Jaan Tamme nime kannad puhkpillikvintett alates 1975.-st aastast. Siis tähistati selle suure muusiku sajandat sünniaastapäeva. Lugupeetud muusiku nime oli kollektiiv oma enam kui kolm aastakümmet kestnud musitseerimisega auga välja teeninud. Nüüd saab puhkpillikvintett 50 aastaseks. Koosseisud on selle aja jooksul mõistagi vahetunud. Ansambel pisid. Aeg on mikrofoni ees üks alustajatest Roland Kriit ning kaks praeguse koosseisu staažikamad pillimeest Andres Leppnurm ja Kalle Kauksi. Kõigepealt sõnajärg Roland kriidile. See oli aastal 1942 Jaroslavi linnas kus oli siis Eesti kunstiansamblite sümfooniaorkester, kus me mängisime ja seal tekkis vajadus et orkestri esimesed hääled, puupuhkpillid, kellega on pidevalt hädahäälestuse küsimuses ja koosmängus ja siis tekkiski meil niisugune mõte, et et me peaksime tegema oma ettetööd ja siis panimegi kokku kvintetti, teeme tööd, see tuleb ka orkestri töös. Kasuks, kes olid selles päris esimeses koosseisus veel peale teie ja Eugen Sander? Fleet oli Rudolf omel kes kahjuks hiljem õnnetult surma sai, oboe oli Voldemar Rohtla ja metsasarv oli Arnold Kiiver. Nii oli siis koos. Ega esialgu muidugi midagi erilist ju ära ei saanud teha, nooti oli vähe ja, ja kaklesime ka omavahel ja kõik olid õiged ja, ja sealjuures keegi ei olnud õige. Aga pikkamööda hakkas vedu võtma see asi ja noh, nagu ikka alguse asi on, siis me esinesime ka ja noh, esinemised olid. Tõsisema kontserdil ka natukene katsetada ja proovida ja saated olid ka ju Eesti jaoks olid Leningradist juba. See oli juba siis 42. aasta lõpus ja siis seal sai ikka juba natukene nii tõsisemalt asjale pihta. Kui pärast sõda jälle koju jõudsite, kas siis töö jätkus samas koosseisus? Koosseisust väikesed muudatused tulid, Arnold kiiver läks lahkumist ja teda siis hakkas asendama Voldemar Uustalu. Seal sel perioodil tekkiski meil uued suunad, uued mõtted, noote oli juba rohkem ja säält tuli, siis saame Saulus flööti mängima. Nagu ma juba nimetasin, Voldemar Uustalu ja Voldemar Rohtlaga vajus nagu ära meie hambast ja tuli siis Herman Kalmre ja lisaks veel sinna hakkasime koostööle. Ka lauljana tuli meile Ellen Laidre pianistina Elsa aadress on. Ja no siis hakkas juba asi võtma nisukest tõsisemat iseloomuga. Energiline tema tellis noote Eesti heliloojatelt Cyrillus Kreek kirjutas meile mitmeid ja mitmeid asju ja Eesti piirides hakkas juba kontserttegevus süstemaatiliselt ja pidevalt juba käima. Ma ei taha nüüd niimoodi raamatupidaja täpsusega, aga umbes mis aastal see oli, kui te hakkasite nii pidevalt ja laiemalt kontserte andma? No eks see oli ikka 44. 45. ja väga palju oli kontserte koolides kus me pidime ka igaüks siis õpilastele oma pillisid tutvustama ja sellega oligi niisugune naljanumber, pillimehed ei ole ju suured jutumehed ja ja kui siis ette valmistamatult tuli, siis minna laste ette. Ja hakata oma Lõpuks kujuneski välja, et, et kui keegi pidi minema jälle lastega juttu rääkima, siis, et põlve kordunud minna, koputama, kes kokutama läheb. Eesti jah, oli risti ja põiki läbi juba sõidetud ja käidud ja esimene välisreis. Nii vennasvabariik oli meil Vilniusse, leetu oli esimene ja see oli niisugune väga südamlik ja tore. Vastuvõtt oli seal, kuna seal konservatooriumi direktor oli abielus Meie kaasmaalannat ta eestlannaga ja siis nad korraldasid meile väga ilusa vastuvõtu ja, ja kontserdid läksid ka erakordselt hästi ja, ja sealt hakkas meil just nagu hargnema väljaspool Eesti NSV tolleaegsed kontaktid. