Tere tulemast siia hubasesse baarvarietees ja ma loodan, et veedate meie tänaste külaliste seltsis siin õdusa ja mõnusa pärastlõuna. Ja saage tuttavaks, kes meil on täna kutsutud külalised. Neiu Eeva. Kiira kaan. Sulev Nõmmik. Hans impere. Ants Vain. Vaba Euroopat papa asedirektor, endine Riho mesilane praegu töötu Ajakirjanik Märt Müürajakirjanik, Rein minister. Ja poliitikaässad Arvo Haug Ja need neli mees laval kannavad nime kokku ramm neli. Tere tulemast. Aga ma. Saax ma teeks. Aga me ei, me. Ei olnud. Ka. Meil on siin ka telefon, selle number on 44 61 51 44 61 51 ja sellel numbril helistades saate vestelda Ralf parvega, kes esitab teie küsimused edasi meie tänastele külalistele. Need 44 61 51, üks tuline teema on praegusel hetkel ajakirjandus, kuna tellimuste aeg ja paljudele väljaannetele on niisugune moment, et ei tea, kas üldse edasi elavad. Sellepärast kutsusime Märt müüri siia ja ma tahan, et sa iseloomustaksid seda praegust seisu, aga pärast tahan, et sa ennustasid, mis sellest meie ajakirjandusest üldse saab. Nojah, seisund on selline, et nagu siin enne tutvustasid ajakirjanike ja siis suri poliitikaguru füüsid, noh näed, rahvas ka seda teab, isegi kohtuprotsessid käivad. Ja siin tihtipeale kahjuks ma ei saa ütelda, et ajakirjandus noh, õige on, sellepärast kui tal oleks õigus, tähendab, püüa, kui sul oma poiste kaitsmise võimalus on ära võetud, siis see annab märku, et meil midagi on ikka see, et ajakirjandus eetikaga sassis ka see on nüüd üks teine asi. Siin hiljuti oli üks suur nõupidamine, kaks päeva istlusime linnast väljas kus olid ka valitsuse mehed ja ülemnõukogu mehed ja kõik olid kohal. Asjaosalised loomulikult toimetustest, majanduspool on jah, üks keerulisemaid asju praegu kuidas saada paberit? Ei olegi nii suur probleem, vaid, mis ta maksma hakkab, on suurem probleem, tähendab, milliseks kujunevad tulevikus nüüd toimetuse olemused, paljud ei oskagi juriidiliselt iseseisvaks hakata, see on võib-olla praeguse aja märk. Need, kes aga on juba varem hakanud need aktiivsed ajakirjanikud olnud. Noh, kui mehed ütlevad niimoodi, et kas teil on siis kahju, ostate sind nädalalehe aastakäigu, maksate vaid suitsuvorsti kilohinna, teine ütleb, et noh, vabaleht, no mis seal ikka, pingviini jäätisehindu numbril. Ked. Võrrelge, vaadake aga siin niisuguste võtetega minu arvates ei saa ikka ilusti jalule meelitada. Iga päevaga ükskõik mis, meil ei ole seda võimalust nagu muudes riikides kõvasti ära elada reklaami arvelt, ütleme lehel väljaanded. Ja noh, praegune kogemus näitab ka seda, et langus majanduses ka üle lahe, kasvõi Soomes on viinud asjad nii kaugele. Meil on kah praegusel hetkel juba üks 700 töötut ajakirjanikud. Nii et ega meie olukord väga roosiliseks ei kujuneb. Arutasime ka, arutlesime ka loomulikult seadusandlusega seotud asjaolusid. Ja mina ütlesin seal lõpuks niimoodi välja, et situatsioon, mis kujunes ümber selle ajakirjast seaduse projekti tegemisel seega kujunes sedavõrd ebaterveks, et ma ei pea eetiliselt võimalikuks, et samad mehed kes organiseerid, selle projekti nagu saamislugu ja edendad, sellega edasi tegeleksid. Ja samas me ei saa ka aru sellest, et juhul kui ajakirjanik on ise ei saa paika nii-ütelda kirjutamata reeglid, eetikareegleid, siis seda enam on põhjendatud teatud jõudude nõudmine sellise range seadusandluse järele, mis nii-ütelda hakkaks just nimelt ajakirjandust kammitsema. Ja vot selle projekti häda oligi selles, et käsitles ajakirjandust kui institutsiooni ja nagu reguleeris selle tegevust, aga mitte ei läinud selle põhimõtete juurde ühiskond ja ajakirjandusinimene ja ajakirjandusajakirjanik selles ühiskonnas ja nii edasi. Tähendab, need pooled jäid tahaplaanile, sellesse häda nüüd ongi ja siis ma ütlesin ka seda seal ja ka siin, et vaat, kui vaadata nüüd kes siis arutles ka selle projekti üle, tähendab, välismaal olevat eesti mehed, aga Eestimaal olevad eesti mehed noh, parimal juhul lihtsalt haukusid kusagil miskit, kuid analüüsimata ja toomata argumente missuguses suunas minna või olla. Vot see näitab ka jälle meie praegust ühiskonna olemust, tähendab ega me oleme ikka sellest, mida ma nimetan ja olen nimetanud kõvahäälselt. Et minu arvates praegune ajajärk on see sotsialistlik antikommunism, kõik kirume kommuniste, punast võimu ja kõike taolist, räägime turumajandusest, aga tegelikult tahes-tahtmata oleme ikka sellest nõukogude sotsialismi pisikutest läbi imbunud ja vaat ei oska käituda ja ei tea, mis maailmas toimub. Ma leidsin ka ette seda, et näiteks siin kevadel oli meil üks väga tõhus kursus, kus oli ikka põhjamaades suured spetsialistid kohal ja noh, näiteks Torsten kars Rootsi juristist, ajakirjanik või ajakirjanike kaitsev jurist. Praegu küll kohtunik, kes teab maailmas praktiliselt kõike selle seadusandluse kõige muuhulgas ja kui sa arvad, et sinna jooksid nüüd kokku inimesed teda kuulama, siis sa muidugi eksid. Tähendab, noh, me oleme kusagil nii, põikpäised arvab, et me kõike teame, me oleme uhked selle peale. Tänavu novembris hakkame tähistama 220 viiendat ajakirjanduse algusaastapäevade Eesti ajakirjanduses aga me ei tea seda, et 225 aastat tagasi Rootsis võeti juba vastu esimene seadus, mis reguleeris ajakirjanduse ja ühiskonna olemust. Nii kui meie suutsime sel aastal luua avaliku sõna nõukogu, siis meie poisid kevadel käisid Rootsis avalikud selle nõukogus 70. juubeliistungi. Tähendab, me peame endale aru andma, mis seisus me oleme. Nii milliseks ta kujuneb. Tähendab, võib oletada, et nii mõnigi väljaanne sureb välja juba selle aasta lõpul pärast seda, kui tellimuste pakid vormistatud. Ja kui on näha, mis raha siis tulemus on ühele või teisele toimist, mis, milline sissetulek. Tähendab arvatavasti juhtub ka nii, et mõni väljaanne, mõni väljaanne riskib, kui ta jääb ka nii-ütelda miinustesse sest võib-olla on isegi kasulikum omada vähem ettetellijaid. Kui sa suudad hiljem müüa rohkem kioskitest tähendab, siis on võimalik reguleerida veel hinda, inflatsiooni nagunii toimib. Kui me oleme tellimused, kõik vormistatud leping inimese ja toimetuse vahel, siis anna andeks, see peab olema ja mitte midagi enam ei reguleeri. Aga raske aeg tuleb, minu uksest tulevad sisse üha sagedamini mehed, kes ütlevad need. Nüüd on selline lugu, et ärimehed, kes on siiani üht või teist väljaannet toetanud, on nii kaugele jõudnud, et ütlevad, aitab poisid naljast, sellist väljaannet, sellist toimetust meil pole vaja, nüüd kõnnime kõrvale, kuid ei taha nii käituda, kui meie nõuame siis täit pole tarvis. Need on juba sellised esimesed tõsised märgid missuguseks ühiskond meil või ajakirjas situatsioon kujuneb. Noh, kõik me räägime, raha vähe, nii taga on. Ja võib-olla kõige raskem on praegu see hetk, ET organiseerub EKP Keskkomitee kirjastuse olemus, mis saab trükikojast. Kuidas ja milliseks kujunevad toimetuste juriidistaatuse olemuselt ja suhted oma seal trükikojaga ja nii edasi. Kerge ei tule, aga ma usun seda, et inimesed ikkagi leheta ei jää. Aga võib tunduda nii, et mõni ajakirjanik jääb. No ma ei taha selle jutu peale aitäh öelda, ma ei taha öelda, et aitäh, et sa meid informeeriksid. Ja kuulame neid rami mehi, aga enne ma kordan veel telefonis on 44 61 51, sellel numbril saate meiega ühendust. Joon. Muidugi eelis. Tema haare emal täis. Kui ta ei eksi, eks eestroosi? Naastu. See aplaus oli siis Kaljo Räslasele, me kuulame neid trummimehi veel edaspidi, aga praegu kuulame, mis ülemnõukogus toimub. Ma tahtsin Tiit Made käest