Oma väikesel ringil äikesed liikumise suunas siin põhjala rahvaste juures olimegi üle Skandinaavia mägede ida pool. Tänane muusika on meile tuttav, paljud meloodiad, hästi kodused. Oleme Rootsis maailma puhtaim, Allikmaal. Heast Rootsi kuningriigi kodanikust juhitakse ka täpselt 100 olmeheitvee puhastusseadmetesse. Põhjala rahvastest on rootslased ainsad, kes pole sõdinud 1844.-st aastast alates. Seega elanud rahus. 47 aastat. Siin ida pool Läänemere kaldal oleme elanud küll taanlaste, sakslaste. Venelaste, ent ka rootslaste ülemvõimu all. Rootsi ja Rootsi aja uurija Tiit veispakk. Mis aeg see Rootsi aeg oli? Kui me räägime näiteks baltisaksa aadlipaate punktist siis nendele ei olnud Rootsi aeg ja aeg, sest baltisaksa aadel minetas ridamisi oma privileege, mis hiljem vene ajal leidsid aga jälle täit kinnitust. Kui me räägime eesti talupoegadest, siis talupoegade koha pealt oli Ruus aeg siiski parem aeg kui järgnev. Veneaegsest rootsi ajal Rootsi kuningate ajal tuli ridamisi välja talupoegade kaitse seadusi, mis hiljem, tõsi küll, võib-olla natuke nihukeses romantilises ajalooteaduses ongi andnud põhjust rääkida rootsi ajast kui lasteaiast, aga kui me räägime lihtsalt linnadest, siis siinsete linnade tähendus Rootsi ajal pärast hansakaubanduse õitseaega käis maha. Meie väikelinnade koha pealt ei ole rootsi ajal üldse mitte midagi head ütelda, sest et paljud väikelinnad läänistati rootsi suuraatlile, aga ka Tallinna majandus käis alla. Erandiks on vast mõrva, mille tähendust eestirootsi alt tõusis. Ja seitsmeteistkümnendal sajandil oli isegi korraks päevakorras kast, mitte Narvast teha Rootsi riigile teist pealinna. Aga see kõik on seotud siiski Vene ja Lääne-Euroopa transiitkaubanduse koondumisega. Ma olen veel ühteteist hariduse alanud, mis seondub Rootsiga. Jaa, kahtlemata puutub just haridusse külge ja kirjaoskuse levik, kus siis on muidugi roots antud aluspõhja väga raske üle hinnata, sest et kirjaoskus, laiem levik, alus, õigemini sellele pandi siiski ju Õpetajate seminariga Forseliuse omaga ja kõik see jättis muidugi oma väga tugeva jälje, millest hiljem juba siis 18. sajandil mindi edasi ja selle tõttu me võime rääkida, et 18. sajandil oli Eestimaal Liivimalski kirjaoskus suhtelises laiemalt levinud kui ta näiteks naaberriikides ja see kahtlemata kuulub nihukesed Rootsi aja päranduse hulka. Rootslased on ise väga uhked Tartu Ülikooli peale. Nojah, see on muidugi seda ei saa ei vähemaks ega suuremaks teha ja Tartu Ülikooli kohv, et sellest on nii palju kirjutatud ja räägitud, see kahtlemata jääb, aga väga raske piiritleda, milline oli tema niisugune konkreetne tähendus siinsele talurahvale ja kõik need piirid on niisugune noh, väga hägused, aga selles mõttes faktina, et Tartu ülikool asutati 1632 ja siis vastavalt enne seda veel gümnaasiumid, need kõik jäävad muidugi meie sihukeste kultuurilukku, millel on ka oma kaudne mõju väga mitmele poole. Kas me vaatame eestikeelset juhuluule arenemist ja selle nihukest õitseaega seitsmeteistkümnendal sajandil ja et see kõik on olemas, tähendab, tal on väga palju erinevaid kihte erinevaid tasandeid, tahaksin ütelda, et ta on üks aeg kõikide nende teiste aegade seas ja