Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna siin vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit, Kaio ajakirjast pere kodu, Neeme Korv ajalehes Postimees ja Aivar Hundimägi häälest Äripäev. Täna räägime kütuseturul toimunut pettustest ja tehtav tehtud pettustest, räägime Ergmast. Räägime laulu ja tantsupeo järel kajadest ja, ja ka jalgpalli maailmameistrivõistlustest. Kuid alustame täna saadet. Siis meenutades ühte sellist inimest, nagu Heldur Tõnisson, kes kes eile suri ja kes on vähemalt Eesti ajakirjandusse kindlasti jätnud olulise olulise jälje, sest tegemist oli, oli endise Postimehe suuromanikuga. Nii et eila siis tuli meile selline kurb uudis õhtul Šveitsist, et Heldur Tõnisson on lahkunud, ta sai. Ta elas väga pikka aja ja värvika elu ja ta oli siis 102 aastane. Surres ta oli riigivanema Jaan Tõnissoni poeg ja ja tegutses, tegutses siis nii-öelda enne Eestit tabanud traagilisi sündmusi siis tema erasekretärina ja juristina. Ja seetõttu nägiga pealt ise seda, mis kõik siin 39. 40. aastal juhtus. Või siis noor ja tegus mees, aga nagu tänases Postimehes on lugeda Mart Kadastiku meenutusi, siis ta oli selline nooruslik ja tegus ka veel kaheksakümneaastaselt 90 aastaselt. Ta oli tõepoolest siis aastatel 92 98 oli ta siis Postimehe suuromanik ja ja võib-olla seda võib-olla võiks ka öelda, et ta ise küll on ka öelnud, et ta ei ole kindlasti umbes nii suur aatemees, nagu oli tema isa, keda ta pidas ju ju väga, väga tähtsaks enda jaoks ja nii edasi. Aga selles mõttes oli ta oli ta ehk kuigi ma ise temaga kunagi kohtunud, aga need inimesed postimehest, kes on temaga vahetult lävinud, ütlevad ikkagi, et temal oli olemas ka täiesti selgelt selline tunde avataja väärtusmaailm. Ja, ja kui Mart Kadastik ütleb seda, et, et Postimees on nagu päris palju palju võlgu sellist missioonikesksust ja sellist majanduslikku mõtlemist Heldur Tõnissonile, siis, siis ma arvan, et kindlasti kindlasti tal on, tal on tuline õigus ja ma arvan, et see kaseotsus toona nii-öelda siis osaluse müük norra lastele, et et see ei olnud kantud ainult sellest, et ta tõesti ise teenis selle tehingu pealt hästi vaid vaid seal tehingus oli ka siis selliseid aspekte, mis, mis toona tõid Postimehes tänu sellele kogu Eesti ajakirjandusse investeeringuid ja teadmisi ja ja kõike seda, nii et ma arvan, et igati mälestamist väärt mees Just kusjuures mina olen üks neid Eestis väheseid, kes on, kellel on võimalus Tõnissoniga kohtuda ja see on seoses sellega, et ma töötasin sel ajal Postimehes, kui Tõnisson oli, oli Postimehe suuromanik, ehk siis see oli 1990.-te aastate alguses, ütlesin ka jah? Jaa, jaa, jah. Aga sul ei olnud võimalust temaga kohtuda ja see saladus, miks, miks temaga mõnedel inimestel võimalus oli koostada teistele, et oli see, et, et ta oli siiani müütilisel müütilise müütilistel põhjustel otsustanud mitte Eestisse tulla iseseisvasse Eestisse. Väidetavasti oli selle taga üks solvumine piiri peal, aga, aga kas see tõesti nii on, seda, seda ma isegi täpselt ei tea, aga tõsi on see, et et vabas Eestis ta ei käinud, kuigi nagu sa ütled tõepoolest oli ta kõhklematult aatemees ja ärimees ka samas, aga, aga Aade oli talle tähtis oma isa mälestus