Tere hommikust, Eestimaa suve juurde kuulub alati ka suvemuusika. Sel aastal siis näiteks laulupidu, praegu Tartus kestev festival Klaaspärlimäng homme Pärnus algav Järvide suveakadeemia, siis juba Saaremaa ooperipäevad ja nii edasi ja nii edasi, mees ja jõua igale poole. Samas ei oleks seda kõike ilma heade esinejate ja eriti uhked oleme meie, eestlased, siis kui saame mõnel kontserdil kuulata kedagi, kes on ühelt poolt väga oma aga teiselt poolt ammu oodatud ka maailma suurtel kontserdilavadel. Ja üks sellistest inimestest on täna ka jutusaate külaline, mina olen Margit Kilumets ja minu külaliseks on fagotimängija Martin Kuuskmann. Tere hommikust. Tere hommikut. Sa oled üle poole oma elust elanud mujal, mitte Eestis, aga sa sätid oma asjad ikka nii, et sa mõne aja tagant saab jälle siin kodu-Eestis kontserti anda. Miks see sulle nii tähtis on? No esiteks, ma olen ju enam kui Mul on enamik minu sugulasest, on, on ju siin kodu jääb ikka Eestisse, see on veidi melanhoolne, aga, aga nii ta on, ma olen 19 aastat elasin Eestis, nüüd olen 24 aastat veetnud võõrsil nii-öelda kuigi see võõrsil mul kodu koduks muutunud. Aga ema ja tädid, onud, onu täditütred, kõik on kõik, on siin ja õed-vennad muidugi. Nii et ja sõbrad lapsepõlvesõbrad. Et miks, miks see, kuidas saab seda unustada? Ma pean siia ikka tagasi tulema ja, ja loomulikult meil on siin, meil on siin head orkestrid, kus on mul väga palju sõpru, kooliaegseid, sõpru, nii et seda tuleb alles hoida nii hinges kui, kui, kui lihtsalt aktiivses tegemistes reaalsuses. Et siia on alati hea tagasi olla vähemalt korra aastas. Sa tulid nii, et jõudsid käia ka laulupeol, vähemalt kaks päevas olid seal koos oma perega. No kuidas, millised emotsioonid olid sinu lastel, kes tegelikult on ju sündinud juba mujal? Ja emotsioonid tead ega ausalt öeldes natuke kartsin, et kas lapsed peavad vastu. Me võtsime alguses teisele päevale pileti, et sõnas hakkab kell kaks ja lõpeb kell kaheksa, nad ei pressi üle. Aga Neeme Järvi ütles siis mulle, sest ma olen temaga palju kontserte. Nüüd ütles Martin, et peab, ei, peab ikka proovima sõnad, lapsed peavad seda nägema. Ja, ja oleks ema seda maas. Vahepeal peab lapsed, paneme magama, mis, mis sa räägid, need. Aga nad pidasid vastu väga hästi ja see oli erakordne, me jõudsime sinna muidugi inimesi oli seal vähem kui teisel päeval. Mitte mitte palju vähem, aga oli vähem. Aga lastele kohutavalt meeldis. Me päris lõpuni vist ei olnud. Me läksime natuke varem ära peale mitmeid lisalugusid Tõnismäe poolt ja mis olid lihtsalt fantastiline, fantastiline elamus, neile on näha, kuidas kõik miljonise eesti hing tõesti on, siis laulab rahvas ja kuidas, kuidas me kõik koos teeme nii. Ja kõndisime sinna ronka ju kaasaja kõndisime siis tagasi ka. Et minu minu kuue, üheksa ja 12 aastane komando, need kõik kõndisid koos ja, ja see oli väga vahva, erakordne elamus. Ei kujuta ette, kui tund aega tund aega tagasi kõndida keset ööd, valge öö rahvast murdu, igal pool seda ma ei usu, et nad unustavad iialgi. Eksamit ja sa oled neile pannud sina ja sinu abikaasa tegelikult ka väga ilusad eesti nimed. Et pliisi Villem ja Oskar. Ja ja just lõhe lühidalt siis Liisi Annelis Oskar ja, ja valjem. Villu. Kas see oli üldse kõneks ka, et, et lapsed, kes on tegelikult sündinud Ameerikas, et kas panna neile siis lõpuks sellised rahvusvahelised nimed või ikkagi hoida kenasti kodueesti poolel? Minu naise nimi on Tiiu. Nii et miks hakata üldse mõtlema seal mingeid rahvusvaheliste nimede peale, kui mu naise nimi on Tiiu, tema nimi on Eesti rohkem Eesti Eesti parasjagu minu oma. Nii et, nii et las nad punnitavad meie eesti nimesi öelda. Noh, eks kogu aeg pean selgitama, kuidas, kuidas täpselt kirjutada ja Oskar on ka, aga mitte Tseegaja Annelis ja kahe, kahe kahe i'ga. Jaa jaa. Et seda seda annab, annab teha, aga, aga kui visalt visalt ajada asja, siis kunagine kohale ei jõua nende elu läbi akna pealt seda selgitama. Aga Eesti Eesti nimed on head, ilusad ju. Sa olid üsna noor kui sa Eestist ära läksid. Ja sa oled väga noor, aga siis olid veel noorem. Miks see, miks see kunagi nii läks? No kõik algas muusikakeskkool viimasest klassist. Ma olin seal. Seal