Vikerraadio jätkab ja Jörg on kirjutamata memuaaride päralt. Oli kunagi aeg, mil ühel noorel mehel tuli kanda lennuväe vormi. Vähe hiljem punaarmee tööpataljoni tumedaid paguneid, vahepeal veel vangi rõivana puhvaikat. Ta nägi kurama lahinguvälju ja Kaug-Põhja vangilaagreid polaarjoone taga. Tal tuli juhtida õhutõrje relvarauda lähenevate vene pommitajate järgi aga ehitada ka kaardile kandmata linna põhjarannikul Sillamäed, Vaino, Kallas. Aga me nüüd ütlesime jutuga praegu ette veel, eks ole, ma tahaksin tulla tagasi ja Narva selle Narva pataljonide juurde esialgu Me jäime Narva tööle. Tähendab seal mitmesuguste taastamistöödele osa nendest pataljonidest, üks pataljon oli Narva-Jõesuus, mis taastas seal Narva-Jõesuus hooneid ja, ja kommunikatsiooni ja nii edasi. Aga nüüd elus tööpataljonis, kuna mehi tuli ju pidevalt juurde. Nimelt Narva raudteejaamas oli spetsiaalne NKVD patrull, mis kontrollis läbi kõik rongid, mis tulid Leningradi poolt sena sisse ja kõik nende aastakäikude mehed, mis olid seal on ette nähtud, võeti rongidelt maha ja need toodi sundkorras toodi kõik sena tööpataljoni ja selleks, et nüüd neid ära paigutada, remontisime seal ühe Narva endise koolimaja nii palju, et saime selle sinna sisse elama minna, selline ajutine katus peale tehtud aknad kuidagi ette pandud kiledega ja nii edasi. Ja siis punkri ahjud olid sees. Aga mis probleemiks oli, oli tohutu veepuudus, tähendab, joogivett sai ainult jao pärast söögi juurest, aga pesemiseks vett ei jätkunud ja selle tõttu me olime kogu aeg seal, kuid pesemata. Ja me olime ja täis, et, et õhtuti meie poisid korraldasid sellised täitapu võistlused, punkri ahi aeti pealt punaseks, särk võeti seljast ära, raputati siis sõnasärkide särki, seda punkar ahju kohal täit kukkusid sõna peale ja nii kui ilutulestik, eks ole, kes suutis kaugema pikema elus tulestiku korraldada, see oli sotsialistlik võitja. Vot niisuguseid asju me tegime, keerme, käisime mida ma tegin mitmel pool, muide kõige esimene minu töö oligi Narva raekoja ühe geodeediga raekoja maha märgistamine jälle ka müürid olid seal seal, vundament oli säilinud, aga Tallinnas tulid välja Geoudeedid ja nad hakkasid need seda Narva linna täna. No vot, ja plaane hakkasid uuesti koostama. Ja nende jutt, neil oli kaasas ka väga palju Narva endisi foto toosid Narva hoonetest, Narva linna plaan oli kaasas ja nii edasi. Ja kaks või kolm päeva, ma töötasin koos nende ühe geodeediga jutu järgi, et on kavatsus Narva üles ehitada täpselt samamoodi kui see oli enne sõda, eks ole. Kuid hiljem on teatavasti see plaan muudeti muidugi kõrgema Moskva korraldusel. Et, et mitte anda põhjust eestlastele sena tagasi elama, tule ehitada välja korralik Nõukogude linn, sena. Hiljem suure osa oma Narvas oleku ajast. Me pidasime liiva, käisime mingi ehitusele vedamas seal Narva-Jõesuu poole, seal välja sõites on liivaluited ja seal Liiva luidetesse siis vana kass, ai ai oli sõja läbini masin, sellega vedasime. Kuid ma ei taha ja rääkida sellest liivaveost, vaid nimelt selle koha pealt, kus seda liiva võtsime, seal paiknesid ju meie 20. viisi vist 45. pataljoni rügemendi 45. rügemendi punkrid olid seal kõik, punkrid olid täiesti terved, kõik. Me kolasime nendes punkrites ringi ja ma leidsin seal eestlaste kirju eestikeelseid raamatuid, oli seal sees siis liivavõtme seejuures. Me sattusime paljudel-paljudel kordadel, sattusime sena sammas liiva alla maetud. Tähendab langenud laipadele ja nendel olid need saksa