Alanud saatetund on lindistatud Rakveres daamiga, keda võiks iseloomustada kahe sõnaga karakteriga naine temast ja tema tööst võiks rääkida ülivõrdes ja väga pikalt, nii nagu see juubelite puhul ikka kombeks olnud. Aga ehk annab juubilari parema pildi tema enese mõttemaailm. Niisiis tund Tarvalt kunstilise juhi Maie Orav paga. Selleks ajaks, kui saade on eetris, on veel kaks päeva aega. Kuniks Maie Orav võib öelda, et täna on minu juubelipäev. Öelge palun, Maie Orav, kas te armastate sünnipäevi? Armastan küll. See on päev mõtlemise jaoks või järgimõtlemise jaoks. Kui tuleb selline esimene suur juubel. Mina soovin küll, et see oleks ilus pidu. Te olete maikuu laps, kas see, et te olete mai lõpus sündinud on teie käekäiku ka kuidagipidi mõjutanud? Ma arvan küll. Ma olen sündinud maal. Ida-Harju rannikul. Kolga vallas uuri külas, kus on väga kaunis loodus Ja maikuu on ju lillede kuu ja sirelite kuu ja õitekuu. Ja tähtkuju järgi olen ma kaksik. Nii et ma arvan küll, et on mõjutanud. Teil on siin laua peal imeilus, suur paasi, täis imeilusaid, kollaseid, punase südamega nartsisse. On teil ka lemmiklill? Nii palju ilusaid lilli et raske nii-öelda mis oleks teistest kaunim või ilusam. Kõik lilled on kaunid, aga hingelähedased on mulle loodus, sellised. Te ütlesite, et teie horoskoobi järgi on teie värv, jaani, kannikeste värv ja ja jaanililled, mulle meeldivad mulle meeldivat rukkililled kari. Jaanikannike alias ellerhein, on see lill oma värviga siis kuidagipidi mõjutanud teie loomust, milline te olete? Ai, see endale on seda raske öelda, mina arvan, et et kuna ma olen kaksik, siis minul on mitu loomust. Öeldakse nii. Raske on ennast hinnata, aga võib-olla ma oma temperamendile loomult olengi, nii et et kord ma olen. Võib-olla ülevoolav ja ja iga, kui satun teinekord jälle mõtlik ja analüüsib ja mulle meeldib istuda looduses kõrge kalda peale, vaadata merele ja unistada ja mõtiskleda. Armastan kadakaid ja kiviaedu, nagu meie kodus on. Sammalt armast. Lisaks lilledele. Te olete nüüd kolm aastat elanud Rakvere kõige liiklus tihedama tänavaäärel. Ise ütlesite, et selle korteri üks suur pluss on see, et siit aknast paistab Vallimägi. Kas see müra ei häiri ka teid või olete te sellega juba harjunud? Alguses häiris küll, aga, ning ma olen harjunud ärisid isegi kaupluse Uste avamised, kinnipanekut, klemineblemm. Aga see vaade aknast, vallimäele, see sina ilusad puud ja sügisel alanud kollased ja ja kevadel need rohelised ja. Ja see vaade. Sunnib unustama seda, et sa elad kärarikkas kohas ja, ja linnamajas ma ikka oma maakodule ja ma olen õnnelik, et ma olen maalaps ja, ja kõik kõik, mida ma olen oma töös ja tegemistes pidanud välja mõtlema või, või, või ka tantsude loomise juures. Ma olen selle kõik saanud lapsepõlvest, oma kodupaigast ja kaunist loodust. Ma tahtsingi just teie käest küsida, et kas teie lapsepõlv ja teie maakodu ja kodupaik on ka kuidagipidi suunanud või määranud teie loomingut teie tantse? On küll, on küll, jaa, ja kui ma olen, kas väsinud ikkagi on elus selliseid hetki, kus on vaja tuge, siis iva mõtte sellele maakodule ja maale, olgugi et mu vanemad ei ela juba enam ammu. See annab jälle jõudu. Aga kas see maakodu on olemas ja alles kodu on alles? Ja huvitav on see, et ma armastan veel kive. Kui ma käin reiside peal, siis ma toon kaasa ja ja ma olen isegi Näiteks Norra norrastnud olen kaks korda tundnud kive kaasa kohvriga tassinud. Need kivid minu jaoks on kiviga elab. Võib-olla sellepärast, et meil lapsepõlves meil karjamaal oli kivikangrud ja siis oli veel üks suur kivi kus vanemad lapsed rääkisid seal all elavate kapikud ja ja mina arvasin, et mina olen halb laps ja ei ole hästi käitunud, et miks need päkapikud minuga juttu ei räägi? Ma käisin, ma tahtsin nendega kontakti leida. Ja ma olen mänginud kivide peal kividega tänapäeva asjastunud inimene, kui ta vaatab seda punutud korvitäis väikseid, värvilisi, mitmevärvilisi kive, siis ta võib öelda, et kae, kus on ikka inimene, lisaks igasugusele muule olme tolmule tooke endale veel korvidee kive, kogumaks tolmu. Ja võib mõelda küll