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see toimus täpselt 34 aastat tagasi sest ma usun, et sellest samast Vilniuse sõidust algab teie külalisraamat, kus esimesed sissekanded on 23. veebruaril. 58. aastal võib see paika pidada, ma usun küll. Tegime seda tööd kõike põhitöö kõrvalt siis võib ütelda, et see oli küllaltki suur koormus ja muidugi eks oli niisugune asi, nagu selle töös üldse on, et ega need Covid väga nii libedalt ei läinud, ma mäletan, me tegime Saaremaal proovi, kombeks oli alati, et kui me jõudsime kohale, tegime kohapeal veel ennem proovid ja ja, ja kui üks päev varem, siis tegime mitu proovi ja nii edasi ja ja siis, Elsa veeesson ja Ellen Laidre nemad muidugi aega olles kuulasid meie proove ka ja ja kui see proov lõppes, siis sellel Laidre ütles, et Ma olin valmis kogu aeg joodi järel minema. Et kunagi tsee veri lahti lüüakse, Sid, aga küllaltki niisugused ägedad proovida, aga muidugi see tuli kasuks ja vaidlemises ja niisukeses templemises tuleb ikka tõde välja ja ju ta ikka kasuks tuli ikka lõppudega. Ma tahtsin küsida seda kvintett on muidugi suhteliselt väike ansambel ja kõik on seal niisugused solisti võimete ja küllap ka kalduvustega inimesed. Aga peab ikkagi vist olema keegi, kes on sees vedaja, kunstiline juht või kuidas teda nimetatakse, kes oli see teie ajal? Enne teda, sest ma tean, et tema liitus selle kvintetti ka 55. aastal. Ega keegi juhtimist oma kätte ei olnudki võtnud. Igalühel oli sõnaõigus ja igaüks ikka tegi oma häält ja üldiselt on niimoodi, et ega see kvintetti töös ei ole üksinda see, et kui hästi sa mängid, et seda ansamblit koos hoida, selleks on tihti tihti tarvis anda järele ja et see asi siiski koos püsiks. Jäätise läks lõppkokkuvõttes meiega, eksisteerisime ja, ja mängisime, on väga kaua ja, ja meie tegime päris ilusat tööd ja oli päris häid kontserte ja päris häid kordaminekuid. Eriti ma mäletan, oli Moskva kontsert, see oli Moskva konservatooriumi väikses saalis akustilised tingimused on seal head. Ja seal käib valitud publik ja tol korral oli see väike saal päris hästi täis. Kohe see läks meil erakordselt hästi korda. Ja selle tulemusena hakkasid meile avanema võimalused ka minna juba välismaale käisime siis Saksamaal ja Tšehhoslovakkias, hiljem Soomes. Kui kaua teie klint tekkis aktiivselt kaasa lõite ma arvan, et ma olin. Vist 72. angennastad ja. See on ju selge, et kui ansambel on nüüd 50 aastane, siis ükski puhkpillimees ju 50 aastat siiski tavaliselt ei mängi ühes ansamblis. Aga need noh, ma ei tea, kas on õige öelda, et on olnud nagu enam-vähem nii kolm koosseisu, kuigi need üleminekud ühelt koosseisult teisele on sujuvad, nüüd läheme siis nooremate meeste juurde. Pehme tallaga mõlemat 79. aastal. Nii tähendab need, meie on siis Sagot Andres Leppnurm ja metsasarvemängija Kalle Kauksi ja võib-olla siis võtame nüüd teiega koos seda edasist aega natukene. No teie olete nii noored mehed. Et võib vist öelda, et kogu teie eluaega on see ansambel saatnud, kas ta oli ka mingil moel niisugune mõjutaja teie pillimängus, millised olid esimesed kokkupuuted, mida te mäletate selle ansambliga? Sai kuulatud kontserte, mis need Tallinnas Estonia kontsertsaalis toimusid, mitmel korral sai käidud kuulamas ja eks kindlasti