küsida, et kuidas see sõda seal käiks? Sõda on nüüd natuke kõvasti öeldud, ülemnõukogu on patiseisus ja. Ma ütleksin, et kaevikusõda käib mõnes mõttes. Ja kes, kes, mis kaevikus on, siis? See on hea küsimus, on toimunud uute kaevik kaevamisi ja ühest kaevikust teise jooksmisi. Ja põhimõtteliselt on praegu siis nii, et umbes 55 või natukene rohkem saadikut on kaevanud omaette, väikese augukesi, kust nad sõltumatuna sees on. Aga siis on jäänud veel oma kuus või seitse fraktsiooni ja need on siis jagunenud põhimõtteliselt niimoodi siis, et mõnes küsimuses eestlased ja mitte-eestlased, mõnes küsimuses valitsus ja opositsioon mõnes küsimuses maasaadikud ja kõik teised mõnes küsimuses sõltumatut demokraadid ja kõik teised, no see sõltub väga ka küsimusest või siis jällegi nii et vahest on olnud ka nii, et ülemnõukogu presiidiumi esimees ja valitsuse esimees või siis jällegi välisminister ja mõni teine, nii et väga raske on öelda parasjagu mis ühe või teise kaevikunimi on. Kas sina oled kaevanud endale talveks Saagukese või suure kaeviku? Mina olen juba alates sellest ajast peale, kui see ülemnõukogu kui tuli ja kui ainult neli täiesti sõltumatut saadikut oli sellest ajast peale nii-öelda oma kaevikus olnud. Ja millal see patiseis võiks ükskord siis mingiks muuks seisuks areneda, nii et lõpeks see on nii hea küsimus, et sellel on peaaegu võimatu vastata sellepärast et sisuliselt peaks ülemnõukogu endise laiali. Ma, kuid meie hulgas on terve rida niisuguseid härrasid, kes väga täpselt teavad, et uutel valimistel teed nagu ülemnõukogusse tagasi ei ole, või parlamenti või riigivolikogusse või ükskõik, kuidas teda siis nimetatakse. Aga see äraolemine on ka iseenesest ju mitte kõige halvem praegu. Ja seetõttu siis. On ju ilma vastutuseta olemine ülemnõukogus või ükskõik mis tööl ilma vastutuseta olemine on ju äärmiselt mõnus. Sellepärast ma hästi ei usu, et ülemnõukogu ilma välise sunnita selle otsuse vastu võtaks ta ennast laiali ajaks. Väga tahaks loota selle välise surve peale, kuna patiseis on nii, et praktiliselt meil ei õnnestu enam olulistes küsimustes viitekümmend kolm häält koguda, et seaduseelnõus seadus saaks. Mõnedes väljaannetes mõned ajakirjanike poolt on avaldatud arvamust, et ülemnõukogu saadiku olla on niivõrd hea ja tasuv. Sa küsisid palka juurde kõigile muidugi küsitlusi siis veel juurde, et nad üldse ei tahaks laiali minna. Ma ütleksin, et ülemnõukogu saadik olemine on äärmiselt niru. Sellepärast et meie ühiskonnas on välja kujunenud nüüd niisugune hea komme, et keikuma stressid ja vastuolud, mis tekivad inimeste vahel ja vajakajäämised igapäevases elus taandatakse ära ülemnõukogu saadikute peal. Nii et selles mõttes ei maksa üleüldse meid kadestada. Aga mis nüüd palgasse puutub, siis palgaküsimus on olnud kogu selle maailma ajaloo vältel väga oluline küsimus. Ja üks asi on küsida, teine asi on, kas antakse. Ja eks igaüks võitle oma heaolu eest ise. Ainukene ajalugu on meie ühiskonnas see, need, nagu juba märkisin eel ees ütles, et kõik selle eelmise läbi käidud teeelemendid on meil iseloomus sees ja meie iseloomus on sees ka ja olemises ja arvamustes on sees ka, et meil peab olema nii-öelda võrdne ühiskond, üks ühesugune ühine lepavõsa. Ja me ei taha kuidagi tunnistada, et üks inimene teeb rohkem, oskab rohkem, suudab rohkem ja ei suuda kriitiliselt analüüsida oma võimeid, kas meie oleksime võimeline, kas mina oleksin võimeline nii palju tegema kui naabrimees. Ja siis sellisel juhul ei ole midagi paremad kui öelda, et me peame ikkagi igal juhul võrdsed olema. Tore. Ma arvan, et sulle tuleb palju küsimusi, aitäh praegu selle jutuajamise eest. Ja telefon on siin 44 61 51. Aga Urmas Ott tuli meie saatesse ja kui siin oli ülemnõukogu Teemal juttu. Ja laialiminekut. Tõesti kokkutulekutest siis võis ajalehest lugeda intervjuud sinuga, kus see mulje. Et sa lööd eestimaale käega ja lähed ära minema. Ei, see ei ole kõigepealt tere päevast kõikidele siin saalis ja tere päevast kõikidele minu sõpradele, oponentidele, raadiokuulajate seas. Mul on väga meeldivaid mind sellesse saatesse kutsuti, tõtt-öelda mul tuleb meelde, et ma olen selles saates, ma tahan öelda alustuseks enne kui ma vastan sinu küsimusele, on mind praegu on kutsutud ja pärast seda sain ma raadios esinemise ees disklahvi pooleks aastaks. Ma loodan, et seekord asi lõppeb, lavastage need aasta pärast näeme siin jälle. Soovin teie saatele pikka iga. Mis puudutab minu äraminekut Venemaale, siis siin seda küsimust ei saa politiseerida Kaideoloogiliseerida selles mõttes, et näed, nüüd lööb käega, me oleme saanud vabaks ja läheb minema. Asi on lihtsalt selles, et olen jõudnud oma töö kah oma põhitööga saatesarjaga Teletutvus sellesse etappi b, kus seda siin enam edasi teha ei ole võimalik, sest mul on ausalt öeldes ükstaskõik, kes seda saadet finantseeriks. Kes oleks selle saate taga, kas KGB, kommunistliku partei keskkomitee Mossad või kesktelevisioon, kes suudab luua tingimused? Sellega tuleb koos ja lihtsalt praeguses majandussituatsioonis, Eesti Televisioon ei ole võimeline. Siin ei ole midagi spetsiaalselt siin ei ole mingisugust minupoolset pretensiooni, aga lihtsalt reaalselt ei ole võimeline seda saadet edasi tegema, sest saade nõuab väga palju raha. Saade hakkab edaspidi nõudma palju valuutat. Saade nõuab sidemeid ja ainus, kes seda praegu garanteerida suudab, on Moskva kesktelevisioon koostöös videofirmaga videoprogress kuhu me kaks televisiooni tegijat, Vladimir Moltjanov ja mina oleme kutsutud oma saadetega lepingulisele tööle teeb seal edasi oma saadet, toibus palumetši ja mina teen edasi saadet. Teletutvus esimene noh, selline uue süsteemi järgi tehtud saade on juba salvestatud, akadeemik Georg Järvaatoriga järgmine saade. Järgmised saated on juba planeeritud. Nii et ma arvan, et Eesti televaataja jaoks ei muutu midagi, sest et minu palve oli ainus kirjutades alla seda lepingut nendega, et Eesti näeks seda tasuta teiste televisioonile, jääks selle saate tasuta näitamisõigus loomulikult juba ilma kopi Raidita. No sina tavaliselt lõpetad oma intervjuud küsimusega või uuri välja, kui palju keegi teenib. Kas sa nüüd hakkad rängalt teenima seal uue lepingu järgi ühendab ja ma hakkan teenima küllalt palju loomulikult on see finantssaladus, aga ma hakkan teenima küllalt palju. Ma arvan, et tähendab, arvestades niisuguseid meie olusid, ütleme siin Eesti olusid ja ka veneolusid siiski jah, hästi. Ja on seal veel üks küsimus, on sul perspektiivis näiteks BBC või mõne teisega teha leping, sinna minna, näiteks Londonisse? Ei, mul ei ole selliseid lepinguid. Ma olen juba ausalt öeldes liiga kõrges eas selleks et korjata Soomes maasikaid või midagi muud ette võtta. Ja ma olen ka liialt kõrge, kes eas selleks, et hellitada lootusi, et läbi lüüa kusagil läänes või viibis, siis on vaja olla tagasihoidlikum. Tiit Made ütles, aeg on tagasihoidlik. Ja ja üldiselt ma olen rahul sellega, mis mul on tore ja me oleme rahul sinuga ja edaspidigi, aitäh. Nojaa, aga alla. Istutage seeni neil. Siis. Tood? Äkki? Ja nüüd on mul hea meel paluda siia kunagine kolleeg Riho mesilane. Tere tulemast. Ütlen, et hea inimene, kumb oli sul raskem, kumb sisseelamine, kas siis sisseelamine Saksa ühiskonda või nüüd uuesti sisseelamine jälle Eesti ühiskonda? Päris kindlasti uuesti sisseelamine, see on raskem. No mis on kõige raskem, mis sind kõige rohkem häirib praegu? Noh, nagu inimesi ikka rahapuuduse tõttu. Saksamaal sai kohe hea koha peal, aga