nii, aga mul on siin Norra graniit, see on nendest naftapuuraukudest, kus nad läbi graniidi puurivad. Ja kui ma seda kivi katsun, siis ma. Ma tunnetan kivi soojust, tal on niisugune eriline. Igal kivil on ka oma maasoojus ja oma pehmus. Ma ei tea, miks ma tunnetan, aga armastan jakki. Kas senine soojus ja pehmus on ka siin? Virumaa põldude, vaestel kividel? On kindlasti olemas, aga Virumaal ma olen elanud pala paraku linnainimese elu. Ja eriti kevadel, kus peaks olema palju looduses ja suvel on jälle neid töid ja tegemisi nii palju, et mõnikord oled kurb, et sa ei näegi, kuidas lilled puhkevad õide ja, ja ja loodus kevadel läheb roosakaks roheliseks, sellest on kahjuks. Kui ma nüüd mõtlen seda juttu, mis te siin räägite, mõtlen tagasi teie loomingule nendele tantsudele, mida on küll laval, küll tantsumurul tantsitud siis need tantsud on minu jaoks vallatumat ja nendes on vähem romantikat, kui tundub, et teie hinges on. Ja see on see teine poolus ja ja ma pean ütlema, et ma, mis tunne on rõõmsameelne inimene ja mulle meeldib nalja visata ja ka enda üle ja ja meie pere ja minu sugulased, lähedased on ka kõik rõõmsameelsed inimesed ja ka raskused on elus kõik rõõmsameelselt võetud niimoodi, et et see, mida ma ennem rääkisin, see on võib-olla minu seismine tagapool midagit inimesed võib-olla ei tea, ega ei tunne, ei oska näha. Aga ma olen optimist ja rõõmsameelne inimene. No ilmselt selline inimene saabki olla üldse rahvatantsu ja tantsuõpetaja. Siis võib-olla läheks, õpetajaid on erinevaid ka aga mulle tundub, et, et õpetaja saab olla see inimene, kellel on hingeliselt midagi teistele anda. Ja paraku tantsijate puhul peab ka iga proov andma neile noh, emotsionaalselt, sest nad on kõik tulnud ikkagi tantsutundi töölt ja neil on oma töömured ja, ja muud muret, et et nad saaksid ka unustada oma oma isiklikud mured ja et nad lustisid ja, ja tunneksid rõõmu sellest, mis me teeme. Rakvere kandi rahval on ju tegelikult pidada kaksikjuubel teie sünnipäev ja Tarmo 45. tegutsemisaasta. Täna on ta juubeli Me pidasime aprillis ära. Ja no ma tahtsin nii et, et arvam, palju oleks oma juubel ja selleks nende tõeline sünnipäev. Ja nüüd tagantjärgi ma võin öelda, et milleks see päris kenasti korda. Sest me tegime veidi teisiti kui tavapäraselt. Meie algasime omas majas õnnitlustega pidu algas õnnitlustega, me olime kõik rahvarõivastes ja kõikidele õnnitlejad oli õnnestunud palju kohale täiesti. Ja siis meil oli oma kohvilaud seal ja pokaal šampust. Ja siis alus algasid alles kontserdi diaatris. Me näitasime. Tarmo tantsis erinevast küljest. Esimene osa oli meie. Kunagise tantsija, praeguse tega vilistlase Kairit peeti diplomilavastus, see oli siis võib-olla kaasaegses stiilis liikumine. Teine osa oli kokku mitte minu seatud tantsudest loodud tantsudest ja kolmas osa oli folkloor. Ja vahepeal jõudsime veel kontserdite vahepeal simmani ära pidada kultuurimaja poolel. Need meie juubel kestis kella 12-st kella kuueni ja kõik, kes olid külas, ütlesid, nendel ei olnud igav ja aeg läks ruttu, nii et see on kõige parem kiitus. Te mainisite, et üks osa sellest arvata juubelist olid teie omaloomingulised tantsud, palju neid üldse on. Ja kas nende hulgast ka mõni lemmik? Kui nüüd ei, ma ei ole kokku lugenud, neid ikka on, sest ma olen neid 33 aastat tantsuga tegelenud ja Jana selle aja peale on ikka kogunud. Aga meil oli valik. Ma tegin põhimõtteliselt selle järgi, sest dance lood ikkagi tantsijate järgi, kes sula ja teatud tantsijad vahetavad rühmade koosseisu uuest toosta hooajast ja mõnedel oli nende tantsuettekanne võib-olla viimast korda ja seal olid oma sisemised tagamad. Valisin viimase 10 aasta tantsudes Ast. Aga lemmikute kohta ei oska öelda, see on niimoodi, et, et kui see tants sünnib ja, ja valmis saab siis ta tundub, et vot see on nüüd see, aga kui ta hakkab elama oma lavaelu ja siis ta läheb nagu täiskasvanud laps perest ära. Ja siis tuleb jälle uued peale. Et ma ei oska hinnata võist oporaalsem, mida tantsitakse Viru simmanil, aga see on juba nii ammu tagasi napp loodud, et ta elab tõesti oma elu ja