toimus konkurss. Võeti viis õpilast otsa koolist, muusikakeskkoolist, Ellerist konkursi ja siis lõpuks sai kamba kokku otsa kooli ja muusikakeskkooli vahelisest vahe sealt nendes koolides kokku. Ja sealhulgas oli ka Madis karja, Aleksandr Hännigeenin, kes mängivad nüüd ERSO-s ja Lauri Sepp tegeleda ja üks meist. Eks meist Aarne Saare väljend nüüd nüüd on mujale siirdunud Eestis aga ma muu eriala peale. Terviseks vat natuke suu kuivama, eks ju, palav ilm. Ja ja me olime seal konkursi alusel siis inglise keele ja mängualusel valiti meid välja ja kõik toimus kuidagi väga ruttu ja veebruarikuu 1990 veetsime seal Californias, igaüks oli oma erineva pere juures. Ja, ja mina olin vast neist kuidagi kuidagi juhtus, et ma, mina olin see, kes vastasid rohketele küsimustele, seal kommunime klasside ees keskkooli, sest me olime, olime nagu alati katse jänesed, kes tulid, kas küsiti, kas telefon on Eestis ja kas tõesti, kas jääkarud on sõna otseses mõõdukas jääkarud liiguvad mööda tänavaid ringi ja ja mida me sööme ja sellised küsimused? Ja mina siis oma perele soovitasin, et võiks minna vaatama kohaliku ülikooli seal viimase nädala sees veel viimasel päeval seal olemas. Et võib-olla astun sisse ja nii ta läkski, siis ma võtsin oma fagoti kaasaja ja see kohalik fagotiprofessor juhtus olema sarnases leitseni Brüsselis. Ja ka dekaan oli seal, nii et et kuidagi väga hõlpsasti läks see asi ja, ja äkki olingi sees, mind võeti sisse täisstipendiumi alumise alusel ja muidugi muidugi see ei olnud nii palju raha minu kogu õppimise tasumiseks. Minu minu väga hea pere, kes mind aitas, kellega ma olen siiamaani nagu hostamovi, siis olen väga hea, heades sidemetes Pežees nende nimi ja ja nemad aitasid mind siis veel rahaliselt välja, nii et oligi rohelisi otsinud või martsis, jõudsin tagasi ja viie kuu pärastlõunani juba tagasi Ameerikas õppimas ja see oli nõukogude ajal 80. aasta, kuidas nii kiiresti see läks, sest kõik perestroika, kõik oli, kõik oli palju lahtimiseks muutnud. Ma arvan, et praegu oleks raskem olnud kõik testid ja kõik, mis seal pidi ette taha tegema, neid jäi mul ära. Sind vaadates ma kujutan ette, et see oleks nii või teisiti ei läinud, et Eesti oleks ikkagi igal juhul sulle ühel päeval kitsaks jäänud, aga nüüd sa läksid ära, enne kui see Eesti üldse kitsaks jõudis jääda. Ja, ja kes teab, võib-olla ma ei tea, võib-olla, kui ma oleksin Eestis maid asutatud, ma ei tea, kas ma oleksin isegi muusikana jätkanud kes teab, aga ma olen, ma olen väga õnnelik, et ma jätkasin muusikuna, sest sest hingena Ma olen hingeliselt olemas. Täiesti. Me oleme täielikus suguluses minu eriala, mina. Kott on niisugune pill, mida ma kujutan ette, väga suur osa raadiokuulajatest isegi ette ei kujuta et nad mõistavad, et saab olla väga kuulus pianist ja sellega rohkelt raha teenida ja viiuldaja, aga kuidas saab fagotimängijana kuulsaks? Kõigepealt tuleb sulle soovitada, et noormees või neiu hakka õppima fagotti ja seal seal sisanud endalegi kohe soovitud selle kella soovitate, siis tekib kohe küsimus, et miks, aga Muldeckis Riho Mägi omal ajal meie legendaarne tuuba professor soovitas mulle fagoti õppida, mina olin klarnetimängija. Ja, ja mis üsna hea ka omast arust jaga, malevat pikk olnud ja Eestis olevat fagotimängija väga vaja, võta näpust, nüüd ja ja eks ma hakkasin siis Bagotijatena ja eks nendele soovitajad ega, ega, ega mängijadki ise ei tea. Muusikud ei arva eriti, kes õpivad, ütleme teisi pille. Et kas minna fagoti, ütleme see ei ole esimene film, mis sulle meelde tuleb, meelde tuleb ja ja, ja tõsi on, et paljud, paljud ei tea, inimesed ei tea sellest teha, aga nüüd see on plussiks ja miinuseks. Minul on see plussiks selles, et ma tellin tõesti palju kontserte heliloojatelt jaa, jaa. Ja ma leian, et ma saan enda seal ennast selle pilliga äärmiselt hästi väljendada, sest pilli amplituud on väga suur neli oktav pool klaveri põhimõtteliselt. Ja Ma võin mängida väga-väga palju, et see vaieldav vaieldav valjult, sest kui sa hakkad seal trombooniga võrdlema, siis on, siis ei saa, aga ma saan ka väga vaikselt mängida. Ja iga igas Oktovi dünaamiline skaala umbes sama mida ei saa näiteks flöödi kohta öelda. Nii et. Ja