Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head peatav, alustame saadet olukorrast riigis. Stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler ja õpetajate lehe peatoimetaja Kalle Muuli. Tere päevast ka minu poolt ja täna räägime saates laulupeost, räägime riigikohtu ühest otsusest. Sel nädalal. Räägime valitsuse päeva täitumisest. Räägime Riigikogus algatatud eelnõu, mis annaks 16 aastastele õiguse kohalike omavalitsuste valimisel osaleda. Ja räägime taas kord Tallinna televisioonist. Kõigepealt meie nädala uudistele. Esikohale paigutasime siis laulupeo missid, meie stuudiost paari kilomeetri kaugusel toimub huvitav, kas saate ajal aknast sisse ka midagi kostab, ma loodan, et nad laulavad nii kõvasti, et saate ka meie saate kaudu kaasa elada. Kui uudiseid lugeda, siis ilmselt püstitatakse järjekordseid osavõtjate rekordeid või õigemini publikurekordeid. Numbrid on 100000 90000 ja midagi sellist 10000 siia-sinna ei ole üldse mingi küsimusega. Aga raskem praegu ütelda, kas need suured numbrid on saadud piletimüügi arvu järgi või lihtsalt silmaga hinnates. Tantsupeo piletid ja lisapiletid müüdi igatahes läbi ja kes hiljaks jäi, see ilma jäi. Head pidu kõigile. Teisele kohale paigutasime selle täna riigikohtu otsuse maadevahetuse kriminaalasjas, kus siis riigikohus muutis ringkonnakohtuotsust ja kvalifitseeris kuriteod ringi teise paragrahvi alla. Ka enamike kohtualuste osas jättis karistused muutmata ja siis ester tuiksool vähendas veidi veidi karistust, aga kõik kohtualused jäid kriminaalkorras süüdi. Kolmandaks ime küll, riigikogu ongi nii, nagu seadus ette näeb, et ei puhka ka suveajal. Riigikogu liikmel teatavasti ei olegi korralist puhkust ette nähtud selleks, et ta saaks hüvitisi, aga, aga tõepoolest, lõppeval nädalal võeti vastu nii palju seadusi, et nädal mingis mõttes isegi haruldane vähemalt tavaliselt tööperioodil ei jõuta, nii kaugele tõsteti siis kõiksuguseid aktsiisimakse alkoholiaktsiis hakkab või hakkab olema järgmisest aastast 15 protsenti kõrgem. Tubakatoodete aktsiisi tõstetakse viie protsendi järgmisest aastast, maagaas läheb 20 protsendi võrra läheb aktsiis üles. Ja mis võib-olla kõige rohkem kõneainet pakkuse, millest kõige rohkem ka paksu verd sündis. Et viimastel nädalatel oli vanemapensioni edasilükkamine seoti siis valitsuse usaldushääletusega ettearvatult valitsus sai oma usalduse ja vanemad ettearvatult oma pensionit saavad. Mõni aasta hiljem. Neljandale kohale paigutasime teise kohtuasja. Selle esmaspäeval algas siis kohtupidamine. Priitu soov oli Lauri Laasi Keskerakonna Ivor Onksioni üle. Seoses siis seoses ebaseadusliku kirjade või või Hannes Rummi meilide kogumise ja ja töötlemisega. Ja viiendaks persooni uudis Hanno Tomberg, endine rahvusringhäälingu juhatuse liige kes lahkus ametist seoses ETV sporditoimetuse ümber puhkenud vastuoludega sai sellest nädalast valitud siis ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse esimeheks. Olukorrast riigis. Aga alustame, alustame laulupeost, et kõigepealt peaks muidugi mainima, et olin ka ise eile, eile õhtul laulupeol ja see see kogemus ja atmosfäär nagu ka kõikidel varasematel kordadel on tõesti suurepärane ja, ja sellepärast ei ole üldsegi üllatav, et, et 100000 või, või, või kümnegi ja, ja veelgi rohkem inimesi nendel üritustel käib publikurekordeid järjest. Siis purustatakse, et see just just see tunne, et olla koos kõrvuti inimestega, kus kus, kus ei, ei, mäng ei mängi enam rolli see, et millisest mis on nende kõrvalseisvate inimeste taust, kui nad kõik üheskoos laulavad, mis on nende sotsiaalne staatus, kas nad, et nad teevad, kust, kust, kust nad pärit on, nad elavad nad linnas või maal või, või mis on nende nahavärv või või kas nad kvalifitseeruvad uue kooseluseaduse alla või ei, kui ei kvalifitseeru, et, et see, et meid Meid ühendab midagi muud ja midagi suuremat ja kõik need muud erisused selle kõrval pisenduvad, see on väga-väga võimas, väga võimas tunne ja väga-väga suurepärane kogemus. No need publikunumbrid, Ma arvan, et neid ei pea väga edetabelisse sättima, et kas, kas kuskil on nad natuke suurem või natuke väiksem? Tähtis on see, et rahvas pidutseb ja, ja suure hulga koos. Et need ju küünivad ikkagi põhimõtteliselt nende numbriteni või arvudeni, mida on nimetatud ka laulva revolutsiooni suhte suhtepoliitika ja massiürituste numbriteks. No 88. aasta Eestimaa laulul väidetakse olevat 300000 osavõtjat, taevas teab, kuidas sellega on, aga, aga teiste teiste tolleaegsete miitingutega on 100000 täiesti võrreldav ja ja selline enam-vähem suurusjärgus olev arm. Aga mis on, erinevus, on see, et laulupeol on põhimõtteliselt ikkagi peaaegu kõik inimesed või, või suur osa inimestest ostnud pileti. Üheksa eurot vist on see üldpilet, kui ma õigesti tean, ma ei mäleta nüüd peast, kui palju seal neid erandeid on, õige silma saab ja kes kes odavamalt saab. Aga, aga arvestada ikkagi, et 100000 või ligi sinna piletiga osavõtjat või publikut. Eks laulupeol olegi kõik osavõtjad mitte ainult laulukaare all. Et see on unikaalne saavutus ikkagi Eesti oludesse sisuliselt iga iga 10. või ligikaudu sinna. Eestlane noh, ilmselt ka ilmselt ka kohalikud venelased võtavad mingil määral peost osa, aga aga eks ta ole ikkagi valdavalt valdavalt eesti pidu. Külalistega. No see see piletipiletite teema tegelikult on, on hinge peal, jaa jaa mõeldagi selle peale, et väidetavalt see võib olla ka selline meie kena rahvuslik müüt sellest 300-st 1000-st, kes on sinna kunagi kunagi kogunenud, et võib-olla see piletihind on ka täna mõningatel inimestel takistuseks selleks, et et selliseid rekordeid purustada. Minu jaoks on lihtsalt küsimus see, et, et kui me vaatame teist teist