Vikerraadio kuulajad ilusat pühapäevateele, jätkame ikka oma suure suure plokiga Stalini ja kirjanikud. Ning tuletame meelde, et viimane autor, kes meil oli, on, saab ka täna olema, on Aleksei Tolstoi. Aleksei Tolstoi toob meid kinokunsti juurde ja teame, millist tähendust Lenin, aga hiljem ka Stalin omistasid kinole kui propagandavahendile. Ja kui tõmmata ka mingisugune paralleel tänase päevaga, siis me näeme, kuivõrd oluliseks meie idanaabrivõim peab televisiooni, kuivõrd massid on mõjutatavad täpselt, samuti tol ajal seda rolli täitis kino. Ning Aleksei Tolstoi andis siin ka oma panuse. Nii otseselt kui kaudselt. Teame, et tema romaani alusel valmis kahesseerialine film Peeter esimene suur Aleksei Tolstoi romaan Peeter esimene ja selle alusel vändatud film. Esimene seeria valmis aastal 1937, nii et aastad on märgilised täine. 1938. aastal vändati see film kinostuudios. Len film, nii et Leningradi kinos stuudiosta Valmis. Lavastaja küllaltki tuntud mees Vladimir Petrov oli alustanud oma karjääri näit näitlejana. Pärast revolutsiooni mõnda aega elas ka Inglismaal. Nõukogude liitu tuli tagasi aastal 1920 ja 20.-te aastate lõpus. Pus paistis silma peamiselt vändates filme, lastele üsna populaarsed lastefilmid. Aga suuremat tundma. Tuse saab aastal 34 kui valmib Ostrovski ainetel näidendi ainetel äike film. Nii et see film toob talle juba nisukest suuremat üleliidulist, kuulsust. Ja ka hiljem pärast Peeter Esimese valmimist on mitme filmi autor, mis käsitlevad nisukesi olulisi Venemaa ajaloos persoone näiteks sõja ajal 44. aastal. Ka siis valmistati filme teatud valikuga suunitlusega film valmib film Kutuusov ja pärast sõda. Need on aastad Nelidel kaheksa, 49 film, Stalingradi lahing. Ta kirjutas enamusele filmides stsenaariumid ise ja viiekümnendatel aastatel, et lihtsalt meil oleks ülevaade, kes on see inimene, kes väntas selle filmi Peeter esimene mõlemat seeriat. Hilja 50.-te teisel poolel on tema juhtimisel vändatud ka Need filmid, mis tuginevad vene klassikale. Nii et päris huvitav autor. Mis aga puudutab Peeter esimest ja miks ta meile on oluline, sellepärast et siin kirjutas stsenaariumi koos Aleksei Tolstoi ka. Nii et mitte ainult Aleksei Tolstoi romaani põhjal on see film valminud vaid. Ta on ka otseselt osalenud stsenaariumi kirjutanud vaatamisel. Ja kui keegi peaks selle filmi vastu tundma natukene põhjalikumat huvi, siis internetis leiab selle üles leiab üles mõlemas variandis, nii 1937. 38. aasta variandis. Seega selle originaalfilmi ja 65. aastal ilmub taastatud versioon. Nii et kase taastatud versioon on olemas, see on võrreldes algsega kärbitud, nii et natukene lühe. Nüüd, kuna juba meil on täna niisugune kinotemaatika ja natukene nakku kõrvalpõige siis kes mängis Peeter esimest, Peeter esimest mängis tud näitleja Nikolai Siimanov. Ja nagu sageli juhtub, kui mõni kirjandusteos jõuab kinoekraanidele, siis tõstab ka selle raamatu populaarsust. Kuigi Aleksei Tolstoi raamatut väga paljud lugesid ka varem, aga just nimelt pärast filmi jõudmist ekraanidele saavutab see raamat erilise populaarsuse. Ja tuletame meelde, sellest meil küll oli juttu. Ta