ja ma ei oska öelda, eks iga tantsujuht või lavastaja lisab omalt poolt midagi. Naislooja ilmselt vaatab tantsus rohkem meest tantsijate peale või või loome puhul püüab leida meestantsijas ideaalset ideaalset meest või mehelikku meest. Ja mulle tundub, et et meeste tantsuosad on mul nagu paremini välja tulla. Aga võib-olla see on ka loomulik, et viis koreograafidel tulevad võib-olla naistetantsud paremaks. Kas teie oma poeg ka tantsib? Minu poeg on tantsuline, mina ei ole saanud teda tantsima panna, sellepärast et ta nii pikka kasvu olnud, et oleks lapsest peale kõik rühmad ära rikkunud, kasvu pärast. Aga tantsuline ta on ja me kodus vahel niimoodi tantsime ja ta oskab pikki tants tantsida küll. Ma kujutan ette, et see võib emale olla ikka väga suur rõõm, kui ta saab kasvõi koduski oma pojaga tantsida. Ja mulle tundub, et pojal on. Meil on hingelaad nagu sarnane ja meil vahel moodi. Kell 12 õhtul poja, ütlesime, tema, hakkame tantsima ja isa ütleb, et te olete hullud. See on siuke jah, tore, muidugi andar. Kas te arvata tantsijatest, on palju neid noori, kes on rahvatantsule truuks jäänud või kes on isegi selle ala endale ehk elukutseks valinud? On küll enne Rakveresse tulekut. Pärast kultuurikooli lõpetamist töötasin 10 aastat Väike-Maarjas ja ka sellest ajast on juba sealt tantsujuhte tulnud. Ja ma olengi nüüd nagu teises töökohas. Ja ma muretsen alati selle eest, et kui mina pean minema või, või mu tervis ei luba enam tööd teha. Et siis oleks inimesed, kes võtaksid töö üle ja on küll palju paljudele tantsijatele. Ma olen pakkunud võimalust proovida tantsujuhina tööd, sest tantsujuhte paraku ikka on vaja veel ja, ja palju on vaja. Et ongi. Ma saan aru niimoodi teie optimistliku meelega mõne ei vaata tulevikku mustade silmadega ega ei ütle, et ah, mis me siin ikka tantsime, nii või teisiti see rahvatants ükskord välja sureb. Oi mina räägin oma tantsijatele kogu aeg, seda teile, et teie ole, elati järgmisel sajandil. Ja, ja kui me õpime folkloori, et teie kohus on see ju õpetada oma lastele see lastele, sest praegu on huvitav aeg, me isegi koos õpime ja tuleb palju vaeva näha, et muuseumimaterjalist leida ja ja see on ühine avastuse, ühine rõõm nii minule kui kui tantsijatele ja koos selle rõõmu või, või selle tunde läbi elama, siis mina usun, et nende kaudu see läheb ikka veel kauaks. Usun küll, sest no siis ei ole enam eestlasega eestlast üldse, kui me selle unusta. Kui meil Eestis asutati pärast tantsutaadi Ullo Toomi surma temanimeline preemia, siis Maie Orav oli esimene rahvatantsuõpetaja, kes selle preemia sai. Ja põhjendus minu meelest oli selline, mis kaalus absoluutselt kõik muud variandid üle. Selja taga oli Viru Säru. Ja see on väga suuresti teie käima lükatud üritus. Ja mul tekkis see idee bussis sõites, Me käisime tärmampega esimest korda folkloorifestivalidel tsehhimaal. Ja see on väga pikk maakoju sõita bussis ja ma mõtlesin, et noh, miks meie küll ei suuda seda teha. Ja ma läksin Lahemaa rahvuspargi direktori juurde ja pakkusin välja ideed sinna, ta peaks nagu sobima ja tuli ka kaasa rõõmsameelselt meie kujutanudki ette, kuidas see kõik toimima hakkab. Seal, mäe poole aastaga suutsime ürituse korraldada nii ja, ja põhimõttekindlaks jääda, et see on folklooripidu ja kus on autentne folkloor ja mõtlesime läbi viia veel oma maakonnakollektiivide ülevaatuse ja kõik nad olid, tulid õhinaga kaasa, nad nägid palju vaeva ja mõned kirusid mind ka, et nad peavad muuseumis istuma minu pärast ja ja otsima kodupaiga folkloor ja, ja ma usun, et nüüd nad tänavad aga ja noh, muidugi vastuseis oli tookord ikka palju ja kuu aega enne üritust oli seis, et võib-olla ei saagi toimida ja küll püüti pookida sinna kõrvalüritusi kõrvale ja aga mul on hea meel, et me tulime puhtalt välja. Tegelikult ei olnud ju mina, folklorist ega ega noh, selles mõttes üdini asjatundja. Aga vahel loetuse tahe ja kättevõtmine teeme ära. Enne, kui me siin nüüd seda folklooriteemat jätkame, meil on siin, eks, kiivas põlevate silmade ja kikkis kõrvadega hall kass vaatamas ja mul on selline tunne, et ta tõmbab küüru