tunnusmärgid, neeger kännud, Smarked olid kaelas, veel olid eestlased, ma mäletan, ühel oli seljas veel roheline maavillane, kampsun oli seljas. Loomulikult me katsime nad uuesti kinnisena, Niinad jäikesena neid kohti ei puutunud. Ja Halles oli ka see tank Narva jõe ääres, mille all pesitsesid teatavasti lahingute ajal ju venelaste tulejuhtimiskeskus, eks ole, see tank oli ka tol korral alles ja kuna meie ka minuga koos käis liiva laadimas üks 20. diviisi poiss, kes oli võtnud nendest lahingutest osa ja oli haavata saanutel oli lõug läbi lastud oli sellise proteesiga. Siis ta oskas meile väga palju jutustada, rääkida, kuidas, kuidas, mismoodi need lahingud seal olid toimunud. Relvi oli seal jõe ääres oli veel näiteks vene diktor diktorovi, need kergekuulipildujaid osi oli seal kettaid ja selliseid asju oli seal tol ajal veel maas. Muidugi nad olid tarvitamiskõlbmatud, aga noh, ütelda nii purustatud. See nüüd selleks oli Narva inimtühi linn või liikus mõni elanik tähena praktiliselt inimtühi, tähendab, äärelinnas oli olid säilinud mõned üksikud puuelamut, see edu täiesti äärelinnas. Ja minul oligi juhus perekonnaga tuttavaks saada. Nimelt minu vanemad sõitsid mind sinna vaatama külastama ja siis selles peres me nii-öelda kohtusime nende nende kodus. Aga neid perekondi oli seal väga vähe, linnas praktiliselt eraisikud ei liikunud, olid ainult Kreenholmi vabriku töötajaid seal olid, aga need elasid seal Kreenholmi pool, kuna Kreenholmi vabrik oli noh, peaaegu terve seal olinud, mõningad tsehhid vist olid pihta saanud, aga seal seal töötasid juba need Venemaalt toodud tütarlapsed tööstuskooli õpilased, keda oli tööotsijana tööle. Kas seal eestlasi oli, ma ei tea, sest mina tõesti seal eestlasi ei kohanud tol ajal Narvas, aga Narvas me olime ju ainult lühikest aega praktiliselt kaks kuud, ainult eks ole, hiljem kolisime septembris. Tähendab novembris 46 juba Sillamäele ja algas siis elu Sillamäel, kui me jõudsime Sillamäele meie pataljon, see oli siis kuues ehituspataljon või eriehituspataljon nägu, teda nimetati, Sillamäe oli tol hetkel, oli see väike asula, oli küllaltki taas seda tules kannatada saanud mere ääres olid veel järelejäänud paar-kolm. Era eramaja olid veel alles, kuid elanikesena sisse elama ei lubatud, need olid, need olid nende sõjaväelaste pataljonide käsutuses või õigemini Nende ehitajate käsutuses ja juhtkonna käsutuses, kes seal hakkasid seda Sillamäe tehast rajama. Ja meie jaoks oli püsti pandud senna riidetelgid 40 mehelised suured armee, Vene armee telgid, kus oli siis punkri ahi sees ja narid olid sees ja selle nendesse tõlkidesse see terve meie pataljon, see oli siis kolm rootooli, neid oli kõik, need mehed paigutati tõlkidesse elama talve hakul talve hakul ja elasime terve talve seal. Muide pesemisvahendid ei olnud sõtke jõe peal käisime pesemas igal hommikul ka telgi telgi korrapidaja käis jõe peal, lõi kangiga pääs augud sisse, eks ole, ja või käisid staabi poolt saadetuna mingi töögrupp, ma isegi ei tea seda täpselt, kes seda tegid, igatahes meil viidi rivikorras sõtke jõe äärde särgid seljast ära ja, ja siis järjekorras kõik sinna aukudesse pesema, nii terve terve see kuni kevadeni välja. Maadel ehitati nende riidetelkide asemele puukilpi või kilp. Paraku need olid ümmargused kilpbarakid. Nii et need 40 meest keskeltläbi mahtusid sena ühte barakki ära, seal olid ka kahekordsed narid, ehitasime ise sinna sisse ja ja noh, seal elamine oli juba tunduvalt mugavam. Telkides oli