läks Tolstoi ju kokku, kirjutas oma Peeter esimest ligikaudu 15 aastat. Nii et esimene köide ilmus 1930. aastal teine 34. aastal, siis läheb päris palju aega. Ja viimane juba Samaal tema surma aastal 1945., nii et kõik kolm köidet kokku võtavad 15 aastat. Aga tuleme nüüd selle juurde, miks Stalin seda teost niivõrd hindas, miks oli nii oluline? Miks just nimelt Peeter esimene. Ja ei ole ju küsimus mitte ainult subjektiivsest valitseja hinnangust nendele eelkäijatele teistele valitseja telekes kunagi Venemaad valitsesid, vaid see on nagu ka sellest oli meil kunagi jutt ikkagi suur ideoloogiline pööre. Aga tahaks veel mõne lausega sellel peatuda ja tuletada meelde, see on meie jaoks küllaltki oluline, et seda ajajärku mõista. Et kuni 1920.-te aastate lõpuni Nõukogude historiograafia ehk ajalooteaduses valitses nii-öelda Takrovski koolkonna seisukoht, seal backrovski meil ka kunagi oli suur ajaloolane ja ei ole ju küsimus mitte ainult selles, kuidas need ajaloolased pidid ajalugu hindama nende hinnangud, nende teadustööd vaid see oli ka seisukoht, mis propagandavahenditega oli rahvale selgeks tehtud. Nii tuli minevikku käsi ütleda. Ja lühidalt kokkuvõtvalt on see käsitlus järgmine. Kogu ajalugu tuli vaadelda kui klassivõitlust klassipositsioonilt, et alati õiged on rahvamassid ja tsaari on alati pahad, nii et hea ja halb, must ja valge. Ja pole mingit kahtlust, kes siis millise leeri esindaja on. Ja rahva nagu eesmärk, kui olekski või positiivne, kuidas ajalugu käsitleda, see ongi rahva mäss nende Saarida vastu. Olgu siis tsaar koolt Nimkisse võib-olla nii kuningas ükstaskõik, kes igatahes rahvas ja võim. Nende vahel valitseb niisugune Altoganistlik sallimatus, nad ei mahu ühte ruumi kuidagi ära. Ja vot see olekski marksistlik ajaloo käsitlus muidugi väga lihtsustatud variandis. Põhimõtteliselt selline ta on. Ja alates 20.-te lõpus enam Stalinile mitte kuidagi ei sobi. Mitte kuidagi ei sobi selline arusaam ajaloost ja see on veel üks näide. Näide selle kohta. Stalinliku võimul puudub ideoloogia, ta on, aga see ei ole oluline, oluline on hetkevajadus hoopis tähtsam kui mingi suur marksistlik-leninlik, ideoloogiline platvorm, millest nagu kogu aeg lähtutakse. Ja mis on siis tulemus, tulemus on järgmine, Pokrovski keelustatakse, backrovski teha, seda enam ei ilmu ja kui vaadata, keda siis tol ajal trükitakse ajalooalastest, kes on nüüd nii olulised, siis on näitena, need on muidugi väga palju. Aga näitena autor, kes vahepeal oli täielikult põlu all tega ei kõlba isegi maineda, see tsaariaegne tuntud ajaloolane Sergei Solovjov, tema teosed ilmuvad tol ajal kordus trükkidena, nii et 20.-te lõpust alates kolmekümnendatel aastatel Jäpakrovski on unustatud. Mis siis on Tolstoi romaani ja ka filmi eesmärk, milles seisnes, mida siis Tolstoi näit, kuidas ja mis Stalinile oli sedavõrd sobilik? See ongi just nimelt rahva ja võimu ühtekuuluvusvot, kui backrovski ütleb, et kuidagi midagi sellist ei saa olla. Et võim ja rahvas võiksid mingis situatsioonis olla ühel pool barrikaade, siis Tolstoi, filmi ja raamaturaamat, muidugi enne filmivariandis on see võimalik. Neil on, tuleb