selga jätta mu peale vist vihane ma teda tema pere naissi praegusega. Ta on uudishimulik nagu kõik kassid. Ja ta vaatab seda mikrofoni ilmselt niimoodi, et mis asi see võiks olla ja et ega mulle liiga ei tööta. Valvas silm. Et perenaisele keegi halba ei tee, on küll, jah. Ei, ma armastan, kas mul on alati kassidel? Mulle meeldib kassid, isepäisus ja graatsia niimoodi. Kaks vaata, omad inimesed on ka huvitavad, kes on natuke isepäised. Ma olen ikka mitu korda mõelnud tänu sellele ise päisusele võib-olla, et on ka meie Eesti rahvatants ikka väga palju võitnud, sest noh, meid on ikka peetud eestlasi laulvaks rahvaks ja koorilaulumaaks ja ja kuidagi see rahvatants ja rahvatantsukultuur, see on jäänud selle koorilaulukultuuri taha ja minu meelest täiesti teenimatult. Sellest, et meie rahvatantsuõpetajad ei ole osanud tantsu nii propageerida või teda esile tuua ja koorilaulu puhul on muidugi see ka, et traditsioon on vanem. Haridus on võimalik omandada kori Ühidon, haritud. Meil on olemas konservatoorium tantsujuht. Tegemist on nüüd ju küllalt lühikest aega olnud võimalik õppida kõrgharidust. Ja tantsu. Peavad olema väga head koreograafid või, või tantsuõpetajad hik leida sobivad lavastused, sobivad numbrid igaks eluolukorraks. Kõik on võimalik. Ma tean isiklike kogemuste varal. Viimane rõõmus. Tagantjärgi on hea, hea meel oli meil esinemine Virumaa päevade avamisel Kunda lammasmäele kus me palusime Ülo Vilimaa abi ja ta seadist arvamusele kodalased. Ja see sobis sinnapaika niivõrd hästi. Ja need kostüümid. Ja muidugi selle Sisu tunnetus, nii et see andis palju avakontserdile kaasa. Meie rahvatantsuõpetajad on ikkagi küll mingil määral kassid, kes kõnnivad omapead kuidagi teisiti, sest oma südametunnistuse soov ja tahe, see tuleb väga sageli lihtsalt täide viia murdes piike ja minnes läbi müüride. Aga tänu sellele on meil ikka väga palju ilusat, kasvõi seesama Viru säru. On küll ja suured tantsupeod on ju ka ilusad. Ja, ja minu meelest noh, inimene, kes tantsib ja, ja tal on kaunid, rahvarõivad seljast ära juba rahvarõivastes on nii ilus. Ja kui ta need rahvarõivad veel ise omale valmistanud odavam poes ongi praegu nii, et Rakvererõivad teeme ja ja noorem rühm on ise valmistanud rõivad ja nad ei tahkidistusenamis. Ja Virumaa tantsupidu on nüüd, 26. mail. Ja Virumaa tantsupeo puhul ma arvasin, et, et võiks olla selline suur tantsupidu, kus kõik tantsupaarid saavad esineda. Meil ongi repertuaar Arni valitud. Et on siis rühmas kolm paari või neli paari või viis paari ja tantsivad neid tantse, mida nad soovivad. Kust see pidu toimub, see pidu toimub Narvas. Ja noh, ma ei tea, see oli natuke minu ideega. Et, et viie, Narva narva natukene eesti tantsukultuuri ja Narvas ei ole olnud sellist suht tantsupidu, sest kaaluv osa sellest karas on praegu eestirühmadel, Narvas on olnud suured tantsupeod küll aga, aga nad on vene kollektiivide peod ja Narva pärast mu süda natukene valutab, sest Narvas on nagu rahvatantsuosa praegu tagaplaanile surutud. Narvas võidutseb nüüd moderntants, jazztants ja, ja varieteed, trupid on palju. Nii et Narvas tantsuansamblid, kes olid paremini nii kuulsad tantsuansamblid nagu Narva ja noorus ja nad viljelevad teist laadi ja La on siiski praegu hädasti vaja. Võimalik, et üks rahvatantsupidu toimub Narvas. Kas te ei karda seda, et see moderntantsija varietee oma kultuuriga, et see hakkab tõrjuma meie rahvatantsu tahaplaanile? Ta teatas osas kindlasti, aga, aga minu meelest peab olema inimesel vaba valik. Ja mina isiklikult ei karda. Ja ta kõrvale tõrje uksest. Kõik tantsuliigid peaksid elama ja ja noor inimene, kui ta on andekas ja ta tahab katsetada ja ja tunda rõõmu oma lihaste üle ja, ja tantsida erinevaid, miks mitte aga, ja rahvatantsu nii suur traditsioon olemas, et mina küll ei karda seda, et ta liiga peaks tegema, kõiki, peab olema. Üheksa rahvatants on ju ennemgi meil torme ja tuisk üle elanud, kui me mõtleme tagasi nendele aegadele, sellest on võib-olla üks paarkümmend aastat tagasi, kus laval hakkas võidutsema väga kõrge jalatõste ja hüppega eesti rahvatants ja öeldi, et