endale sai sealt kogemuse ja sai selle ansambli muusikalisi ja, ja kõlalisi väljendusi vast kõrva taha pandud ja mõeldud seal aktiivselt kaasa, kuidas, ütleme ise neid vastavalt oma pillipartiisid esitaks ja usun, et küll see ka ei, kõigil noorematel meestel, kes veel neil aegadel veel nii suurte kogemustega nagu meie siis ka ei olnud küll need noored samamoodi vast kõik õpivad neid kontserte, et tal sai nagu esimesed muljed. No minu puhul on siis taas tunduvalt suurem. Mina hakkasin metsasarve mängima siis, kui ma olin üheksa-aastane. Ja siis tol ajal hakkas see kvintett juba Roland riit ütles juba suuri sõite ette võtma. Ja kui nad sõitsid kas Läti või Leedu maalasest, kindel peatuskoht, oli ka Võru kultuurimaja, kus kontserti anti minagi rahvuselt võrulane, eks ole. Siis käisime metsas järvekast fil vastu maad ja mind viidi alati siis uue uustalu juurde näitama, tähendab, esimene kord niisama et mis on ja siis järgmisel korral, kui nad juba Võrus käisid, sealpool olid siis juba mis pois juurde nüüd. Nii et minu kontakt ulatuda kuskil milles on üsna üsna alguses, 58.-sse aastasse. Ma lehitsesin ennem natukene seda külalisraamatut muidugi sisu nendel kirjutistele, millest ma seal nüüd aru sain, seal on neid Armeenia ja Gruusia keeles ja igasugustes keeltes, kus tähtigi võib-olla ei tunne nagu külalisraamatutel ikka, ma usun, nad on siiralt kirjutatud, aga kõik nad on enam-vähem ühtemoodi, nii et, et oh, kui tore, et tulite, tulge veel aitäh. Aga mida ma küll panin tähele? Väga palju. Tal on niisuguste kaugete kohtade vahel jälle kuskil Märjamaakeskkonnas voolab ja keskkool, Orissaare kool, Muhu kool. Niiet Ma arvan, et see, see koolides käimise töö see on olnud ilmselt kui Eestimaa muusika publiku jaoks võib-olla veel suurema tähtsusega kui, kui ehk see kui palju on teie muusikat tutvustatud väljaspool ja seda ei saa ka sugugi väikeseks hinnata ja, ja mis ma veel sealt külalisraamatutest vaatasin, et siiski kvintetti repertuaari on olnud niisugune, mis on väga paljudes kohtades ilmselt olnud väga uudne ja siinjuures mitte ainult eesti heliloojate teosega, just 20. sajandi välismaa muusika tutvustamisel on ilmselt olnud kvintetti ka väga suur osa, sest seal näiteks on väga tänatud Bulanki teoste eest, on tänatud, hindemiti teos teist, nii et ka selles osas nähtavasti on kvintetti olnud väga suur roll hoopiski kaugemal, kui, kui ainult eestimaal on üldse repertuaari valides püütud silmas pidada ja kes näiteks praegu teie kvintetti is on see-eestvedaja või jämeda otsa hoidja. Praegust on küll nagu niimoodi Tsee vedamine ja ja noh, nagu öelda, juhtimine või see küll täielikult kollektiivne praegust Samuel Saulus oli vaieldamatu liider. Ja teist niisugust isiksust vaevalt et niipea Eestimaal sünnib. No see viiemeheline ansambel on piisavalt väike selleks ja ma arvan, et iga mehe panus, kes seal mänginud on, on piisavalt suur selleks et me nimetaksime siiski ära ka kõik need, kes on algusaegadest peale kuni tänase päevani välja seal mänginud kõige esimesest koosseisust, meil oli jutt seed Herman Talmere tuli ja Samuel Saulus, sellest oli ka juttu. Aga kes siis olid veel vahepeal? Voldemar Uustalu vahetas välja Uve Uustalu. Ja siis hakkas asi sujuvalt minema nii-öelda selle keskmise põlvkonna koosseisu peale. Seal olid siis saamal Saulus Heldur Värv, kes vahetas Herman tandri