välja ühed ja samad vaenlased. Ja kui vaadata mõlemat teost hästi lühidalt, siis seal on üks lihtrahvast tegelane niisukese küllaltki klassikalise nimega, võib-olla kõlab see natukene tahtmatult, selle tegelase nimi on hetka, issand kri asju, niiet Edgaapese ennast mustusega. Kui vaadata Ta varasemaid Vene kroonikas kaid, siis seal võib kohata päris palju taolisi nimevariante. Küllaltki levinud. Kunagine peaminister, Venemaa peaminister, keda ikka tsiteeritakse, tahtsime, et oleks parema juhtus nagu alati enam-vähem sellises sellises sõnastuses Charna mördi k must pesemata nägu, murda lõust. Nii et siin peategelane nimega feid k omoyssebräsju teda bojaaride kiusavad, taga nuhklevad, põgeneb toonimaale vabade kasakate juurde. Otsib tõde, tantsis nisukene, rahva kehastus kuid kui vaadata televastuda, mässab, kellega on tal kana kitkuda, siis selleks ei ole mitte tsaar, nii et ta erineb taolistest kangelastest esile tõstetud kangelastest, nagu näiteks Stepan, raasin võimelianud Pugatšov taansaariga ühel pool rindejoont. Ja kes siis on tema vaenlased täpselt samad vaenlased nagu Peeter esimesel. Need on alk käibemaksuvõtjad, need on riigivargad, need on pahad bojaarid. Kuid mitte mingil juhul tsaar, nii et teda ühendavad Saariga ühed ja samad eesmärgid. Nii et esitab Tolstoi meil Peeter esimest näid, tõmmates paralleeli sellesama Fedkaga sellisena, milline ta ajaloos üldse ei ole. Peeter on hoopis teistsugune. See tema suhe rahvaga, millel ma ei hakka praegu muidugi peatuma, me ju teame, et seesama Peetri linn on ju ehib tatud tuhandete inimeste kontidele, nii et mitte mingisugust armastust rahva vastu, mitte mingisugust teadlikku ühel pool rindejoont olemist siin ju ei ole. Kui nüüd rääkida filmist, siis mis on veel oluline Peeter esimese puhul et seda filmi ei ole ju mõtet muidugi võib analüüsida väga pikalt ja käsitleda, mida me muidugi tegema ei hakka ka, ei ole ju üldse raadio mitte õige koht, kus hakata pikalt filme ümber jutustama. Seda kõike võib ju vaadata tänapäeval see võimalus on olemas. Aga kui mõelda, millised stseenid on nii raamatus kui filmis kuidagi esiletungivad. Filmis näiteks omistatakse ebaproportsionaalselt palju ruumi seenile, mis kujutab protsessid sarjevich Aleksei üle. Seda ajaloo fakti me ju teame. Peeter esimene laseb oma poja tappa. Tagantjärele on üllatav või vastupidi, võiks öelda, pole üllatus kui suurt osa filmist võtab üldse isa ja poja suhete analüüs, kuivõrd põhjalikult näid käsitletakse. Ja kuidas inimesed, me võime seda ette kujutada. Ta ta aastal 37 38 pidid neid kaadreid vaatama, pole mitte mingisugust kahtlust. Millised paralleelid neil võisid tekkida, millele nad võisid mõelda. Millised seosed seal joonistusid välja. No võtame näiteks Peeter oma piinades ikkagi isa tõstab käepoja vastu, isa tapab poja. Son ränd romaanis ja filmis seda näidatakse, kui ränk katsumus isal on täiesti arusaadav, miks ta siis seda teeb? Nišis kaalub üle tema armastuse poja vastu, kuigi kõik need suhted on konfliktseid ja nii edasi. Aga kaalub üle riik, et riik kaalub poja üle. See on seesama, mida me oleme korduvalt näinud. Kui me oleme tekkinud