Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, üheksanda juuli, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Tänasel kohtuistungil Strasbourgis kuulas Euroopa Inimõiguste kohtu suurkoda ära Delfi ja Eesti riigi argumendid võrgu kommentaaride vaidluses. Eesti riik leiab, et muutuvate kommentaaride eest vastutab delfi solidaarselt nende postitajatega. Delfi hinnangul vastutab ainult kommenteerija. Kohtu suurkoda teeb otsuse teatavaks järgmisel aastal. Euroopas maksustamisega liiale mindud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi pärast euroala ja Euroopa Liidu maade rahandusministrite kohtumist Brüsselis. Iisrael hoogustab rünnakuid Hamasile ja teistele islamirühmitustele. Euroopa komisjon tunnistas riigiabi andmise Läti lennufirmale Air Baltic Euroopa Liidu nõuetele vastavaks. Esimest korda tehti ja 2012 finantskirjaoskuse testi. Eesti noored jäid 18 riigi hulgas kolmandale kohale. Tartu ülikool leidis füüsika instituudi kinnistule eile toimunud enampakkumisel ostuhuvilise, kes pakub kinnistu eest natuke üle ühe miljoni. Firma nime ülikool täna veel avaldama ei soostunud. Täna saab taas hoo sisse Eesti vanim muusika festival Viljandi vanamuusika festival, see on juba 28. Saaremaal Sõrves käivad praegu Veiko õunpuu uue mängufilmi rookly võtted. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel selgitavad teise finalisti täna õhtul Argentiina ja Hollandi. Esimesena jõudis finaalis Saksamaailm, püsib soe ja üldiselt kuiv. Öösel on kuni 18, päeval kuni 25 kraadi sooja. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Tänasel kohtuistungil Strasbourgis kuulas Euroopa Inimõiguste kohtu suurkoda ära Delfi ja Eesti riigi argumendid vaidluses netikommentaaride eelmodereerimise vajalikkuse üle. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Juba eelmisel aastal otsustas Euroopa Inimõiguste kohus, et Eesti riik ei rikkunud sõnavabadust sellega kui leidis, et delfi peab vastutama oma netiportaalis avaldatud au teotavad kommentaaride eest. Nimelt leidis riigikohus 2009. aastal, et delfi vastutab kommentaaride eest solidaarselt nende postitajatega, sest port Tal on loonud ise kommenteerimisvõimaluse ja kutsub oma internetileheküljel inimesi üles aktiivselt kommenteerima. Strasbourgis oli hommikul kohtusaalis kohal ka meie uudiste toimetaja Elo Ellermaa. Seitsmeteist kohtunikku võistlussaalis kuulasid ja osadel kohtunikel olid küsimused emale kummale poolele ja siis tuli puhkepaus ja oli siis aega mõlemal poolel küsimustele vastused kokku panna, et otseselt nagu vaidluseks, selles mõttes seal ei läinud. Mõlemal poolel oli väga selge arusaam asjast, et kui te näiteks need Delfi peaks ka selles kohtuastmes kaotama, et kas sellega on loodud pretsedent või ei ole. Delfi leiab, et sellega piiratakse sõnavabadust ja, ja kui see kohtuotsus delfi kahjuks tuleb, et siis see puudutab ka suhtlusvõrgustike või ükskõik milliseid meedia onlain-väljaandeid, aga Eesti riik leiab, et see on, see on pigem ainult delfi keskne kohtuasi ja, ja iga iga portaal Maal on erinev ja näiteks Facebooki ja Twitterit kas või et see üldse ei mõjuta. Eesti riiki esindanud vandeadvokaat Maris Koorberg kinnitas, et teistele internetikommentaaride pakkujatele sellest juhtumist kaugeleulatuvaid järeldusi teha ei saa. Miks aga siis BBC uudised pidasid vajalikuks seda juhtumit täna hommikul korduvalt kajastada? BBC kindlasti toimib ka natuke teistel alustel, kui, kui toimib Delfi, et kas see otsus nüüd paneb neid millegi üle mõtlema või nad peavad sellest järeldusi tegema, ma arvan, et see on väga kaheldav. Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kinnitas, et kommentaaride eest vastutab ikkagi kommenteerija ise. Loomulikult on arvamusi, erinevate arvamuste rohkus, olulisem mõnuru nutikus, mis kommentaariumis meie huvides kindlasti ei ole meie huvides. Et on halbu kommentaare, kedagi solvatakse, käitutakse ebaväärikalt, et praegu tahetakse selle küsimusega justkui näidata, et kõik kommentaarid on niidetud. Kasulikud ei ole samamoodi me meie võitleme halbade kommentaaride vastu. Ning Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessori halliki Harroloydi arvamus. Teatud organisatsioonidel on anonüümsete kommentaaride võimaldamine siiski seotud ärihuvidega, et ma ei pea seda õigeks, et me sõnavabaduse tekiga katame ka ärihuvid? Anonüümne kommentaar toob klikke ja teisest küljest kommentaaride modereerimine tõepoolest on väga ressursimahukas. Rahandusminister Jürgen Ligi andis täna ajakirjanikele ülevaate euroala ja Euroopa Liidu liikmesmaade rahandusministrite nõupidamisest Brüsselis. Mall Mälberg käis kuulamas. Ministri sõnul oli üks peamisi teemasid nõupidamisel seekord tööjõumaksud. Euroopas on tema hinnangul selgelt teadvustatud, et töö mitte ainult kapitali maksustamine tähendab majanduse, pidurit ja töömaksustamisega on Euroopas liiale mindud. Tööjõu maksustamine kipub olema Euroopas kõrgem kui OECD sildiselt räägitakse maksu kiilust. Suur vahe, kui palju saab inimene raha kätte, kui palju tööandja tema eest maksma ja kui maksukiil on suur, siis maksukoormus, seisund, mis on sarnased asjad siis see pärsib tööpuudust. Ministri sõnul tuleb Eestis seda teadvustada Me oleme väga kaugel kõrge maksukoormusega riigis, millestki arvestatakse, ainult rääkida oleksime kõrgel, aga Meie osas me oleme Euroopa mõõtmes keskel. Kuna üldine maksukoormus on madalam, siis tasuks igal juhul ka tööjõumaksude konkurentsis kaasas käia ja vähendada tööjõumakse ja kanda seda koonust mujale, kui ei õnnestu kulusid piisavalt kärpida, nagu on viimasel ajal juhtunud. Pangaliit on pikk protsess, aga selle raamistik on nüüdseks loodud, ütles Jürgen Ligi. Kriisilahenduse direktiiv on vastu võetud. Ühtne järelevalve on otsustatud ja käivitub ja praegu tegeldakse teise sambaga, mis on siis kriisilahendusmehhanism ja kriisilahendusfond. Järgmisest aastast hakkavad pangad sinna sisse maksma ja need detailid, kui palju keegi on praegune arvatust teemana Lätis on need pangad ise, rahastaksid neid kriisilahendus ja teeksid sinna ennetavaid maks vastavasse fondi. See on see, et, et maksumaksja ei peaks minema appi vaid raha kogutaks ennetavalt pankade makstud rahast. Ministrid said ülevaatega Euroopa 2020 strateegiast eesmärki lõdvendab saada, pealegi on sellega olnud probleeme, et Euroopa konkurentsivõime hiilgavalt ei ole edenenud. Ja nüüd tänastest välisuudistest Margitta otsmaa. Iisraeli õhurünnakutes Gaza sektorile on täna surma saanud 21 palestiinlaste kaks päeva kestnud sõjaline operatsioon on nõudnud 43 palestiinlase elu. Ohvriterohkeim Õhurünnak leidis aset natuke pärast keskööd, kui Iisraeli õhujõud tulistasid raketti Gaza sektori põhjaosas Beethanuni linnas asuvasse elamusse, tappes äärmusrühmituse