tal on ka omad niisugused positiivsed ja negatiivsed küljed. Kuid ükskõik, kes siin meil Eestis valitsenud ja Liivimaal valitsenud poleks on sidemed meil Rootsiga ikkagi kogu aeg olnud, eriti ma mõtlen siin rannaäärseid elanikke ja ja siit lääne poole sõit oli ju väga lihtne. Selge tähendab, aga naabritega on alati käidud läbi ja selles mõttes ei ole ei Rootsi ega siis ka Rootsi all olnud Soome mingi erand. Rannarahva seas on ju väga levinud olnud kaubandussidemed, üle lahe, sõime kõike Soomega ja siis ka muidugi Rootsiga on olnud üks väga oluline asi, mis meid on sidunud Skandinaaviat. Tõesti, ajaloolised sidemed on ju väga pikka, näiteks kui me mõtleme kasvõi seitsmeteistkümnenda sajandi Tallinna elanikke, kui palju elanikke tuli Skandinaaviast, Rootsist, Soomest, Skandinaavia mõju on olnud siin selle arengule väga selge, väga tuntav. Kas te olete nüüd viimasel ajal Rootsis käinud? Jah, aasta tagasi oskate rootsi keelt? No natukene nägin, kuidas teile Roosi täna tundub tulema toredad inimesed tööd teha on seal siiski võib-olla natuke mugavam. Siin paljude asjade tõttu raamatukogudes on uusimat kirjandust märksa rohkem kui meil see videoarhiiv ja kõik, see on materjalid poolest siiski just Rootsi uurijatele üsna üsna unikaalne, inimesi ühendavat nagu ühesugused huvid ja, ja ja seetõttu lähen ma alati rõõmuga sinna tagasi, sest et on tore kuulda, mida nad teevad ja kuidas nad on olnud. Mida te nendele praegu ütleksite rootsi keeles, kui juhul nad meid kuulevad? Homme on, et nad tuleksid ka siia vaatama. Rootsi on meie jaoks päris lähedal juba käega katsuda. Mis see siis ära ei ole? Paadiga või laevaga üle Läänemere ja oledki rootsima kivisel rannal. Nii kõik ju kunagi oli, oli mõlemapoolne kaugetest aegadest alates. Nüüd alustame uuesti. Teie kui meremees, teadlane, allveearheoloog, Vello mäss, olete ka Rootsi vahet sõitnud. Kas rootslane on meie jaoks kodune? Ma ütleksin, et väga kodune inimene ja tänapäeval eestlaste suhtes äärmiselt sõbralik ja abivalmis ja teiseks, küllap see ümber Läänemereelamine tihedalt läbikäimised sajandite jooksul ja kauemgi on meid kaost kujundanud mõnes mõttes ühenäoliseks marid võib-olla jätkaks mingi sealt kuste sissejuhatusega, alustasite, tähendab, Rootsi on Eestile lähedal ja kõige lähemal on muidugi Gotlandi saar. Mul oli just nädalat kaks tagasi võimalus Gotlandil viibida ja seal ka laialt ringi liikuda. Ja ma räägiksin prädadest. Momendist, mis puudutab Eesti-Rootsi suhteid kõige lähemalt. Aastaid 50 tagasi oli Gotlandi lõunaosas burks riigis arenenud ja kenasti töötav käia tööstus. Kui ma nüüd kaks nädalat tagasi sinna sattusin, siis avanes taoline pilt nagu oleks töö jäänud seisma nõiavitsa löögi tagajärjel. Karjäärid on lahti. Kraanad, kivi, murdmise riistad, kõik on praegu nagu ootevalmis, ainult ei ole näha inimesi. Käia toorikute virnad on juba hakanud samalduma ja roheliseks muutuma, näha, et seda tööd ei ole seal tehtud, on pika aja jooksul. Kui ma küsisin selle käia tööstuse tänapäeva seisukohta, siis rääkisid rootslased mulle järgmise loo. Enne sõja aastatel läks 60 protsenti selle Käia tööstuse toodangut Eestisse ilmselt ka Lätisse, Leedusse, nagu me nimetame