suursündmus, mis praegu samal ajal kestab jätkuvalt ja mis paljusid meid samamoodi liidab ehk siis jalgpalli MM siis jalgpalli MM-i puhul noh, keegi ei küsi meie käest, et kas me tahame selle kinni maksta või ei taha, et, et selle need kulud võib-olla on isegi kuskil seal sarnases suurusjärgus. Need kulud tehti ERR-i poolt ära maksti, maksti kinni, seda ei maksa kinni ainult jalgpallivaatajad, seda ei maksa kinni isegi ainult telekavaatajad läbi mingisuguse telekamaksu, mis on mõningates riikides olemas, see sellised makstakse kinni, lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni maksumaksjad. No kõik, mis Eesti televisioonist tuleb, rahvusringhäälingust tuleb, kaasa arvatud meie saade on maksumaksjate kinni makstud. Ja kui sa telest tahad vaadata laulupidu, nii nagu sa vaatad jalgpalli maailmameistrivõistlusi telest, siis seda sa saad, usu mind, Alar teha täiesti tasuta, mine, mine koju, keera telekas lahti, niipalju kui anti, elektrit kulub, et selle eest peab maksma. Aga, aga, ja jalgpall on noh, selles mõttes võrreldav. Ega keegi sind ei lase jalgpalli maailmameistrivõistlustele staadionile ka ilma piletite, vastupidi, seal küsitakse ikka hingehinda paremate mängude eest. Aga noh, võime arutada sellel, minu nagu hoiak on selline, et et mingi pilet võiks olla. See olen ma selline hind, mis ei saaks kellelegi selliseks takistuseks, et ta nüüd ei saa osa võtta, aga võiks olla ikkagi mingi võimalus või, või kustus natukene panustada ka isiklikult sellesse, mitte ainult riigimaksude kaudu riigi maksame, maksame kõik ja ja maksame sõltumata sellest, et kas meis laulupidu üldse huvitab või mitte või või kas meid, eesti asi huvitab või, või mis iganes. Et see ei ole päris see, et me maksude kaudu nagunii panustame ja, ja, ja toetame, et tegelikult võiks olla ikka väike sümboolne maks selle jaoks, et see asi oleks elus. Et ma ikkagi näitan välja suuremat huvi kui lihtsalt see, et ma lähen vabal ajal sinna õlut joomakoha peale. Et olen nõus sellega, kui keegi ütleb, et 900 eurot on liiga kallis. Täitsa võimalik, et kui sa oled suure perega ja iga pereliikme eest seal pead maksma, et, et see võib käia üle jõu, et võib-olla see pilet peaks olema odavam, võib-olla peaks ta olema kolm eurot, võib-olla neli eurot, aga see tekitaks minus ikkagi tunded, ma mitte ainult lihtsalt oma kahe silmapaariga ei toeta kütust, vaid ma ikkagi annan oma väikse panuse annetuse. No siis võib jälle vastu ütelda, et aga tehkem siis korjanduskastid või mis iganes. No meil on, eks ole, meil on proportsionaalne tulumaksusüsteem, tänu millele sõltuvalt sellest, mida, mida mõned inimesed väidavad, need inimesed, kes teenivad rohkem ühiskonnas, need maksavad ka rohkem makse nii-öelda puht eurodes arvestades nüüd küsimuseni see, et mis on need asjad, mida me sellest maksutulust kinni maksame proportsionaalselt, ehk siis ka näiteks kui laulupidu oleks täielikult täielikult maksudest finantsi haritud, siis proportsionaalselt jõukamad inimesed maksaksid sellest kinni suurem osa, eks ole, nüüd kui me kõik läheme sinna laulupeole, jah, seal oli ikka müügil mingisugused VIP-paketid ja võimalus osta endale istekoht ja, ja natukene lähemalt ja parematel tingimustel seda vaadata. Aga, aga ikkagi noh, me kõik maksame seal ühepalju ühepalju selle pileti eest sõltuvalt sellest või noh, vastavalt siis sellele, et kas, kas me taipasime eelmüügist pileti ära osta, saime natuke odavamalt. Täna on need piletid, eks ole, üheksa eurot, üheksa eurot, täiskasvanutele vist viis eurot seal väiksematele väiksematele lastele ja pensionäridele. Et küsimus ongi lihtsalt selles, et mulle tundub, et need piletihinnad hakkavad jõudma ikkagi suurusjärku, kus, kus mõningate perede jaoks see, võib-olla on barjääriks arvestatav väljaminek seal sellel üritusel osaleda. Mulle tundub, et laulupidu vaadates siis seda, seda, seda atmosfääri ja seda, seda, kuidas see üritus meid kõiki võiks liita ja võiks ära unustada selle, et mis me parasjagu rahakotis on, et et võib-olla see võiks olla selline üritus, mis me, mille me maksame maksu maksta kinni ja see, see lisatasu võib-olla tõesti noh, kui on vaja lihtsalt põhimõtteliselt mingit pilet müüa, et siis see võiks olla võib-olla sümboolne Selle jutuga ma olen nõus, et, et valdavalt peaks olema see riigi rahaga ja maksumaksja rahaga finantseeritud, et pilet ei peaks olema see, millest nüüd sõltub. Ühest küljest see, et kas me saame laulupeo peetud või mitte, et publik ei peaks seda, seda laulupidu üleval pidama. Publik teeks oma sümboolse annetuse ja see võib minu pärast tõesti. Mulle tundub ka, et 109 eurot on natuke kallis, et võiks vabalt olla pole või isegi kolm korda väiksem. Aitäh ühtib sellesama motiiviga, millel on ka tähelepanu juhitud, et see laulupidu kipub natukene muutuma selliseks. Laulupeost rohkem rokkfestivalilaadseks ürituseks, millel on siin ka mõningad inimesed tähelepanu juhtinud meedias, et et mis on omad plussid, Se professionaalne korraldus ja ja see, et ta on, eks ole, korralik toitlustus ja, ja kavad ja logistika ja kõik, kõik see, et, et see on kõik väga sümpaatne, aga, aga mida rohkem ta muutub nii-öelda etenduseks, mida, muuseas on ka võib-olla tantsupeo puhul kõige rohkem märgata, et ka see, see tantsupidu, tantsupeo etendus, võib-olla hakkab sarnanema rohkem sellisele? Ma ei tea olümpiamängude avatseremooniale juba kui, kui sellisele rahva rahvapeol, et, et kui me kandume sellest nii-öelda rahvapeo mõttest kaugele, et siis siis idee läheb natukene minu meelest sealjuures kaotsi. Jah, aga mida ma küll sooviksin, olgu see pileti hind siis null eurot või kolm eurot. Aga igal juhul selline, et kõik inimesed sinna pääseksid, on see, et