see häda, et kui, kui Ta juhtus, kellel natuke juuksed oli, peaasi juhtus vastu telgi seina sena vastu pretsenti minema, siis hommikuks olid juuksed telgi seina külge kinni külmunud, siis tuli sooja veega lahti sulatada. Niisugused asjad olid jah, ja tööl hakkasime käima siis meie esimeseks tööks oligi kas selle tulevase Sillamäe tehase töötsooni piiramine okastraadiga, see oli ta minu meie brigaadi, mitte brigaadi, vaid meie jao tol ajal olime siis juba nõnda. Laud oli meie olnud brigaadid, meie jao ülesandeks oligi siis nende selle aia ehitamine sellest endisest tüssame õlitehasest olid. Ma ei ole andnud varem, et seal ei oli, olid üks hoone oli seal ilma katuseta aknaaukudega mingi torniga hoone oli seal püsti veel. Ja siis ta aheraine või mees, lakikuhilad olid seal suuredel, nõgesed kasvasid seal peal, küllaltki kõrged olid. Ja huvitav oli see, kui mõned kaevasime neid okastraataiapostiauke siis umbes seitsme 80 sentimeetri sügavuselt, seal see rahe, Raine kuhilad alt kõik hõõgus, täiesti kuum oli täiesti kuum, seal võis, jala jalanõud võis seal täiesti ära põletada, eks ole, vaat huvitav oli see, kas see oli see diktüoneemakilt nüüd kui ta puutus õhuga kokku, kas ta nüüd siis eks ole, või oli seal tõesti hõõguv, tuli seal all, seda ei tea, tookord ei oska seda uurida, aga, aga niisugune sakslasel. Ja samal ajal toodi või ehitati türssa mäemõisa endise tüssame mõisa, ehitati vangilaager, piirati, seal tehti, olid seal barakid ja need endised hooned tulid, piirati ringe, sena toodi umbes 3000 kriminaalvange toodi sinna. Ja kui see ehitatav tehas oli siis juba okastraat topelt okas ta ja valvetornidega valmis siis vangid ja meie ehituspataljonide soldatid hakkasid seal tööl käima, ehituse kõike võimalik ehituste peal. Praktiliselt oli ju niiviisi selle koha peal, kus praegu on Sillamäe linn, oli tol korral männimets, see oli lage männimetsseal, eks ole, ainult mere ääres olid siis need individuaalelamud seal. Ja mere ääres oli säilinud üks sakslaste suur barakk millest sai siis meie meie pataljoni söökla ja hiljem toodi ka need 12 pataljoni Narvast ja Narva-Jõesuus stuudia Sillamäele. Ja kuulge, me käisime seal siis kordamööda selles barakis või suures sööklas käisime söömas. Niiviisi kõik, kõik tööd praktiliselt tegid esialgu seal needsamad töö, soldatid väljaspool seda, väljaspool seda laagri või tähendab tehase töös tsooni geodeedid, neid oli mitu gruppi märkisid maha linnatänavad. Siis alustati kõik igasuguste kommunikatsioonide ehitusega, vee veetrassid kanalisatsioonid. Mina isiklikult ehitasin kõrgepingeliini jõhvist kuni Vaivara ja Vaivara nii välja, kõrgepingeliine ehitusele olin neligi, ülejäänud 47 aasta jaanuaris läksime ehitama ja kusagil aprillis lõpetasime selle ehituse ära. See oli kuus kilo Valtiga kõrgepingeliin. Raudtee sai ehitatud Vaivara jaamast kuni Sillamäele. Samal ajal meie kuuenda pataljonist moodustati nõndanimetatud geoloogide grupid. Vaatlikes varustati autopuuridega, need oli kusagil neli või viis gruppi, moodustati. Ja saadeti siis ümbruses seal Sillamäe Jõhvi, Vaivara, Ahtme püssi, need ümbrused kõik läbi puuritud Nad puurisid aasta aega tervelt terve 47. aasta. Need need grupid töötasid ja nad võtsid umbes 70 kuni 80 meetri sügavuselt, võtsid maaproovid, need said korralikult kihtide kaupa pakitud kastidesse varustatud vastavate andmetega. Ja kastid saadeti Moskvasse, kusagil geoloogia instituudi uuringutele, mäletad Te te ka tööpataljoni komandörkoosseisu, kes