuriseda ei saanud. Olen prii nii kus tahaks justkui nagu temaga kaasa minna, aga Surbas arvab, et ei saa tule. Et sa ei ole briis, sa oled seotud kogu aeg millegagi ja. Aga mina lähen, kus, kus jalad viivad. Mind ei seo miski, ei karda miskit, olen prii. On see tee Mõlemad. See korda mulle jõuluvana mees. Oma Jakalt kellast ei märka seda, avad tuleb hoolitseda, siia, istutanud. Noh, ma olen end täna alla ja vaevalt üle nädala talle elupäevi, miks see puu on ta tähtis on, ma küsin. Ja ta vaatas elaniga, et olekski ta kujuta, tema elab iga ette, kui sureks. Aga mina elan nii nagu. Surra iga hetk. Ja. Oi-oi.