see maadligi tants pole üldse midagi. Ja aga see on rahulik. Minule tundub, et, et kui on niisugune noh, midagi on nagu vastu või, või tõrjutakse sind tagaplaanile, seda usinamalt sa hakkad oma tööd tegema ja isiklikult ma meeldib, kui. Mõnikord keegi ütleb, et sa ei teinud hästi või, või sul minul nii hästi või kritiseerib heatahtlikult. See vilgutab vaimu ja paneb veel paremini tööle ja isegi hea. Kui me mõtleme tagasi nendele aegadele, kus rahvatantsuansambleid tekkisid ja kus hakati esile tõstma, leida ansambleid, kes oma kõrge hüppe ja kõrge jala tõstega teistest silma paistsid hakkasid sellega plaanile suruma teisi ansambleid. See tõi kaasa kibedust, see tõi kaasa pisaraid, see tõi kaasa väga palju intriige ja pahandusi niisugust, noh, mitte edasi, viivad kahtlust. Kas see tuli ka mingil määral siiski meie rahvatantsule kasuks? No iga asi on kasuks ja kahjuks paraku elus. Tähendab õlvali see sund, virtuaalja kui kellegile liiga tehti, siis liiga tehti Kristjan Torop Leikaritel. Sellepärast, et noh, mina austan nende tööd selles mõttes, et et nad vaatamata kõikidele pisarate-le ja halvasti ütlemistele ja, ja kohati isegi mõnitamistele ja ja, ja nad kõik talusid seda ja ikkagi vapralt edasi läksid. Vot nendele on küll tehtud tehtud liiga ja, ja need inimesed, kes liiga tekita mõõtja Kristjan Toropi S peaks nendel piinlikul kasuks, ta tuli mõningates mõttes küll. Ja tagantjärgi ta tundub, noh, ta tundub nii naljakas, nagu, nagu see meie elu mõningates mõteldes tollel ajal oli. Naljakas, et praegu lihtsalt sa naerad selle peale ja noh, isiklikes kogemustes näiteks väljapoole ei saanud ju sõita, kui olnud kavas Vene tantsu või, või teiste liidu rahvaste tantse ja ja kui me tsehhi sõitsime Nõukogude Liitu esindama tookord siis Moskva komisjon vaatas kava üle ja ja kavas olid tõesti paljud rahvaste tantsud. Ja kui me koha peale sõitsime, siis peo pealavastaja folklorist küsis, et kas Eesti tants üldse oskate. Ja sest noh, programm oli ette saadetud ja ja siis siis me saime omad vitsad selles suhtes küll, et et meil oli liiga palju tavatantse kavas, aga me ei oleks muidu saanud jälle välja sõita ja ja mõningate lavatantsude kohta see on tunnetatav. Vaat, iga ehe on tunnetatav ja inimene ei peagi olema folklorist või võis spetsialist oma erialal, ta tunnetab, et seal loomulikke, vot see on selle rahvatants. Ja see on kunst, tants, et noh, kõiki saade peab viljelema lavatantsija lavale ja ja Jaan karbee festivale. Selliseid ka orifestivale, kus on autoritantsufestivali higi, maitse ja maitsevääratusi, peab ta ka arvestama, sest iga asi peab sobima sinna. Küll on hea, et meil on nüüd võimalus seda kõike võrrelda ja, ja et info on hakanud liikuma ja me teame seda kui kaua aastakümneid. Me elasime, eks ole, kindlas teadmises, et ainukene eesti rahvatants, mida sobib tantsida Hiiu valts tänu nendele suurtele kongressi palee ja kalakontsertidele ja ja taliga töödeldud ja ta oli nagu autoritants. Ja küll on tore, et Kristjan Torop näiteks uurimiskäigus, hiiuvalsi need rahvalähedased variandid ja, ja need on omapärased ja me tantsime neid ka praegu rõõmsameelselt. Noh, valikuvõimalus peab olema ja ja ikkagi kõik oleneb tantsujuhi maitsest ja, ja tantsukollektiivi võimetest ja ja tantsijate soovidest ja huvitav on see, et need tantsijad, kes on kogu oma nooruse tantsinud lavatantsu, neid on raske folkloori juurde viia. Sest ma täitsa tunnetan, et, et nad südames leiavad, et see on nii lihtne ja ja kuidagi noh, nende võimed vääriksid midagi teistmoodi. Aga need, kes on kasvanud nagu selle sees ülesse nendel on hoopis teine suhe ja ja näe, armastus selle vastu, nii et et kõiki asju peab ikka noorest peast haka Maret midagi teha. Lihtsakoelised öelda, siis murutantsija võib baleriini küll saada, aga baleriinist murutantsijat on raske teha ja see on õige küll. Sest noh, tunnetusest on ka via tahtmisest on üksi vähe. Ja muidugi folkloori juures on tärn, ta puhul nägime kolm aastat vaeva inimest panna laulma ja tantsima ja ja praegu meil tuleb see niimoodi nobe hästi, et ja selline vabadus on saavutatud. Et