stalinlikust ajast, kasva näitena Pavlik Morozov, siin on poeg, isa täpselt samuti. Poeg reedab isa, sisuliselt määrab isa surma, sest mis on tema jaoks oluline riik. Vot näed, on need sõnumid, mille najal kasvatavad tee nõukogude inimesi ka uut põlvkonda ja loodi see tüüpiliselt Stahlil Nicole ajajärgule iseloomulik atmosfäär, vahekord, inimelu, riik, riigi olulisust. Ja kuidas saab siis, kui Peterni toimis, kuidas saab toimida teisiti? Stalin. Ta ju kadegutseb riigi hüvanguks ja nii aru saada. Peaks olema võrdluses, et selle nimel on loomulikult õigustatud seal ta tappis isegi poja, aga mis siin rääkida kõikvõimalikest trotskistidessinovjerlastest ja teistest. Nii et näidata destaolises valguses Peetrit Tolstoi nii romaani kui ka filmivariandis. Tegelikult õigustab Stalinit. Ta seletab meile lahti tuues näiteid ajaloost, milline on õige valitseja toimimine, see pole praegu otseselt meie teema. Kuid on ka väidetud ja tänapäeva silmas pidades on see ka väga oluline paralleel. Et vaatamata Ta suurele sarnasusele Peeter Esimese ja Stalini toimimise vahel on siin ka üks väga oluline erinevus ja nimelt Peeter, vaatamata oma julmus selle Ta ei hävitanud vene talupoegkonda kui rahvuse taasloomise alust. Vot kus vene rahvas on välja kasvanud, ta on kasvanud välja elanikkonna põhimassist ehk talurahvast, mida ka Stalinit tegi. Stalin ju hävitas 20.-te lõpus 30.-te alguses vene küla vene talupoja ja seega ühtlasi hävitas ka selle ajaloolise alus, mis nakkud toidab, kasvatab rahvust, vene rahvust ja tulemus ongi Nõukogude rahvus. Rahvusmillel puudub ajalooline järjepidevus, olgu väikene kõrvalpõige kõrvalpõige, mis tuli välja praegu vaagides Stalini ja Peeter Esimese erinevus. Aga see aspekt on küllaltki oluline selleks, et kasvõi mõista seda, mis tänapäeval Venemaal toimub. Neid inimesi, kes ju seda riiki oma enamuses kujundavad. Aga veel üks moment, miks Pokrovski seisukohad, tema koolkonna vaated ei sobinud Stalinile? Ei, eks nad on ka Tolstoi käsitluses esitatud hoopis teisiti. Marksistlik kontseptsioon ju lähtub sellest, et ajalugu teevad rahvamassid, seda me teame, vähemalt minuealised inimesed mäletavad. Seega Pole ju ajaloos isiksustel erilist rolli, no on, aga võrreldes rahvamassidega on see ikkagi teised järguline see polnud Stalinile kuidagi vastuvõetav, tähendab ju ka temal pole siis ajaloos erilist rolli. On säilinud üks lugu või pigem anekdoot väga raske õnne siin vahet teha, kas ta toimus, leidis aset leidnud aset. Pole oluline. Aga see on Stalini täitePokrovskile veel kord, kas nad reaalselt kokku said, kas reaalselt see etteheide esitati, võis olla lugu. Kuid see tegelikkust kajastab päris hästi. Stalin olevat öelnud Pokrovskile, sinu üliõpilased arvavad, et Napolion on kook. Nii et vot see on see etteheide prantsuse revolutsioonist, on, räägid massidest ja nende rollist on räägitud alavat Napoleoni tegelikust rollist pole räägitud, üliõpilased arvavad, et tegemist on ainuke koogika. Päris hea lugu. Kui öelda, et Aleksei Tolstoi kirjutas Peetrist sellisest Peetrist, mida tegelikult polnud olemas siis võib ju tekkida küsimus, miks tema romaan oli sedavõrd