siis, ja siis teisest küljest, et ütleme, kui ma. Ma pean, kogu aeg käib, selline võitlus aina vähemaks läheb õnneks minu kasuks. Et kui, kui teatakse fagoti, siis öeldakse jah, aga meil on orkestris oma fagotimängija olemas, et, et tema mängib kontsert minu, minu, minu, minu, minu, kas minu mänedžer või mina ise ütlen siis bastionil najaga, aga, aga kas kas, kui tuleb, kuulas viiulimängija või hea, ütleme, solist viiulimänge, kas, kas siis öeldakse, et kontsertmeister mängib väga ei ole niiviisi, et see on minu elukutse ja ma teen seda teistmoodi, kui ütleme, teised orkestris fagotimängijaid, kes on ka väga võimekad mängijad, aga nende nende tee ole ütles, ütleme siis viinud neid erialad ei ole neil viinud kõrgustesse või sinna ütleme need nendesse, sellesse raskustasemesse, mis on, mis on vaja solistina Eda esile tuua, sest kõik, mis modellina helilaadalt on, on ütleme, sellised maratoni taolised teosed. Sest ma tahan siiski tõestada, et selle, selle pilliga on väga palju võimalik teha. Ja, ja, ja, ja millise, millise eriliste omadustega miljon. No äsja just oli Tartus festivali klaaspärlimäng kontsert, kus tuli esiettekandele siis Ülo Krigul spetsiaalselt sinu jaoks kirjutatud teos. Tundsid sa, et see on sinu, et see on sinu selles mõttes, kui panna rõhk sõnale sinu. Tead ja ei. See on minu jaoks mulle kirjutatud. Aga peale kontserti mulle loomulikult. Mulle mulle meeldib väga laval olla, mulle meeldib esitada teoseid, olgu see siis Mozart või, või Krigul või tüür, kõrvits. Aga see saab minu minu teoseks, kui ma olen seda nii-öelda minu tehases, kui ma seda mitu korda esitanud, sest sest peale esimesse esitust ja, ja Ülo kirjutas Ülo Krigul kirjutas fantastilise teose. Ma suutsin ma mulle kunagi delt ei meeldi, kohe oma oma esitas, kuulata, järgi, kuulata, siis, aga meile kuulasin natukene ja muusikaliselt on see väga-väga tugev teos. Ja. Ma arvan, et mul läheb veel üks paar kolm korda selle mängimiseks, et ma tõesti tunnen, et see on nüüd minu, sest sest peale ikka peal ma olen üsna kriitiline oma mängus ka mis on mis, kas hea või halb olla, aga noh, mina võtan seda positiivsena. Mõned koha muudaks ärana, et aga mulle ei meeldi mulle meile need etega taha, mängin ja kuulan enne esitlust, et kuidas on, et kas viimisel oma mängu enne ära, ma tahan teen orkestriga, siis kuulan. Et ma selline perfektsionist ka jala, nii et jah, see on minu, aga, aga ta saab veel minumaks. Kas see on ka võimalik, et, et üks asi jääb seisma, et Ülo Krigul kirjutab teose Martin Kuuskmann mängib selle ükskord uhkeski ärasel klaaspärlimängul ja ongi kõik, et mitte keegi mitte kusagil maailma otsas ei taha seda rohkem kuulata ei telli, ei kutsu, jääbki tolmuma kusagile kappi. Võib küll, aga Ülo Krigul, aga seda asja ei juhtu, sest see on, see on suurepärane teos. Ja samaga Tõnu kõrvitsa ja Erkki-Sven Tüüri ja Tambergi ja ja teiste kontsertidel. Mul on ka väljas välismaalt kirjutatud. Ma, ma küsin, mina küsin helile vaatajat, kes mulle eelkõige meeldivad võimule pakutakse Ühte meeli, kellega mul on mingi seos või kellel on minuga mingi seos. Nii et ma niisama puhtalt Sõhust võtta heliloojad, sest, sest no kahtlemata peab mängima, kui me ütleme, kui ma ei oska sellest teosest muusikalist iva välja välja võtta. See on minu viga, see ei ole mitte helilooja viga, ei tähenda, kui halb või hea see teos on. Ütleme siis juba, kui halb see teos on, sellest peab ütleme siis saia tegema. Aga, aga mul ei ole sellist sellist asja veel ette tulnud ja ja, ja ma teen neid kontserte, mis mul on kirjutatud. Ma mängin palju. Ma näen, et mul tuleb see aasta mitu korda ta näiteks tüüri kontserdi ja näeb ja ma olen teinud kõrvitsakontserdi palju, loomulikult on teinud Dambergi. Ja, ja nüüd ma hakkan kindlasti Grigori kontserdi palju tegema. Sest see on seda väärt ja Krigul ise on ka Ülo on väga-väga tegev noorema põlvkonna helilooja. Nii et ma olen ainult ainult tähti taevas, nii et see on äge. Sa ütlesid, et sul peab olema mingi side selle heliloojaga, et sa pead teadma, et ta on hea noh, näiteks nagu tüür või Tamberg. Aga Ülo Krigul ikka seob sind hoopis kummaline seik ka, et tegelikult olete koos õppinud ja nüüd elab Ülo