välja. Rein Karin. Ilmar Raagmets, kes vahetas Eugen shamperi välja ja huve ustel. Järgmine vahetus saigi teoks siis, kui tulime meie Andres Leppnurm ja see oli 79, siis tuli Kalev Veltut vahetas Reingoriini välja. Lehunete vahetas Heldur Värvi välja. Ja pärast saamel Sauluse lahkumist meie hulgast mängib flööti. Peeter Volkov. Võib-olla räägime siis kvintetti repertuaarist natukesest sellele ju see asi siiski suurel määral tugineb, see ei ole ju vist nii üldlevinud nii armastatud ansambel heliloojate poolt reeglina kui noh, näiteks ütleme, keelpillikvartett või midagi muud niisugust kuste oma repertuaari ammutada. Ta ei tea, midagit ei ole populaarne, minu arvates on just nimelt eesti heliloojate hulgas siis lihtsam üles lugeda neid, kes ei ole puhkpillikvintetti kirjutanud. Ja ma mõtlen, et eesti heliloojate hulgas küll, aga selles on visse sama kvintett jälle süüdi, sellepärast et see on ikka nii, et kui on mehed, kes ära mängivad, küll siis lugusid tule, seda muidugi. Aga ma mõtlen maailma repertuaarist. Kas on palju võtta? Ta on ikka ja väga häid, on ka piisavalt palju. Häid on hästi palju, väga häid, natuke vähe. Meil on selles suhtes äärmiselt lihtne. Meie eelkäijad, iseäranis just esimene koosseis on selle raske töö kõik ära teinud. Meie noodi pakun praegust ikka aukartust äratavalt suur. Sellest saab ikka väga, väga palju kontserte, kogun kõiki ära, mingid seal nagu tohutu materjal, mis seal on olemas ja minu arvates seal on ka palju neid asju, mis seal üldse läbi mängimata veel. Kui te olete andnud oma kontserte teistes linnades teistes maades, kas te olete ka teiste samalaadsete ansamblitega seal kohtunud ja nendega saanud repertuaari vahetada? Reeglina mitte. Tavaliselt on ikka niimoodi pärast kontserti. Kui tullakse lava taha tänama kontserdi ees ja niisama vestlema, siis on ikka esimene asi, kuidas saaks teie käest neid noote. See on reeglina ikka vähemalt no kui mitte esimene, siis teine, kolmas ilmtingimata. Ja neid tõmmiseid niisugusest populaarsematest asjadest on minu arvates tehtud ikka õige mitmed-mitmed, kümned, kus me oleme mööda mööda liitoneid saatnud ikka, kes on küsinud ka näiteks Soomes on üllatavalt palju joon ka Soomeski küsitud meilt mõnda seda ja teist huvitavat parteid tuuri üks asi veel, et on ka niisuguseid juhuseid olnud, et pärast kontserti tuleb, ütleme, kohalik helilooja, tal on partituuri hääled olemas, kingib meile oma teoseid. Olge kenad, et kas ma tohin paluda Krasnodoni Lotade kuidagi tutvute sellega ja on olnud ka niimoodi, kui me oleme sinna kohta kunagi tagasi uuesti läinud siis on ka neid teoseid ette kantud. Võib öelda seda, et Gruusia kohta võib öelda Kesk-Aasia vabariikide kohta. Neid autoreid on mängitud. Kas nendel endal sedalaadi ansambleid on või, või oletegi teie ainsad, kelle peale nad loota võivad teos kõlama hakkaks? Pidevalt tegutsev lind, et ma ei usu, et nüüd kui on, siis võib-olla mõni üksikpealt meie Valgevenes vist oli, kas sa mäletad, Kalle, 79. aastal, kui me seal olime, siis nemad ütlesid, neil oli kohe kuus kindel kontsertide arv ja seal oli nagu siis nad lugesid neid, sel ajal tegutses täiesti pidevalt ja omades nagu eraldi palku ka kohe lausa filharmoonia osta, et see ei ole sugugi nii väikse ansambli puhul tavaline, et neil oli nagu kindel kuuplaan. Kuidas teie töö on, kas teie olete ka kindla kuuplaaniga või