need olid, need olid noh, nad olid enan, tähendab loomulikult nad olid kõik vene ohvitserid, kuid põhiliselt olid nad niisugused ohvitserid, kes olid, kes olid, ütleme, tegevväes hakkama saanud mingisuguse pahandusega, need saadeti siis tööpataljonide ohvitserid, muide minu roodu ülemaks oli ainukene eestlane, kes oli kuuendas pataljonis ainuke eestlane. Ohvitseri ohvitser, jah, ainukene ohvitser, kes oli, oli eestlane tema vend oli polkovnik punaarmees või tähendab eesti korpuses? Kahjuks mul nime jah, ei tule hetkel meelde ja meie rühmaülemaks voodiülemaks oli Leningradist üx leitnant Morozov. Noh, näitena võib tuua, kes need ohvitserid hoidvaid, millised, millist nii-öelda pagaasiad, teadmisi nad omasid näitas, see ohvitser oli koolis käinud olnud neli aastat. Tal oli nelja neljaklassiline haridus, eks ole, ja ta oli sõjaaeg saanud siis eks, eks ole, komandör komandör ja, ja ta oli siis meie rühmaülemaks või, või voodiülemaks oli siis? No üldiselt ta oli lihtsalt üks Venemaatükk oli, ütleme niiviisi, tavaline lihtne vene mees, ta ei olnud eriti agressiivne niisugune. Aga, aga siis noh, eriti temaga juttu ajada, millega millegistki ei olnud. Aga kui me ehitasime Vaivara Jõhvi kõrgepingeliini, siis me elasime Toila jaama taga männimetsas jällegi talvel riidetelgis, elasime seal täielikult ja siis kuna meie liin kulges paralleelselt raudteega, mehitasime raudtee äärde seda liini pidevalt, rongid liikusid seal ja oli väga palju. Need rongid tookord, kes seal liikusid, olid ju viimaseni täiskiilutud inimesi. Ja inimesed olid ka rongi täiesti vagunite katuste peal olidki, eks inimesed puhvrite ja puhvritele, kus võimalikel tuli, aga, ja seal tegutsesid, kotipoisid, sõitsid, ütleme, Tallinn-Leningradi rongiga, sõitsid edasi-tagasi, kogu haigla, röövisid, neil olid seal väga mitmesuguseid. Tõid näiteks oli meil niisugune asi, et oli suur kohver, tühi kohver, kohvril oli, alumine põhi oli ära lõigatud ja vagunis olles kui nüüd keegi seal reisija oli oma kohvriga, seal ju tavaliselt ei olnud ju neil reisivagun nad siis seal väga loomavagunitesse seisid püsti, kohterali kõrvas. Tema pani oma kohvi selle teise mehe kohvri peale, eks ole. Ja tal oli sanga kohal, oli seal auk sees ära ja võttis seal alumise kohvrisangad kinni ja läks ja siis juba selle teise kohvriga läks minema. See oli nüüd üks lihtsam võimalus. Väga spetsid olid nemad. Ta taskutes varastamise peal, Siletiga lõigati taskukohalt lõigates leti koha pealt võeti lahti, eks ole. Eriti, kes kandsid kas või põuetaskust kivi tagataskus, lõigati lihtsalt lahti, võeti rahakotid ära, sülita, tavaline tavaline moodus. Meie ühte poissi käis ema ema vaatamas. Tähendab tuli talle külla ja tal oli, hoidis taskus remonti, taskus oli rahakott, eks ole olnud piletitega nii edasi, kui ta jõudis tagasi, oli selle taskukoha peal, on suur auk, oli. Vot niisugused asjad ja hommikul ja seal selle liini ehitusel, kui me tööle läksime, siis väga tihti ja mitmel korral. Me leidsime, saastab raudtee ääres, tähendab tapetuid, puu, kes olid rongist maha heidetud ilmselt kas siis siis surma saanud või olid nad juba rongis nii-öelda vagaseks tehtud ja siis välja visatud, seda me ei tea. Aga mitmele Ühel korral me neid laipu nägina. Me teatasime sellest jõhvi alati siis sena miilitsasse või raudtee miilitsale, need siis koristasid muidugi ära ja vaeva. Tavaliselt oli ka potipoistel see komme, et nad viskasid need varastatud esemed või kotid. Ja pagasi viskasid