selles samas majas, kus sina sündisid. Sealt jaanis oli. Ja see on, see on üsna. See on jah eriline, sest vaatan kaks, heliloojad, Krigul ja kõrvits. Mõlemad elame, oleme. Me oleme need, mis ühe tänava poisid, mis selle raamatu nimi oli. Pal-tänava poisid tänava tee tänava nimi oli Vana-Pärnu maantee tänava poisid. Nii et mina kasvasin üles ja Vana-Pärnu maantee kolm Nõmme muusikakooli vastas mu ema Ella kuus, ma lõpetan seal kauaaegne klaveriõpetaja. Ja, ja kasvasin üles selle esimesed kuus aastat oma elust, nii et. Kriguli pere ostis selle maja siis 86. aastal. Ja kui mina, mina läksin sealt majandust ära kuue aastasena, siis Ülo kolisime sisse seitsmeaastaselt ja elas seal, ma ei tea, 20 aastat, nüüd on muidugi mujal oma omapäraga, aga jah, me seome sama, meid seob sama aed. Tema voodi oli samas kohas, kus minu voodi oli. Ja, ja mõlemas aias käis Tõnu Kõrvits mängimas, siis ta käis vist Ülo juures, seal ta käis hiljem juba õlu joomas, magame, aga minu juures käis lihtsalt mudelautodega mängimas ja nätsupaberid autode vastu vahetamas ja ja väga vahva oli ja kujuta ette, mõlemad on mulle kirjutatud, millised, millised fagotiteosed ja ma olen ja täna on mu lapsepõlvesõber sõna sõna kõige otsesemas mõttes. Ja Grigoliga Me Grigorjev ja nemad ja meie minu vanemad peavad 11 väga hästi, nii et see on Eesti on väike koht, aga, aga vot sellist sellist seika, et jagada lapsepõlvemaja sõna tuleb väga harva ette. Kui sa seal nüüd käisid, kui palju, milliste detailideni sulle asjad meelde tulid? No ma, ma olen väga pettunud, et nad on kõik seal, muud nendega, mitte midagi head on. Majamuuseum ei ole minu voodit jätnud samasse kohta heina, nad on väga kenad inimesed ja, ja Krigulid siis? Jaa jah, sest ma ei olnud seal käinud alates viimane korduma. Heitsin pilgu sinna sisse, oli 77 aasta. Ja kuigi ma olen seal käinud mitu kordamööda mõele lihtsalt tahtnud kella helistada nad, aga kuigi nad ütlesid, et uks on alati lahti, oleks võinud seda teha. Aga, ja kujuta ette, kuueaastase puhastuse poisina mul oli kõik meeles, kus olid, kus olid ukse isegi korranud, seinad on sinna vahele ehitatud ja, ja ega nad nii palju muutusi kajanud teinud. Aga, aga täpselt see koht, kus mul isa õpetas saapapael kinni panema, et siin sama lastele. Ja kus oli köök ja kus oli kus oli WC ja kus oli vann ja see vann on ka veel alles, aga sa näljased? Ma mäletan, roheline manni siiamaani roheline. Ja lehtla ja, ja noh tead ja sellest sai uue loo isegi kirjutada. See kire Ülo, kuuled vä? Sa kirjeldad seda nii südamlikult ja, ja peaaegu et väikeste detailideni, aga nüüd kindlasti mina ja võib olla ka mõni kuulaja, ootaks kirjeldust sinu praeguse kodukohta, mis on, on noh, tuhandete kilomeetrite kaugusele kindlasti hoopis teistsugune, kus sa elad nüüd? Ma elan nüüd Washingtoni osariigis, mitte siis aga Washingtoni osariigis. Palju mõtlen, ma elan Kanadas. Aga tegelikult ma olen nii-öelda Vashingtoni või tähendab Vancouveri eeslinnas. Aga ma olen Ameerika poolel, ma olen 160 kilomeetreid Seattle'is, põhja pool ja 40 ütleme seal 52 kilomeetrit, ma arvan täpselt. Sest see on täpselt sama kaugel, kui Tallinnas konda sõita, kus on meie maakodu? On Vancouver. Nii et ma olen umbes 300 meetrit siis ookeanist, vaiksest ookeanist ja, ja poolteist kilomeetrit Kanada piirist Vashingtoni osariigis, selline väike linnakene ja me kolisime sinna Manhattanile. Noh, sõna otseses mõttes mõne aatomi keskelt, kus meil oli ühes plokis, elas rohkem inimesi, kui meil kogu kogu selles väikses Playni linnas elab kokku. Ja see on tõsi. Aga koht on väga ilus ja ma olen ümbritsetud lennujaamadest Vellingamilina ja siis on Vellinga, mis on, mis on umbes kaks, 20 kilomeetrit, 25 kilomeetrit. Selline Tartu-suurune linn ja, ja Vancouveri lennujaam ja seadle lennujaam ja eks, minu elu on palju seal, see on palju reisimist oma, iga, iga kuulend on kuskile. Nii et. Ma ei ole tähtis, kus ma elan, aga on tähtis, milline mu kodu on ja kodu on ilus ja mul on väga, väga ilus pere. Ja, ja, ja mu pere ja mu naine on väga ilusa kodu teinud, nii et. Ja ma aitan omalt poolt kaasa, nii palju kui saan. Su naisel on ka tegelikult Eesti juured, eks ju, kuigi tema on ka sündinud, siis