kõhklematult oli talle tähtis ja nii ta korraldaski siis. Või kohtus toimetuse liikmetega osade toimetuse liikmetega Stockholmis, käis nendega kohtumas ja siis toimetuse liikmeid. Liikmed lendasid temaga sinna Stockholmi kohtuma ja nendega olete alati seotud omad rituaalid, mida, millest alati peeti väga järjekindlalt kinni. Ja nendest üks oli see, et, et söödi õhtust siis Stockholmis opera restoranis ja, ja siis venisson kuulas siis nagu toimetuse inimestelt, et mis seal parasjagu plaanis on, mis, mis tegemises ja mis teoksil. Ja missugused mõtted on, mina käisin seal korra, kui koos Toomas Sildami, Toomas Madisoni, Marko Mihkelsoni ja Mart Kadastiku ka ilmselt on kõik nimed, mis juba praeguses veel tõusule Eesti avalikkuses on ka päris hästi hästi tuntud. Ja me tagant järje arutasime, et ta kindlasti ja nagu oli kursis sellega, mis, mis lehes on. Aga ega ta nüüd Eesti elu väga täpselt nagu ei adunud või noh, mis on ka ju selge, et kus, kus ta seal nagu sai sai, sai selle nagu väga täpselt kätt pulsil hoida, aga, aga igal juhul see pakkus suurt huvi. Ja tegelikult on selle sama kohtumisega seotud üks naljakas intsident, mida me iga jumala kord, kui me Matsoni ja, ja Sildami ja kadastiku kokku peame juhtume siis siis selle õhtusöögi käigus veeres jutt kuidagi sedamoodi, et nagu tuli jutuks ta Heidit, räägib rootsi keelt ja siis ma nagu lisasin, et jaajaa, et ma tegelikult räni, taani keelt ka ja ma olen Taaniga mõnevõrra seotud olnud. Ja siis Tõnisson hakkas rääkima jama, et kui ma isa ja emaga 1918. aastal Taanis käisin, me olime just teel, siis nagu Londoni poole siis Sildam kaotas täiesti igasuguse kontakti reaalsusega, hakkas itsitama täiesti, see on, see on selline sedasorti naer, mida juhtub mõnikord elus, kui sa ei kontrolli, mis toimub, kõik teised üritasid väga tõsist tõsist nägu tehes miljon, küsisime, et noh, Toomasel, mis suga juhtus siis, siis hiljem selleks, et ta lihtsalt nagu kaotas enesevalitsuse, kuna see tundus nii ebareaalne, et me istume aastal 1000 et 997 Stockholmis kohvikus siis hakkab üks inimene heietama seda, mis tal juhtus 1918 ja kusjuures noh, nagu 18 oli täitsa ju noh, nagu mittetita, vaid ikkagi juba suur inimene, kes, kes mälestus mäletas, Eestis olulisi sündmusi mäletas, mäletatavasti oli sellel hetkel Tõnissoni teel Eestile tunnustust ots iseseisva Eesti iseseisvuse tunnustust otsima, nii et tegelikult oli see täiesti ajalooliste sündmuste pöörises. Kusjuures ka Nende edaspidise vestluse käigus oli seal, see oli ka noh, tõesti nagu uskumatu, kuidas ta tohutult hea mäluga, nagu ta oli, peatus korraga ja kolmekümnendates siis hüppas 50.-tesse millegi peal kõigega, olid seosed, mingisugused lood, mis olid juhtunud, et see tegelikult oligi täiesti ebareaalne, et üks inimene, kes on elanud niivõrd pika elu näinud niivõrd erinevaid maailmakorraldusi oli samas ka sedavõrd adekvaatne, kusjuures on tohutu tehnoloogiafänn oli. Ma ei tea, viimastel aastatel ei tea, kuidas ta tuli nende tõesti nende praeguste viimaste aastate muudatustega kaasa, aga selle tookord, kui meie kohtusime, siis teda väga huvitas tehnika ja tehnoloogia, et ta ei olnud kaugeltki mitte ajale jalgu jäänud, vaid vastupidi väga-väga täpselt