lihtsalt vagunist välja, hiljem korjasid üles, aga meil oli hommikul minnes õnneks jälle. Me leidsime tihtipeale endale lisatoitu seal nendes kottides, sest loomulikult me ei saanud ja otsima hakata omanikke, sest et need sõitsite Leningradi Tallinna vahetakse, kesse võis olla, aga meile, meie saime nii-öelda lisatoiduaineid endale, sealt. Kuna meil oli küllalt küllaltki probleem toidu valmistamisega. Me pidime käima Sillamäelt, ütleme Toilas, Sillamäel, jalgsi käisime toiduainete järele, ise pidime keeta seda toitu ja nii, et toidu oli seal küllaltki probleeme. Aga nüüd, mis puutub Sillamäe elanikesse, siis kohalike elanike seal ju peaaegu ei olnud. Siin ma lugesin praegusest Sillamäe veebilehest, et seal on pandud arvuks, et 46. aastal ehitasid Sillamäe tehast umbes 18000 inimest, eks ole, seal väga palju oli tsiviilseal ja nii edasi mis tegelikult ei vasta tegelikkusele, sest alles 47. aastal. Me hakkasime püstitama Sillamäele esimesi Puubara mis on ka oma kohta täiesti anekdoot, kuidas neid seal ehitati. Aga esimesed esimesed tsiviilnii-öelda töölised olid sealt Leningradist kokku toodud just needsamad kotipoisid vargapoisid ja need kõik kokku kogutud, kes toodi Sillamäel ja neist taheti koolitada, siis need töölised välja. Kuid jõudes Sillamäele, Nad hakkasid tegelema oma põhitegevusega hakkasid tohutult varastama, sisse murdma ladudesse ja sellega oli täiesti probleemi. Ja kuna noh, meie olime ju endiselt ütleme Saksa sõjaväelased, eks ole, siis meie olime nende jaoks fašistid. Samal ajal oli see piirkond Narva jõevahe ja ütleme auverevaheline, see Alutaguse metsad olid ju täis relvi, seal olid tohutud, tohutud relvad olid alles hiljem ma räägin sellest. Me olime kordeinal, mismoodi see elu seal või ka milliseid leida, seal kõike võis olla. Ja needsamad kotipoisid tõid sealt tõid neid relvi, sealt nii vintpüsse, automaate ja granaati ja kõikisuguseid asja. Ja toimusid ka tulevahetuses täiesti kohe lahingud toimusid nende ja hakkasid tähendab tulistama neid meie soldatid, eks ole, mul jäi ütlemata see, et kui need kotipoisid, sõnad toodi ja kui hakkasid need vargused ja sissemurdmised, siis moodustati selle meie tööpataljonide juurde, moodustati valveteenistused ja neile anti kätte, seal oli seal paar-kolmkümmend, poissi nelja anti kätte automaadid ja püssid, eks ole, anti kätte nii, et need olid relvastatud ja need pandi siis valvama. Vaat nende vahel toimusid lahingud kotipoiste kotipoiste ja nende meie meie relvastatud valve valveteenistuse vahel. Kotipoisid tulid fašistide karist ravi ja no seda ei saa nüüd nimetada selliseks mingisugune positsiooni lahing loomulikult oli, tähendab üksikuid tulistamisi lihtsalt tulistasid neid tähendab neid valvureid, kes valvasid, seal ladusid edasigi, need tulistasid vastavalt, selline vastastikune tulistamine oli, eks ole, selles mõttes klaarite niiviisi ära, et Leningradis toodi miilits üksus kohale ja kes võttis enda koti poistel siis relvad käest ära, eks ole. Ühesõnaga siis kuivõrd see olukord normaliseerub tselluloosi, teile rääkida ühest leiust. Tähendab, 47. aasta suvel me läksime, saadeti meid 10 poisiga Narva jõe äärde heinale, kuna kuna tolle, nendele tööpataljonides, kes seal Narvas olid, vabandus Sillamäel olid, neil olid ka kuna seda majan majandid olemas, neil olid omad loomad ja lehmad ja veised, kust saadi piima ja, ja nende jaoks oli vaja nüüd sööta, muretseda, metsad, heina tegema 10 poisiga miinivälja ei kartnud. Oli, tähendab, oligi