Kanadas hoopis. Ja mu naine sündinud tegelikult Montrealis, aga, aga üles kasvanud Vancouveris. Ja kuidas see siis juhtus, et kaks eestlast kusagil kaugel kodu Eestis teineteist leidsid? Ei leidnudki kodu Eestis, kodu Eestis, Me hakkasime Korameerima aga, aga saan eraldi, et see on ohtu jutt ja jaa, aga me saime kokku 89. aastal, kui ma laulsin eesti poistekooris. Või see oli, kas tuli RAMi poistekoor seal? Ei, ta oli ikka eesti poistekoor, sest ma alustasin RAMi poistekooris, mis mulle äärmiselt palju andnud, ma pean ma alati tänameno laulusest, sest tänu tänu sellel koorile ma sain. Mul jälle tehti hääl lahti, sest sest lauluhääl on väga tähtis fagotimängud. Aga tagasi minnes me olime reisil kontsertreisil. Ja üks peatustest oli siis Vancouver ja kliinodel sa pead terror ja seal ma nägin peale kontserti. Nägin oma siis tulevast naist, selline väga kena blond tüdruk rääkis telefoniga fuajees just nende fuajeed, kui meie läksime siis kohalike eestlastega suhtlema, minul olema omas mage oli seljas ja ja, ja silm nagu peatas tüdruku peal ja, ja siis ma vaatasin veel tagasi korra ja, ja tema vaatas mind ka ja pilgutas talle silma. Ja väga ja üsna see kõlab küll niiviisi väga akadeemiliselt, aga see oli selline väga väle ja, ja oma omaarust oli, oli küll, ma tegin nüüd hea lüke. Süda tagus linnast välja ja ma kohtusin temaga siis mõni hetk hiljem kohtasin temaga fuajees ja me saime kolm mahtu niiviisi üksteisega suhelda ja meid meist sai siis tingimuste minust said siis. Kirjasõbrad, mis mina polnud mingi eriline, eriline kihase vormis, mis kirjutama olin, ma ei ole kunagi saanud, mu ema võib seda tõestada. Ma ei ole kunagi kirju. Eriline kirjutaja olnud, kirjade kirjutaja, aga siis püüdsid siis ja sünnipäevakaardid ja, ja jõulukaardid jaa jaa. Paar kirja, aga tead, ma läksin ja siis ma läksin, et ma olin kaheksa kuu pärast on juba Ameerikas ja siis oli telefon. Aga siis oli ka teine teine komplikatsioon on mul tuli, mul tekkis seal tekkis Ameerikas tekkis tüdruksõber ja kuus aastat niiviisi ja siis oli seal kadedus ja, ja, ja ma ei saanud nii vabalt siis oma oma tiiruga suhelda. Ja Tiiu tekkis ka oma poissõber ja ema nagu talle öelnud, et see on väga hea, sest see oli nagu nagu säilituspank minu jaoks. Et. Mäng et siis 96. aastal, kui Tiiu oli siin tantsupeol oma Vancouveri kilblastega, siis siis me saime jälle üksteisega kokku ja minu, minu kallis onutütar Sandra, ta andis ta andis meile oma korteri, mis oli siis väga hea meerimise alus ja, ja 10 kuud hiljem olla. On vaja, me abiellusime, siis oli, eile tähistasin oma seitsmeteistkümnendat aastat. Tähistasite Me käisime. Ma tõin siin, nüüd hakkas, ma saan reklaamida, ei, ei saa, me käisime väga heas restoranis Rataskaevu tänava, Rataskaevu tänaval ja see oli 16. maja. See oli väga hea restoran. Kuidas sinu rändava eluviisi juures on üldse võimalik ühte abielu 17 aastat niimoodi üleval hoida, et, et ta peab ikka väga mõistev olema, kui sa oled poole oma elust lennukis? Minu minuga seoses tuleb leid, tähendab ma pidin leidma väga-väga arusaadav arusaaja inimese, sest kuna ma olen tõesti palju ära siis ta on. Tiiu on äärmiselt toetav elukaaslane, ma olen väga-väga head sõbrad. Ja. Me oleme siiamaani väga armunud. Nii et. See kõik mängib kaasa kanna Ma tead, meil on kuidagi, ma arvan, mul on kuidagi lihtsalt saatusesse. Sest see on see, kuidas läks 89. aastal, kuidas me kohtusime ja jälle saime kokku. Ma ei ole selline tähtede seast seest vastuse otsija aga see oli küll midagi, mis on saatuse poolt kokku määratud, sest 17 aastat on pikk aeg, ise ta ise leidsime ka seda eile kujuta ette, 17 aastat, aga no vaatame, me räägime, vaatame veel 17 aastat 70 aasta pärast ja siis arutame, kuidas 34 oli. Kuidas su abikaasale meeldib, Sting, meil oli plaanis mängida, me kindlasti mängime ka mõnd lugu, kus sina mängid fagoti, aga mitte praegu. Ja et siia vahele võiks kõlada üks lugu Stingilt ja mis ja mis see võiks olla või miks see võiks olla Sting? Sting mulle alati meeldinud, sest ta on väga ta neiu, eriti mitmekülgne muusik. Ta ei ole kunagi ütleme klassikaline muusik olnud, aga mis on, kes ja mis on klassikaline muusik, siis ta on lihtsalt. Ma