ükskõik, kus me esineme ja ma ütlen, et nüüd me teeme selle numbri ja kõik tuleb loomulikult ja ei ole tähtis, kes kellega tantsib ja, ja kui paarid vahetuvad. Ja mulle tundub, et isegi lavatantsudele on tulnud sellest kasu, sest inimene on saanud vabaks loominguliselt ja ta loominguliselt mõtlev inimene muidu on treenitud. Ja kummaline on, eks ole, selle asja juures mõelda seda, et seda vabadust. Me peame harjutama. Sest noh, meie ei ole oma aeg ilusti vabad sest noh, vabad on ikka suhteliselt vähe inimesi on vabad ja loomulikult igast olukorrast on nii, nagu ta on, sest meil on ikkagi mingi hirm ja, ja mingi kramp või või kuidagi jah, raske on saada seda, et inimene saaks emotsionaalseks vabaks, selleks peab näiteks tantsutunnis. Ma pean, no ikka üks pool tundi niimoodi andma emotsioon, hoone ja neid kuidagi kasvõi lobi selles või, või naljaga saatma vabaks saavutada see, mis on vaja. Meie koorijuhid räägivad. Jüri variste koolkonnast, Tuudur võitliku koolkonnas Gustav Ernesaksa koolkonnast. Kas me tantsujuhid saavad ka rääkida juba mingist koolkonnast? Mulle tundub, küll saab sest noh minu Ajal, kui mina tantsu hakkasin tegelema või oli vaielda matult, Ullo Toomi koolkond ja tema õpilased viljelevad seda siis oli ka valge meede koolkond kindlasti raadikutel oma nägu. Noh, aita kui koolkond. Pedas on tantsujuhid. Kristjan Torop on omane olnud Helju Mikkel. Kas maie oraval ka oma koolkonda, oi, seda minul raske öelda, aga kes on ikka noh, tantsinud armampese minu juures ja ja mulle tundub, et näiteks Maie Karus on praegu ka ikka tuntud tantsuõpetaja, tal on palju rühmi ja ja tema maitses on seda. Õpilane õpetajalt midagi midagi võtab omaks ja leiab ka isiku isikupära juurde, mis on tulnud palju kasuks. Minu minule ma tean, on see vabariigi tantsujuhtide rühmas tantsimine sest meil nii erineva pedagoogide tööd sai jälgida. Aga me oleme ikkagi kõik, mina pean ütlema ka iseõppija, sest meil ei ole ju ei kirjandust e-raamatut. Igal koolkonna Ligal pedagoogid on oma stiil ja, ja ta ei oskagi seda võib-olla ütelda, mismoodi ta saab ruttu inimese tantsima. Mina tean, ka minul on ka midagi oma. Kuidas ma saan ruttu inimesed liikuma ja päris, kes ei ole kunagi tantsinud, kuidas neid saab ruttu liikuma, ma olen kõik seal õppinud oma tööga. Ja kui ma peaksin nüüd seda teistele õpetama hakkama, külapa midagi oskaksin, aga küllap on ka midagi, mida ei oskagi sõnastada või, või, või seletad, tantsija ei oska üldse inimesed jõuska kujundlikult mõelda. Sten ei oska kujundlikult mõelda, küll aga on tähtis, et kui on suur tantsupidu oleks noh, joonised ja vaatad, aga isegi tantsus ta ei oska vist kujundlikult mõelda, sest mina näiteks kui maja isiklikult tantsinud, siis minul on tähtis suhe partneriga ja muidugi ma vaatan, et ma natuke joonduks, kui on lavatants ja, ja aga noh, tantsija tunnet nagu peaks tundma seismist rõõmutantsurõõmu. Ja siis tal ei ole aega mõelda seal kujundlikult ja üldiselt peaks ikka tantsima väga noorest peast. See tuleb kõik aastat. Kas see kujundlik mõtlemine, kas see, et nii pikki aastakümneid olete rahvatantsuga tegelenud, seda õpetanud, on ka kuidagipidi kujundanud teie muusikalist maitset millist muusikat armastate? Vaat see muusika puhul on nagu lilledega ei oska öelda. Ma armastan kõiki muusik, muusika, kunst on minu jaoks kõigi üle kõik kõikidest kunstidest. Aga see peab olema vastava meeleolu. Sümfoonilise muusika ma tahan kuulata tõesti kontserdil ja kohapeal aga on ka hetki, kus paned plaadi peale ja kuulad rahulikult muusikat. Armastama džässmuusikat. Mulle meeldib džässmuusikas improvisatsioon ja siis ma naudin seda. Jah, sest muusika puhul koorilaul meeldib, mulle meeldib hea muusika ja muusika puhul ta peab olema väga hästi ette kantud. Et tantsu puhul ma isegi võib-olla kannatan seda välja, kui, kui noh kõik ei tule nii hästi välja ja mõni tantsija on kohmakas. Aga näiteks kui on koorilaulja ja nad laulavad ilusat laulu siis noh, minu jaoks muusika peab olema professionast. Ma olen nõudlik muusikas. Aga kui te oma tantse teete, kuidas te tantsudele muusikat