murrangulised neljakümnendad aastad tõid sellesse köietööstusse täielikku krahhi, sidemed katkesid ja Teia tootmine katkes praktiliselt päevapealt ja seisab siiamaani. Me ju teame, et igas Eesti talus oli üks käi kindlasti ja see käi oli pärit Kotlandilt. Katkes sajanditepikkune läbikäimine Eesti ja gotlandi vahel. Teine moment, mis mulle on silma torganud mõne aasta jooksul, mis ma olen saanud selle riigi väikesadamates käies tähele panna on rootslase suur mere sõprus äärmiselt tihe side merega, nende sadamad on täisjahte suuremaid väiksemaid, päris pisikesi Rootsis käärides suve jooksul näeb kümneid ja kümneid jahte, kus siis veedavad oma puhkust merel praktiseerivad laeva juhtimise kunsti ja elavad kokku merestiihia ka ja eriti vapustava mulje jätab taoline õhtune sadam siis, kui jahid seisavad kaide ääres ankrobointe peal. Siis on väikestel lastel pidu. Seitsme kaheksa aastased lapsed juba sõidavad õhtul sadamas oma pead, väikeste Jolladega väikeste kummipaatidega jahtide vahel ringi täiesti omapead keegi nende jälgi muidugi kõigil neil on korralikud päästevestid seljas. Ohutuse peale on mõeldud, aga on näha, et nad on pisikesest peast ja kokku kasvanud ja nad tunnevad ennast seal paadis nii enesekindlalt ja see on kontrast meiega võrreldes meil taolist pilti veel ei näe. Ei ole meil niisugust jahtide laevastiku ega ka väikestel lastel võimalust merega kokku elada, kukku kasvada. Kuidas võiksid areneda eestirootsi suhted tulevikus, ma mõtlen inimestevahelised ja seesama vana mere läbikäimine, kas Saaremaa mees võib Gotlandil minna varsti käia tooma? Jaa, jaa. Mandrimees kas või kuhugi kaugemale purjetada, kindel tööaeg peab tulema niimoodi. Ja ega meil ei ole võimalik oma korra armastuses, oma puhtuse armastuses oma töökultuuris ju neile järele jõuda. Kui meie kõik viimne kui üks inimene oma silmaga seda ei näe. Sellepärast et üks asi on kuulda, teine asi näha ja ma pean seda väga vaja vajalikuks, et eestimaalased, Randlased saaksid võimaluse ka soetada oma veesõiduvahend, jaht, kaater, ja sellega minna üle mere, näha oma silmaga ja samuti tunda end vabana ja eurooplasena. Nii käidi üle Läänemere vastastikku mõõtu võtmas. Kuni ükskord pidi Rootsi varjupaika pakkuma sõja jalust tulnoyle. Enamus eestlasi tuli, jäi Rootsi tiiva alla, siis kodu Eesti ei saanud võtta neid tagasi. Nii tekkis pagulaskond ka kirjanduses ja heliloomingus. Uus Eesti kultuurilugu. Uue kodu sai Rootsis ka meie helilooja Eduard Tubin. Ainult Eestis ei tohtinud me seda teada, et Rootsis loodi eesti muusikat. Praegu pole mõtet vaidlustada, kas Eduard Tubin on eesti või rootsi helilooja peaasi, et isa looming säiliks, arvab Eduard Tubina poeg Eino Tubin. Siis seal oli peaaegu teate Puriga paremad suhted kui Stockholmiga. Teatri orkester tellis tema käest näiteks üheksanda sümfoonia. Me käisime, võrdlesin Jöteboris see balalaika kontsert saju maisikandes Göteborgis. Ja ta väga hindas seda Göteborgi sümfooniaorkestrit. Ja siin juhtus ka, et esimest korda väljaspool Eestit fanti krat ette 84 siis pandi küll üks rootsi tiitel, tunklastantser hämariku tantsud, aga no jaanuaris järgmine, siis tuleb ju Estonia teater ka Stockholmi külla Stockholmi