aga jah, kui sa oled nüüd lehti lugenud, tänud ja, ja kuulanud raadiot, televisiooni, siis sa oled ehk tähele pannud, et meil viimasel ajal on väga suurenenud korterivargused ja hämmastab just see, et kui hea informatsioon on varastel, tähendab, kui mõni tädikene tuleb välismaalt ja tal on kaasas kas või kassettmagnetofon või, või teler, siis järgmisel päeval on Tal juba vargad korteris. Sind, kes oli pikka aega tööl välismaal, kas sind ei ole siin kimbutatud, eeldusel, et sa tulid siia, ütlevad vägeva noosiga? No ma ei tulnud mingisuguse vägeva noosiga ja mul ei ole mingisugust videomakki ka. Mul on see ainus pintsak, mis mul on, on praegu seljas, eks ole. Millega kavatsete ennast elatama hakata, sest nii nagu ma sain aru hommikutelevisiooni intervjuust, sul veel päris töökohta siin olemas ei ole? No ei tea, kõige parema meelega kirjutamisega muidugi, aga 25 protsenti võetakse maksu ja ei ole üldse. Raske ja päris raske. Kas selle saate peale selle pakkumise ei tulnud tööpakkumisi. Sina tegid ühe pakkumise. Ja ma tegin selle pakkumise võib avalikustada ka need nimelt ma andsin sulle. Sellise pakkumise, et sa kirjutaksid kuu aja jooksul meelejahutaja raamatukogu järgmise raamatukese ja meie annaksime selle välja hiljemalt jõuluks. Kas sa juba praegu kirjutad? Ei ole veel jõudnud, aga umbes ülehomme peaks hakkama. Oled sa siin midagi kirjutanud üldse? Ja ma saan aru, see on selline nagu sihitud küsimus, ma alles täna hommikul kirjutasin. See täna hommikul, kirjutasid, ma tean, see on sul taskus ka, sest sa näitasid seda lugu mulle. Ma ei ole seda läbi lugenud, aga nüüd ma hea meelega koos kõigiga kuulaks seda, ole hea. See mikrofon ootab sind. Kõik võitlusse unetusega vabadust ja demokraatiat on meil nüüd nõnda palju, et lihtsalt enam ei tea, kuidas ots otsaga kokku tulla. Üleminek kommunismi, vabandust kapitalismi esimesse faasi igatahes näikse soodustavad kroonilist unepuudust. Eesti vabariigi võimalike tulevaste kodanike hulgas nagu mitmed kodanikukandidaadid on mullegi kurtnud ja jätkuks kõva valuutat. Jätkuks ka korralik tablette ja, mis seal salata, orgaanilise ning biokeemia poolt pakutavaid vahendeid näiteks klaasike veini või pudel õlut enne magama heitmist koos meeldiva seksuaalpartneriga sest Kaseks soodustab uinumist. Võib aga kergesti juhtuda, et partnerid pole või on küll, aga ta ei taha või tahab küll, aga ei seisa. Ei seisa oma ülesannete kõrgusel nagu Satjepastavlen, õhk, Vietnami sõda. Jääbki üle vaid iseennast rahuldada. Rahuldada uinumissoov mõne tuntud ehk siis klassikalise vahendi abil. Hakkame näiteks kinnisilmi ja lõdvestunult voodis lesides lambaid loendama. Nüüd sügisel peaksid olema eriti mõnus kujutleda ilusat rohelist aasa, kus linnud ja liblikad ja lillekesed ja muidugi lambakesed. Neid loendades püüamegi nüüd uinuda veel enne koos lammastega lauda juurde jõudmist. Nii näeme, et möödub esimene teine, kolmas kähar villaga lumivalge Uteke. Ja kusagilt tuleks nagu suitsulõhna. Näib, et keegi on süüdanud lõkkekarjamaa serval juustu võsa varjus. Neljas, viies, kuues Uteke lõhn on tõepoolest meeldiv. Seitsmes kaheksas kalli-kalli lambakene ei alles esimene esimene sašlõkk. Üheksas Utekene või hoopis teine šašlõkk. Keegi nagu valaks, head veini. Teine klaasitäis, kolmas vaarada täis, võtame tempot maha, muidu hirmutame Utekesed eemale. Ega nemad kärakas, ta ei hooli, tea, kas üldse võtavadki või kui, siis harva. Meie, aga võtame küll. Kolmas neljas klaasid. Näe, Utekesed ongi kuhugi kadunud. Ega nemad palju ei kannata. Viies vardatäis, kes ütles, et kuus pudelit kamba peale on liiga palju. Seitsmes, mis see nüüd oligi, mis kuradi seitse, sina kuradi naine ära sakutaminud, olgu pealegi juba kell veerand kaheksa jälle öö läbi joodud, jälle vastik viinahais juures. Naisuke see hoopis lambalauda, haisuke sai öösel Utekesi loendatud, sihukesed ilusad ja valged mis polnud seal mingisuguseid tüdrukuid, ei käige kõik lamba saba alla, mina täna igatahes tööle ei lähe. Naine, helista lauta, teata kõigil. Aitäh, ja paistab, et ei ole see sinu huumorisoon. Ära ummistanud ühtib sulle nagu ka kõigile tänastele külalistele saab esitada siia küsimusi, meie telefon on 44 61 51. Muide, mida su käest kõige rohkem küsitud, kui sa nüüd mööda linna ringi käid ja mõni tuttav on vastu tulnud? Ei no mind kahtlustatakse ka nagu mõnda teist harrad, seinad on töötanud KGB jaoks üldse paha poiss. Kas lõpuks tüütab ära sina kohtusse ei kavatse kedagi anda? Kui võimalik, siis, ja kui võimalik, siis ei. Neid protsesse tuleks nii palju. Ja nonii, aitäh, ootame küsimusi ja ma palun siia. Peedu ojamaa. Tere tulemast, Peedu ojamaa jõudis siia laeva pealt just. Aga ma ei räägi üldse Peedu ojamaa teiega praegu ei äriasjadest ega tööst, räägin hobidest ja mul on hea meel raadiokuulajatele tutvustada. Peedu ojamaad kui Eesti Raadio väga viljakat humoristi, sest minu esimene tutvus Peedu oja Magoli kui humoristid 25 aastat tagasi. Ja siis oli raadios palju saateid, kuhu huumorit oli kirjutanud Peedu oja, mäletate ise ka veel neid? Ma mäletan jah, aga seda on palju aastaid tagasi. Nüüd on ju pikem paus olnud tol ajal, kui hakkasid sündima nüüd laupäevasaated ja vajati huumoripalasid ja ja Imbi Valgemäe jälle ja siis Liivaku, Leena ja taolised kujusaid olid pidevalt nagu tekstipuuduses, siis sealt see asi algas teie meestega tookord toob kaasa ja nii on tulnud kümneid ja kümneid lugusid tol ajal ja see oli väga hea meelistegevus, eriti kui kui hing oli täis ümbritsevast ümbritsevast maailmast jagus nii raske oli vabalt ennast avaldada ja nii mitte nii nagu tänapäeval, aga kuidagi läbi lillede tuli ühteteist teist serveerida ja ja tundus, et see läks vist Café hulka ja need on ju kuulatavad ja loetavad tänase taga, need on tulnud hiljemgi, aga eriti nime all ei ole kunagi tulnud. No ja päris Peedu ojamaa nime all on meie fonoteegise ainult üks huumorisaade kurg katusel on selle pealkiri, me oleme seda ka korranud. Aga seda, et te kirjutasite Liivaku, Leena lehk, keda ainult noh, keskmine või vanem põlvkond mäletab või Imbi Valgemäe-le seda tõepoolest ei teadnud. Paljud. Kirjutasid mõlemad ise samuti, nii et ega kõik, mis on ilmunud ainult üksikuid, selliseid lood. Liivak, leiale Imbi Valgemäe sai kirjutatud rohkem, sest lapseelapsesuu läbi oli, oli võimalik anda kõikvõimalike hoopis teravalt ja tugevalt ja see läks lihtsalt tookordsest küllalt tugevast tsensori sensoritest läbi. Lihtsalt poleks olnud võimalik nii täiskasvanu vaatenurga all paljusid asju lahata, aga see istus. Kas olete praegu ka midagi kirjutanud viimastel aegadel? Olen aga vähem, aga nüüd tahaks nagu uuesti praegu, aeg on muutunud ja inimesed on muutunud ja kõigi nende aastakümnete on igasuguseid popujukusid, nii palju jalgu jäänud siin või seal, nii et ma arvan, et nendest kõigest saab uut täiendust teha. Kas võime nüüd kuulajates kinnitada, et jääb jõusse leping, et ka Peedu ojamaa annab välja oma kogumikku meelejahutaja raamatukogus kevadel? No head, meil oli juttu sellest, et aprilliks oleks siis kohus nii vanad kui uued lood, nii et seda võib lubada. Hobihobiks, aga elatust pakub hoopis muu. Peedu ojamaa ei ole enam reklaamfilmi direktor, räägitakse, aga mida Peedu ajama siis praegu teeb? Aktsiaselts TFT reklaamiklubi on, on tööpaik reklaamiklubi nagu ta sündis, 24 aastat tagasi, on, on ta püsinud läbi aegade on olnud nagu, nagu omaette samuti nagu nagu hobi ja töö ja armastus läbi kõigi nende nende noh, ütleme aastakümnete