populaarne. Jutt pole ju mitte ainult nendest hiiglaslikest iraažidest, need ei näita mitte midagi trükite ju vahel raamatuid, mida keegi ei lugenud, tiraažid olid hiiglaslikud. Aga me teame ju ka puunini, näit Tal meil seal oli. Et kuigi puunin peab Tolstoi lurjuseks, ütleb ta, et tegemist oli suurepärase raamatuga. Ja ta ei ole kaugeltki mitte ainus. Ilmselt Tolstoi populaarsus, teos, populaarsus tulemas kuigi peakangelane on joonistatud mitte täpselt mitte vastavalt ajaloolisele tõele siis väga palju tõeseid detaile, suurmeister kirjanik pole mitte mingisugust kahtlust. On väga elavatajat detailide täpsusega kirjeldanud seda ajastu inimeste omavahelisi vestlusi, kõikvõimalikke väikeseid, seigakesid detailikesi. Niiet see oleks võrreldes võib-olla mingi kulinaariavaldkonna näitega väga hästi karneeritud rohkem, mis ripp olla, köige parem polegi. Aga silmale on ilus vaadata. Mis aga puudutab, vist unustasin öelda seda 1965. aasta filmi taastatud filmi siis on originaalist lühem ligikaudu 20 minutit. Nii et päris palju on välja lõigatud. Ja peamiselt on välja lõigatud need stseenid, mis kujutavad Peetri reisi euroop basse. Ja miks nad on välja lõigatud, muidugi tagantjärele on seda väga raske öelda, aga me võime enam-vähem kujutada ette neid motiive. See parandus on tehtud ju Hruštšovi sula ajal ja lääs selles originaalvariandis on näidata no sedavõrd rumalana ja naiivsena et võib-olla lihtsalt 65. aasta raamidesse sa enam kuidagi ei sobinud, aga samas mis puudutab seda suhtumist läänemaailma, siis seal on alles ikkagi kõik need kaadrid mille alusel võib läest mõista kui Venemaa suhtes vaenulikult meelestatud piirkonda keskkonda. Nii et see kõik on filmis alles. Ja veel, mida võiks arvestada, kui rääkida, kas sellest Peeter Esimesest kui filmist siis ta ju ühildub kõikide teiste filmidega, mis tol ajal ekraanidele jõudsid ja mis pidid õigustama stalinliku suurt terrarid või vähemalt looma mingisuguse niisuguse üldisema raamistiku selle õigustamiseks. Ja kui vaadata neid teisi teoseid tollest ajast täpselt sellest samast ajast, siis vast kõige markantsem neist on täpselt samuti kaks seeriat. Ja see on Friidi Ermleri film. Nii et veel kord kahesseerialine, suur kodanik. Selle filmi aluseks sisuliselt aluseks ta ei räägi, Kiirovi tapmisest otseselt, aga aluseks ongi Kiirovi surma ametlik versioon on. Ja seda filmi puudutab veel üks väga huvitav väikene faktikene. Esmakordselt Nõukogude liidus toimus 1938. aastal just nimelt selle filmi eksperimentaalne telenäitamine, nii et 38. aastal juba esimesed televiisorid ja esimene film ida teleekraanidel, siis võisid need paar inimest. Eksperimendi korras oligi see suur kodanik. Ning loomulikult hiljem see oli 40. aasta saab ka Stalini preemia esimese järgu. Natukene sellest filmist, kuna ta on nii oluline ja haak Peeter esimesega. See käsitleb sündmusi ajavahemikus 1925 kuni 34, tuleta meelde, Kirov tapetakse esimesel detsembril 1934. Ja film jutustabki ühes suurest parteitöötajast. Sukelparte juht, kelle nimi on. Ja mängib teda Nikolai Bogol, Ljubov ka tuntud näitleja. Ja kui meil kunagi olid mõned näitlejate nimed, kes