püüan ka oma klassikalise muusika on nii mitmekülgne olla kui võimalik. Aga Sting on oma omalt poolt on lihtsalt, ta on niivõrd palju saavutanud palju erinevat muusikat, alates pungist kuni kuni seal Inglise rahvusrahvalauludele nimi ja seal vanade pillidega mänginud. Rock. Mul on lihtsalt väga meeldib ja ma loodan temaga kunagi kunagi ka koostööd teha. Ja, ja, ja ma ei välista seda. Loomulikult kõik on võimalik. Aeg. Kõlagu Systing ja lool on nimeks inglise men in New York. Me võime ju siinkohal tõlgendada seda nagu eestlane Manhattanil, umbes nii. Eestlane pleemis. See oli Sting täna stuudios Margit Kilumets ja fagotimängija Martin Kuuskmann. Kuidas üldse kaasaegsesse muusikasse ses mõttes suhtuda näiteks sinu telefonihelin, kasse on oluline, mis, mis sealt tuleb, mida sa iga päev kolm, neli, 30 40 korda pead kuulama. Et kas mõnikord ajab närvi ka näiteks see, mida sa kusliku bussis kuuled vä? Närvi ei aja, aga, aga põhiline on see, et ma seda kuulen. Et mul ma tegelikult tahtsin. Ma tahan tegelikult puuduta seda. Tõnu kõrvitsa puudutas oma laulupeolt. Ma võtsin selle. Lindistasin üles, ma tahan seda oma erinevaks panna. Nad kui puudut, kui ma ei kuula, vähemalt vähemalt see on puudutanud. Aga ei, ma tahan tõesti seda teha, aga eks ma vaatan, kuidas sellega läheb. Telefon, kui ei saa vastu võtta, siis siis helistan tagasi kui kuule. Vähemalt annan puudutada, saanud. Milline on fagotimängija kutsehaigus? Ma olen aru saanud, et viiulimängijatel näiteks ikkagi see vasak põsk näiteks ja vasak õlg ja et, et on et igal sellisel pillimängul on oma mingid kitsaskohad, mis, mis võivad professionaale ohustada. Sa ütlesid, et see on seotud lauluhäälega näiteks see, kuidas sa mängid. Esiteks, fagoti on oma registrilt, on on väga sarnane inimhäälele. Ja, ja siis minnes minnes Me mees hääles kuni kuni naishääleni, ütleme seal aldi registris, nii passiskunjandi registreni ja ja, ja selles mõttes on ta eriti veel Ütleme meelepärane, siis inimesena meeldivalt üllatunud, kui nad kuulavad, et kui nad tõesti nii ilus pill, et ja mul ei ole veel keegi tunneldad nii kole hääleni koleda häälega pill, miks sa, miks sa mängid seda? Võib-olla mõtlevad, lihtsalt, valetavad mulle küsima nende käest üle küsima. Aga. Mis see küsimus? Et mis on fagotimängijate kutsehaigus, et kas midagi sellist on, mida sa väga hoidma pead enda juures et. Tead ma arvan, et inimene peab või muusikavennad ennast lihtsalt vormis hoidma, sest pillimäng ja ütleme viiulimäng või, või, või ükskõik mis mängu sa teed. Klaverimäng, see on omaette sport, seistud ühes asendis kaua aega või seisad ühes asendis kaua aega ja, ja ütleme, viiulimängijatel on väga ebaloomulik, asend on vasaknoole, ütleme olenemis käega, mis, kas meie vasaku parema vasakukäeline, aga enamus on vasaku käega b viiulit üleval. See on väga ebaloomulik vioolat. Nii et, et peab ennast vormis hoidma ja ma jama. Rõhutan seda eriti oma meistrikursustel ja kui ma teen mingeid loenguid või et ja ma ise hoian, tean seda, ma pean ennast vormis hoidma mingi kutsehaigust, ei ole jama. Ma ei usu, et mul seda ka tuleb. Ma ma loodan, et mul ei tule, aga noh, kunagi ette ei tea. Aga peab ennast kehaliselt heas vormis ja sealt hoidma. Ja mitte seda, et sa pead seal kangi kangutama või, või hantleid tõstma, aga lihtsalt ütlema, käima või, või ujumas käima või tennist mängima, midagi lihtsalt peab peale oma keha teadma oskama, kuidas liikuda. Mul on praegu lihtsalt tegelikult mul vasaku õlaga probleem, aga see on mul ujumisest olnud, mitte pillimängust. Aga, ja mul ei ole, mine ette mingeid probleeme. Sina oled fagotimängu toonud ka ühe sellise teistmoodi joone, nii palju kui sellest, et sinu esinemisest on kirjutatud, ma ise küll ei ole, mul vähemalt ei tule meelde, et oleksin sind laivis mängimas näinud. Et sa teed sellest nagu etenduse, see sinna juurde kuulub ka selline meelelahutuslik pool, et sa ei seisa lihtsalt nagu nui laval ja ei mängi oma lugu ära vaided, täitsa proovid inimeste meelt lahutada, neile mõjuda, et olla ikkagi nagu esineja, mitte mitte lihtsalt vahendaja. Tegelikult võiks järgmine proovida nuiana lihtsalt lava sees oleks, see oleks eriline etendus. Kartulinuiana