me võiksime selle peo teha ikkagi ilmal, et isegi kui on seal aedikud ja isegi kui, nagu ma olen uudistest lugenud paljud külastajad nurisesid selle üle, et ei või sinna õlleaedikusse oma väikest last kaasa võtta. Et taevas halasta, milline inimõiguste rikkumine sai või nagu koos lapsega õlut juua. Aga, aga et. Mu meelest ma ei ole sugugi mingi padukarsklane ja, ja arvan, et tarvitan alkoholi täiesti mõõdukatest koguses, aga ma ei arva, et ma peaksin tegema laulupeol või mõnes teises avalikus kohas, kus me seal, kus meil nüüd kõik on see lubatud. Et kui me tahame oma ühiskonda alkoholi mõttes tervendada, siis me peame seda alkoholiga võimalikult vähe näitama, et selle tarvitamine on siiski ebaharilik asi, see on, see on selline selline asi, mis nagu nagu ei pea olema nii, et igal tänavanurgal igal peol ja igas võimalikus kohas, kus juua saab, et seal mega joome. Et, et. Eile õhtul seal kontserdil viibides minu minu kõrval üks vanem härrasmees ka seal vahetult enne koitu siis laulu Koit kookis oma seljakotist välja väikse viinapudeli ja, ja kulistas seda tükk aega ilmselt oma häälepaelad paremini lahti saada, et aga selleks, et mina selle mõttega ei ole väga nõus, et, et peaks seda alkoholi seal rohkem piirama on, ma arvan, et kui keegi toob kotis, siis viinapudeleid, siis, siis see oleks muidugi ilus, kui, kui sellele turvamehed jälile saaksid, aga aga kui vaatame, mis meie regulatsioon muidu teeb, eks ole, et esimesest juulist ka sellest nädalast alates on vastavalt uuele korrakaitseseadusele lubatud ka avalikes kohtades alkoholi tarbimine, senikaua kui see kaaskodanikke ei häiri. Ma näen ka vanalinna tänavatel jalutades, et see uus seaduseelnõu on see uus seadus on inimeste poolt niimoodi kohe kiiruga avasüli vastu võetud inimesed kõnnivad, pudelid näpus, vastu ja siis senimaani ei ole mind kui kaaskodaniku keegi ka häirinud, et ma, mina arvan, et see, see laulupeoalal ka ka nende inimeste piiramine sinna kuskile mingisse ja aedikusse, et see ei ole, ei ole põhjendatud ja, ja, ja pigem kui, kui, kui käsitleda seda, seda klaasi veini või klaasi õlut sellise normaalse asjana, mida me eeldame, et tsiviliseeritud inimesed saavad teha tsiviliseeritud moel ka ka teiste inimeste kõrval istudes, kes, kes on otsustanud mitte seda teha, siis siis ka nii-öelda aitab kaasa sellise normaalse normaalse tarbimiskultuuri tekkele. Mina arvan, et igaks asjaks peab olema oma aeg ja koht, et kui sa tahad alkoholi tarvitada, tarvita seal kohas, kus alkoholi tarvitamise kohtmine paari Joosn nimetas paaris hommikul kella neljani, mis kellani seal praegu lubatud? Ja seal on kõik teised inimesed, kes ongi, on samuti tulnud alkoholi tarvitama, seal ei ole inimesi, kes oleks tulnud laulupeole oma lastega laule kuulama. Ja see ongi selleks ettenähtud koht väga nõus. Et Ma ei hakka iial norima, et miks te seal baaris joote. Et aga, aga samas ma tahaks, et, et kui on ikkagi 100-st 1000-st 90000 tulnud võib-olla laule kuulama ja mitte alkoholi tarbima, et siis 10000 juhi põhituhat või mis iganes ei häiriks neid sellel peol, et et noh, mis häda see on, ei suuda siis ühte laulupeoõhtut ilma selleta läbi ajada. No sellised inimesed on ju minu meelest haiged, et kui nad ei suuda nii palju nagu vastu pidada, et võib-olla teeks niiviisi, et laulupeol müük siis alkoholi ainult arstitõendi alusel, et kui inimene näitab ette, et ta on alkohoolik ja et ta ei suuda nagu ilma alkoholita elada, astun selle kinnitanud, et, et siis ta tuleb jõulupeole oma sellel Laksaka kätte, võtt võib seal mingi väli WC taga pudeli ära kolistada. Et minu meelest võiks need asjad lahus hoida ja selles mõttes mulle ei meeldi üldse see seadus, mis ütleb, et et praktiliselt igavene pool Eestis võib avalikus kohas alkoholi tarvitada, et sa, sa tood näiteks vanalinna tänama, aga ma toon näiteks jooksuraja. Mul on raske seda raadios kirjeldada, kus, kus ma perega jooksmas käin. Selveri vastas ühes pakis. Ja ma ei tea, kas nüüd selle seaduse tõttu need inimesed paistavad küll olema sellised, et ega nad seadustega väga kursis ei ole. Aga võib-olla mõne spetsiifilise seadusega hästi kursis. Või siis lihtsalt ilusa ilmade tõttu on tekkinud jooksuraja äärde seltskonnad, kes võtavad seal viima osad neist näevad välja sellised, et neil ei olegi kuskil mujal viina võtta. Aga hüva, mina kannatan see ära ja, ja nad ja mind ei seganud otseselt tõesti ei viska oma pudelit mulle jalgu ega midagi, midagi ei tee. Aga kui ma nüüd tahaks oma kolmeteistaastase tütre üksinda sinna õhtul jooksma saada, saadav valgel ajal lubatud? No ei ole hea tunne ja, ja minu meelest need kaks asja ei käi kokku ja need peaks lahus hoidma. Ma ei tea, kas ma peaksin minema alkoholipoodi jooksma nüüd või, või või peaks seal jooksurajal tingimata nagu alkoholi tarbima? Nagu meie, meie, kui meie mure on rahva tervist, siis samamoodi võiks minu meelest piirata Nendest rasvast rasvaga kaetud friikartulite tarbimist seal laulupeol sama sama loogika järgi, mis võib-olla mind minu silma riivavad ja, ja tekitavad ebaterveid aisting, kuid rasvased asjad vist sõltub, sõltuvust otseselt ei tekita. Näljatunne, mis paneb sööma, aga uue seaduse järgi on muuseas kohalikul omavalitsusel on võimalik Määrata oma territooriumil kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud kohad, kus alkoholi tarbimine ei ole lubatud. Et põhimõtteliselt on ka ka Tallinna linnal võimalik sisuliselt otsustada, et, et kogu Tallinna linn näiteks on lastele suunatud ja tervise edendamiseks mõeldud ja kõik pargid andsid Edgar Savisaarele idee lihtsalt väike, mõtlesin, et selline selline õigus on uue seadusega ette nähtud, et jääme ootama Tallinna linnavalitsuses otsuseid, mis, mis