olid spetsialiseerunud mängima Leninit ja Stalinit niisugused leivanumbrit siis ma ei tea, kas tema saab, kus on kergem või mitte. Aga on öeldud, et ligikaudu 30 aasta jooksul tuli tal korduvalt kehastada Varoširovilt, nii et tema saatus ju siis mingisugune sarnasus vara sõelaviga. Ei ole eriti lõbus mängida korduvalt, Vorošilovi. Aga sai ikka ära märgitud. Ma ei tea, kas on väga palju neid kultuuritegelasi, kes oleks pälvinud kuud Stalini-nimelist preemiat aga temal on kuus Stalini preemia. Nii et kehastab peakangelast, kes võitleb trotskistid, sinnovjev lastega. Ja nende eesjuhiks on üks tegelane, kelle nimi on Kardašov. Ja jällegi, kas on niisugune juhus? Selle taga on teadlik teadlik hinnang. Igatahes seda rolli mängib ka suhteliselt tuntud näitleja Ivan versenneff. Peamiselt mängis ta küll teatrites, aga vaatasin, tema ei ole saanud mitte ühtegi Stalini preemiat. Võib-olla lihtsalt nii pahade tegelaste mängimise eest ei saa kuidagi preemiaid anda. Igatahes selle šahhovi elu eesmärgiks on siis võitlus trotskistid, sil Noview lastega, niisugune elu eesmärk. Filmis on väga palju dialooge, ideoloogilisi vaidlusi, kogu aeg teeb siis teistele selgeks, mis siis on õige vale. Äia lõpuks šahhov taipab, et ühe tehase direktor, Shalaneks direktor nimi ei tule praegu ei kirjutanud ka üles, ei tule meelde, pole ka oluline. Aga see direktor on igasuguvõsas sotsialistliku võistluse, vastan. Tehasest tahetakse läbi viia sotsialistliku võistluse partei juht, seda saab korraldada, aga see direktor on selle vastu. Ja nüüd Ta määrab selle halva direktori asemele. Kui ikka filmis peab olema positiivseid kangelasi lihtsama rahva hulgast ja naiskangelasi, kuidas siis teised see tasakaal pidi ka nõukogude filmides olema. Ja see on tõeline bolševike Nadia kalistnikova aga selle tõelisse naetajakolestnikova rolli mänginud sooja pseudoRava elulookäik on väga traagiline ja kaugel tõelisest bolševiku ost. Ta on saanud hakkama teoga, millega mitte ükski naisbolševike hakkama ei tohtinud saada. Ja tulemusena 1946. aastal süüdistatuna spionaažis määrata, takse talle 25 aastat laagri vangistust. Ei ja mis on siis selle põhjus, selle süüdistuse ja ränga karistuse? 1945. aastal ta tutvus ühe Ameerika diplomaadi jaksanud heidiga. Ja see tutvus ei olnud mitte põgus ilmselt natukene lähedasem sümpaatia ja sellest tutvuses sündis tütar Victoria. Tütre sünnihetkeks oli täit juba Nõukogude Liidust välja saadetud, pole mingit kahtlust, mingisugune aimdus julgeolekul juba võis olla. Vaevalt nüüd see suhe sai jääda neil kahe silma vahele, kuskil nad pidid kokku saama. Ja ta kuuluta, tee personaks, non grataks, nii et veel kord saadeti Nõukogude Liidust välja. Ja neid saaja ootab last. Ja muidugi ta üritab seda kuidagi varjata, kes lapse isa on. Sest see oleks tähendanud teadagi mida ja järgnevad sündmused ka meile ütlevad, mida see tähendas. Igatahes Fjodor Rova abiellub kiiruga, helilooja Aleksander ja Vanoviga ei olnud väga palju aega seda tausta uurida, aga vähemalt jäi niisugune mulje et siin ei ole tegemist pettusega sooja mitte ei petnud ta ära, vaid oli pigem realsanovi poolne nisuke