meil oli, meil oli üks heinaniidumasin, oli kaks hobust, oli muidugi vikatiga, oli meil ja tähendab need alad, kus me hakkasime heina tegema. Me käisime need jalgjalal, teeme läbi ja me leidsime sealt väga palju lõhkemata mürske. Ja meil oli kaasas lipukesed, eks ole, me tähistasime lihtsalt ära, ei puutunud neid seal Narva jõe ümbruses seal ei olnud, niipalju kui hiljem, kui me tulime oma heinategemisega, tulime auvere jaama taha. Aga siiski Narva jõe ääres oli küllaltki palju oli seal kõikvõimalikke relvi, võis leida, näiteks me käisime üle jõe üle Narva jõe teisel pool küljes, käisime vaarikaid söömas, eks ole. Meil seal oli talu, sellel talul oli paatne, laenutasime selle paadi ja siis käisime üle Narva jõe. Ja üks meie poistest kukkus ühte punkrisse sisse, see oli punkri lagi oli läbi mädanenud, kukkus sisse ja see oli sakslaste moonalaopunker. Seal oli kõikvõimalikke relv, oli seal, oli seal lõhkelaengut, süütenööri, kapsleid, eks ole, padruneid, kõike, kõike võimalike, laske, laskemoona ja relvi oli selles laos olemas ja Einal olles kuigi noh, me olime tööpataljoni poisid, meil ju tegelikult kui tohtinud olla ega pidanud pole ka meiega ühtegi ohvitseri kaasas ei olnud ja me olime kõik hambuni relvastatud, eks ole. Näiteks minul oli, minul oli, vene karabiin oli ja DBŠ oli olemas, minul, meil oli ka kaheksakümnemeetrine miinipilduja olemas, seal oli automaat, automaat ja ainuke viga, mis tal oli selle Pebeeezzaa leidmisega, oligi niisugune lugu. See oli üks sakslast J Ta oli, tähendab punke, tähendab betoonist valatud šoti šoti ees. Ühel pühapäeval jalutasin selles lahinguväljal, seal jäin šotijate peatuma ühe teise poisiga ja ja nii jalaga lõin samba peale, vaatan üks läikiv asi seal, võtsin üles automaatpessa, ainult käepidemele. Pideme poolde oli puu puust olid mõlemad klapid mõlemile poole, need olid juba pehastanud, eks ole. Ülejäänud tuli täiesti terve. Ma liigutasin lukku edasi tagasi selle lassi. Lör kohe laskis kaheksale, tähendab, kasseti oli laetud. Ja meil oli ka 80 millimeetrine miinipildujaga, mida meil ei olnud, ei olnud Lazettida, tähendab, eks ole, ainult paljas toru oli miine oli auvere kandis, sapöörid olid läbi käinud, miinid olid virna laotud, kõik olid virnas, seisid seal miinid. Ja mis oli huvitav, oli see, et seal oli lahinguväljad. Auvere, seal soodes oli selliseid lahinguväljal, kuhu ei olnud inimjalg peale selle 40 neljandat aastat polnud üldse saanud. Ma kohtasin või sattusin ühele sellisele lahinguväljale, kus oli, oli, tõid punaarmee sõdureid, oli üks paarkümmend, sõdurid oli täielikult maas. Seal olid suured mürsulehtrid, olid, need olid veega täidetud. Mõned sõdurid olid peadpidi sõna kukkunud stsena lehtedesse, jalad olid väljas, aga nii kui saab, puudutasid neid hinnad. Siis kohe kokku, aga kõik nii nagu nad olid brüsseli külje all, kataloog oli sinna rihma küljes, eks ole, kiiver oli peas täpselt, hinnad seal lamasid ja nii nad jäidki sõna lamama, sest vaevalt keegi need sealt ära koristas. Vot niisugused asjad olid, nii et jah. See oli üks. See oli üks. Imeasi, et seal oih, eriti veel nii lahtiselt neid ja niisugustes kogustes relvi ja neid põld kokku kogutud. Muide, kui me lõpetasime selle heinateo, siis üks poiss jäi sinna auvere jaama taha. Seal jaamad seal jaama kohal oli, aga ta oli ikkagi üks neli-viis kilomeetrit sinna. Narva jõe poole jäi sõna neil heinakuhi laid valvama ja see, see kogu selle arsenali andsime temale üle. Ja juhtus olema niisugune