mis alustel te üldse nüüd olete? Neil ei ole pidevat tööd tähendab esimene koosseis, nemad tegid küll palju kontserti, nagu Herman Tamre mulle rääkinud, et vist kuu rekord oli isegi 17 kontserti kuus. Aga kujutage ette, tol ajal, see ei ole üldsegi väike ja see nagu tohutu tohutu koormus meil käis ja käib ikka põhiliselt niimoodi, et kui on, sõid tulemas siis enne seda on niisugune intensiivne proovitsükkel, kus tehakse väga täis intensiivset tööd. Ja kui juba sõidus ollakse, siis on reeglina iga päev proovid, seal õpitakse uusi kavasid ja loomulikult seda kava, mis käigus parasjagu arutatakse ja nii et põhiline töö on jah, ennem sõitu ja sõidu ajal. Kvintetti töö, lisaks teie igapäevasele orkestri tööle on omamoodi koormus. Aga järelikult peab olema miski, mis selle asja tasa teeb ja mis ikkagi tõmbab seal mängima, mis see siis on? See on kindlasti selle küntati erilaadse viie puhkpillimuusika võlu, väga palju on häid teoseid, väga palju on niisugusega isegi väikse huumoriga teoseid, mida on lihtsalt hea mängida. Kindlasti on see koosmäng heade meestega, mis annab endale palju koos mängu intonad, toonilise puhtuse lihvi rütmiliselt täpsuse, Strehilise täpsusel. Teine et näiteks minu jaoks pakub see hoopis erilaadset võrreldes suure orkester tööga. Ütleme niisugustele pillidele nagu flööt, klarnet nendele on väga palju ka soolorepertuaari fagoti ile muidugi on, aga hoopiski mitte niipalju siiski, nii et see on ka siiski võimalus hoopis rohkem ja sagedamini publiku ette astuda ilmsest. Seda kindlasti meie muusikute töö ikkagi põhineb entusiasmil, eks ole, selle pärast, ega see tasu vastav ei ole olnud. Ja seda enam siis kvintetti, kui väikse koosseisus mängimisel lööb see entusiasm seda rohkem välja. Kui ma siin vaatasin neid varasemate aastate reisiraamatut sageli käis kaasas Ellen Laidre seal Margarita Voites on olnud kaasas pianistid kellega praegu veel nii kvintetti. Väliselt on suurem koos. Momendil ei ole, kellel oli koostööd, meil on juubelikontsert tulemas ja aga ma võin öelda, kes oli meil viimane. Pauluse see oli minu jaoks eestimaa pianist number üks Peep Lassmann. Tema oli meie nii-öelda kvintetti kuues liiget ja ka palju oleme teinud Lilia randmega koos Samuel Saulus, mis ta veel töötasime, tuleb märkida ära pianistide, kellega me oleme väga palju oleme teinud vaikevahiga. Siis Helju Taugi iga veel leelo kõlari, kes on kõik väga ilusti seda asja meil täiendanud ja rikastanud. Ja esimene oli hel saaresson ja ei saa, kes on, temast juba juttu oli, aga, aga ei saa märkimata jätta neid ülejäänud kolme pianisti, kellega on pikad-pikad, reisid küll Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse on, on tehtud neid, neid reise nii et et nendele kõigile tuleb suur tänu ja suur aitäh ütelda selle eest. Kas see koolides kontsertide andmine, kas see ilustava on teil püsinud või on see praegu ka hõredamaks jäänud? Ongi meil nüüd, kuna me oleme vähe praegu kontserte teinud ja meil on see kõige uuem koossess, sellega oleme nii vähe jõudnud koos üldse midagi teha. Valmistame alles ette rohkem ja üks kontsert on Tartus olnud juba sellest nagu juubeli tähistamise seeriast. Siis jah, meie koolides nüüd praegu ei ole jõudnud veel midagi teha, aga küllap see traditsioon jätkub, kui tuleb pakkumisi meile alla rohkem ja kui meil olud paremaks lähevad, eks see kõik ole seoses kõik meie