ja needsamad ettevõtted ja suures osas kõik needsamad esinejad ja ja küllap ka suures osas see mitmesajatuhandeline vaatajaskond, kellega oleme nagu üheskoos noorest peast alustanud ja järjest vanemaks läinud ja ühiseid elumuutusi nagu arutanud, rääkinud ja teinud see viiski siis gaasia, nüüd ta nagu iseseisva organisatsioonina ja plussiks võib ütelda seda, et et ikka siis reklaamiklubi liikmetel, sõduritel ja juhtidel ja reklaamijuhtidel on oma oma klubi ja selles mõistes, et nad võivad igatahes kuus käiama kindlas kindlas kohas ja, ja lauas oma covid saad oma külalisi vastu võtta ja ja seda Polaris nüüd nagu teinud ja neid on vähe, vähe parem, on tekkinud ka terve ring uusi inimesi ja kes liituvad nende firmade direktoritega ja kes meiega võtavad kontakti ja rahvusvahelise kontakti ja edasi, nii et tööd jätkub kõigile. Kas võib reeta ka selle, et kuskohal see teie globjan ohvitseriga? Ikka samas paigas seal ei ole, nii et segame selles kvartalis kaugemale pole saanud. Raekoja platsis. Kena on see, et te olite lahkelt nõus võtma ka laupäeva stuudio oma tiiva alla, juhul kui baarvarietee peaks nüüd remonti minema või, või midagi sellega juhtuma. Ja eks seda võib arutada kohe edasi, siis niipea kui, kui te nii kaugele jõuate, siin remont. Remonti minnakse sellepärast, et mulle on väga istunud teie meeskonna operatiivne tegutsemine nii lihtsate vahenditega, nii nii üks-kaks-kolm nagu, nagu, nagu mõnes riigis kohalik raadio on, väikebuss on siin ukse ees ja, ja paar traati ja need mehed ja ja saade läheb nii, et see ei tohiks kuskil kohas olla kellelegi mingiks tüliks teha. Teha teie saateid, anda neid edasi ja vahendada kahtlemata kõiki neid inimesi, kes on koondunud meie klubi ümber ja niiet tere tulemast, hakkame arutama, kui asi nii kaugele nii aitäh. Kuulata mehist laulu siia vahepeale. Laul mehine või mitte, aga järgmises laulus palume kõiki saalis olla meiega kaasa laulda. Nimelt Me näitame, kui on tarvis hüüda hai hai. Nii et järgnen, laulan jaapanikalasalat. Jaa. Jaa. Täna on meie hulgas vapper naine, kelle võitlus veel vaprama Nõukogude armee vastu on jõudnud võiduka lõpuni võiks nii-öelda, eks ole. Sugugi mitte absoluutselt mitte keegi pole veel võitnud. Tähendab otsapidi pannakse vanglasse poisse, see on kõige kurvem muidugi. Ja praegu, et vanglast poisse kätte saada, siis vaat, Arvo Haug, iga ma siin rääkisin, et kätte saada, see on üksjagu tegemist. Nii et kaks bussi. Me oleme vanglas saanud kätte nüüd kolmanda veel välja arvatud seegi rääkisime. Nii et see on kõige suurem probleem, aga ma olen fatalist, ma usun, et igalühel igaühel on oma saatus ja, ja see, kuidas inimene sealt armeest tagasi tuleb, see ongi tema saatuseraamatusse kirjutatud. Kas, kui tal on õnne, siis tuleb elusalt tagasi? Kui ei, siis küsitakse, kas autokumme või 3000 rubla või või 10000 rubla. Aga meie elame tegelikult praegu, noh, nihukese saamoraalses hetkeseisus, ütleme niimoodi. Sest et eks ole, kui ülemnõukogu siin nagu Tiit Made ütles, on teeb kaevikuid ja, ja siis need sõjaväelased, kes meie vabariigis elavad, need tahavad erru minna ja tahavad siin elama jääda, sest see, mis sünnib migratsioonivalitsuses praegu seal midagi hullu. Ja mina näiteks ajasin taga seda inimest, kes teeris. Raivo Rein oli. See toimus pool kuus hommikul, kaheksandal juulil. Väänati poisil käed selja taha ja viidi ära niimoodi, poiss tõusis hommikul voodist üles, eks ole, ja tegi ukse lahti ka tema ei teadnud, et teda sealt arreteerima tullakse. Ja ta ütles, et ma riietun ümber mütsivoo, lähed kohe kongi ja kogu lugu. Ja ma siis hakkasin otsima inimestest, kes on see inimene, kes sellisel kombel veel praegu arreteerib meie noormehi. Ja ma ei leidnud, ma ütlesin taga paberi arreteeri, ometi arreteerib inimene. Lõpuks ma sain kätte selle inimeseks, see oli. Ja siis ta ütles, et aga ma jään siia, ma lähen errumma, tulen siia elama, mõtlesin, mida te oskate teha. Et kas te oskate põldu künda. Tõsiselt, aga teiega istute ainult paaris teiega, olete ainult paaris, tähendab kõik see suhtumine on niivõrd kokku kägardatud ja kukk tigedust ja õelust täis. Et, et see on tõesti amoraalne, samas kui ütleb aktsiinin, et meie olime aasta tagasi armeele Nõukogude armeele, ei tea, kui mitu 1000 ruutmeetrit elamispinda võlgu, eks ole. Siis nüüd peaksid siit ära minema, nüüd nad ütlevad, aga meil on korterid siin Kusti korter, siis tuli, tähendab nemad, kogu aeg ainult valega elaval valel ajal suudab see riit elada. Vaata ja kui ta enam valetada ei saa, siis ta on kokku varisenud. Ütlen mina seda. Ja siin, eks ole, sa ütlesid ka, suured poliitikud, teil ei ole poliitikuid, ma ei ole poliitik, aga ma julgen seda ütelda. Sellepärast kui meie poliitikud praegu ajavad taga niisugust asja, et. Polemiseerivad, et kuidas ikka need 600000 inimest, kes siia vabariiki elama tulnud, kuidas nemad ikka siin vabariigis elatud saaksid. Aga see, kuidas eestlane omal maal ellu jääb, see neid ei huvita. Mis poliitik see on, see pole poliitik, see on eneserahuldaja ja meditsiinis on selles oma omapärane väljend olemas, eks ole. Aga? Kuidas siis Eesti on üks, tähendab eestlasi on üks kümnendik Moskva linnast ja meie teeme sellele suurele miljonilisele inim või tähendab peaaegu 200-le miljonile nüüd liiga, millega? Ja see on ju amoraalne, eks ole, ja senikaua kuni meie ei suuda ütelda ei, kui sina eesti keelt ei oska, sul on valikuvõimalus, palun mine ära. Aga nii nagu Tiit Made ütles, et kui ta ei oska Parlamendis tuleviku parlamendis eesti keelt, no siis ta ei kuulu sinna, eks ole, aktsiinine istus ja, aga mina nägin oma silmaga, kui Panfiilovi aknast oli välja pandud punane lipp, samal ajal kui meil on Eesti sinimustvalged lipud, eks ole, aga tema eirab seda. Nüüd on meie suur sõber, need on kõik valetajad. Ma olen vihane. Dana. Mis sa tahad veel teada? Ei, ma tean. Sa ajasid vist teisedki. Aga hea küll, ma ma ütlen, miks ma vihane olen, sellepärast et kui oli ohvitseride liidu loomine, siis mina ei ole ohvitser, aga ma sain ka otse ja ma läksin puhtjuust, mitte juhuslikult. Ma läksin huvi pärast sinna, et vaadata, kes seal siis on ja esimene mees, kes trepi peal seisis, oli kena solge, härra Rein Põder. Meie kindral, kes on kolm tilka verd andnud punaarmeel, eks ole. Ja ta tuli ja ütles mulle, et aga ma olen algatusrühma rühmas algatusrühmas olen mina, et Eesti ohvitseride liitu luua. Tal oli hall ülikond, väga kena ülikond, nii ilus lips. Ma ei tea, kas Tiit Madel ongi nii ilusat lipsu kollektsioonis tagada hea ja siis sokid ja kingad ja ja, ja, ja noh, kena härra oli tõesti, ta ei osanud selles ülikonnas olla, aga ta vähemalt oli seal ja tead mis ta ütles mulle ta ütles mulle niimoodi. Et tookord, kui ma sinuga viimase intervjuu tegin, mõtlesin sulle, et see kõik, millest sina praegu räägid Nõukogude armee kohta, see tuleb kõik Eesti armees, ma küll vaidlesin talle vastu, aga ma ütlen, mis on meie oludes kõige amoraalsem on see, et need vanad punased polid, trukid on pandud meie noormeestega tööd tegema, esimesel astmel, sinna vaja võtavate, ilus kena neiu, kelle sa täna siia kutsusidki, neiu Eeva, kellel, kellel on ilus välimus, kellel on ilusad küüned, eks ole, et noormees Ta on punane politruk, seal ei istuks ja jälitaks meie emasid ja, ja meie poegi, sellepärast et Bly ja Õismäe rajooni piirkonna see riigi ja piirikaitseosa seal on mingisugune, ma ei tea, põhi või lõuna või seon veel idioot, liikuv väljend, mis üldse ma ei õpiringi, igatahes