omas ajas väga hästi oma aega tunnetav ja seal üks sellinemann, ma sattusin muidugi uksele üks detail oli see, et ta tohutult armastas Ferrari sind. Kõrge sea, ainult. Võimsaid selliseid muskliautosid, mis, millega noh, toimetus olid omad legendid, kuidas õbluke vana mees, nagu ta oli selle muskliauto mootori käima panna ja siis mõnuga nagu ringi rallis, et et jah. Ja et selles mõttes, kui nüüd saatejuht veel lubab, siis veel üks väike väike repliik, et, et selle Eestis käimise koha pealt tõepoolest, et, et seda on natukene niimoodi siin aeg-ajalt nagu mütologiseerimisest võib-olla niimoodi kuidagi sellesse isegi nagu õrna halvakspanuga suhtutud, kuidas ikka on võimalik, et nad ei käi. Aga sellega oli veel veel see lugu, et siin viimases juba juba juba ikka päris kõrges eas, siis ta olevat öelnud ka niimoodi, et et ta kardab seda šokki Eestisse tulles mitte sellepärast, et siin oleks midagi väga halvasti, vaid lihtsalt see, et selle, selle kunagise oma sünnimaa nägemine lihtsalt võib esile kutsuda selliseid tundeid, et noh, ta lihtsalt ei suuda seda üle elada ja see on minu meelest täiesti ebausutav põhjus. Ta lahkus enne teist maailmasõda Eestist. Just 43. aastal, et see oleks väga emotsionaalne ja veel mul on väga hea meel, et Heidit seda kunagist kohtumist meenutas ja kes veel tahab lugeda, siis kui ta siis Heldur Tõnisson sai 100 aastaseks siis ilmus meil üks seni ilmumata intervjuu. Noh, ainus intervjuu üldse, mis temaga on niimoodi Eesti ajakirjandusele pikem tehtud siis aastal 2012. Postimehe lisas arter, ja see on siiamaani ka interneti teel leitav. Toomas Mattson, tehtud, otsige üles ja lugege, seal on tema elust ja, ja sellest tehnoloogia huvist ja, ja autodest, ajalehtedest ja kõigest, et et see on üks põnev lugeda. Kusjuures samas kui ma ei eksi, siis minu meelest tihti ajaloolasi on temaga veel kohtunud, et Eesti ajakirjanikud küll, aga ajakirjanikena ei olnud tõesti palju neid, kes Postimehega teose seos olid, mitmeid ajaloolisi ka palju oleks olnud, aga, aga need on olnud jah, kes on, kellel on võimalust siis Tõnissoniga kohtuda? Jah, ta roll veel kokkuvõtet see aeg, millal ta oli Postimehe suuromanik, et see oli selline aeg Eesti meediaturul, kus lehti sündis ja ja pandi kinni ja toimus väga palju muutusi näidata, et tõenäoliselt et on mingi roll tal kindlasti on oluline, et Postimees jäi sellel ajal Ja kusjuures ma julgeks väita, et see Olesime neemega mõlemad sel ajal ju Postimehes töötanud, siis oli seal väga stabiilne õhkkond, et ma kujutan ette, et paljud noored omanike omanikud lihtsalt omanikuna noored ja mitte nii hea poolest, kuivõrd omanikuna noored Eesti Eesti ärimehed võisid olla palju närvilisemad ütleme, ajakirja või ajalehtede sisu suhtes ja võimalik, et ka sisutustes suurestavamad ja ka võimalik, et ka enda huvisid rohkem sisse tooma, siis Postimehele seda hirmu küll tõesti kunagi ei olnud. Aga lähme siit järgmise persooni juurde, kelleks ma valisin sellest nädalast välja Eerik-Niiles Krossi. Eile äripäevas kirjutasime tema tema sellistest sidemetest seotusest ühe äriseltskonnaga, kes on, on suurejoonelise kütusepettused uurimise all ja ja krossi ise on olles nagu selline korruptsiooni võitluse