islamidžihaad, kõrge komandöri ja veel viis tema pereliiget. Iisrael, leia Palestiina suhted halvenesid pärast seda, kui kolm iisraeli teismelist rööviti. Hiljem leiti nad surnuna. Sellele sündmusele järgnenud palestiina nooruki röövimist ja tapmist on peetud kättemaksuks. Nädalavahetusel toimusid vägivaldsed protestid Araabia külades, Iisraelis. Viimastel päevadel on Gaza sektorist Iisraeli linnade sealhulgas Tel Avivi ja Jeruusalemma suunas tulistatud sadu raketid. Iisrael on alustanud operatsiooni protectiv Eight, mille eesmärk on Hamasi ja teiste islamirühmituste ründevõimekuse hävitamine. OSCE hinnangul on olukord Ida-Ukrainas veidi vananenud, ente suur hulk probleeme on endiselt lahendamata, näiteks tuleb suur hulk inimesi relvitustada. Ukraina idaosas patrullivad vaatlejad satuvad siiani kontrollpunktide otsa. Praegu töötab Ukrainas umbes 300 OSCE vaatlejad ning eile käis üks rühm Slovjanskist. Sealsetele elanikele valmistavad enim muret elektri- ja veevarustuse häired, suletud kauplused ning raskused palga väljamaksmisel, ütleb OSCE. Indoneesia presidendivalimistel kuulutasid kaks kandidaati enda võitu. Eks kindral rabovossubi NATO kinnitas, et tema ja asepresidendikandidaat Hatta Raidžasa on pälvinud Indoneesia rahva toetuse ja mandaat. Bravo lisas, et uuringufirmad, kelle teenuseid tema partei kasutab, näitasid tema võitu lävepaku. Küsitluste kohaselt kogus vastaskandidaat Chokovi Toodo 53 protsenti häältest propova 47 vastu. Viido erakond kuulutas varem oma kandidaadi võitu presidendivalimistel. Euroopa komisjon tunnistas riigiabi andmise Läti lennufirmale Air Baltic Euroopa Liidu nõuetele vastavaks. Komisjon leidis, et Air Balticu restruktureerimisplaan võimaldas ettevõttele raskustest pääseda nii, et abi andmine ei kahjustanud konkurentsi. Air Baltic'u finantsraskused algasid 2008. aastal ja firma jäi seejärel paari aasta jooksul suurde kahjumisse. Läti valitsus andis lennufirmale 57 miljonit latti laenu. Ühtlasi jõudis Euroopa komisjon järeldusele, et Rootsi, Taani ja Norra valitsused andsid nende osalusega Põhjamaade lennufirmale SAS laenu, mida ei saa käsitleda riigiabina ja Euroopa komisjon uurib jätkuvalt, kas Estonian Airile antud 41 miljonit eurot riigi abi on kooskõlas Euroopa Liidu riigi reeglitega. Lennufirmal on praegu käsil restruktureerimisplaani täiendamine. Esimest korda tehti PISA 2012 finantskirjaoskuse test, mis näitab, kui palju saavad 15 aastased noored aru rahaasjadest. Finantskirja oskuse testis osales ligi 29000 noort. Eestist 1088 ja Eesti noored jäid 18 riigi hulgas kolmandale kohale. Sellest nüüd kõigest Mariel Raisma. Finantskirjaoskuse testi läbiviimise idee pärineb piisa riikliku koordinaatori Kundad ire sõnul majanduskriisiajast. Seda uuringu otsustati teha ahata 2010, kui oli finantskriis maailma ja tegelased said aru, et tegelikult väga paljust ühest kriisist sõltub ka sellest, et inimesed väga ebaratsionaalsed katkestama rahaga oma finantsalaste oskustega ja nii edasi ja sellepärast on tähtis aru saada, millised on need noored. Et oleks andmeid, et analüüsida, millised käitumisvõi või millised teadmised on finantsalased. Küsimustele, mille ma aiman eesti tulemusi iseloomuga Paistab, et palju vähem kui mujal riikides mõjutab tulemusi noorte sotsiaalmajanduslik taust näiteks vanemate kõrgem ametikoht või kooli asukoht, et kas elatakse maal või linnas. Lisaks selgus uuringu tulemustest, et kodukultuuri taustal on noorte finantsteadmistele selge mõju. Õpilased, kelle kodus on üle 500 raamatu, said keskmiselt 40 punkti kõrgema tulemuse. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on suurim väljakutse tegeleda just eriti andekate noortega. Ehkki meie kooliharidussüsteem on üks maailma parimaid, siis see maailma parim on tagatud üldiselt väga tugeva keskmisega. Ehk siis Eestis on väga vähe. Küll, aga probleemina võib esile tuua seda, et meil on natukene liiga vähe neid päris tippusid. Oleme tippude osas kõige paremate sooritanud vete osas OECD keskmise lähedal, aga otsida keskkonna kindlasti Eestile ei ole piisavalt ambitsioonikas eesmärk, nii et see on üks valdkond, kus kindlasti me peame tulevikus rohkem pingutama selleks, et me suudaksime tegelikult ka kõige andekamate õpilaste puhul nende oskused ja võimalused lõpuni maksimaalselt välja arendada. Lisaks on Jevgeni Ossinovski sõnul väga oluline probleem, et venekeelsetes koolides ei keskenduda niivõrd praktilistele ülesannetele kui pigem faktide päheõppimisele. Eesti ja venekeelsete koolide sooritustasemete erinevus on märkimisväärne, venekeelsed lapsed, kes näiteks õpivad eesti koolides tegelikult näitavad täpselt sama häid tulemusi kui eesti lapsed. Küll aga selgelt on koolikorralduses teatud kitsaskohad, mis, mis on kaasa toonud nii finantskirjastus kui ka teistes oskuste valdkondades tegelikult kehvemad tulemused venekeelsetes koolides kui eestikeelsetes koolides. Haridusteemadel veel digipöörde elluviimiseks on koolides võtmeroll mängida. Õpetajatel nõustusid Eesti ja Soome haridusministrid oma tänasel kohtumisel. Haridusministrid arutasid haridusinnovatsiooni ja riikidevaheliste hariduskoostööd infotehnoloogia vallas, sealhulgas ka ühiselt loodavat hariduspilve. Ühe võimalusena edasiseks koostööks pakuti välja Eesti ja Soome õpetajate ühiste kohtumiste korraldamist, kus õpetajad hariduspilve sisu üle arutavad vajadused läbi mõtlevad. Hariduspilv on õppevara ja heade praktikale digitaalne keskkond, mis toetab paremat õppimist ja on avatud igale õppijale ja õpetajale. Koostöö võimaldab jagada kahe riigi vahel koolides kasutatavat õppevara, täiendada õpetajakoolitust ja jagada parimaid praktikaid riikide esindajate, haridusspetsialistide ja teadurite vahel. Ühise hariduspilve loomiseks on Eesti ja Soome allkirjastanud ka vastava koostöö randumi. Tartus Riia tänava lõpus asuva füüsika instituudi teadus- ja õppehoonega kinnistu alghind oli enampakkumisel 630000 eurot. Pakkumisi kinnistu ostmiseks tehti kuus. Sel teemal nüüd Marii Kangur. Kuna kõige suurem pakkumine oli järgmisest üle 50000 euro võrra suurem, siis teist pakkumiste vooru ei korraldata. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki pageli sõnul ei tulnud üle miljoni euro suurune pakkumine üllatusena. Eks me olime ju võtnud ise ka enne tegelikult eelnevalt kinnisvarafirmalt niukse turuväärtuse hinnangu ja tegelikult see samasse suurusjärku arvasime, et äkki võib-olla kuna maja on suur ja et võib-olla huvilisi vähe pakkujaid, aga ka see kahtlaslav langes keele ära, kuna meil tuli kuus pakkumist, nii et selles mõttes on kõik okei. Füüsikainstituudi hoone kütte- ja veesüsteemid vajaksin Heiki pageli hinnangul renoveerimist, kuid üldiselt nimetab ta hoone seisukorda päris heaks. Vana olen vana, vana tähendab