Kopli-Õismäe rajooni mees saatis 50 Vene armees või nõukogude armeesse kutsutud kutsega meie mehi meie noormehi siis sinna arvele võtma ennast siis helistatakse, mulle öeldakse, kas meil, me peame ikka nõukogude armeesse minema? Mina ei tea, kuidas on võimalik praegusel ajal veel niimoodi tööd teha ja siis muidugi me oleme kõik punasest ühiskonnast üle tulnud, aga kui sinu teod praegu on punasimas punasemad siis oled sina punane politruk ja mina ütlen seda, et need punased pulli trukid oma asjalt maha võtta. Ja panna ilusad daamid sinna poiste juurde. Et Eesti armees ei oleks nii sihukesi ajuvabamehi, kes niisukesed vinni sildiga kutsub, meie noormehi eesti armeesse arvele võtma, see on amoraalne. Ma olen täiesti veendunud, et sinu üleskutse leiab suurt vastukaja. Aitäh sulle. Ja nüüd te ootate vastused telefoni teel esitatud küsimustele ja kohe ka need tulevad. Nii alustame esinemisjärjekorras Märt Müür. Tänases Päevalehes ütleb Sirje Endre, et ei oska nimetada ausaid ja aatelist ajakirjanikke ning väljaandeid. Kas sina oskad? Oskan kindlasti, aga ma ei ole selleks küsimuseks valmis, ma ei taha solvata neid, kes kohe meelde ei tule, aga mul on kahju, kui see pole neid leidnud. Kindla peale und. Nii teine küsimus oli. Kas on loota, et meie ajakirjanikud hakkavad paljastama kõiki väärkohti, mahhinatsioone ning KGB asju? No sellega ajakirjandus on jõudumööda pidevalt tegelenud, ma leian aga, et omal käel tegelemine, millel ei ole seaduslikku alust, võib vaid segaduseni viia, ma arvan, tõsiste asjade puhul peab olema ka väga kaalutlevad, püsis, et ka ajakirjanikud ja leidma endale väga head kompanjoni, leida tõelisi fakte, teha järeldusi. Ja sellega seoses seos on nimelt just selle sirbi KGB reklaamiga pahane härrasmees helistas, ütles kas toimetaja aprilli ja oktoobrikuu segamini. Et ei oska lehte enam tõsiselt võtta ja helistaja lubas sirvi enam mitte tellida. Ütle, mis kuul peab nalja tegema. Jah, ei, nalja vastu pole mul ükskõik, mis, millisel kuul midagi selle nalja vastu. Aga muidugi sirp loomulikult nüüdiskaotas ühe tellija seal väike põnts talle. Miks ta just nüüd oktoobris ilmus selline nali? Seda tuleb ilmselt Toomas kallilt küsida, tema on ikkagi toimet, eks, aga nalja vastu tegelikult mul pole midagi. Kas ma pean seda õnnestunud naljaks või mitte, las ma jätan selle enda teada. Ma räägin Toomas kalliga, siis juba oma arvamusest, siis, eks. Aga mis parata, igal inimesel on ju valikuvõimalus, maitse ja lõpptulemusena ka õigus öelda, mis ta arvab. Aga nali oli grandioosne, sest päev enne vaba Euroopa käsitles eeldatavat nimekirja ja. Palun väga, kõige hullem oleks see, kui nüüd hakkaks Toomas Kall tõesti ka need nimekirja koostama. Ei hakka tulema, see oleks ikka noh, siis tõesti juba nali. Nii Tiit Madele rida küsimusi ja üks oli humoorikas küsimus, öeldi, et mis ta ikka misse Tiit Made ikka kuu kohtu vahet käib, et Rüütlit nimetati ju ka KGB ning luure keskvalitsuse agendiks. Et tema ei andnud kedagi kohtusse. No paistab, et härra Rüütli on tunduvalt pikem kannatus. Mina pidasin ka poolteist aastat vastu ja üritasin mitte välja teha, aga siis hakkasid jutud liikuma, et noh, et kui sa midagi ütle, küllap sa siis oled. Nii et nüüd ma siis küsin siis neid dokumente Eesti Ekspressi käest, aga nüüd juba käivad jutud, aga miks sa siis ikkagi esitasid nii et väga raske on olla meelepärane, igatepidi läheb viltu? Tundub küll ja järgmine küsimus. Ševernaatse teatas, et parempoolse riigipöörde oht Nõukogude liidus pole möödas. Mida Tiit Made arvab? Ma arvan ka, vot see parempoolsuse ja vasakpoolsusega natukene meil sassis aga parempoolsuse all mõeldakse jah siis neid konservatiive, ma arvan ka, et ei ole asjad möödas ja küllap nad koguvad jällegi jõudu ja küllap nad siis tulevad need parempoolsed seal Venemaal ja parteiaparaat ja miks ka mitte liberaalid, mis on võtnud nõukogude liidus nüüd täiesti uue fašistliku näo. Jah, ja ükskord juba ennustus läkski täppi. Järgmine küsimus, kas meil jääbki igavesti Lebedevi punt vabariigi seadusi välja töötama? Ja seda muret kallis raadiokuulaja jagan ma täielikult, sest meil on ju kaunis pehmelt öeldes ütelnud üks hea pehme sõna. Kas idiootlik Parlamendi niimoodi meelt häiriv olukord, et meil on selles ülemnõukogus, milline peaks praegu Eesti vabariiki organiseerimine käib riigi organiseerimine koos valitsusega on seal meil ka neli sõjaväelast sellest armeest, mida me tahame võimalikult ruttu Eestist välja. Ja on ka, ma lugesin, kokku, oli 12 või 13 niisugust vene keelt kõnelevat saadikut, kellest ei ole mingit kahtlust, kes on väga aktiivselt Eesti vabariigi taasloomise vastu võidelnud, see on ajalehtedest ja ajakirjadest igalt poolt täpselt teada ja nad on natukene nüüd oma nägu muutnud ja, ja üks ja teine nendest väga aktiivselt võitleb iseseisva Eesti vabariigi eest. Nii et eetikast ja moraalist on asi praegu päris kaugel. No siia peale võiks sellise küsimuse esitada, et Eestile määrati Soome suursaadik, kes ei oska eesti keelt, et kas ei võiks aktsiininit näiteks Soome saata suursaadikuks, ta ei oska kumbagi keelt. On väga hea ettepanek tegelikult, miks ka mitte, siis on vähemalt Meie piirid võib-olla ideoloogiliselt väljastpoolt kaitstud aga keeleasi paistab tõesti tõusvat number üheks probleemiks suursaadikute määramisel. Ma umbes samasuguse küsimuse esitasin ka lugupeetud välisminister Lennart Merele, kui ta ülemnõukogu täiskogu ees oli, et kas keeleoskus, et või tähendab just nimelt, kas keeleoskus on see määrav. Keda suursaadikuks saata, et sellisel juhul ei oleks ju meil probleeme, tarvitseb ainult keeltekooli poole pöörduda. Aga ega see nii lihtne ka ei ole. Nii et siin tuleks kõigepealt paika panna, kes on Eesti kodanik. Ja kui me selle asjaga maha saame, siis kui härra aktsiinin Eesti kodanikuks saab, Eesti kodakondsuse saab. Ega see keeleoskus ei olegi nii tähtis, saadame mõne tõlgi kaasa. Niisiis järgmine küsimus, naispensionär, nagu ta end tutvustades, mida peaks tegema lihtinimene, et ülemnõukogu lõpuks läheks laiali, et viidab aega ja üksmeelsele ning arukate otsusteni minek on väga aeglane, kui ta üldse sinna jõuab? Lihtinimesele on väga palju teha kõik need inimesed, kes meid on valinud üle terve Eestimaa. Koondage oma ridu kõik valijad, ühinege ja võtke need siis, keda te valisite konkreetselt oma piirkonnas, kutsuge nad ükshaaval tagasi. Lääne-Virumaal ja ja Ida-Virumaal ja saartel. Ta elas, süsteem on olemas, kurdetakse, et pole süsteemi. Kas meil on üldse mingi asja kohta süsteem olemas, tuleb pretsedent luua. Ja kutsuge nad tagasi, lihtinimene saab väga palju teha piketeerimine ja noh, niisama ütlemine, et ei tee seda teist ja kolmandat ja tulge ära või minge laiali. Siis me oleme juba nii paksu nahaga seal, et ei lähe kohe mitte. Aga kutsuge tagasi ja siis on kõik asjad klaarid, nii et teil on vaja tagasi kutsuda üheks mis on siis 98 ja poolsaadikut, kuna härra mitma saadikuks olemine on nüüd külmutatud, sest ma loen ta pooleks saadikuks ülejäänud, siis kõik võib tagasi kutsuda. Nonii ja Me veidra küsimusega alustasime, mavalisin lõpuküsimuseks ka veidrat sorti. Keegi nimetu helistas ja lubas teha Tiit Madele KGB vormi ja palus küsida, mis numbrit oleks vaja teha. Kui te teete seda meil kehtivate numbrite järgi, siis palun 56, viies kas, kui te teete läänes kasutatavate numbrite järgi, siis palun p 154 aitäh juba Teid ette tänades. Nii ja nüüd on asi natukene tõsisem, peab ütlema, et Eesti rahvas on pööraselt