esirinnas siin Tallinnas ja kelle peale siis IRL tegi panuse, et kui Kross saaks Tallinnas võimule, siis ta teeb nii-öelda linna savisaarest tema pahategudes puhtaks. Et pärast seda artiklit tekib nagu küsimus, et kas kross on, on ikka nagu õige inimene korruptsiooniga võitlema. Nojah, tegelikult on see hämmastav, kuidas Cross sattuv mingisugustesse ütleb või tema nimi ilmub ajakirjanduses välja mingisugustesse veidrate skeemidesse, olgu see siis seesama artiks siin juhtum või, või siis seesama praegu need kunagine Eesti raudtee erastamine näiteks? Jah, et kusjuures ega nendes kõikides jääb natukene segaseks tema osalus, et, et mis, mis rolli ta seal täpselt mängib, aga, aga see ikkagi kuidagi sealt ridade vahelt imbub ta välja, et, et tal on nagu annet keerulistesse olukordadesse sattuda. Võib-olla veel sellest ärist, mis ta või noh, ütleme seotusest, et et on olemas või oli olemiseks selline ärimeeste seltskond, Jürgen Järvik ja Marko Kalev, kes siis tegid, ajasid kütuseäri ja nad suutsid tekitada ühe skeemiga riigile kolme kuuga 800000 eurose kahju ja see skeem on praegu uurimisel all. Valmistatakse ette kohtusse minekut, et tõenäoliselt Järvik pääseb sellest temale kahtlustuste esitate millegipärast. Aga, aga siis ühest selle skeemi lülist on grossi ettevõte saanud laenu mille pärast on talka tekkinud tüli ja vaidlus. Ja selle käigus on tulnud välja või mis, määri päevas saime kätte dokumendid ja kirjavahetused, kust, kust ilmneb, et et Eerik-Niiles Kross siis selle maksupettusi korraldanud seltskonnaga plaanis väga suurejoonelist kütuseäri, et tuua Aserbaidžaanist Eestisse kütust, mille hinnad olid üllatavalt soodsad millegipärast. Ja kogu see oli väga suur, et see oleks moodustanud 10 protsenti Eesti diislikütuse turust. Ja, ja nüüd ongi küsimus, et kas ta, kas ta oli äripartner selles mõttes, et oleks ka ise saanud sellest kütuseäärist tulu, nagu ta nendes kirjades mainib, et ta on Järviku äripartner või siis või siis pigem oli ta nagu selline kontaktide vahendaja, nagu ta on ise öelnud, seal on väga palju sidemeid, igal pool on nõustanud oma firma kaudu ja tema viis ainult inimesed kokku. Ma lugesin suure tähelepanuga seda intervjuud, mille Eerik-Niiles Kross on sel teemal andnud äripäeva ajakirjanikule. Ja kui seda intervjuud lugeda, siis ma iseloomustaks seda nii et ta vastab küsimustele tegelikult väga kindlalt täpselt ja loogiliselt. Et kui, kui, kui seda intervjuud nõude lugeda ei jäta küll sellist muljet, et ta nüüd hirmsasti hämaks või keerutaks. Küll aga on ju selge see, et sellises Ütleme, et, et tema, kui, kui poliitiku kuvand on, pannakse igasuguste selliste asjadega jälle nagu päris tugevasti löögi alla ja noh, loomulikult võib ju alati öelda selle peale et tegelikult selle poliitiku usaldusväärsusele siis valijad annavad lõpuks oma oma hinnangu ja ja, ja nii edasi, aga aga aga jah, et eks, eks, eks ta, selline ta on ju meil ettevõtjana ja, ja luurajana elanud väga, vägagi kirevat elu. Selge on see, et, et olles pidanud teatud ameteid, ta on läbinud mitmeid julgeolekukontrolli ja Eesti vabariik on teda usaldanud ja, ja ja ta on üks poliitikuna olnud selline, selline osaliselt mänguline, aga samal ajal ka niisugune