ja mulle meeldib rahvaga suhelda ja, ja, ja ma tegelikult isegi ootan, et saab lavale, saab sest võta neilt küsida isegi neid küsimusi ja tihti juhtub seda kontserditel, mitte sümfoonilise kontsert, kui ma teen, olen kontserdi solist, aga kammerkontserditel või saelus? Mata sõna otseses mõttes küsin neid küsimusi ja, ja kui ma mängin midagi väga, midagi väga keerulist. Ma juba hoiatan neid ette, et ärge muretsege, et mul on isegi kui ma lähen punaseks, see ei tähenda, et mul on halb olla. Et ärge abistage, kõik on korras. Rahustavad inimesed maha, sest noh, tegemist on puhkpilliga ja meie läänepunaseks või kael paisub ja veenid tulevad tulevad kaela pealt välja ja. Aga, ja see suhtlus on väga tähtis, sest muusika on, kõik suhtlevad. Me kõik suhtleme muusikaga, aga siis, kui ma arvan, et inimesed tahavad kuulata, mis on, mis on selle artisti seal ka sõna otseses mõttes keelamine milles nad piletid maksavad kena kuulama, siis tulid. Aga kõik on suhtlus ja kõik, kõik on kontsert, ütleme ja kõik on nagu show ja ma ei tee seda show, varas, ma arvan seal sellepärast, et ma olen selline inimene, mulle meeldib suhelda. Millal Eesti inimesed sind jälle laval näevad? Ma saan aru, et homsest sõidad Pärnusse ja siis on esimene võimalus näha Martin Kuuskmanni fagoti puhumas mitte nagu null. Mu no mitte nagu, no ei, no ma, ma olen, ma olen küll, ma olen Paavo Järvi orkestris, seal Pärnu Pärnu festivaliorkestris seekord Mojasse solistina elas, aga ma olen Moden, Maarika Järvi ka, teeme, teeme kammerkammermuusikat ja, ja teiste teiste väga heade muusikutega seal. Aga ütleme siis solistina maast on jälle Eestis üles. Kolmas neljas viies oktoober Tallinna kammerorkestri, kus Mozarti Hummeli fagotikontserte. Ja mingi väike plaan oli sul teha ka Eesti muusikaauhindade jagamisel Tõnu Kõrvitsa puudutusest. Miks lobiseb? Ma lobisesin väljak, Tõnu seda veel ei tea. Ülo ja Tõnu kuulavad, saavad teada, millega nad peavad tulevikus tegelema, sest see oleks tõesti väga ilus fagoti, seda puudutas teha. Ja mind paluti, paluti esimesel oktoobril televisiooniauhindade jagamise või Eesti, kas see on Eesti muusikaauhinnad, midagi sellist peas on, see on väga väärt väga väärt üritus. Ja ma olen mul mulle väga meeldib, pakkusid seda mulla ja, ja eks ma midagi toredat seal teen ja. Kui sa mõtled oma tuleviku tuleviku peale, et ma saan aru, noh, neljakümnendates mehe käest ei ole mõtet küsida, et mida sa arvad, et kui sa nüüd vanaks jääda, kas sa siis Jakrosel seda küll. Jah, et kas sa veel jaksad seda fagoti puhuda, aga ikkagi mingisugune perspektiiv, mingi tulevikuplaan kindlasti su peas idaneb, mida sa veel tahaksid? Ja tead, ma ei ole, ma ei ole nii, ütleme nii kaugele plaane seadnud, ma tahan kindlasti jah, ma tahan. Mul on bossalova näiteks, ma tegin seal so Pärnus ja ma tahan, mul on mitmed plaadistus, ideed, see on kergema muusika vallastes bossanovad selles selles teha ekstra ekstraplaat ja, ja ma jään kontsertartistiks veel vähemalt. No veel vähemalt 10 aastat. Aga mulle meeldib väga õpetada, nii et eks näe, elu näe, mis toob, ja kontserdid ja kontserdid näitavad ja, ja, aga ma, ma siiani veel vähem vähemalt 10 aastat lähen täis käigus edasi kui, kui sooloartistina ja õpetajana ja ärimehe hinge sinus ei ole või ärimehe hing, no tegelikult, eks, eks muusika on ju ka äri ja kuigi ma olen oma agendid ja oma mänedžer siis ilma ilma oma initsiatiivita ei ole ka neil tööd. Nii et tehti maaden, seal on ise oma lepingud, kui, kui ma juba tean, kellega on tegemist ja siis ma ei pea, siis alati ei ole vaja neid oma oma management'iga agentuuri poole suunata. Ja nad mu agentuure teavad seda, seda nad, nad on seal, aga okei. Nii et tegelikult tegelikult ma kõige esimesena proovisin sana sees minna, ärindus toppima, aga kolmul, kui nad küsimuse küsisin, kuidas sul mata on, kuidas matemaatika nagu ma ütlesin, et mul on kolm pluss, aga ma eriti proovinud ka seal õppida matemaatika, ma sain lihtsalt läbi sai siis nad arvasid, et parem kui muusikuna jätkena ja neil oli õigus, sest sest nüüd ma jätkan muusikana ja ma teen oma muusikas ikka ärindus, seda siis on tähtis, muusikat peab oskama. Seal ütleme, ärinduses või, või