kiige. See puutub eriti Urmas otile esitatud küsimustesse. Erutatud naishääl palus sind tervitada ja ütles, et ta on väga rõõmus, et sa ära lähed, et sa kahjustada telliste närvisüsteemi. Kõigepealt ma tahaksin tänada seda helistajat ja öelda talle, mu armas, ärge raisake oma närve tühiste asjade peale, uskuge mind, skandaalid kaunistavad meie elu. Ja ma olen alati olnud selle poolt, et tähendab ei ole eriti meeldiv istuda, kuigi kaua sumbunud ruumis tuleb avada aknad ja lasta elul sisse tulla ja mis puudutab konkreetselt minu tööd ja mis puudutab arvatavasti selle daami vihjet, siis tahan, võib öelda, et ma olen äärmiselt tänulik kõikidele oma oponentidele ja kõikidele nendele inimestele, kes mind toetavad. Aga uskuge mind, arvatavasti on juba hilja midagi muuta, ilmselt on olemas selline hea oriendi vanasõna. Las koerad hauguvad, raban läheb ikka edasi. Urmas, ärge solvuge seal kodus raadio juures. Nii et arvatavasti on hilja tuua mingeid korrektiive oma töösse, oma tegevusse ma lihtsalt tahan öelda seda, et kahjuks on ka meie ajakirjandussituatsioonis ja ka meie televisioonisaadetes, ma arvan, väga suured muudad veel ees ja ma arvan, et see vapustus ja need vapustused, mida olen pakkunud, mina ei ole ainukesed ja annaks jumal, et need jääksid kõige suuremateks niisugusteks, põhimõttelisemat, eks, sest mulle tundub, et palju on veel ees ja mind lihtsalt kurvaks see et millegipärast sovjetlik kasvatus 50 aasta jooksul on meid viinud sellesse staadiumi, et kui algavad põhimõttelised jutuajamised põhimõttelistes küsimustes leidub alati terve riiklik akadeemiline meeskoor, kes hakkab laulma eetikast. Nii et mul on tunne, et me peame arvatavasti põhimõttelised asjad selgeks rääkima. Solvugu keegi selle peale või ärgu solvugu, andke andeks, andke andeks, kulla rahvas, see huvitab mind üsna vähe. Ma ei tea, kas ma pean ka vanasõnadega jätk jätkama, minule tuli vene vanasõna meelde, et uppunu majas uhast räägid. Aga olgu, siin on veel üks sama sorti küsimus, et miks sa nii ülbe oled, et isegi Arnold Rüütli suhtes, et sa olevat õnnitlenud teda suvilasse sissemurdmise puhul? Ja ma õnnitasin tõesti härra presidendi suvilasse sissemurdmise puhul ja peab ütlema, et tundes härra Rüütlit, ma ei usu küll, et tema seda pahaks pani, aga alati on rahva hulgas olemas väga palju neid inimesi, kes püüavad ikka olla suuremad katoliiklased kui paavst ise. Nii et kui vanasõnadele ja kõne käändudele juba läks. Nii et ma usun, et ma usun, et ka sellised asjad, ka sellised kommentaarid ka selliseid seentel, neid on veel palju ees ja arvatavasti noh, ei tasu nendele pöörata tähelepanu, sest meie elus ja meie ümber on küllalt palju-palju-palju rohkem seda, mis peaks panema südant valutama ja, ja murettekitavaks. Nonii sellega ma lõpetaksin, aga ma ei tahaks ka Eesti ühiskonnas kuidagi alla jääda. Tüdke kulla ott, et mida ma võiksin sulle nüüd lõpetuseks pahasti öelda? Sa võiksid näiteks. Sa võiksid näiteks küsida põhimõttelist, sa võiks näiteks küsida, miks ma tulin nii soliidsuse saatesse siia inimeste ette, kes on nii hästi riides emale ilma lipsuta ja siin üks härra küsis mu käest, et kas see on teil juhuslikult on särk pükste peale jäänud või on see mood, ma ütlesin, et mood, ma tulin lihtsalt tennist mängimas, on, jooksin lihtsalt siit läbi, mul on väga ilus päev selja taga ja järgmine kord panen ennast paremini riidesse, aga ma loodan, et te garanteerite mulle ikka selle väikse esinemiskeelu. Kohtumiseni aasta pärast. Nii Riho mesilased olid mul ka küsimus, et mis ma olen juba ära kaotanud ei ole. Küsiti, miks tulid sa tagasi, praegu kipuvad kõik välismaale tööle minema, et sul pidi mingi väga mõjuv põhjus olema. Noh ma ei tea, võib-olla ma olen see ainus juhtum, aga. Ma ei tea, kas on keelatud koju tagasi tulla. Noh, see selgub lõpu poole ühes teises küsimuses. Aga esimesed teated nagu märgidki Riho mesilase tagasitulekust, pärinesid Moskva KGB allikatest, mis juttu tuli nende meestega ajada? Mina olen Moskvas käinud mitu korda elus, aga mitte ükski inimene ei ole ennast minule esitlenud kui KGB töötajad, nii et ma ei oska sellele küsimusele vastata. Olid need siis välisministeeriumi töötajate nimede all? Vähemalt nii nad ütlesid. Rohkem kommentaare selle kohta ei ole minu poolt. Nowgumend üks pensionär. Väga rõõmsahääleline ütles niiviisi, et tema augustikuu putši järel kuulis Eesti raadios selliseid hüüdeid, et eesti mehed nüüd kõik koju. Et ei tea, kas sinagi kuulsid seda, et sa nii tore ja sõnakuulelik poiss oled. Selle augustikuu, see on väga rumal sõna, putši ajal olin mina ise ka Moskvas. Ja pärast seda ma tulin tõesti koju. Nonii ja siis ma lõpetangi selle inimese tsiteerimisega, ta ütles, et ma olen küll vanamutt, aga mul on hea meel, kui Eesti mehed koju tagasi tulevad. Külla Riho mesilane tööd ka leiab. Aitäh. Ja jätkame laupäeva stuudio reklaamilõikudega. Igal mihklil oma oinapäev sellist pealkirja kannab rameeto huumoriõhtu, mis toimub seitsmendal novembril kell 19 Sakala kultuurikeskuses. Ettekandmisele tulevad rameeto mihklipäeva huumorivõistluse paremad palad ja antakse kätte auhinnad. Peapreemia priske oina pani välja Puka katsemajand. Huumorikava kolm meest paadis, pillist rääkimata, etendub seitsmeteistkümnendal oktoobril kell 19 Vilde ühismajandi klubis, 19. oktoobril kell 18 palagul tuurimajas ja kell 20 30 Tabivere kultuurimajas ning 23. oktoobril kell 19 Palamuse kultuurimajas. Lustilainetel sõuavad Ülo lodesson, Dajan Ahmetov ja Ervin Lillepea. Järgmise nädala lõpul jõuavad müüki meelejahutaja, ajalehe ja meelejahutaja raamatukogu värsked numbrid. Meelejahutaja raamatukogu seitsmes number on Mart Juure kogumik. Jama suutra ja kui tahate tuju heaks saada, küsige ajalehekioskitest või raamatupoodidest meele jahutajat. Daamid ja härrad, teie teenistuses on ajalehe Nelli Teataja kuulutuste ja reklaamiveerud. 45 tuhandelise spiraažis ilmuv neli on Eesti okkaim kuulutusleht. Nelli Teataja agentuurid töötavad kõigis suuremates Eesti linnades. Tallinnas võetakse neli kuulutuse vastu teenindusmajas ning nüüd uudisena alates esimesest oktoobrist ka autobusside eelmüügikassas Pärnu maantee 24. Neli hinnad on mõistlikud, kaks kuni kolm korda odavamad kui mujal ning vaid ühe rubla eest saab kasutada koodi. Teie sõnum jõuab Raekoja avaldate oma kuulutused, reklaami Nelli teatajas. Ja kolleeg Rein, millist varje käest ma tahaksin küsida, mis tundega sa nüüd kuulasid seda Nelli Teataja reklaami kui samuti reklaamist elava väljaande, tere. Toimetaja asetoimetaja tähendab ma kuulasin mõnuga, poisid on ilusa koha leidnud ja ja hea saata, kus endale reklaami teha ja ausalt öeldes me oleme Nelli Teataja ega noh, küllaltki küllaltki lähedased, see tähendab me toimetused asuvad ühes ja samas majas ühel ja samal korrusel. Tubade vahe on ka vist ainult kaks ruumi on meie kahe toimetuse vahet. Aga muidu neli teata, tubli leht. Nii et üks teeb teisele reklaami olevat üldsegi konkurendid, saan nii aru. Konkurendid, me oleme küll ja eriti praegu ma võin sulle öelda näiteks niisugust asja, et praegu ajakirjandusmajas liikuda on, isegi kui ta seda natukene noh, niisugune kummaline tunne tekib. Arvatavasti sellest et kui varem näiteks ütleme aastat 10 tagasi ei olnud toimetust erinevate toimetuste inimeste vahel erilisi saladusi või arutati rahulikult paadi, mida keegi kavatseb teha ja nii edasi, siis praegu käivad kõik nagu algsuud vett täis tõmmanud. Tullakse vaikselt niimoodi külje alla, et