kohad siis Tallinnas on tervise edendamiseks aastale suunatud kohad. Sa saame lõpuks ometi kokku võtta oma järgmise teemaga ühe iit, pika kohtuprotsessi maadevahetuse kohtuasjal nimeks või tuntuks saanud loa, kus siis kahte allanud isikud vist kõik viimseni peale ühe mõisteti süüdi ligi kümneaastase uurimise ja kohtupidamise järel. Ja asi on ühel pool, kui nüüd mitte arvestada seda, et mõni süüdi mõistetud tegelastest on ähvardanud Euroopa Inimõiguste kohtusse pöörduda kuna kuna väidetavalt nende õigusi on selle pikaleveninud protsessi käigus rikutud. Ma pean kõigepealt ütleme seda, et, et ma ei ole võib-olla selles küsimuses nüüd läbinisti sõltumatu ja kõrvaltvaatav ajakirjanik, et oma eelmises konsultandi ametis ma aastatel 2006 ja vist ka veidi 2007, sealt sealkandis nõustasin teiste klientide hulgas ka Merko Ehitusega seotud inimesi, et selles mõttes mul on täna nagu keeruline, keeruline seis, et, et kas ma olendi istun suu lukus siin kõrval, kui Kalle räägib oma oma mõtteid selle kohtuasja osas, aga, aga pigem võib-olla siis, et kui ma olen selle oma tausta avanud, et siis ma ütlen ka mõne mõne mõtte sekka, et et minu meelest see riigikohtu otsus on väga tähelepanu väärne just just selles, selles osas, mis puudutab nii-öelda menetlusõigust ja, ja seda, millised on, millised on, kui, kui oluline on siis nii-öelda kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate asutuste kohustus järgida teatud norme inimeste pealtkuulamisel. Kui oluline on see, kas neil on selleks kohtu poolt väljastatud luba. Kõik sellised küsimused, mille osas sisuliselt riigikohus otsustas, et kuigi seal oli väga palju väga palju rikkumisi, väga palju dokumente, mis olid ebakorrektselt tehtud, nii-öelda ei olnud piisavalt põhjendatud et siis need ei olnud, need rikkumised ei olnud piisavad selleks, et, et neid tõendeid sellesse kohtuasja mitte lubada. Ja, ja see on selles mõttes tõesti tähelepanuväärne, et kui, kui lääneriikides oli, oli vaja Edward Snowden, et, et nii-öelda elanike seas või inimeste seas teadvustada seda, et, et kui palju riik nende tagant neid, neid jälgib. Varjatult ja oli vaja sellist nii-öelda üksikisikust vilepuhujad, kes, kes selle avalikuks tooks ja tekitaks meis uue arusaama sellest, et kuivõrd kuivõrd vähem seda privaatsust on, siis siis Eestis ei olegi sellist nii-öelda Edward Snowden, neid vaja ongi piisabki nagu riigikohtust, kes meile selle mustvalgel kirja paneb, et, et sisuliselt jälitustegevus võib toimuda võib toimuda suvalise suvalise kestvusega suvaliste põhjendustega isegi väga kummaliselt välja antud kohtunik kohtulubadega ja et see kõik on okei ja kõik see, mis selle käigus tuvastatakse, selle kõige alusel võib inimesi hiljem süüdistada ja kohtumõistja Noh, ma olen mõelnud, et kas riigikohus oleks saanud üldse langetada õigeksmõistva otsuse, teoreetiliselt muidugi, aga aga millisena meie õigussüsteem oleks paistnud, kui pärast sellist kohtuprotsessi oleks riigikohus ütelda, et teate maid vahetati ja hüvesid jagati, see on ju see on ju selge ja mustvalgel ilma igasuguse jälituseta tõest tõestatud, et kohtualused ja süüdi mõistetud nüüd said mitmesuguseid hüvesid nende inimeste käest kes, kes siis kellele nad siis osutasid teenust, mis riigikohtu hinnangul küll seadusega lubatud, aga, aga nad tegid seda mingil viisil, siis eelistades ühtesid teistele. Et, et see, see oli kõik olemas, küsimus on nüüd see, et kas seda õnnestub tõestada ja, ja kas see tõestus on, on nagu nagu piisav ja kas sellest, et need kohtunik on ühel jälitustegevuse loal mingi kuupäeva kellaaja või või asja sassi ajanud või on tehtud riigi poolt reegleid ise nii keeruliseks, et isegi õigusemõistjate või, või uurijatel on keeruline neid jälgida ja, ja nii edasi. Et, et ma arvan, et kui, kui riigikohus oleks langetanud õigeksmõistva otsuse, siis see oleks näidanud meie õigussüsteemi täielik kui häda ja viletsust ja suutmatust noh, ilmselgelt kriminaalseaduses ettenähtud tegusid teinud inimeste puhul, et neid ei suudeta, ei vastutusele võtta ega karistada mingil moel. Siin on, see on tõenäoliselt mitu asja ette ja, ja kõigepealt, mis on oluline, on see, et eks ole, et riigikohus kui Eesti vabariigi kõige kõrgem kohtuaste on teinud oma otsuse ja me kõik peaksimegi lihtsalt eks ole aktsepteerima, et selline otsus on. Ja ma arvan, et kõik kommentaarid, mis me saame selle kohta öelda, ongi lihtsalt ses mõttes konsulteerivad, et me konsulteeri mägi, seda sellega, sellist minu meelest nagu uut tegelikkust ja uut uut, arusaamist sellest, et milline milline Ta on, mis, mis Eesti riigis valitseb, et selle kõrval siiski mina loodan, et need et need kohtualused, mõni neist vähemalt läheb edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse lihtsalt selleks, et korraga kontrollida, et kas see tõlgendus nendele sündmustele ja sellele menetlusele, mis on antud riigikohtu poolt, et kas see ka nii-öelda Euroopa Inimõiguste kohtu mõttes pädeb ja, ja nende põhimõtetega kooskõlas on. Aga kui tulla tagasi selle juurde, et, et jah, loomulikult maadevahetused toimusid nüüd aga süüdistus oli algusest peale see, et maadevahetused iseenesest on kuritegu sõltumata isegi sellest, kas kas sellest keegi sai midagi või ei saanud. Olen selle nüüd, eks ole, riigikogus kvalifitseeris ümber ütles, et tegemist oli seaduslike toimingutega, aga nende seaduslike toimingute teostamiseks anti siis pistist ehk siis altkäemaksust muutusse, süüdistuse kvalifikatsioon, pistiseks Seim ei muutunud ühegi inimese osas, seda süüdimõistvat otsust enamike puhul ei muutnud, sega karistust, mis nad, mis nad selle eest said, aga maadevahetus iseenesest. Mida, mille üle kõik olid, eks ole šokeeritud seal 