vabava tinglikult tegelikult on kontseptsioon on väga tugev ja tema seda renoveeritud, korrastatud, remonditud aegade jooksul aknad vahetatud, nii et võiks öelda, et ega hoone ise sellest on päris heas seisus selles mõttes, et teda on ka tahtis üles ka kohe võimalik kasutada, sõltub nüüd uue omaniku plaanidest ja ärivisioonist, aga kui tahetakse ümber ehitada, siis on muidugi suuromanik otsustadagi. Füüsika Instituudi kinnistu pindala on 22682 ruutmeetrit ja hoone ise laius 7353-l ruutmeetril. Võimalusi, mida tulevane omanik füüsikahoone krundiga teha saab, on Heiki pagali arvates mitu. Tinglikult võiks mõelda, et võib-olla büroohoone seda on võimalik ümber ehitada korterelamus näiteks hotelliks, nii et võimalusi on mitmeid. Kinnistu uus omanik peaks selguma lähiajal, kui Tartu ülikooli rektor Volli Kalm müügiprotokolli üle vaatab ja kinnitab. Tartu Ülikooli Füüsika instituut ise on praeguseks juba suures osas kolinud uude ravila tänaval asuvasse hoonesse. Marii Kangur Tartu. Kultuuriteemade juurde toimumiskorralt juba 28. Viljandi vanamuusika festival otsib tänavu seoseid erinevuste vahel sel teemal Piret Päivi rist. Kogu festival algab täna õhtul, kui Viljandi Jaani kirikus elustub kuldne keskaeg. Aga see kuldne keskaeg võis olla ka omal ajal protestiks ümbritseva vastu. Nii nagu hipiliikumine või nii nagu omaaegsed revolutsioonid. Muusika püüabki kõike seostada ja paralleele tuua ja seoses erinevuste vahel sellesse süüvibki. Tänavune 28. Viljandi vanamuusika festival jätkab Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht Neeme pundar. Seosed nad võivad olla täiesti ootama, et nad võivad olla põgusad, põnev seos on kindlasti näiteks klassikatähed, tele, see, mida siis Eesti Kontsert koos r-i tegi ja seal üks nendest solistides Elina Netšajeva, kes laulab meie viimasel kontserdil koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Telemanni vahvagantaati, mis, mis on ka sobilik sellesse programmi ja ka telemann oli teatavasti ju see inimene, kel kes andis oma teatepulga oma töös üle ka Carl Philipp Emanuel Bachi omal ajal Hamburgis. Et jällegi nüüd ütleme näiteks nagu selline seos. Omaette erinevuste seos on ka see, kui öökontserdil esinevad koos Aleksei Turovski ning muusikud Ene Nael ja Lilian Langsepp, jätkab Neeme pundar. See on siis ööelanikud nendest igasugustest elukatest elanikest, kes öösel elav ja nende seostest muusikaga ja seal on veelgi jällegi üks väikene link on, on Carl Philipp Emanuel Bachi ja kuna seal kõlab selline tohutult haruldane pill nagu klavikord ja gooti harfekteerimise öine aeg, on selline vaikne kribinal-krabinal ta nagu, nagu õuda natukene. Me oleme otsinud alati Viljandis, sellist nagu kontserdid ei ole lihtsalt pelgalt sellised nagu akadeemiline istumine kusagil vaid ta tasu nagu mingi teine dimensioon ja 212 sellist programmi me veel kindlasti ka veel Ivo Posti, kes on noh, väga haruldase häälega kontrade. No rühm, aga ka, kes nagu väga hästi suhtleb inimestega, laulab väga-väga hästi selle juures. Viljandi vanamuusika festivalile lisab aga kindlasti suursugusust Hollandi sümfooniaorkester, aga ka vanamuusika ansambel Fioori, mis annab kontsertetenduse rõõmude aed muusikakooliaias. Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht Neeme Bunder kiidab aga kolme Viljandi kirikut just nende ka hea akustika poolest ja kirikute hea akustika on olnud ka määrav tegur, miks just on Viljandis vanamuusika festivali korraldatud 28 aastat jätkab Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht Neeme pundar. Nüüd on ju tegelikult juba kolm väga uhket kirik-kontserdi kohta, Viljandis eksis Pauluse kirik aga kindlasti ülihea kussiga Jaani Jaani kirik ja nüüd ikkagi baptisti kirik, mis on kujunenud minu meelest Viljandis väga arvestatavaks kontserdikohaks. Väga hea akustikaga kontserdikohaks. Ka see on üks senine küll liig. Viljandi vanamuusika festivali täpse kava leiab aadressilt festival punkt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piretaiv rist, Viljandi. Vanamuusika kõlab tegelikult ka mujal, näiteks Haapsalus, sellest rääkisime pikemalt, hommikupoolikul aga räägime hoopis kinost Saaremaal Sõrves käivad praegu Veiko õunpuu uue mängufilmi rookly võtted ja Margus Muld käis ka kohapeal uurimas. Rookly peamiseks võttepaigaks on üks kõrge umbrohuga ümbritsetud vana taluõu, aga lisaks tahetakse filmidega teistes paikades Sõrves filmirühmad. Ummikusse kuuluvad uppu kõrval ka Juhan Ulfsak, Mirtel Pohla, evad Leemets, Lauri Lagle, Peeter Raudsepp ja Meelis Rämmeld. Mirtel. Poolale on see juba kolmas Veiko Õunpuu film, kus ta kaasa teeb. Ei pidanud Lõnime selles mõttes peikat kui filmi režissööri usaldan väga. Veiko õunpuu on ise nimetanud seda filmi mitmes mõttes eriliseks. Näiteks kogutakse võteteks raha ühisrahastusplatvormi hooandja toetusel. Samuti on see upule esimene film, mis võetakse üles digitaalselt. Juulis tahetakse üles võtta kolmandik kuni pool kogu filmi sisust, mis edasi saab, on praegu veel lahti. Siin on mitu faktorit, üks asi on see, et inimestel ei ole praegu vaba aega rohkem ja teine asi on see, et meil lõpevad ressursid otsa ja kolmas on see, et tõenäoliselt tekib vajadus nagu järele mõelda, pärast seda võtteperioodi, et kuhu see süžee tüürib viimasel ajal pangaarvet vaadanud, kuidas seal on tiksunud, seda teie tööks vajaliku raha praegu on. Kui ma täpselt nüüd ligikaudu 11000 on vist koos seitse päeva veel 4000 4000. Õunpuu ise ei taha rääkida eriti filmi sisust, aga Mirtel Pohla avaldab pisut oma, tegeles liini. Kehastan ühte naisterahvast, ega ma ei oskagi muud öelda, praegu või inimesed on kogunenud ühte maamajja ja nende omavahelised suhted hakkavad siin rolli mängima, et siin võib-olla mingeid tasandeid. Aga lugu on iseenesest väga lihtne, lugu on olemas ja see ei ole selles mõttes abstraktne film üldse, et see on nagu täiesti konkreetselt jälgitavaluugaga. Kurb või lõbus. Ma arvan, et siin on kõike. Millal siis filmi näha saab? Veel kord, Veiko õunpuu. Me ikka loodame, et äkki õnnestub selleaastases ära teha ja kui see hakkab tunduma, ebada, näoline see sõltub natukene sellest, mis meie võimalused on ja kas me saame sügisel võtteid teha, siis järgmise aasta kevadeks vast on vast on valmis, aga noh, kes teab, võib juhtuda, et et me ei saa raha kokku ja läheme pankrotti ja võlavanglasse ja peame lõpetama paari aasta pärast. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt Kohta teemadel veel riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste leiab oma Postimehe portaalis avaldatud arvamusartiklis, et maadevahetuse kohtuotsusest kumab läbi Nõukogude prokuratuur lik karistuslik, kus tema hinnangul oli süüdimõistmise vastuolulisema osa selle tõenduslik alus. Küsitav oli ka tuhandete lehekülgede viisi dokumentide kokku kuhjamise vajadus, mis näitab uurimise ja süüdistuse ebaprofessionaalsust. Kuigi meedias olnud pealkirju, et maadevahetuse kohtuasi on saanud lõplikult lahenduse, on Maruste arvates põhjust arvata, et see siiski nii ei ole. Üks süüdimõistetu on juba väljendanud kindlat otsust minna edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse. Sama kaaluvad kaitse esindajad. Juhul kui see nii läheb, noh neid äkki Strasbourgis edu saadab, on võimalik sõltuvalt otsuse sisust, et riigikohus peab uuesti menetluse. Obama seega punkte ei ole veel pandud. Tallinna abilinnapea keskerakonda kuulub Arvo Saar hapu täitis täna erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse ning maksis linnavalitsusele tagasi mullu sügisel tehtud valimisreklaami kulud. Särappu teatas komisjonile saadetud kirjas, et maksis välireklaamikulude eest 3667 eurot, kasutades selleks isiklikke vahendeid. Postimehele Sarap. Õiguskuuleka inimesena tahab ta olla võrdses seisus. Tartu endise linnapea Urmas Kruuse aga kes on samuti ettekirjutuse täitnud ja reklaamikulud tasunud. Ja nüüd siis ilmast. Eva-Maria Sula. Järjekordne päikeseline kuum suvepäev on õhtusse veerenud ning ilma tegeva kõrgrõhkkonna mõju hakkab veidi vähenema. Tuleb vaikne ja kuiv ning õhutemperatuur on 10 kuni 15, rannikul kohati 18 kraadi. Homme liigub üle Eesti külm front seedub niiskemaks jahedama õhu ning hoovihma võib kohati äike saata. Ida- ja kirdetuul tugevneb rannikualadel iiliti 12 kuni 15 meetrini sekundis ja sooja on 20 kuni 25, puhangulisele, tuulele avatud rannikul kohati 18 kraadi. Reedel haarab ohjad enda kätte kõrgrõhkkond, tuul püsib puhanguline, kuid ilm on sajuta ja päevasooja tuleb kuni 23 kraadi. Päeval lähenevad lõunast madalrõhkkonna sajupilved, kuid ühes nendega tuleb taas soojem õhumass. Juhan Kilumets räägi spordiuudist. Sest jalgpalli maailmameistrivõistlustel Brasiilias selgub täna teine finalist, kui kell 23 algavas poolfinaalis lähevad vastamisi Argentiina ja Holland. Maailmameistrivõistluste finaalturniiri Need on meeskonnad varem kohtunud neljal korral. Holland on võitnud kaksi Argentiina ühe kohtumise. Viimati mängiti 2006. aastal alagrupifaasis väravatele Ta viiki. Argentiina ei saa täna reielihasetrauma tõttu, et aidata poolkaitsja ancheldi marja. Esimesena jõudis finaali Saksamaa, kes alistas Brasiilia koguni seitse. Üks. Seejuures juhtisid sakslased juba 30.-ks mänguminutiks viis, null, neli tabamust sündisid kuue minuti jooksul. Ühe värava löönud Miroslav Klose tõusis 16 tabamusega maailmameistrivõistluste finaalturniiride suurimaks värava lööjaks. Oma viienda värava sel turniiril lõi Thomas Müller. Kolmekordne maailmameister Saksamaa jõudis finaali kaheksandat korda. Äsja lõppenud Prantsusmaa velotuuri viienda etapi võitis Lars buum, kellele see oli esimeseks Tour de France'i etapivõiduks. Üldliider Vincenzo Nibali oli täna kolmas. Velotuuri suursoosik ja eelmise aasta üldvõitja britt Christopher Froome kukkus 70 kilomeetrit enne finišit ja katkestas võistluse. Kaia Kanepi jõudis Prantsusmaal peetaval ITF-i tenniseturniiril veerandfinaali. Teises ringis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omav Kanepi kaks. Kuus seitse. Viis, kuus. Kolme Lichtensteini tennisisti Stefani foogti. Kanepi on maailma edetabelis 66., foogt 156.. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.