kuule, ei tea, noh mis plaanid siis järgmiseks aastaks ka on ja ja siis hakkab üks igavene udu ajamine. Ega keegi ei räägi oma järgmise aasta plaanidest konkreetselt. Noh, mis seal ikka, katsume vee peale jääda ja vaatame, mis edasi saab ja nii edasi tähendab tegelikult muidugi asi ajakirjandusturul, nagu siin Märt ütles. Asi on tõsiseks läinud ja see, et ilmselt osa väljaandeid peab poe kinni panema, see on ka üsna tõenäoline No ma loodan, et tere leht sinna hulka ei kuulu. No kui sa mäletad kevadel ma olin laupäeva stuudios siin, enne kui hakkas tere leht üldse ilmuma ja siis me tegime meeleheitliku reklaami, et et jumala pärast ei juhtuks niimoodi, et kolm numbrit ilmub ja siis on soss. Nüüd on ilmunud 27 numbrit. Praegu ma võin küll öelda, et me esialgu oleme kindlalt vee peal olnud, mis edasi saab, see juba oleneb nüüd inimestest kuidas nad hakkavad lehte tellima, kui palju tuleb tellimise ja nii edasi. Nii et noh me ausalt öeldes natukene närveerima küll. Aga arvestades seda, et nagu Märt ütles, et noh, kasutatakse ära niisugust reklaami nipi, et et noh, näiteks Päevaleht maksab aastas 105 rubla, eks ole, tellimina. Aga noh, näiteks tere lehel ainult 27 rubla. Mis see on, see on üks korralik pudel viina või võikilo suitsuvorsti. Noh, me nii labase nipiga välja ei lähe, tähendab, me oleme püüdnud seni uurida seda, mis siiski. Aga noh, näiteks tere lehel ainult 27 rubla, mis see on, see on üks korralik pudel viina või võikilo suitsuvorsti. Noh, me nii labase nipiga välja ei lähe, tähendab, me oleme püüdnud seni uurida seda, mis siiski inimest huvitab ja mikspärast ta seda lehte on hakanud ostma. Sest ausalt öeldes tähendab see Lehtud tuli õhtulehe reklaami lisa asemele ja me tulime sinna nii-öelda lehe turule sajad ümmarguselt 100000 rublase võlaga, mis mille me saime parandusena Õhtulehe reklaamiliselt. Ja vaatamata sellele, et me oleme praegu siiski ma ütleks niimoodi omadega pluss poolest. Ja, ja me ei hakanud ajama seda, seda lehe hinda meeletult üles, sest me arvestame seda, et selle lehe Lugejate hulgas on väga palju pensionäre ja me uurisime natukene seda kui vastuvõetav on see aastatellimus näiteks pensionäridele ja, ja inimeste arvamus oli siiski kaunikesti ühene, et selle raha eest võib seda lehte rahulikult tellida. Nonii, ja ma loodan, et tõepoolest kõik need positiivsed ennustused jäävad kehtima ja tere leht ilmub, kes soovib, see tellib ja võib-olla tellijate arvu tõepoolest suureneb. Aga ma tahaksin anda korraks paariks minutiks mikrofoni kolleeg Märt müüri kätte. Sellepärast et meile tuli saates ootamatu ja kõrge külaline, keda Märt teab. Ma vabandan, jah, täna on liiga palju olnud juttu võib-olla liiga palju ajakirjandusest, kuid täna saabus Eestisse ja nüüd ka meie saali Põhjamaade nõukogu egiidi all töötava ajakirjandus keskuse juhataja Audel pakke, kes on rahvuselt norralane, kuid on sunnitud töötama praegu Taanimaal, kuna see aeglus keskus asub just nimelt seal ise, ta on kunagi naljaviisi öelnud, et noh, keegi peab ka vahepeal ametniku mängima. Ma jagan seda seisukohta, ma ka vahepeal mängin ametlikku. Ta on ja see keskus väga tublisti toetanud nii Eesti kui Baltimaade ajakirjandust. Nii oma mõistuse, kogemuse ja rahadega. Äsja lõppes üks tore seminar Riias, kus olid koos balti merd ümbritsevate riikide kultuuriajakirjad, kus põhiliselt arutati kultuurisituatsiooni ajaloolis olemust üldse selles regioonis. Nüüd on nad siin ja üks lühikene küsimus sellele toredale mehele, ta on siiski mõnevõrra tuttav nii meie elu kui ajakirjandusega. Tema hinnang just nimelt sellele, mida ta näeb meie ajakirjanduses, elusk. Kuna ma ei loe eesti keelt kahjuks, siis ei ole mul väga välja kujunenud arvamust Eesti ajakirjandusest. Minu informatsioon lähtub sellest, mida ma kuulen oma kolleegidel des Eestis. Ja kui me korraldame seminare Eestis ja mujal Balti riikides siis meie eesmärk ei ole õpetada, kuidas peaks kirjutama, kuidas tegema ajalehti. Kuid mida me võime teha, on rääkida sellest, kuidas meie seda teeme ja, ja kuidas meie näeme, ajakirjandus, Niko rolli ajakirjandust. Ma vabandan vahele, tähendab ja tõesti see roll, mida nad on nagu meieni kandnud, on sedavõrd efektiivne ja peenetundeline, et inimesed, kes natukenegi nende kontakteerunud on suuresti suuresti juurde võitnud. Aga mida siiski ajakirjanduses praegu nii tema kui välismaailm peab olulisemaks kas eetilisi printsiipe või juriidilisi seadusi. Meie püüame jagada neid kahte asja niimoodi, et põhiline oleks reguleeritud seadustikuga, aga Põhjamaades siiski on ka olemas ja nad tunnevad, et neil on seda vaja. Eraldi veel eetika kood koodeks ja neil on mõlemad olemas, tähendab, ja, ja laias laastus on see küll seadustega reguleeritud, aga siiski neil eksisteerib köeti. Ma olen sunnitud vabandama, kuna saateaeg jookseb väga kiiresti ja siin rahva eest rohkem ei räägi, kuid ma usun, et sellest siinviibimisest. Me jõuame jäädvustada natukene enam kui tänases saates. Ja suur tänu Märt müürile. Aga nüüd kuuleme Sulev nõmmikut, kes lubas teha meile mõnes mõttes poliitilise ülevaate nädala sündmustest. Tere, kallis sõber. Udu mikroskoobi uurides. Ehk ma pean ütlema laupäeva stuudiumi tegijatele, et tedega on nüüd kõik, kordas siis, kui Peedu ojamaa ei võta teid ja Tallinna kohvid välja viskab, siis võtab. Lubas võtta. Tohter Arvi auk oma alla. Nii et mõtle, kui huvitav, kui hakkab, algab laupäeva õhtul stuudium hullumajast. Jah, ta kandideerib palju rohkem rahvast ja suuremat aplaus ning naeruga. Ja siis teine asi. Ma kuulasin siit härra Tiit Madetavatset. Ta võrdleb kenasti kraavi kaevamisega ja aukudega ja ma ütlen sulle ausalt, see ülemnõukogu komi uduvere üle ei võtnud. Sest mee kaevam kah, aga meil käib sedasi maa, kaeva augu ja siis natuke puhkame labidavarre najal, siis kri poe paugu kinni ja nii õhtuni välja patsi kolmas mees, kes pidi sinna puu istutama, see koondati ära. Nii et töötame, ülem nagu võrdset. Aga nädal osas see oli kena nädal, ainult 11000 kuritegu registreeriti siis demokraatia, sõidab täiuse poole, kõik on lubatud ja võib virutada, varastada, röövida või Tallinna linnas 110 tunnikiirusega sõita, autoga või monumente maha võtta, postament püsti ajada. Kõiki asju on lubatud teha. Nii, et jätkub ületuleku periood. Et kuskohast väärgeskel tulemusi pole päris kindel. Vaata, vaim on valmis, aga liha on kallis. Vaat sellepärast tuleks. Ja siis teine mure kah, mis juba Lihula Lembitu aegadest peale ja vapsid täiendustit, vot eestlased ei saa ju omavahel 11 kuidagi hakkama, kui mõni suurem vend ei valva. See on ikka suur mure, sest vaata kurvalt, Sophia, meie peaminister on nagu kaks tilka vett. Muidugi kõrval tegi selle vea, et ta võttis oma ümber, tegi siuksed, meeskonna ridasid ja joodikud ja. Aga meie peaminister enda arvates korjas nagu targad inimesed, noh, mõni istub süü pärast. Targad inimesed aga tuli välja, et liiga targad. Hakkad vastu sindrid. Nii et sellepärast toimunud nii et iga päev väike, nagu ütled neiu, Eeva, väike erootiline sihukene paljastamine, rahvavaenlase paljastamine. See on ka pandud juba KGB mundri 10-le mehele selga. Kui te väga soovite, pange muudle, vabu pole ilus ohvitser olnud. Ja ja siis muidugist hirmutada tuleb, ütleb peaminister. Sest uues kodanikuõiguste seaduses pidigi punkt sees olema. Igal Eesti vabariigi kodanikul on õigus hirmutada ja olla hirmutatud. Aga pensionäridel läheb hästi. Ajalehe saab nüüd tasuta ja urtšov lubas ju ammu, et meil juba 10 aastat