2006, et üldse sellist asja tehakse, nagu maid vahetatakse. Nüüd lõpuks tuli välja ikkagi, et see tegevus iseenesest ei olnudki minema. Võib-olla peaksin rääkima natuke ka altkäemaksu statistilisest et mu meelest see ei puuduta nüüd kohtuotsust ja, ja ma olen, noh, ei, ei ole mul midagi ütelda selle kohta, kohusele kvalifitseeris nüüd altkäemaksust püstiseks, aga küll mind häirib natukene Eesti õigusesse praktikat. Sõnumis tavaelus tähendavad ühte ja sedasama nagu altkäemaks ja pistis tavakeeles ei tehta neil mingit vahet ja ei olegi mingit vahet. Et neid kasutatakse juriidilises keeles kahes erinevas tähenduses. Neile antakse erinev sisu, neid sõnu on veel mõrv ja tapmine on täpselt samasugune asi, et tavakeeles ei ole mõrvale tapmisel mingit vahet, aga kriminaalmenetluses ja karistusseadustikus on nende kohta ette nähtud suisa eri paragrahvid. Ja, ja need on, need on kaks erinevat tegu. Et minu meelest see tekitab ainult sellisel tavainimesel ja, ja Eesti õigusruumis ainult segadust, et inimesed ei saa aru, millega on tegu. Et kui tahetakse neid tegusid eristada, siis võiks ju kasutada teo suhtes sama nime, aga panna mingid raskendavad asjaolud või mis iganes sinna juurde. Et pistise ja altkäemaksu eristamine, kui see üldse on vajalik, aga, aga oletame, et on vajalik, siis võib ju ju panna sinna juurde, et ebaseaduslik tegu, et see on raskem tegu ja, ja selle eest on erinevad karistused, aga tegu ise on seesama vargus on vargus, tapmine on tapmine ja, ja altkäemaksu võtmine on altkäemaksu võtmine. Ja ma olen nõus ja ma arvan, et enamik jaoks ongi kõik muu ongi sellised tehnilised nüansid, seeneb protseduurika, kõik muu on selline, mingi vaht, eks ole, millega üldse advokaadid endale raha teenivad ja noh, see kõik kõik muu on ebaoluline, lihtsalt et riigikohus oma otsuses juhib ka tähelepanu asjale, millest on noh, millest, millest on ka põhimõtteliselt varem selles selles kaasuses räägitud nii-öelda Harju maakohtu load siis prokuratuurile Jälitustegevuse ehk siis pealtkuulamise läbiviimiseks, kus oli erinevate erinevate asutuste plankettidel sama kuupäevaga, sama sama dokumendis seerianumbriga antud väljalubasid siis konkreetseteks, kriitilistele kohtunikele väljastada omakorda jälitustegevuse lubasid kusjuures üks neist dokumentidest oli välja antud siis Harju maakohtublanketil kuupäevaga, mil sellist asutust nagu Harju maakohus isegi veel ei eksisteerinud. Mis, mis kõik viited sellele, et sisuliselt need, need, need dokumendid, need konkreetsed load seal oli, teisi lubasid veel, mis tundusid kohtul olevat korrektsemad. Et need dokumendid olid ikkagi tagantjärgi fabritseeritud. Riigikohus ütles, eks ole, et neid dokumente, kuna need on omavahel vasturääkivad, seal oli ühe kuupäevaga, häirib väga erineva sisuga dokumente välja antud, et need dokumendid ei lähe kriminaalmenetluses arvesse, aga sellele piisavalt teisi lubasid, mis siis läksid ja, ja lõpuks kõik tõendid olid pädevad öelda lihtsalt on see, et et see ei ole nagu tehniline nüanss, see ei ole, see ei ole selline väike ebaoluline fakt selles kogu kuu kaasuses, et, et see, et selliseid möödalaskmisi Eesti õigussüsteemis toimub. Ja see, et seda niimoodi tolereeritakse, on minu jaoks lihtsalt üllatav, ega täna ei saagi öelda, et see on õige või vale. Riigikohus ütles, et see on, kõik, on õige, kõik on, kõik on okei. Minu jaoks on kummaline, kui meenub, kui nüüd sel nädalal veel kaks väikest sellist intsidenti olnud, mis, mis selle teemaga seonduvad üks üks uudis, mis väga palju ta ju sel nädalal tähelepanu ei pälvinud, oli seed. Et politsei lõpetas uurimise, mis, kes kaks aastat. Kus nad uurisid, et kuidas juhtus niimoodi, et Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti ema Liidia Kõlvarti juhitava MTÜ lüüra ruumidesse sattus jälitustegevuseks kasutatav seade. Nad ei suutnud tuvastada, kriminaalasi lõpetati, noh, me ei tea, kuidas see sinna sattus, kuidagi kuidagi satuvad ehitustegevuse seadmed, mis ilmselgelt siis selleks on ilmselgelt suudetud tuvastada, et seda oleks paigaldanud Eesti õiguskaitseorganid. Ilmselgelt ei olnud selleks ka keegi väljastanud ühtegi luba. Teine asi on see, et seesama Ivor Onksioni ja Priit Toobali Lauri Laasi kohtuprotsess, mis sel nädalal algas, meenutate korra, et kust see protsess alguse sai, eks ole, mindi tol ajal siis Eesti suurima opositsioonierakonna kontorisse tegema läbiotsimist selleks et tuvastada, et kas, kas keegi oli seal mingisuguse. Ma ei mäleta, mis see summa suurus oli 5000 eurose pistise andnud või ei olnud. Ja tehti läbiotsimist, otsiti kogu kontor läbi, otsiti peasekretäri arvutid läbi ja siis seal tuvastati vaadata, et oi, et siin on üks pakk pabereid. Või see on Hannes Rummi kirjad, miks nad siin on ja selle pealt algatati hoopis teine kriminaalasi, eks ole see, see, miks algselt mindised läbiotsimist teostama. See sellest ei saanud vist mingit asja, eks ole, et aga tuvastati teised paberid, mille pealt Ta oli võimalik asi kokku panna. Ma ütlen, et ma ütlen seda, et, et, et kui, kui, kui leidub ettekääne, miks minna mõne erakonna kontorisse teostama läbiotsimisi ja, ja vaadata läbi seal kõik paberi, mis on siis ma arvan, et kui, kui sama samal printsiibil läheneda või ükskõik millisele erakonnale on võimalik enamikes nendes erakondades leida ilmselt üht-teist, mille Beati püsti panna. Kriminaalasju. Väga väga tore, kui sa ise olete, siis tulekski minna ja vaadata, et kui on, kui on kuriteo kohta tõendeid, miks siis mitte neid püüda avastada, et aga oletame, et seal Keskerakonna kontori nurgas ei oleks olnud mitte paberid, vaid laip, nuga rinnus, et kas siis oleks nagu ja nad oleks avastanud sealt need politseinikud selle laibanuga