džentelmen. Samm nõustus aitama nõistus osalema selles varjumängus ja hiljem ka tema arreteeritakse. Ja saab viis aastat laagreid. Kus on kõik selge, 27. detsembril 46 veel kord soja arreteeritakse saadetakse välja köik lähedased sugulased, ka paariaastane tütar koos tädiga. Ja vabaneb ta laagritest alles 1955. aastal. No enam-vähem siis, kui paljud, kes veel elus olid, osad neist hakkasid Hruštšovi sula ajal vabanema. Hiljem on mänginud ka väiksemaid rolle filmides küllaltki sageli, aga enam mitte pearolle. Ja tema tar saab loa emigreeruda, sõita isa juurde, nii et siin ei ole nii, disai, tunnustaks, isa ei teaks. Kõik see on juba teada ja tütar lahkub nõukogude liidus 75. aastal. Ning ja sooja saab loa külastada Ameerikat 76. aastal, nii et sõidab külla oma lapse isale ja tütrele. Ja on käinud seal, kõlas ka pärast tädi surma. Ja valmistus ka ise Nõukogude Liidust lahkuma, nii et dokumendid olid juba sees. Ja nüüd juhtub traagiline lugu, traagiline lugu, millel pole ju ühes seletus tänase päevani. 1981. aastal Üheteistkümnendal detsembril ta tapetakse oma korter päris lasuga kuklasse. Ametliku versiooni järgi niipalju kui tol ajal niisugused asjad üldse inimestele teatavaks sai oli põhjus mingi röövimine. Aga kõik viitab ikkagi professionaalsele tegevusele. Ja pole üldsegi välistatud ka sellised versioonid on käibel. Ta tapeti seoses nii-öelda vääriskivide maffia looga. See on lugu, kus grupp kõrgelt seisvate nõukogudetegelaste lapsi, pojad, tütred, koolid moodustanud mingisuguse organisatsiooni kuritegelikku gruppi, nemad ju valdavalt pääsesid välismaale või said ka kedagi ära kasutada, teada, et viia nõukogudemaalt välja väärisasju ja seal neid realiseerida. Kas neid näitlejanna oli nendega kuidagi seotud või olnud, aga selline versioon on käibel. Nii et sellise saatusega näitlejanna mängis tol ajal filmis suur kodanik sõda, positiivset kangelast. Ja muidugi pärast filmi jõudmist ekraanidele oli ta väga kuulus üle terve nõukogude maa, sõitis siin ja seal ringi, kohtus vaatajatega ja nii edasi. Aga millega see film lõppeb, pähkasele fismiga lõpetab tänase saatega tasapisi lõpetada. Kui täpselt samuti nagu tapetaks kiirav rahvavaenlaste poolt, nii tapetakse, šahhov ja lõpukaadrid on siis sellised, et nõukogude kodanikud tema haual vannuvad kätte maksu kättemaksu rahvavaenlastele. Nii et selline film paralleelselt Peeter Esimese ja teiste filmidega oli ekraanidel 37. 38. aastal ja kui täpselt see köik kirjeldas või mahtus sellesse ajastusse, milles Stalin oli tolleks ajaks juba loonud. Nüüd, kuidas inimesed pidid kätte maksma, kui me nüüd võtame ainult need kaks filmi, kuidas siis tuli kätte maksta nendele kurjategijatele, kes olid tapnud mõned aastad tagasi kiirabi aga need filmis tapsid selle suure parteid. Vot sellele annabki juba otseselt vastuse Tolstoi oma romaani ja filmiga. Peeter esimene tähendab paralleelidega ja väikeste kõrvalpõigetega võikski täna lõpetada, et juba järgmine kord vaadata, kas veel jääda Aleksei Tolstoi juurde või juba liikuda siit edasi ja valida mõni teine kirjanik, kes meil paiguta selle suure teema Stalin ja kirjanikud raamidesse.