ooperi ja kannab seal ette nii karbara kui Reigi, õpetajast tähendab mõlemad ooperid. Ja selleks me nüüd peame läbirääkimisi, kas oleks võimalik mõlemaid ooperit siis plaadile mängida? Kas Stockholmis, kui, kas osalt teha stuudio võtte või üldse teha stuudio, võtta mõlemistest Eestis? Ja seal on palju raskeid probleeme sellega koos, aga me katsume neid lahendada. Igatahes plaadifirmal on suur huvi selle vastu, et mõlemaid pärit plaadi pealt välja anda. Ja siis loomulikult tuleb ka üks üks korralik liit juurde, kus on nii eesti ja inglisekeelsed tekstid. Nii Saksamaailma publikule neid mõlemaid ooperit tutvustada. Ja nüüd tuleb peale passida nüüd kui need mõlemad on Estonia kavas. Ja mõlemat ooperit ju tõlgitakse ka rootsi keeles. Ja no Tarbara sai juba siis, kui isa elas, ta ise tellis Ilmar Laboni käest tõlke. Nii et see tõlge on juba 15 aastat olemas olnud, aga ükski otsi ooper ei ole veel avastanud seda. Aga nii kui ta lavastavad pärast ja Reigi õpetaja on praegult ka tõlgitakse tala pal tõlgib seda rootsi keelde, seal nüüd Fazeri kirjastuse. Ja tegelikult on ju siinsed kirjastused üldse ka teie isa loomingu vastu huvi tundnud ja teinud siiski päris suure töö juba ära selle jäädvustamiseks ja see töö läheb edasi. Ja no kui sa elas siis tema juba põgeniku laagristas kontakti Einarheollinguga, see oli üks IRA kirjastajatega, isa oli suur rahvushelilooja, siin kirjutas mitu laulu, sadakond on ka Eestis lauldud, nii et väga tuntud omal alal ja tema poeg Einašerling kirjastas osa isa töödest, neljakümnendates aastates, aga no mitte kõik, mõned üksikud tööd osa töödest said kirjastatud autorikaitse ühingul olnuks oma kirjastus selle poolt. Aga nüüd on meil pärijatele nõndanimetatud generaal pärast ühe kirjastusega soli nuudiscamusiixon laaget. Sel ajal kuulus Wilhelm Hansseni kätte, see oli ükstani grupp. Praegult kuulub see Soome Fazeri, jättes kirjastusel on keskmärgiks, et kõik avaldada, mida isa on kirjutanud. Siiamaani on kas kolm või neli sümfooniat välja tulnud trükitult ja siis ka koori noote on tulnud ja praegu näiteks vioolasonaat tuleb välja ka teised soolotükid. Nii et eesmärgiks on need kõik välja anda. No siis saab teie isa muusika tuntuks ka siin, aga ma siiski loodan, et vahel hakkate käima ikka ka Eestimaal seda kuulamas ja sellega sidet pidamas. Loomulikult. Eestimaaga on mul üldse järjest rohkem kontakte tekkinud kalaga. Nii. Jääb. Ta hätta. Et ta teeb siin ja Maailmas elavad eestlased kipuvad oma vanemate ja vanavanemate maale. Nii see kord juba on. Proua Aita Päts on mitmel korral. Eestis käinud oma kodu väikese poekese kooli ja lasteaia kõrvalt on ta selleks ikka aega näpistanud. Ma olen ise olnud Eesti koolis 13 aastat õpetaja, päevakodu tilluke on nüüd neljandat aastat tööl. Ja see on tegelikult lastevanemate kooperatiiv, mis tähendab, et lastevanemad on moodustanud ühingu ja siis peavad seda kooperatiivi ühingu näol ühing taotleb siis toetust riigi poolt ja on võtnud personali tööle, meil on siis madalamad maksud kui tavalistes riigipäevakodudes. Aga samaaegselt peame ka seal ise tööd tegema. Et kahe lapse peale, nagu meil on, me peame neli nädalat aastas tööl olema seal. Aga sellel asjal