rinnus. Et kas oleksid siis ka teinud etteheiteid, et kuulge, läksid ju mingisuguseid muid asju otsima, mis laip sinna asjasse puutus, et. Kui minna iga erakonna kontosse, võib-olla leiaks ka laiba kuskilt, eks. Kusjuures sellel laiba näidet on justkui vaidluses selle üle, et mida on võimalik nii-öelda avastada ootamatult, et seda eriti sellise klassikalise näitena kasutatud ja, ja, ja rahvusvaheliselt käsitletakse õigust niimoodi, et, et kui sa näed nüüd mingisuguse kuriteo kahtlusega kuskile läbiotsimis teostama nurgas laipa või mingit muud selgete kuriteo tunnustega asja, siis jah, see on õigustatud, eks ole, kui sa avastad kapinurgad, pakki pabereid, eks ole. Ja, ja tõesti, sulle karjub näkku see, et, et see on need ebaseaduslikult kogutud kirjavahetus. Aga 400 Hannes Rummu kirja nagu peaks olema imelik Keskerakonna kontoris, eks ju. Väljaprindituna kollased kleepsud vahel kirjad juures, et seda seda avaldada või mis iganes. Noh, ma arvan, et see on, eks, eks see kohtuasi siin sel nädalal alles jääda algas esimeses astmes, et küllap me saame siis kuulda, et kas, kas see oli, oli nii või ei olda. Tahtsin veel selle maadevahetuse protsessiga rääkida ka natuke selle sellest ajast ja kestvusest, mille kohta riigikohtus riigikohus ütleb oma otsuses, et see oli küll väga keerukas protsess ja aeg, mis selleks kulus. Ma ei suuda nüüd aastates väga täpselt seda ütelda, et see oli küll veel mõistlik aeg, aga, aga viimasel piiril sellest mõistlikust ajast Ja, ja kui vaadata siin karistusi, mis inimestele mõisteti sele nende tegude eest siis tundub, et Eestisse kohtuprotsess ongi muutunud selliseks karistamise viisiks, et see, see karistus, mis lõpuks mõistetakse, et see on täiesti tühiasi võrreldes sellega milliseid, milliseks karistuseks kujuneb inimesele see protsess ise. 10 aastat vintsutusi. Advokaadikulusid võib igaüks ise lugeda sealt riigikohtu otsusest, tõsi, riik lubas, et natukene neid advokaadikulusid hüvitada, kuna see protsess läks nii pikaks. Aga, aga ikkagi, et Eestis ei ole karistus mitte see, mis kohus mõistab, vaid see, kui sa juba kohtu alla satud ja pead kogu selle kadalipu läbi käima, et minu meelest kui, kui nüüd millegi vastu protestida, siis mina ei protestiks mitte selle vastu, et riigikohus ütles, et tead, et kõik need kuupäevad seal ei, ei tähenda seda, et nüüd peaks kõik need materjalid tühiseks kuulutama, mis seal väike kohtus kohtu väikese segaduse tõttu on, on välja antud vaid minu meelest pigem peaks võtma midagi sellega ette, et kohtuprotsess ise ei kujuneks inimeste põhiliseks karistamise viisiks, vaid, vaid selleks kujuneks ikka karistus, mis siis pärast mõistetakse, et see, mil viisil neid kohtuasju läbi viiakse 10 aastat? No hüva, tõesti keeruline asi, aga ka tavalised asjad venivad ikka aastaid. Ma olen väga nõus sellega, et see ja see ja see karistus või need karistused tegelikult nende proportsioonis sellega siis mis tehti, ehk siis noh, täna me saame öelda, eks ole, riigikohtust hinnangul on toime pandud kuriteod, on antud pistist, on saadud vastu hüvesid, eks ole. Minu meelest nüüd, kui rääkida natukene nagu testid teise, teise külje pealt, et siis need, need karistused ei ole väga proportsioonis selle sellega, mis mis tehti ja mis õnnestus korda saata, et mis minu jaoks on üllatav ja tõenäoliselt selleks on mingid adekvaatsed juriidilised põhjendused, millega ma lihtsalt ei ole, ei ole kursis, neid oleks tegelikult huvitav kuulda on see, et et inimesed siis vahetasid maid, Nad vahetasid maid sellepärast, et need maadevahetused olid neile kasulikud selleks, et neid maid vahetada kohta andmetel nad andsid pistist, lubasid pistist, erinevalt juhtumeid Nende nende protsent nende tegude tulemusena on kerkinud, eks ole, mitmekümne miljoni eurosed, säravad büroohooned, eks ole. Ja noh, need trahvid, see kõige suurem trahv oli vist seal, jäi natukene alla miljoni euro aktsiaselts järvevanale. Nüüd mis on tõesti üllatav, on see, et, et hoolimata sellest, et lõpuks tuvastati, et need maadevahetuse iseenesest olid seaduslikud, aga neid ju viidile läbi ebaseaduslikult ehk siis pistist andes pistise abil kiirendati neid aja nii-öelda saavutati see, et eelistati neid maadevahetusi teistele kordagi minu meelest ei ole, ei ole püstitatud küsimust, et kas juba alg algaastatel, kui need teod tuvastati, et oleks ju võinud ma tea esialgse õiguskaitse raames panna peale piirangud nende nii-öelda vahetatud maadega toimetamisele, kui need on ebaseaduslikult saadud. Prokuratuuri hinnangul, mis alguses oli üldse, et kogu maadevahetus enesest oli ebaseaduslik, et miks, miks ei proovitud neid vahetusi tagasi keerata, miks ei proovitud piirata siis kohtualustel nende nende Madalmaadega toimetamist, et võrreldes võrreldes selle hüvega, mida siis tänu nendele maade vahetustele kohtualused said need karistused ja rahalised trahvid ei ole ju kuidagi proportsioonis? Räägime vabariigi valitsusest, mis on nüüd üle 100 päeva ametis Alt, millegipärast on see 100 päeva valitud selliseks mingiks tähiseks, mille puhul siis vaadatakse valitsuse tegevusele tagasi. Võiks ju olla ka 200 päeva oli 300 päeva. Tunud Napoleon Est, kes vist oligi 100 päeva ja kõik rohke, rohkemaks aega ei antud. Taavi Rõivas. Jätkab tundub nii et vaatame siis meiegi korraks tagasi, mis siis valitsus on selle 100 päeva jooksul teinud? Jah, kui nüüd kui nüüd vaadata värskemaid sündmusi sellest 100-st päevast, siis tegelikult meelde jäävad, meelde on jäänud sellest 100-st päevast asjad, millest koalitsioonilepingus ei räägitud ja meeldejäävad. Ja, ja seda sadat päeva on täitnud või, või võib-olla kõige rohkem iseloomustanud just sellised sellised sündmused ja, ja ka vaidlused