tagas piduritrumli peale, et ilma rahata, aga noh, see selleks, aga nüüd saab tasuta. Ma loen iga päev õhtulehte iga päev, ta kuulutab maa teerinud. Tallinna linnavalitsuse sotsiaalhooldus osakond teatab, et Eesti Pensionäride ajalehe videvik tellimusi 1992. aastal elavatele pensionäridele võetakse vastu linna sotsiaalhoolduskodukorrad, kujutet. Kogu aeg imestanud, kust nad seda teavad, kes sel aastal elavad. Ja ja muu kodumaa ajaleht, saarte hääl, panigahe otsaka, igavest kange, isegi maalehtnaeris välja. See ta avaldas Tartu kommertspanga Saaremaa vili oli nõukogu liikmete nimekirja. Ja siis selgus hoopis, sest see oli EKP Kingissepa rajooni büroo nimeks. Chuck segaduses, et kuidas võis juhtuda, kui ta võis juhtuda aia vabandas, aga selgus hoopis see, et oligi terve büroo terves koosseisus ühes campus käsikäes läksid kõik rahandust juhtima. Mõlemil on õigus, aga ikkagi Medel aatomitegemiseks Sillamäe oblastis väga suured uriinivarud. Nõnna vaatame optimistlikult homse päeva ja kuigi tulevik on tume, on selle eestele kerele Tee tööd siis ükskord tuleka tulumaks head aega. Selle jutu peale ma tahan Arvo haugi käest küsida sest võib jääda mulje, nagu oleks see pakkumine, me tõepoolest vajame hädasti sponsoreid, sest meie finantsid on väga nadid. Kas see pakkumine on ikka tõsiselt mõeldud, et, et näiteks sinu firma tahaks meid oma tiiva alla? No ma usun kindlasti meil on olemas suur saal. Meil on olemas alati väga tänulik kuulajaskond. Nii et ma olen täiesti kindel personal ja, ja haiged väga hea meelega tulevad, vaatavad selle asemel, et siinpooltühjas saalis võiks olla seal täis saanud. Ja Tiit Made küsib, et kas ülemnõukogu jaoks on ette nähtud moodustada mingi eri neljas haigla, näiteks kui me räägime Psüühikast ja poliitikast siis kahtlemata poliitikute psüühika on märksa suurema pinge all ja selle tõttu on nende seas ka psüühikahäireid küllalt sageli. Ja selle tõttu on ka, kui te mõtlesite neljas haiglate, siis Nõukogude liidus oli neljanda haiglas süsteemis omaette vaimuhaiglat endistele ülematele, mis on ka muide päris loomulik, sest küsimus ei ole mitte ainult ainult vaimuhaigustes, vaid kui te mäletate enne Gorbatšovi viimast poliitbürood siis võis ju iga kõrvalseisja ütelda, et kogu koosseis on täielikult dementne ja. Riigi juhtimise asemel võiks olla vastavalt siis neljanda haiglaasutuses, kuhu nii et see ei ole mingi saladus, kas ei peaks siis ütleme saadikukandidaat ma ei vaata enam saadikut, vaid see, kes kandideerib läbi käima enne sinu firmast. Ja vatt. Nüüd on nüüd küsimus inimõigustes. Kui tehasenõudeks, et kõik saadiku kanditud peavad käima meie haiglast läbi võtma tõendi, et ei ole arvel. Siis ma usuksin, et märksa vajalikum oleks võtta meie saadiku kandidaatidel. Tõend ei ole arvel ühest teisest asutusest ja nimelt Kaagabest. Ei ole palgalehel mitte arvel, arvel oleme seal kõik tõenäoliselt. Aga üks küsimus veel, kes peaks siis olema ja noh, ütleme oma hariduse, elukutse ja selle poolest rahvasaadik, kes võtab meil vastu tähtsaid otsuseid. Ja noh, ütleme valitseb meid siis kas näiteks pastor sobiks selleks paremini, kui ütleme seal kirjanik, kunstnik, treial või, või keegi teine. Kahtlemata peavad olema muide arstid, aga üleüldiselt poliitika on niivõrd niivõrd must asi, mida me juba kõik hakkama selgelt nägema. Et terve rida elukutseid tõenäoliselt ei, ei tohiks poliitikas olla ja jälle ma pean nimetama, et sellisel juhul ei tohiks olla poliitikas näiteks noh, jälle arstid ei tohiks olla poliitikas kirikuõpetajad. Aga praktikas me muidugi näeme, et nad seal on. Aitäh sulle ja nüüd ma tahan kiraga küsimuse edastada neiu Eevale, sest Kiira teatavasti tegi sulle tööpakkumise. Ei, ma pole selle vastu üldsegi, ma mul oleks päris meeldiv meestega koos töötada, sest ma, mul on praegu on tüdrukud, tüdrukutega on palju raskem tööd teha. Kui on pakkumine olemas, siis ja toetajaid on siis ma olen selle selle vool. Aga need üldiselt ma pakun hoopis ühte teistesse välja. Ja ja see on väga uhke erootikakonkurss, eks ole? See on erootika missivalimine ja see toimub 27. novembril kell kaheksa õhtul Georg Otsa peal. Ja niisiis on Georg Ots täielikult külaliste päralt ja misside. Muidugi on veel väga paljud on küsinud telefoni teel on nii, naised isegi on üks vanem daam helistas, ma võin ütelda isegi võib-olla vanaema, et kuidas see toimub ja kes sinna tulevad ja väga tundis sellest huvi. Nii et kui ühesõnaga tahate teada, kuidas. Ma vaatan, kell on juba hakkab lõpule saama, et ei ole nii palju aega rääkida, siis hommiku, homme hommikul hommiku TV-s räägin ma sellest nagu pikemalt. Kuidas ja mis seal toimub, aga muidugi ühte asja, ma tahaksin ütelda, et võiksid veel võtta neiud või naised, osa sellest 17 kuni 35 ja anda endast märku. Meil on natukene see erootika missivalimine natuke teistmoodi selle võrra juba et sinna võivad tulla kõik naised proovile selles vanuses, kas ta nüüd pikk on ta priske, võib-olla mõni priskem on palju erootilise ja mõju, palju erootilisemad, põhiline, et ta oskaks ennast väljendada erootiliselt. Niiet on kõik teretulnud ja võivad tulla ennast näitama, aga enne andku endast teada telefonil 602 üks üks üheksa ja kui ei võta mina parasjagu vastu, võtab mu sekretär vastu. Nonii, ja nüüd on veel veel mõni minut aega, nii et me saime Ants Vaino horoskoobi ära kuulata. Teha, aga ma ütlen teile kohe ära, et kuu on täna amburist, on seal ka homme, et Kuu Amburis on, seda näitab ka tänane saalsest, inimesed tahavad rohkem viibida, vabas õhus matkata, sportida. Seda näitab ka see Urmas Oti vihje, et ta käis trennis või tuli tennist mängimas, aga samuti Hamburgis näitab ka see, et täna öeldakse ja tegutsetakse enne, kui mõeldakse, nii et intervjuud olid kõik selles laadis. Mis aga juhtub nüüd järgmises, järgmisel nädalal, võib öelda niimoodi, et esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval kuni keskpäevani on Kuu Kaljukitse sodiaagimärgis ja neil päevil tuleks ettevaatlik olla elektri ja gaasiseadmetega kellel hambad haiged võiks lasta neil päevil need eemaldada, loomulikult arsti juures, mitte pimedatel tänavatel. Kui olete täna-homme-ülemeelikus tujusega, anna aru oma tegudele, siis esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval on eriti sobiv aeg uusi riideid õmmelda või neid parandada võib käia ka arstlikus konsultatsioonis. Üldiselt soodustab selline kuu seis argiseid tegevusi majapidamises ja maaga seotud töid. Alates kolmapäeva päevast kuni reede, 23 53-ni on Kuu Veevalaja sodiaagimärgis. Need peaksid meil olema kummalised päevad, inimesed on küll sõbralikud, kuid seda sõbralikkust võib varjutada ärritatud olek. Ärimeestele siiski soodne periood võiks osta maja või korterit, elektri- ja gaasiseadmeid, elektroonikat, müüa autosid. Vaat selle viimase müügiga seoses võib ka suureneda autovargus. Sel ajal võivad muide esineda kummalised unenäod. Tihti käituvad inimesed tavatult, sagenevad ette aimamisi, ettenägemise kudumid. Ja lõpuks siis veel paar sõna tänasest päevast. Kuna ta on Amburis, siis peaksid kõik ettevõtmised hästi õnnestuma, nii et tellige endale üht-teist ette. Kodused võivad võtta seda ette puhvetikapis, see annab teile hea enesetunde ja optimistliku meele terveks nädalaks. Kohtumiseni. Meie saateaeg on nii kaugel, et ma pean ütlema teile tänusõnad kõigile, kes täna siin esinesid, kõik, kes te meid kuulasite, suur tänu ja kohtume teiega järgmisel laupäeval samal ajal samas kohas nagu ikka. Esimeses programmis.