valite? Valin sellist muusikat, mis mind haarab. Ja, ja on osa muusika on nii, et kui ma kuulan muusikat, mul, mul hakkavad mingid liikumise, ma kohe tunneta, ennetavats selles kohas peaks olema selline liikumine ja, ja selles kohas, vaata, see on tüdrukute osa ja see on poiste osa ja see on koos tantse igasuguse muusika kohta Moinima töödest. Tantsuõpetaja on selles mõttes tantsulooja, on selles mõttes selline kummaline inimene. Kui tema talitab kodus või toimet köögis ja kuuleb mingit muusikat, siis tal kogu aeg mõte töötab, ta ei saa, eks ole ennast välja lülitada, et ma täna ei mõtle ühelegi tantsule, see ei ole võimalik, see, see ei ole üldse võimalik ja, ja kui on niisugused suured lavastused ja ja siis noh, vat iga noh, öeldakse, tantsus peab olema ka üks nipp või, või selline huvitav asi, mille ümber hakkabki tegevus toimima. Sama on ka pidude lavastustes ja kui sa leiad vot selle selle iva, mille ümber hakata, kasvatama võtame siis noh, asi läheb ruttu. Ja, ja need ivad sünnivad nii ootamatutes situatsioonides, et selle peale ei või tulla. Mulle meeldib, kui ma Tallinna vahet sõidan tihti noh koosolekute pärast ja muude asjade pärast jääd marsruudis marssas nagu me ütleme, istun ja mõtlen ja vaatan loodust. Vot seal sünnivad huvitavat mõtet. Nii et teie tantsud on väga palju sündinud siin Virumaa looduse keskel on küll ja, ja kodus ja ja, ja isegi on sellised. Hetked vahel on niimoodi, et kui tantsutundideni kuus palju ja see on hästi, kui üks kord kuus on selline tundjad, sa tuled rõõmuga koju ja ma elan küllalt kõrgele, siis ma lähen oma uksest hooga mööda pööningule rullust. Mitmes korrus on, et niuke seismine, rõõm on nii suur. Aga seda juhtub harva, sest noh, siis peab olema kahepoolne andmine, mina tantsin, tantsijad tulevad kaasa. Ahel on niimoodi tundon, kuidagi näed, nad on väsinud, ta tuleb kõndides juba uksest sisse, lend talente ja näed ta eriti nagu. Ah, ei ole usin liigutama. Siis tekib siuke protest vahel või, või ma ei oska öelda, niuke kihvatab kusagil ja siis mõtled, et vot ma täna nimme teen natukene raskemad või äratan ta üles. Treeningus sünnivad tihti kombinatsioonid. Ja saatemuusikas oleneb jälle väga palju. Justkui kui loominguline, kui huvitav muusika sünnivad sammude kombinatsioonid, liigutuste kombinatsioonid, mida hiljem saad kasutada, ära laskuks? Jäävad kõik need kombinatsioonid Telega kohe meelde või te peate neid üles märkima? Ei jää meelde, sest mõte töötab edasi, aga ma olen palunud tantsijatele meeles pidada, et ole kena ja sina see meeles ja ja sina pea see meeles, et mulle tundub, et see on huvitav. Nii et ka autoritants on ikkagi folkloor? On küll ja, ja kui ma pean minema seminaril oma tantsu, õpetad tema siis see on minu jaoks väga raske, sellepärast et muide töötab tõesti edasi ja oma tantsud on kõige vähem meeles. Et kui ma pean kellegi teise tantsu õpetama või konkreetset Eesti rahvatantsu, mida ma täpselt tean oma tantsu ka, siis ma pean enne seda konsulteerima tantsijatega, et kas ikka oli täpselt nii ei ole meeles. Aga kui laval tantsitakse May euroga loodud tantsu, siis süda ikka natukene lõksatab. Rõõmus on ilusaid hetki küll ja ükskord mul on isegi pisarat tunud silma, see oli suur suvine valgus kaks aastat tagasi Rakvere teatrilaval. Siis meil oli külas Norra narrast tantsurühm. Ja ma ei tea, kuidas niimoodi juhtus, tähendab tantsuõpetajana rikutud silm salati vaatad kriitiliselt ja ikka sa leiad, et keegi kuskil natukene eksis. Noh, see, see on paratamatu ja, ja noh, niisugust puhast ideaalset ei tule. Tookord tuli kõik nii täiuslikult mu musikaalselt ja ilma no ühegi veata välja, et saal tõusis püsti muidugi norrakatega eesotsas, vot siis ma tundsin tõesti, et mul tulid pisarad silmi. Neid hetki on varem ka olnud, aga neid on, kas kolm-neli tükki selle 34 aasta jooksul nad praegu on väga soodus aeg üldse tegeleda rahvakunstnik sest noored lihtsalt tahavad ja noored poisid tahavad tantsida. Võib-olla meil oli seepärast sõda, oli kindlasti noori mehi vähem ja, ja aeg oli teistsugune ja mehed jäeti nagu teenimatult kõrvale ja, ja