poiss, kellel olid mingisugused suhted olnud seal kusagil tegutsevate metsavendadega, siis Arsenal läks tegelikult nende käsutusse kõik, eks ole. Laadsenal seal ja nende relvadega oli veel see häda, et kuna meil midagi teha ei olnud. Me elasime heina endast tehtud tonnides seal, eks ole. Iga mees tegi kas endale või paari peale, tegi onni ja õhtul ei olnud mitte midagi muud teha, kui lihtsalt istu tonni ees. Võtad padrunikasti kõrval, eks ole, paned mingisuguse teise kasti, paned eemale puu otsa, eks ole, kukud seda, seda sinna märki laskma pihta, osa poisse läksid sinna sekuna, mürsu lehtritesse andises lahingupaikades ju kasvas väga palju käid ja siis läksid neid sööma, aga teised poisid avasid tule, need olid seal punkris, aitasid rusikas laste jätate järele, et me saaksime ära tulla, tead, eks ole, aga oli jumala õnnet, et ei juhtunud mitte ühtegi õnnetust, kõik olid vanad sõjamehed, eks ole, ja õnnetusi nende relvadega seal ei juhtunud, eks ole, vot niisugune niisugune asi oli ka seal olemas. Nii, mida sa Sillanes tööle rääkida? Muidugi Sillamäele toodi ainult venelasi toodi ainult venelased, kuna ta muutus kinniseks linnaks kuisena. 47 kuuendal aastal ehitati Senaga esimesed kivihooned ja minu teada esimene kivihoone, mis ehitati, oligi see kultuurimaja. Praegune tase on alles praegune kultuurimaja, see oli esimene suurem kivihoone sinna. Ja sellest hetkest muutus täiesti kinniseks, linnaksime eestlasi, ei, ei lastud sisse. Ja noh, teatavasti nagu teata Sillamäe varustamine ju toimust tähendab eri teid pidi juba ütelda Moskva kaudu. Tema ei allunud siin mitte eesti varustamisele. Ja Sillamäe tehase direktor oli, see oli ju nii kui jumal, eks ole, sest tegelikult praktiliselt kõik allusid direktorile seal kõik, kõik need teenistused ja oli ju isegi niiviisi, ma olen lugenud, et näiteks SKP, meie juhtkond ei kutsunud mitte direktorid välja, vaid direktor kutsus EKP juhtkonnas Ena Sillamäele välja. Kõrgemad kamandaja tulid Moskvasse, kõrgemad komandörid olid Moskvas ja kaevandustes oli nüüd niiviisi kaevandused olid ka kaevandustes töötasid ainult needsamad vangitus olid türsa mäel. Ja vagunetidega toodi sisse. See tähendab, maak toodi tehasesse. Aga kuna see Sillamäelt kaevandatud maak oli ju suhteliselt kuidas öelda lahja või vaene, eks ole, ta tsermas, tema uraanisisaldus oli võrdlemisi väike siis juba. Ma täpselt ei tea, aga mitte mitte väga kavalaks sellest, kui hakati maaki sisse tooma Tšehhoslovakkias ja Saksamaalt rongidega selleks saigi ehitatud raudtee Vaivara jaamast kuni Sillamäe tehaseni. Selle raudtee ehitasid samuti tööpataljoni pool vagu, vedurijuhid olid tööpataljoni mehed. Siis laadijad olid tööpataljoni, et suur autobaas oli seal, kas teda 100 protsenti teenistateerindasid jälle tööpataljoni poisid, kõike sillaehitaja tõlk, siis eestlased ja meid oli 4000 meest, 4000 meest pluss 3000 vangi, need olid praktiliselt ehitasid eestlased, sest et see, mis nad hiljem juba ehitasid, kui tulid tsiviilid juba peale 40 seitsmendad hakkasid tulema, kui hakkasid esimesed barakid valmima ja noh, see siis oli juba see tehas tegelikult töötas juba 48. Tead, töötas siis juba Eesti tööpataljonid, ehitasid venelastele linna? Seda küll, jah, tegelikult oligi nii, selle asemel kerkis praegune, tahame linn, kus enne mühisus selline suur männimets, eks ole. Ja praktiliselt eestlased, lätlased, leedulased ehitasid selle linna. Meile oli ju lihtsalt tööpataljonis, maksti ju ka mingisugust