on siiski ka üks väga hea külg, see on see, et teie lastel on ikka säilinud täiesti puhas eesti keel ju ja nad rootsi keelt ei oskagi sama hästi kui eesti keelt. Ja me käisime täna ka Eesti koolis, no seal oli lapsi natukene rohkem, kuigi esimeses klassis oli ka ainult üks õpilane. Ja tänavu on 32 õpilast ainult ja kahjuks arv kahaneb. Ja seal on muidugi mitu põhjust, miks, aga kumb siis nüüd suurem on, kas kahanemise tendents kasvutendentsi, sest ma mäletan lasteaiast ega ütlesite, et palju lapsi on järjekorras, kes tahaksid veel tulla? Lasteaias küll jah, aga Eesti koolis on kahjuks arv kahanenud pidevalt, sellele vaatamata ikkagi te olete püüdnud seda eesti meelt siin hoida ja teil on ka üks hästi tore väike poekene, kus tunned ennast tõesti nagu Eestimaal lausa. No seal on kõiksugu Eesti kaupa ja paljud ütlevad, et seal on seda kaupa, mis Eestis ei ole ja see oli muidugi kurb kuulata, et ta nii on, aga meie põhimõte pole mitte olnud, et nüüd tühjendada Eestit kaubast, vaid et katsuda, abistada. Me ei kõiki abistada, aga mõnda isikuti mõnda ettevõtet valuutaga ja me põhimõte ongi, et osta sisse valuuta eest edasi müüa valuuta eest. Muidugi iga äritegelane vaatab ju ka oma kasumi peale, aga kahjuks see meie väike kauplus pole veel kasumit sisse toonud, et meie ise ei saa ka palka seal veel, vaid meil see sissetulek läheb ainult kulude katteks. Praegu. Meid püütakse meie uuel teel aidata, nii et vahel hakkab piinlikki. Aga nemad siin Rootsis imetlevad hoopis meid. Ma ei ole ju kunagi kohtanud ühte rahvast, kellele on niisugune distsipliin nagu eestlastel Eestis. Ma käisin ju ka laulupeol ja tantsupeol ja see on lihtsalt midagi, uskumatu, et saab inimesi niimoodi panna tantsima tuhandete viisi ja samuti laulma seda ei saaks. Ma ei usu siin maal teha, sest inimesed ei alluks siin niimoodi, nagu teil. Siis ootame, kas jälle laulupeole või varemgi veel kindlasti suvel me olime kutsutud, jäädi orkestri teatriga Saaremaale, kolm etendust veel Pisuhenda mängima, mida me käisime ju sügisel oktoobrikuus vanalinnastuudios ja Pärnus Tartus andmas. Suvel lubasid vanavanemate koju sõita ka Jötebori eesti koolilapsed. Et kõige tillemad, kelle laste aiagi nimeks on tilluke, tahavad enne veel natuke kasvada. Kuigi laulma annad praegu juba tublid. On üks vanaproua, kel päris kindlasti on oma paik iga põhjarahva lapse südames. Seal ta elab mõnusas majas. Keses, mis nii väga, meenutab Bullerby laste sooja kodu. Ehk on siinsamas ringi lipanud tarmukas lustlik Pipi ja seal korstna taga kavalalt tembutanud parajalt paks ja parimais aastais mehike, nimeks Karlsson. Kes muu kui Astrid Lindgren on see, kes nüüd ka eesti lastele oma soovi saadab? Astrid Lindgren soovib meie lastele, et ka nemad võiksid olla rõõmsad, terved ja vabad. Et nad võiksid elada, kuidas soovivad, ja saada, kelleks soovivad sest vaid siis kasvavad neist sirge seljaga inimesed. Kes oskab praegu arvata, mismoodi need noored tulevikus üle Läänemere-Eestile käe ulatavad peavad nad oma esiisade määramaks. Kas Põhjala rahvad meid jälle taevasõela seitsme tähe hulk arvavad? Nende küsimustega jätame Rootsimaaga hüvasti. Et päikeseteed pidi üle mere homme juba Soomes olla.