naistega on lihtsam töötada, naine on looduse poolt tantsuline ja liikuvam ja väga palju naisterühmi. Aga kui ka ütled siin rajoonis ka ikka lohakas segarühm ja ja praegu meil oli maakonna tantsurühmade koondproov seoses Narvaga tantsupeoga ja terve väljakul mandasin aplodeerida põdra ankule, kus oli esimest korda välja tulnud segarühm. Sest me teame Põdrangu lülieverselile naisrühm olnud aastaid vabariigi parimate hulgas. Ja nüüd need naised on oma mehed toonud siin ja see on nii tore ja võib-olla tõesti oleks mõni suur pidu, kus üldse naisrühm ei ole. Mina usun küll, et, et kõik toovad oma mehed tantsima või pojad ja need ka tantsiksid ja see tuleb igale inimesele kasuks. Tantsimine, stan, elurõõmus ja noh, seltskonnaelus. Sellel inimesel, kes ei oska üldse tantsida, on ikka kurb. Kas tarva pääl on ka mõni Maie Orava loodud lemmiktants? Ta käest küsima, kõlab nii, on noh, erinevad tantsud, nii nagu on inimnatuurid erinevad, aga Viru simmanit need meeldivad, meeldib neile küll tantsida, aga siis poeetilise hingega inimesi, kellele meeldivad teised tantsud, ilmselt ikka on. Maitsed on erinevad. Aga öelge, Maie Orav, kas Virumaa tantsud? Kas nad leiaksid Euroopas ja välismaal kõlapinda leiavad kindlasti. Viru rannik on ju juba tähendab mere meresõitude kaudu ühenduses olnud Soomega Rootsiga, Taaniga. Ja kui mees on, mul on üks orikava, mis on just Viru Annika tantsudest ja seal minu kodukanti. Mario rannikutantsudest viisid sarnased liikumised sarnast ja kui tahad kohe publikuga kontakti Soomes leida, siis esita see kava nad tunnevad, et see on midagi väga omast. Siis olen ma näinud taanlaste esituses meie oige vasem bat, täpselt sama tuurid. Ainult nemad ei kõnni, Nemad hüppavad ja tantsivad polkat ots. Nii et ja noh, rootsi tantsudega ja saksa kultuurist rääkimata, mis on meie tantsukultuuri väga palju jätnud. Küllap on seal äratundmisrõõmu kahepoolsed nii meil kui neil ja ka eripära, sest nüüd ma olen vähenenud natukene siia. Ida-Virumaa kant ja Peipsi-äärsed tantsud on ka erilaadsed. Ja kui vaadata üldtuntud tantse nagu üle Eestiga ja nii on tantsitud teistmoodi ja ja valdsid viru valdsid, on mul seatud üks süüt Virumaa tantsudest, mis esimene tantsu nagu Viitnal, see tants ja, ja viimane on Peipsiääre vald, kas nad on ikka erilaadsed nii nagu on saared, on erilaadsed. Siis Kirde-Eesti, Setumaa ja Lõuna-Eesti eneri laadne, Pärnu kandis on Ma omalaadset tantsud. Ja näe, Ida-Harju ja Virumaal on sarnast, aga Lääne-Eestis seal oma, mis neid Virumaa tantse kõige rohkem iseloomustab? Mõjutused Hirmo tantsudele, Virumaa tal on tantsuvaesem paiku Harjumaa sest kõige rohkem tants, nii kummaline kui see ka pole, on minu Kolga rannast ülesse kirjutatud minu kodu paigast ma ei tea, võib-olla on seal midagi niimoodi tehnidega kaasa antud või meie Eesti, noh põhiliselt rahvatantsud on just salk ylesse kirjutatud. Elu maal on nagu vähem kirjetatud tantse. Aga, aga neid on veel palju ka avastamata juurivat. Mis te arvate, kas kunagi tuleb selline aeg, kus Eesti rahvatants on välisilma eest sama populaarne ja samal tasandil nagu on Eesti koorilaul? Mina usun, see aeg on käes. Mida rohkem me tantsurühmad reisivad, käivad, see aeg on käes. Isiklike kogemuste peal. Ma tean seda, et et mai alguses käisime nooremarühmaga Soomes ja ja siis tuli välja, meil on nii palju meeste tantsujuht, meil juhtus niimoodi, noh nagu ikka nende viisadega helmeid pidi osa tüdrukuid nagu maha jääma, mis oli kurb. Ja poiss oli rohkem, ma tegin poiste tantsude niisuguse osa ja meil oli nii suur menu. Sest soomlased ütlesid, et nendel on kirjutatud ainult üks poiste tants üles. Tähendab, me peame oskama takk, kuda ja, ja olema teadlikud selle paiga, tantsu eripärast. Ja kõige raskem kunst ongi kava, kokkupanek otsest see on see, kuidas võita publikut ja, ja kuidas isetundega rõõmu, kui, kui hästi vastu võetaks. Sest noh, ja see ongi kunst vastavalt esinemispaigale ja publiku suurusele. Leida sobiv. Ma soovin teile palju häid ideid ja hästi palju selliseid toredaid rõõmuhetke, mis teie südant soojendaks ja ideid toidaks. Aitäh.