sirge ja kindla sõnaga inimene. No ütleme, ka valija on, valija on andnud talle talle seda usaldust, aga aga selge on see, et kõik sellised seigad kuidagi ikkagi ikkagi teatud selliseid küsimusi nagu tõstatavad ja, ja eks ta peab, et peab ikkagi ise nagu üsna üsna selgelt ka ikkagi sellest mingisuguseid mingisuguseid järeldusi tegema, et kuidas avalik kuvand ikkagi on. Minu meelest üks kõige keerulisemaid vastuseid, mida, mida Eerik-Niiles Kross peab olema valmis vastama, kui ta poliitikasse tahab ikkagi tõsisemalt minna? On seotud majanduslike huvide deklaratsiooniga. Ma ma ütleksin, et ma täpsustaks, et on, aga tõsiselt poliitikas, ta on juba päris päris Tal pole veel positsioone, kus, kus ta peaks majanduslike huvide deklaratsiooni vormistama ja isegi ütleme, sellises hetkelisest vormisse ilmselt oleks väga, väga nii-öelda keeruline, aga kui ta, kui ta nagu poliitikas on juba mingisugustel olulisematel positsioonidel, siis ta peab arvestama ka sellega, et tema ja kes on suhteliselt jõukas inimene, siis tema ei raha päritolu kohta hakatakse kindlasti ajakirjanike poolt rohkem ja rohkem küsimusi esitama ja ka kõikvõimalikke niidiotsi, mis võivad olla umbteed, ei pruugi olla, mis võivad olla kahtlased, segased, kõiki neid võetakse välja tirima, sest nagu ma ütlesin, tõsi on silmnähtavalt on Eerik-Niiles Kross jõukas inimene ja see, kus tema nagu jõukus pärit on, sellele nagu päris selget vastust ju ei ole. Tegelikult see juhtum on, ütleme, kui me räägime sellest, et ta, tema firma sai sealt ühest petuskeemi lüliks olnud ettevõttest laenu, sest see tegelikult see laenusuhe tehti enne, kui, kui te nii-öelda suurde poliitikasse tuli või IRL-i astus. Aga IRL-ist oli juba siis, kui ta seda Aserbaidžaani kütuseäri kavandas ja ja kui nüüd nagu laiendada väliselt ta seda teemat on küll natuke siis see kütuseturul toimunud nagu pettused, et noh, neid on viimasel ajal avastatud, aga nad on olnud suurejoonelised tänu sellele suurejooneliselt või mahukad. Et, et see on selline näide, kuidas allilm ja siis nii-öelda peal ilm kokku puutuvad, ehk et kuidas kuritegelik maailm, Eesti ärieliit ja võimalik, et ka poliitiline eliit, kus, kus neil ühised kokkupuutepunktid, sest sest need kogused, kasvõi see teha kolme kolme kuuga 800000 eurot nagu kahju riigile maksukahju see tähendab, et see kütusekogus peab olema suur ja seda, seda ei saa müüa kuskil garaazi nurgas kanistrite kaupa, et see ikkagi turustatakse noh, Eesti tõenäoliselt firmade kaudu, kas nad on siis kütusemüüjad, wanna, transpordifirmad või veel keegi, kes, kes palju kütust vajab ja poliitikute roll tuleb siin sisse sellega, et, et mida, et kui sa nüüd skeem hakkad kinni panema, mida siin on ka tehtud nüüd ja maksuamet ja ka poliitikud on seda eelmine aasta teinud ja üle-eelmine aasta, siis siis mida kaugemale edasi lükkad nende skeemide kinnipanemisest, kellegi jaoks on see väga suur rahaaegset kuus teenidel üle üle 200000 euro, et lükkad õhku edasi 200 vaatlikud teise kuu ted lobitööd, teine 200000. Et see näitab nagu sellist väga-väga selget majanduslikku huvi, et neid asju mitte mitte korda saada. Sellised asjad tegelikult ikkagi laiemalt, et noh, peaksid sellised, kui sa räägid