ja konfliktid valitsuses, mille osas kas siis koalitsiooniläbirääkimistel ei taibatud kokku leppida või siis on nii-öelda muudel muudel põhjustel on ootamatult valitsust tabanud, mis, mis ilmselt ongi loogiline, et koalitsiooniläbirääkimistel tehakse suur töö ära suures hulgas küsimustes lepitakse kokku nii et kokkulepet surutakse läbi kasvõi kasvõi siis usaldushääletusega sidumisega Riigikogus ja, ja need, need asjad lihtsalt nii-öelda jooksevad valutult ja nendest ei ole ka väga palju põhjust hiljem rääkida. Need asjad, milles ei suudeta kokku leppida ja need on siis need, mis hakkavad seda valitsuse tegevust iseloomustama. Siin on, ma arvan, paar näidet, et üks asi, eks ole, millest üks eelnõu, ma arvan, millest kõige rohkem on nende 100 päeva jooksul juttu olnud? On eelnõu, mis sisuliselt on koalitsiooni eelnõu, millele, mis mis on küll laiapõhjalisem, aga mida, mida põhimõtteliselt toetavad koalitsioonierakondadesse kuuluvad poliitikud ja see on kooseluseadus. See on kindlasti olnud selle 100 päeva üks märkimisväärsemaid ja rohkem kõneainet pakkuvaid eelnõusid. Koalitsioon otsustas seda eelnõud mitte panna sisse oma koalitsioonileppesse. Aga koalitsioonisiseselt see ei ole vist käelisi konflikte tekitanud. Teine teine näide, mis on natuke teistsugune, on siis töövõime. Töövõimereform, kus koalitsioon nii lõppes, vist on olemas ühe reaga sõna nii-öelda lause, et et teeme selle töövõimereformi ära, ilmselt see oli mingisugune või nii-öelda pooleliolev eelnõu, mis, mis mis tuli lihtsalt nagu lõpuni pidada. Ja sel hetkel ei taibatud, et eelnõu sisaldab väga paljusid maailmavaatelisi konflikte, mille üle siin tuleb veel omade vahel nii-öelda kaklema hakata. Noh, kui mina püüan nagu meenutada seda valitsuse sadat päeva siis need eelnõud, mida sa mainisid, need ei ole nagu oma oma arengus eriti kuhugi jõudnud, selles mõttes vähemalt, et need ei ole suudetud selle ajaga lõpule viia ja keegi vist eeldabki, et nad selle aja jooksul lõpule jõuavad, et need on natukene pikema vinnaga asjad, aga kui vaadata, et neid asju, mida on nagu toimunud, siis selline minu alguse mulje oli, oli väga hea, ma arvasin, et Reformierakond on leidnud Väga hea lahenduse peaministri näol hoolimata sellest, et seda üldse ei kavandatud nii ja aga see kõik kukkus lihtsalt välja, et kukkus väga hästi välja ja ma arvan, et võib-olla, et Reformierakonna kui ühe partei aspektist ei olegi nagu midagi häda. Aga see, mida peaminister oma avakõnes ütles ja, ja mida ka palju on tsiteeritud, et pole vaja mingit suurt narratiivi, et see tegelikult minu meelest on ka valitsuse igapäevases tegevuses oli peaminister igapäevases tegevuses väga ellu viidama. Et nii hakkabki nagu juhtuma, et mida ma näen, on see, et peaministrist tehakse hästi palju pilte erinevates kohtades, erinevates asendites, erinevate lipsudega, selline erinevate sokkidega, erinevate sokkidega, erinevate riietega, see on väga domineerival kohal. Ja me kõik mõistame, et seda on vaja selleks, et et peaminister on noor ja võib-olla mitte nii tuntud kui eelmine peaminister ja, ja tal on vaja valimisteks valmistuda ja, ja ta peab ennast rahvale näitama. Hüva, üks asi, aga, aga need teised asjad, mis toimuvad, on ka sellised, et see ei ole lihtsalt huvitav, et see on, see on igav ja tüütu ja vastik, mis toimub näiteks Tallinna televisiooni ümber. Ma olen aastaid pingutanud selle nimel siin saates, et mitte sõnagi sellest televisioonist rääkida, kuna see ei vääri rääkimist, aga peaminister teeb sellest mingisuguse tohutu sellise kõneaine tohutu numbri, kus me kõik võitleme nüüd selle eest, et Tallinna televisioon hoia ja keela, pääseks valitsuse pressikonverentsil, et, et noh, mitte millestki enam Eesti riigis ei ole nagu rääkida, kui sellest mingisugust mõttetust nürist ja jäledast propagandakanalist ütlen ma välja. Peaminister peab selliseid asju taluma või vähemalt ei peaks tegema sellest õige elusündmust. See on tõesti mulle kui sellisele veendunud liberaalile on, on üsna tüütu tüütu lugu see, et, et eks ole ja ta ei kaitsepolitsei ja prokuratuuri jälitustegevusest rääkides Petsa hakkama oma oma vaadete, maailmavaateliste seisukohtade õigustamiseks pead hakkama justkui kaitsma Villu Reiljanit, Ester Tuiksood ja ja, ja ma ei tea, Ivor Onksioni ja selliseid inimesi ja siis samamoodi oma liberaalsete vaadete seisukohtade kaitseks peab hakkama kaitsma tulihingeliselt Tallinna televisiooni, et see on, see on tüütu, aga oma oma põhimõtete vastu ei saa, et selles mõttes Tallinna televisioon on hea näide sellest tõesti võib-olla sellest suure narratiivi puudumisest, mille, mille tõttu suureneb suurt narratiivi, asendabki asendabki, Tallinna televisioon ja, ja see on võib-olla kõige kõige meeldejäävam asi, millega, millega paraku siin peaminister on, on selle 100 100 päeva jooksul pilti saanud ja kõige rohkem kõne pakkunud. Nii et ma ei tea, mitusada päeva sinna valimisteni veel jääb ja ja, ja paar sadavast on. Soovitaks selleks ajaks siis suure narratiivi veel valmis mõelda. Kas need suurt narratiivi ära võiksime keskmine vähemalt olnud. Et tahaks poliitikat, mitte seda, et olla võimul võimu pärast ja mängida seda, et jälle meie poisid saaksid peale valimisi oma töökohad. No see on loomulikult oluline nendele poistele, aga, aga Eesti riigil on ka muid tähtsamaid asju. Aga võtame siis veel ühe teema, mille, mille suhtes. Sel nädalal oli seadusandlik algatus, 41 saadikut, kui ma õigesti mäletan, seda numbrit taotlevad, siis seda, et kuueteistaastased lapsed alates 16.