eluga ka see kui elupaika ja et kindlasti see on omaette huvitav jaa, kindlasti vajalik töölõik, et teha niisuguse kooli kontsert, ka repertuaar on, meil jätkub hästi muhedat minu meelest selle jaoks. Ma tahtsingi siia juurde lisada seda, mul tuleb oma oma nooruspõlv meelde, et mis oli alati esimesel koosseisul kindel. Lugu, millega tavaliselt kontsert lõpetati või tähendab millega veel vana ütleme niimoodi välja nõiuti oli ju vana toriseja. See läks vaatamata kellaajast ja vaatamata päeva ajas läks alati hästi ülesse. Nii, aga nüüd on veel nii palju, et neil on nüüd tegelikult ongi tulemas veel kaks kooli kontserdi just siin, et need ongi Põlvas ja minu kodulinna sünnilinnas Võrus. Selle kuu lõpus ja sealt sõidame Leedumaale. Meil on kaks kontserdis Leedumaal, Kaunases ja Vilniuses. Uuele ringile läheb raamat. Enne oli juttu, et esimene niisugune sõit väljaspool Eesti piiri oli Vilniusse ja siis nüüd viiekümnendat aastapäeva tähistama lähete ka leedulaste juurde. Omamoodi sümboolne hind on ja. Nagu juubelitest rääkida veel, siis ei pääse ka muidugi väga meeldivatest välissõitudest. Ja ütleme praegust, kui Roland Kriit ütles, et kus nende koosseis käis, siis keskmine põlvkond, nemad käisid ka Soomes ja ütleme nii, kuidas vanasti öeldi, et sõbralikes sotsialismimaadest praeguse tegevusseisuga käisime meie Bulgaarias Kuubal ja Soomes. Muidugi kõige ilusam ja meeldiv on sõita oli nendest kuuba reis ja juubelisse puutub siis just nimelt Havannas tähistasime meie saamil sauna 100 viiekümnendat sünnipäeva kus meie võõrustajaks oli Toomas raudset Kirill Raudsepa poeg. No Kuubal on kõik põnev meie inimese jaoks, kogu loodus on nii rikkalike lopsakas, niivõrd erinevat maastikku, on meie mõistes mägesid ja ookeanist ei räägigi ilusatest supelrandadest ja ja äärmiselt hästi võeti kõik need kontserdid vastas all üllatavalt. No ilmselt teie külaskäik Kuubale äratas üldiselt väga soodsat ja kena tähelepanu, sest ma vaatasin näiteks seal külalisraamatus, mis need ilusad hispaaniakeelsed kirjutised tähendavad, sellest ma muidugi aru ei saa, küllap neid ka ülivõrdes on aga teie kontserti külastanud näiteks Inglise saadik, eks seal. Nii et et see ikka näitab, et oli niisugune väärikas kollektiiv, keda tulid niisugused prominentseid isikut kuulama. Ja see oli Havannas ja Havanna rahvusraamatukogus, mis nende parimaid saale esindussaal ja seal oli siis inglise suursaadik kuulamas. Seal oli väga palav, sest nad vastu tulelikult, et konditsioneer ei Summiseks, lülitasid selle välja, aga siis ei olnud enam mingisugust õhujahu Dustega õhu liikumist. Ja kui ma esimese Kvintetti ära lõpetasin igal juhul minule Sarkest vööni märganud juba võimatut, palav oli ja selle peale ongi siis Inglise suursaadik sinna kirjutanud ka, et tänan meeldiva kontserdi eest väga palavates oludes. Minul on Havannas C1 erakordne erakordne mälestus jäänud, see oli kui me käisime hotelli Riviera varietees. Ja selles programmis mängis trompetit Arturo Sandoval. Ja niisugust muusikat ilusas ettekandes kuulata. No seda peab ise kuulama ja nägema, seal ei, ei ole midagi, et see oli, see oli ikka vapustav elamus, veel on salt meeles, esimeses linnas poeguses, teisel pool siis Kariibi mere ääres on meeles, kuidas ma esimest kontserti seal alustasime. Aknaid, nagu olid seal ikka klaasid ees, kassa kalle, mäletad või ei olnudki, üldiselt