siin mingisugustest sidemetest, eks, et et üks asi on see, mida, mis avalikkusele nagu välja paistab, aga teine asi on tõepoolest see uurimise osa. Et kui, kui seda seda üldist pilti vaadata, siis sellised asjad tegelikult on, on jõuavad ju lõpuks välja julgeoleku riskide, nii et sellepärast sellepärast tuleb nendele asjadele kindlasti kindlasti tähelepanu pöörata. Ja, ja ikkagi ausalt öeldes noh, ei ole nagu poliitikutele hea siduda oma oma nimesid mingisuguste mingisuguste selliste selliste eraisikutest laenuajad, aga et see on, see on nagu selline libede Jah, ja selle selle juhtumi puhul muidugi on, on mul ma ise on väga skeptiline, et kuna me oleme isanit erinevat infot näinud toimetuses selle uurimise osas, et, et seal on see üks isik, kes tegelikult on selle skeemi taga olnud Jürgen närvikes. Noh, kes on nagu pääsemas, et kõik teised, kes on variisikud, on, on saamas süüdistus, tõenäoliselt nüüd kohe-kohe aga on üks persoon, prokuratuur ütleb, et et, et kriminaalasjas peabki koguma tõendeid ja ei saa lihtsalt nii-öelda mingite seoste järgi neid süüdistusi ja kahtlustusi esitada, aga kui sa vaatad seda skeemi ja vaatad neid dokumente, mis meie käes on, siis need on nii ilmsed, aga millegipärast on, on see inimene noh, jäänud nagu sellest fookusest välja. Aga ma tahaks veel ühe selle kütuseteemaga Ühe ühe mehe ära mainida, kes onu leek Pelocrölow ja, ja tema oli siis maksuameti juht koguni nimetab eelmist aastat tähendab perok röörlovi aastaks ehk et tema oli ka kütuseturul toimunud maksupettuste skeemi taga ja ühe grupeeringu looja ja, ja tema suutis natukene enam kui aastaga tekitada riigile 30 miljonit eurot kahju. Ja siin juunis sai ta kätte karistuse kokkuleppemenetluse järgi. Karistus on siis selline, et ta peab sisuliselt tagasi maksma 6,5 miljonit eurot ehk et tekitanud paljudes ettevõtetes nagu küsimusi, et samal ajal, kui, kui siin muudetakse käibemaksuseadusi, pannakse ettevõtjate halduskoormust peale need samal ajal nagu riik suhtub sallivalt sellistesse suur petistesse, kes, kes teenivad pettusega 30 miljonit ja ja ei pea sellest tagasi maksma või peavad sellest tagasi maksma väga väikese summa. Et see, see kohtuotsus vist tuli, tuli juunikuus täpsemalt ja kui ma ma ise seal kohtus ei käidud, aga kui ma lugesin ajakirjandusest nende noh, nagu kirjeldusi, siis ma sain aru, et et kohtualune ja süüdimõistetu hilisem süüdimõistetu oli see vist päris rahuloleva näoga seal. Jah, seal oli ikka kokkuleppemenetlus, on seda, võttis omaks, oli nõus, selle karistusega tuli kohtusse Bentliga üks Bentley oli tal tal ära konfiskeeritud riigi poolt, aga tuli siis teisega ja mis näitab ka võib-olla sellist nagu suhtumist või, või kui me nüüd oleme küsinud poliitikutelt ametnikelt, et, et kas see on nagu ikkagi õiglane, et sa teed sellise sellise nagu kuriteo ja sa pääsed nii kergesti, mis nagu annabki Pedge suurelt ja maksuta sellest härra kolmandiku ja oletegi nagu võidu, sest et siis vähemalt Aivar Sõerd Riigikogus on öelnud, et võiks nagu selle teema tõstatada, et vaadata need eelkokkulepe ka tehtavad asjad üle, et, et võib-olla ei ole kõige parem vorm teatud teatud karistuste määramisel. Ma võib-olla selle selles mõttes päris nõus