-st eluaastast saaksid ka valida kohalikel valimistel. Ja neil oleks hääleõigus ja ja mõte siis miks peaks nii olema, vähemalt saime nendest põhjendustest nende esitatud põhjendustest. Nii aru on see, et et meie elanikkond vananeb ja vaja oleks nooremaid valijaid. Minu lapsed on kuue ja kaheaastased, et ma veel ei oska omast kogemusest nüüd hinnata, et kas kuueteistaastane on suuteline otseseid langetama, ma ei tea. Kalda, kuidas sul sul lähemal lähemal seal natukene hakkad juba mõtlema? Ei tahaks avalikult selliseid hinnanguid anda oma lapsele, aga, aga, aga räägime siis üldisemalt, et mida, mis seda valija kategooriat iseloomustab jutt käib siis 16 kuni 18. aastastest lastest. Nad on lapsed. ÜRO lapse õiguste deklaratsiooni või konventsiooni. Definitsiooni ja mõiste kohaselt ja, ja ma arvan, et see on õige kasutada sõna laps ja, ja Eesti seaduste kohaselt Nad on piiratud teovõimega Nad ei või endale isegi abikaasat valida, aga linnapead siis tahetakse, et nad võiksid valida võivad valida kohus ja laiendab nende nende õigus ja oma lapsele nime isegi nad ei või seaduse järgi valida ilma, ilma et kohus annaks neile täis teovõime. Aga see selleks, et mis ma tahan ütelda, minu meelest mina ei toeta seda plaani, minu meelest on see valija. Sellise keskmise taseme langetamine, kuueteistaastasel seitsmeteistaastased reeglina ka 18 aastasel inimesel veel ei ole keskharidust, see tähendab, et kogu see grupp, kes tuleb nüüd, tuleks need hääletama on kõige madalama haridustasemega, mis meil üldse valijate hulgas põhimõtteliselt on olemas. Teiseks, neil puudub igasugune elukogemus, neil puudub iseseisev sissetulek ja võime iseseisvalt sissetulekud ka teenida. Ja, ja, ja kui seadusandja on paljudes muudes küsimustes, mis on palju lihtsamad küsimused kui otsustada võimu üle, otsustada kohaliku elu üle, on ütelnud, et nad ei ole täis teovõimega. Et ütelda siis, et selles asjas nad on väga kahtlane. Siin on jah, selles mõttes kaks teooriat, et ühest küljest sa ütled, et neil ei ole selleks ajaks keskharidust. Ühest küljest nad on just vahetult käinud ühiskonnaõpetuse tundides ja, ja võib-olla teavad ühiskonnast rohkem kui mitmed teised inimesed, kes on märksa vanemad ja kellel on nendest tundidest rohkem aastaid mööda läinud ja kes lihtsalt ei ole nendel teemadel kas vahepeal kuidagi harinud ja oma teadmisi parandanud, et, et siin ongi mina olen lugenud käitlesi, mis ütlevad, et lapsed saavad täiskasvanuks järjest varem nende lai silmaring ja, ja teadmistepagas. Ja ta küpseb kiiremini, kui, kui võib-olla paarkümmend aastat tagasi või, või rääkimata mõnisada aastat tagasi. Ja et sellest lähtuvalt, eks ole, et nad võiksid vabalt, eks ole, osaleda valimistel ja võib-olla me võiksimegi paketist siis rääkida ka nende teiste õiguste vanusepiiri allatoomist selle 16. 16 kümnesele vanusele. Teisest küljest jällegi ma vaatan, et et on teooriad selle kohta, kuidas inimesed pikendavad oma lapsepõlve seoses sellega, et nende vanemad võimaldavad neil head äraolemist ja nii-öelda pikemalt viibimist sellises nii-öelda lapse pikendatud lapsepõlves elavad kauem, eks ole, vanemate juures tööl ei käi töö vastu huvi ei tunne, eks ole jah, võib-olla käivad ülikoolis, aga käivad seal, õpivad ühte eriala, siis peavad teised, et ei ole suutnud seal mingit mingeid valikuid teha. Et jällegi nagu lapsepõlv pikeneb ja selle järgi äkki peaks hoopis seda valimisõiguse piiriga hoopis hoopistükkis ülespoole. Mis minu meelest on nagu õige on see, et seda valimisõigust nagu nendest ülejäänud õigustest eraldi vaadata on, on minu meelest kummaline, et öelda, et nagu minu meelest tegite siin politoloogid ühes oma analüüsis selle selleks küsimuses, et öelda, et valimisõigus on niivõrd nagu ebaoluline, ebaoluline, nii et kus, kus nad ei saa ju kellelegi kahju teha ja sellepärast võiks neile seda võimaldada. See on minu meelest nagu kummaline käsitlus, et kui me ütleme, et ikkagi valimised on meie demokraatia alustala ja sellega ma ikkagi otsustame ära, et mis meie, riis sünnib või ei sünni, et siis siis me peame sellesse protsessi suhtuma samasuguse aupaklikkusega kui sellesse küsimusse, et kas me lubame 16 aastaseid autorooli või mitte. Absoluutselt, et kui inimene ei ole riigi arvates võime võimeline või ei tohi oma lapsele nime panna, ei tohi ütelda, kas mu lapse nimi on Jüri või Mari. Aga võib ütelda, mis on linnapea nimi. Et see tundub mulle mulle kummaline, et ja ma ei arva sugugi, et et põhiharidusega inimestelt tuleks valimisõigus ära võtta, kui nad on täiskasvanud või, või et kui nad, kui neil ei ole iseseisvad sissetulekut, et siis tuleks haridus. Loomulikult nad on täisväärtuslikud valijad, nii nagu need, kes on doktorikraadiga. Aga, aga ma vaatan riigi seisukohast, et kui me toome juurde 25000 või palju neid 16 kuni 18 aastaseid oli valijad, kes kõik on eranditult ühesuguste noh, ütleme kehvemate tunnustega hariduse ja mis iganes mõttes, et see muudab meie keskmist valijat kehvemaks ja järeldusi, siis peaks olema kehvem see otsus. Kui vaadata muid muidugi need selle lapse või inimese seisukohast, siis võib-olla, et tal oleks hirmsasti seda õigust vaja, aga vaadakem temaga muid õigusi ka, kas nad on küpsed selleks või ei ole küpsed, aga, aga kuidas saab olla üheks asjaks küps, aga teisteks palju lihtsamateks valikuteks, mitte küpse minu pähe? On seal kindlasti väga konjunktuuri eelnõu, mida, mida on vedanud, millele tahetakse Edgar Savisaarele jälle ära teha jah, et need kõik need poliitilised jõud, kes näevad Neil võiks olla noorte seas suuremat toetust, kui keskerakonnal on pensionäride seas, need on seda asunud toetama ja tundub, et, et neid toetustega Aga pärast on omast võttest selline, ma arvan, et Lasnamäel on väga palju noori venelasi, kes rõõmsasti hääletavad Edgar Savisaare poolt. Sellega on meie tänane saade lõppenud järgmisel pühapäeval jälle.