võipesasid teha, sellepärast see on üks-ga lepingu pesesse Music pesas. See on väga tähtis. Sest kui sa ei oska oma oma oma elu või või rahaasju korda ajada, kui soolamuusik, kunstnik, kui artist siis on siis on neil tõesti väga abi vaja ja, ja, ja võib lihtsalt plindris sõja ajal, aga mul sellist situatsiooni olete toonud ja mulle tegelikult meeldib seda teha, aga seda tuleb osata, kuidas teha, sest muidu sa lihtsalt kellegile okkad silma ajada ja seda see ei ole. See ei ole sugugi hea. Millised on need eestlaslikud iseloomujooned, Martin, mis on sind läbi elu aidanud, sest ükskõik kust nurga pealt ma ei vaata, ma saan aru, et eks need sinu aastad ja karjäär on ikkagi kulgenud suhteliselt ülesmäge. Igal inimesel on elus halbu aegu ja halbu päevi, aga, aga sellise päikesepoisi mulje sa ikkagi jätad ja ma usun, et see petlik ei ole. Ja aitäh, ma olen. Ma võin kohe julgelt öelda, et ma olen, ma olen parandamatu optimist. Ma ma näen alati igast olukorrast väljapääsu. Sellega eestlaslik muidugi ei ole ja, aga ma olen väga järjekindel ja see on ja mul on väga jäärapäine paljus mõttes. Aga samas samas ka mitte nii jäärapäine, et või, või ütleme kindlameelne, see on tähtis. Aga ma ei ole selle maja ette ja mul on selline, kes, kes võtab siis ette sihi ja, ja, ja ja vaatamata kõigi teiste soovitustele viib seal läbi. Nii ka ei saa. Aga kõik reaalsuse piirides aga optimist olema kohe kindlasti ja mul sellist asja nagu pessimism seda ei eksisteeri ja kui keegi keegi püüab sadamale Süsside, siis vaadake, ma tean neist ka optimistid. Milline on Eesti muusikute ja eesti muusika maine maailmas? Hea, väga hea, eriti eriti nüüd vaatame, mida, mida Kaljuste tegi viimati. Tõnu Kaljuste tegi viimati Pärdi ja ja filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga. Istu, sest nädal aega tagasi sellesama kohapeal selles samas saates ma seda Ta on vaimu Väga väga hea ja teataks, eesti muusikuid, teatakse, on avatar alates Pärdist läbides kõik Järvid Kaljuste ja nüüd. Sest Erkki-Sven Tüür ja kõrvitsad ja Krigul ka nüüd kõik saavad palju ja Tamberg Tambergi trompetikontsert nagu hakata, aga no seal on seal võib-olla võib väiksem, väiksem hulk peavad siis kõik muusikud teavad Eesti muusikutest, aga nüüd ütleme seal viimase kraamiga. See oli täielik fenomen ja, ja paljud teavad laulvat revolutsiooni. Ütleme siis paljud haritud inimesed, kes huvituvad kunstist ja kõik, mis toimub maailmas, teatakse Eesti muusikat, meie väike miljoni inimene, riik. See on, see on, see on, ma olen uhke selle üle ja, ja, ja ma iial ei jäta jäta oma oma eluloost välja, et kus, kus minu juured on ja, ja ma annan ikka. Ma jään eestlaseks, keegi seda mult ära võtame, siis ma elasin siin ainult 901 aastat. Ja komplimendi korras võin öelda, et mis see siis on 24 aastat mujal või aga su eesti keel on ikkagi parandamatult ilus. On väga palju inimesi, kes lähevad ära ja juba nelja aasta pärast tuleb isegi Soomest aktsent külge. Et. Et võib-olla ma lihtsalt hea keelevaist eesti keele peale? Ja sinu ema, kes juba täna hommikul kell, ma ei tea, enne üheksat oli kotleti diatatrapudruga sinu ja sinu laste juures ukse taga ei annaks sulle seda ilmselt ka andeks, kui sa selle eesti keele kusagil kaugele ära unustaksid. Ei, no mina seda joonistama püüan seda. No mina ei annaks endale seda, ei saa andeks. Aga, aga ma püüan seda oma lastele õpetada rohkem, sest ma olen tõesti vahepeal läinud laisaks. Aga, aga, aga nad ise tahavad ka seda õppida ja nad pursivad siin ja nii, et saan. Ma luban, järgmine kord tulen essiste siis tõesti laste lasteaiaeesti keel on parem, panin endale praegu jala suhu, aga aga nüüd ma pean seda läbi viima. Aitäh Martin Kuuskmann tulemast täna hommikul stuudiosse. Sa oled andnud välja ühe väga toreda plaadi koos Kristjan Randaluga ja me kuulame selle saate lõpetuseks ühe loo sellelt plaadilt. Tore Missugusen Sanna Rinjana Kristjani poolt kirjutatud sooloklaverilugu, mida ta siis seadis Bagotile ja, ja, ja klaverile just selle plaadi otstarbeks reni annan koht Itaalias, mis Kristjanil on väga meeldib. Kuulake, armsad inimesed, nii kõlab fagot klaveril Kristjan Randalu fagoti Martin Kuuskmann, ilusat pühapäeva teile kõigile.