ei ole, mõne kolleegiga, kes on öelnud, et see on justkui nagu peaaegu et üleskutse pettusele, et umbes et hakkamegi hakkamegi petma, et päris nii see ikka ei ole, et tegemist on ikkagi päris noh, ka osaliselt nii-öelda sedasama Peloköörlovi puhul ju kinni istunud inimesega ja, ja tal on ka veel nii-öelda päris, kas oli viis aastat või karistust mille, mille jooksul kui midagi on, siis on, on on ka trellide taha minek ja nii edasi, et et karistus, karistus karistus on noh, täiesti ilmselgelt olemas, aga, aga noh, mul on iseenesest hea meel, et et, et neid küsimusi on avalikult tõstatatud ja, ja eks neid, eks seda tulebki tulebki küsida ja siis ma arvan, et et need signaalid, mis riigikogust tulevad, mida sa siin asjast mainisid, et, et see on ju iseenesest positiivne selle asja juures, et ja samas näitab ka nagu ajakirjanduse tööd, et kui, kui neid küsimusi ei küsiks no ega siis siis ei tuleks neid signaale Nojah, see on tõsi, et, et sellised nüüd tegelikult väga suured pettused, et nende, noh ma elan jällegi keerulised, siis nad ei jõua nii teravalt avalikkuse õiglustunnet puudutama, et nad ei tekita võib-olla piisavalt suurt debatti ja sellist ebaõiglustunnet kui põhinad võiksid seda tekitada. Jah, et et siin on ka üks asi veel, võib-olla lõpetuseks et mida prokuratuur on öelnud, et nende eesmärk oli nagu kiirelt see asi ära teha, karistus välja mõista, et see, mis puudutab magusat maksukahju sissenõudmist, et see on nüüd maksuameti asi, et, et neil on veel see võimalus tegelikult teoorias olemas ja, ja ma tean, et maksuamet ka mõtlema, et mida nüüd edasi teha. Aga lähme nüüd edasi ühe teise poliitiku juurde ja tema nimi on siis Ene Ergma kes sellel nädalal teatas, et lahkub poliitikast. Minu jaoks tuli see tema teada küll üllatusena, aga kui ma nüüd olen mõelnud selle peale, siis siis ta tegi selle väga õigel hetkel. Miks õigel õigel sellepärast, et, et hakatakse panema kokku riigikogu valimiste nimekirju ja, ja ta ütles selle piisavalt suure varuga, et, et paneme ta erakonna jaoks, et erakond saab arvestada, temaga enam arvestada ei saa. Et tõsi, ta on, üllatusena ta tuli, sest et Ergma nagu inimesena paistab kuidagi väsinud olevat või sellise, ütleme kurnatud olevat sellest teest, mida ta praegu teeb, et, et siin nagu sellist vanusepiiri ei paista, ette tulevat, et ju seal on ju seal on siis mingid põhjused, miks ta seda on nõus, mis ta seda valmis tegema, kusjuures ma pean möönma, et ega Ergma nüüd selline väga tundliku närviga poliitik pole kunagi olnud, on isiksusena väga jõuline, et kes seda maad on kokkupuud puutunud. Just seda ütlevadki, et, et ta on väga jõuline naisterahvas kes, kes teeb läbirääkimisolukordades tegutseb nagu selgelt ja arusaadavalt ja võimsalt, aga ta võib olla sellise ühiskondliku närvi poolest. Ma ei, ma ei saaks öelda, et ta tunduks nagu väga sellise tundliku närviga olevat. Aga kasvõi selle aspekti pealt, mille sa esile tõid, on ta kindlasti olnud tähelepanu väärne ja väga-väga tähtis tähtis poliitik. Et ega noh, ega siis ongi see, et, et ka kõiki riigipäid ei saa lõputult võrrelda intellektuaalide kirjanikku, Lennart Meri, onju, et meil on kindlasti kindlasti tulevikus tulemas tulemus nagu erinevaid