palka, seal aga suurem osa. Me jäime oma tööandjale võlga me raha ei saanud, näiteks ka mina tulin, ma tulin sealt ära, kuna ma 48. haigestusin, ma sain kuus kuud, sain puhkust, tulin puhkusele. Ja lahti saime alles 49. Kui ma tulin sealt ära ainult 300 rubla, sain kogu selle töö eest mitmeaastase töö eest, vanas rahas, vanas rahas, noh see oli, mis oli 57 ümber vahetatud või kui oli rahareform ja tõlkinud rubla, jah, nad vanadruvaid, jah, 300 rubla, ma sain, eks ole, selle eest. Nii et kui nii elamu praegu õigusriigis, eks ole, ja meie kui Sillamäe ehitajad siis praktiliselt nagu mingisugune osak peaks ka meile kuuluma Sillamäe tehasest. Mõni aks ja mõni arst. Olite tagasi Mystic, mis oli kodustel, kes olid kodusel? Läksin ma ju 40, tähendab, ma olin ära alates 1944. aasta augustist kuni esimest korda saan ma koju tagasi 48. aasta suvel, juulis, kui ma tulin haiguspuhkusele, mitte mind ei vabastatud, vaid ma haigestusin, kõik need laagriaastad ja Norriskis, olemised ja külmetamised, need tulid minu tervisele jälje. Ja ma olin kuu aega olin. Olin selles pataljoni haiglas, olin seal tänu ühe väga sümpaatselt noorele venelasest arstile, kes korraldas mulle komisjoni ja tõestas, et sellel poisil on vaja kodust tähendab head toitumist, eks ole, siis ta siis ta ravivad äärmul kossu peal, eks ole. Ja ta küsis, et kas sul kodus lehmapiima ja võid ja sellist on. Ma ütlesin, loomulikult on kõik olemas ja tema korraldas selle ja ma sain, sain siis koju puhkusele. Viimase sain esimest korda koju siis 48. aasta juulikuus, eks ole. Mu isa oli alles, isa oli kolmandas piirikaitse rügemendis ja temal õnnestus tulla Narva jõe äärest ära nii-öelda taganevad saksa vägede ja pealetungiva puna Värme vahepealt suutis äratuleku kolmas piirikaitse rügement nii-öelda lahingu ärabetuse laiali laiali oli valgusmetsadesse seal. Ja tähendab mul rohkem peale võõrasema, teisi perekonnaliikmed ei olnud. Mul õdesid-vendasid ei olnud, need kõik oli vanaviisi. Minu sõbrad, kes tol ajal olid enam-vähem, oli ikka kõik eluga, tähendab minu tutvusringkonnas sõjast kaduma, nagu keegi ei jäänud, eks ole. Sellest aga päris lahti, ma sain alles 1949. aasta suvel. Nii et siis ma sain lahti ja sain nii-öelda valge passi, mitte sõjaväekõlbulikku. Ja sellega oli ka nalja veel, eks ole. Hiljem nad avastasid mitu aastat hiljem, et mul on valge pass ja siis tähendab, kui nad mind komisjoni kutsusid, ütles, et oi selline mees, meil siin vedeleb ringi, eks ole, täitsa terve mees, eks ole, et mikspärast ei ole kordusõppustele läinud ja nii edasi. Aga siiski mentorlus õppustel, aga kirjutati küll välja. Siis mulle ka, see tähendab sõjaväepilet. Ja oli niisugune kurioosne juhtum, et too daam, kes seal kirjutas venelanna kirjutas seda välja, küsis et kust te teenisite, mõtlesin? OSB ta vaatas minu tunnistus OV ST ahsoo Asso seal Ko või pataljon ja nii ta kirjutaski mulle siis erivaske pataljon, eks ole. Ei kippunud teda parandama, ei kippunud parandama. Nägite nendel aastatel palju? Jah, noh, eks minu noorusaeg ju läks praktiliselt ikkagi oligi nii, et. Ma sain 17 aastat vanaks. Parajasti Sõrve lahingute ajal, just samal päeval peaaegu kui toimus venelaste dessant, Mõntu sadam, alla, mille me tagasi lõime, sel päeval oli mul 17 aasta sünnipäev. 18 aastaseks, ma sain nariskinaagi lavi laagris seal nari peal. Ja 19 aastat sain Sillamäel, eks ole, 20 sain ka Sillamäel praktilised, nii et kogu minu noorusaeg läks nii-öelda mööda mööda mööda maailma rännates.