aknad on nagu niisugused ribakardina moodi, selles ilmastikus ei ole lihtsalt ja aga tuul puhus sealt sisse ja me ei jõudnudki kuigi kaugele oma kvintetti esimese osaga, kui noodid lendasid meil põrandale kohe ette, lava ette, publiku sekka ja siis publikust inimesed tõusid ja aitasid meil noodid kokku koguda uuesti ja me katsusime neid punnitada sinna pultidele enam-vähem ja teisel korral õnnestus siis uuesti alustada ja ka läbi mängida sekkintet. Aga kõik see oli kuidagi väga heatahtlikult ja kokkuvõttes tuli kõik väga hästi. Niisugune meeleolu kontserdile oli alati hea. Võib-olla veel midagi leenutada, kas üksikutest kontsertidest või kontserdireisidest? Minule isiklikult on jäänud sügavalt meelde kaks kontserti, üks oli Tallinnas Kadriorus. Kui meiega esimest korda mängis Leho Läte. Heldur värv oli, kes ta oli haigeks jäänud või oli hoopis haiglas või midagi oli, et lätte Leho mängis, noh, lihtsalt selle kontserdi mängis. See oli erakordselt õnnestunud kontserde Kadrioru lossis. Ja teine kontsert oli Moskvas. See oli kunstitöötajate keskmajas, oli väga tõsise programmiga. See oli esimene pooleli proovinsteni klaverikvintett tee, plasma mängis klaverit, äärmiselt raske teos. Selles saalis oli veel see häda, et rahvast oli täis. Erakordselt soe oli, pupillid lähevad soojaga kõrgemaks, klaver vastupidi, soojaga keeled, mille järgi läheb madalamaks. Nii et seda parrangsis hoida oli äärmiselt raske. Aga me tulime sellest raskest katsumusest, ma ütleksin, auga välja. See oli üks minu jaoks niisugust kaks väga head kontserti, mis mulle kindlasti terveks eluks meelde jäävad. Eks neid ole ju lisa, kas peaaegu igalt reisilt, mis nagu ühe kolmenädalase, mis meil tavaliselt endisesse Nõukogude liitu olid ikka ligemale kolm nädalat. Kümmekond kontserti, 11 kontserti igal reisil on olnud omati. Ma räägiksin natukene, mis on kõige raskem kontsert? Kõige raskem kontsert oli, oli Saksamaal esimene kontsert, meil oli Potsdamis ja mängisime ooperiteatris kusjuures lava ees orkestri kummuli pealt kaetud ja seal mängisime, see oli esimene kontsert Saksamaal ja see oli meile väga harjumatu, et saal oli rahvast täis. Absoluutne vaikus, nii et võid nööpnõela kukkumist kuulda. Ühesõnaga tekkis niisugune tunne, et see oli nagu harjumatu meil. Kui käia Venemaa linnades ringi, siis tekib ikka väikene sumin, väike, niisugune nii, aga seal on publik nii distsiplineeritud, kõik kuulavad, nii et tekkis niisugune tunnet. Otsivad vigu või mis, mis see on ja niisugune väikene närv tuli nagu sellest sisse ja. Ma ütleksin, et see on minule meelde jäänud kui, kui kõige raskem kontsema. Aga no ma usun, et siis, kui lugu ära lõppes, siis vaikus lõppes ka suure aplausiga. Jaa, jaa jaa. Me oleme siin rääkinud nii noh, vähem või rohkem, aga üldiselt ikkagi tõsistest asjadest ja headest ja õnnestunud esinemistest ja kõik. Aga eks alati kõik läheb nagu mööda siidi, kas vahelapsega sisse tuleb ja kas mõni asi vahel on? Noh, pärast niisugune tunne endale metsa poole ka läks või kuidas see lugu olnud? Seda tuleb ikka ette ja mitte ainult meie, vaid kohana kuulsustega. See on nii loomulik. Ja seda enam iseäranis minu pilliga. Metsasarved. Hoia minu hea kolleeg. Valma nimi, metsas olev mängusarvik Liisans ütleb ikka oma pilli kohta, et see on ju metsas ära saalias Kiksa diktofon. Et see pole midagi öelda selle kiiksu kohta. Mul on hea öelda, et rool on kõigil on selle kohta geniaalne ütlemine, ikad see käib just noh, tema ikka tavatu seda metsale mängijatele öelda. Et vaatad, kui kiks tuled, siis pane igaks juhuks kohe teine otsa. Vastasel korral võib jääda mulje, et see esimene oli juhuslik. Aga kas te käite ka selle reegli järgi? Ütleme niimoodi, et seda publik saalis maa vastas. Minul on meeles, kui me mängisime Tallinnas heliloojate Liidusse, Harri Otsa autorikontsert ja tema kvintett is on üks niisugune pikem fagoti soolokoht, kus teised kuulavad ainult ja ma mängin seda ja tunnen poole pealt trost hakkab tulema pilli otsast ära. Ja püüdsin seda siis suruda selle mängu pealt kuidagimoodi niimoodi, et ta seal annaks mulle nüüd lõpetada selle soolo ära. Loomulikult ikka ei jõudnudki lõpuni ja jäise tross mulle suhu lihtsalt. Ja ma ei saanudki. Ja teised mehed muidugi ei saa kuidagi naeru pidada ja saalis ka kõhistavad juba ja. Kuna ära ja see, see läks üsna naljakalt, noh, sai õnneks ei olnud niimoodi, et kontsert sellepärast oleks nässu läinud, aga, aga eks ta oli rohkem naljakas juhus. See on tõepoolest juhus, kus ma olen kohe päris kõrvalt näinud pealt, kuidas nägu muudab värvi ja õige mitut värvi. See oli, see oli tõepoolest naljakas. Kui ta lakkasse trusti ära tulema, need silmad ja see punase siis oli järsku tume ja siis valgeks ta uuesti punaseks ja no see oli midagi erakordset. Ega sellest sellest niisugust naljakat juhust ei mäletagi, endal olema. Ridade takk, ärge Veenutan, sajab, ajab ka veel naerma. Käega, ma räägin nüüd praegu sellest vanast, sellest esimesest koosseisust. Seda üldiselt ju nimetati araablaste pundiks. Mispärast me võtsime niisuguseid asju ette ja viisime läbi ka, mida kõrvalseisjal. Tundus, et me hüppame üle oma varju. Julge pealehakkamine on tihti juba pool võitu ja ega meil neid kaotusi palju küll ei olnud. Me tulime igalt poolt ikkagi puhtalt välja ja võtsime, olgugi näiliselt üle oma jõu käivaid kontserti ette, nii et sellega seoses meid nimetati araablaste pundiks. Kuna te olete nüüd 20 aastat ise olnud kvintett dist ära. Ma arvan, et kindlasti väga pingsalt kogu aeg jälginud seda, mis need poisid siis nüüd minu kvintetti tiivad, kuidas te nende nooremate meestega rahul olete? Eks ettusele ole niimoodi, et ja üldse meie Eesti muusikatase on üldiselt tõusnud ja kui neid ei ole ka araablaste pundiks nimetatud, võib-olla seda pole tarviski, sest nad on parimad pillimehed. Siin ei maksagi neid araablast, eks nimetada, nad on lihtsalt teevad oma tasemega selle kõik ära. Nii et kuigi kvintett oli alguses hea ansambel, siis läheb aastatega paremaks. No ja muidugi on niimoodi, et kui nüüd on saanud käia ringi Euroopas, Inglismaal ja Saksamaal ja kuulata seal neid asju peab ütlema, et poisid on kõvad poisid küll, aga eks ikka on tarvis tööd teha ja tehakse ikka läänemaailmas tehakse ikka tööd ütelda nürimeelse järjekindlusega ja ja ega, ega muidu ikka ei tule ka, niiet ütleksin noortele meestele kaasa need vana Mauruse sõnad, et eesti poiss peab õppima, kui hull. Kui üks ansambel on 50 aastat vastu pidanud ja praegu on ta noorte meeste käes siis ma arvan, et järgmiseks 50-ks aastaks on asi jälle garanteeritud, niiet repertuaari jätkub, repertuaari tuleb juurde, mängulusti jätkub, uusi pillimehi kasvab peale. Nii et ilusat ja head tulevikku. Mis ma muud oskan öelda?