erinevaid inimesi, et et see Ene Ergma jälg poliitikas on kuskil. Vaatasin siin valimistest statistikat, et et ta tuli ju Res Publicaga siia meie poliitik. Kas ema, tema on tegelikult üks näide sellest, kuidas need Res Publica loomisel toodi need noored tollased äraostmatud tõid väga suure hulga tuntud inimesi erinevatelt elualadelt poliitikasse ja Ergma on üks väheseid, kes nagu pikka aega Aga ka sellest poliitika kõrgseltskonnas püsinud naised on lahkunud ja hakkasid lahkuma koos selle populaarse kukkumine, nagu. Väidetavalt intriigideküllases Isamaa ja Res Publica Liidu, noh nagu erakonnakeskkonnas on siiski Ergma suutnud väga kõrgel positsioonil püsida, et ta tõepoolest on olnud selles mõttes Kas tundub, et on püsinud seal ikkagi tänu sellele, et on väga tugevalt hoidnud nii Reinsalu kui Ken-Marti Vaheri poole, ta ei ole nendega selles erakonnas, vähemalt ma ei tea, et oleks kunagi sattunud opositsiooni, kuni on neil seal kired möllanud erinevalt. Samas, eks seegi olla tarkus ka niisugune poliitiku tarkus olla olukorras või noh, nagu hinnata olukorda ja valida õige pool ja samas olla mitte olla tuulelipp, et kord ühe, kord teise poolt, et. Ja sõitsime neemele sisse. Ei, ma hakka sellest rääkima. Vaadata. Kui vaadata tegelikult sedasama tema nii-öelda häälesaaki, eks statistikat sealt leidsin, võtsin selle välja sealt valimiskomisjoni koduleheküljelt ja ja võib küll küll niimoodi öelda, et, et valija on tegelikult neid omadusi, mida siin heidike mainisid, et on, on selliste mitte tuulelipuks, oma olemist ja sellist sellist kindlameelsust ja, ja on on ikkagi noh, tegelikult seda tajunud ilmselgelt võib-olla võib-olla alati alati ka tõesti noh, täpselt täpselt nägemata, et mõnigi asi nendest nendest aspektidest, mida siinkohal mainitud sai, on kindlasti jäänud kuskile kabinettides ja ja sellistesse pool avalikesse kohtadesse, aga aga, aga tõepoolest, et pea 4000 häält riigikogu valimistel kahel viimasel valimisele tahan või pole üldse paha tulemus tegelikult selline tugeva poliitika tulemus ja, ja see noh, see tegelikult näitab, et, et ta sõna otseses mõttes lahkub nii-öelda tipus olles. Kuigi, kuigi noh, ei tea. Ta on nii ja naa, et kui me meenutame viimaseid valimisi, Europarlamendi valin ja kus oli, oli eks üle-eestiline nimekiri ja seal ta kogus ma nüüd mälu järgi oli vist mingi 7000 häält, et noh, ütleme IRL-i esinumber Rex Kelam oli 18000 selline suurusjärk. Et noh, võiks eeldada, arvestades ikkagi, et on olnud nii kaua poliitikas, aga niikaua nii-öelda pildil tänu oma sellele ametipositsioonile Riigikogu spiiker oli oli eksju aastaid ja mitu-mitu ametiaega järjest. Et noh, võiks eeldada, et, et seal ta saaks, võiks olla parem. Võiks hea, aga ma julgen väita, et see jääb tegelikult selle taha, et emal ei ole kunagi olnud mingit väga tugevas pliit, tugevat poliitilist agendat, et kui nüüd peaksimegi palli õhku viskama ja ütlema hoobilt, et mis on see, mis asja Ergma ajab siis, ega ei oskaks öelda, et mis see, mis see tema agenda on või mis see, mis see on, mille pärast ta täpselt seal poliitikas on. Ja ka tema on selline selline teadlase minevik ju nüüd Eesti jaoks väga tähtsa projekti puhul nii-öelda tulijate suureks kasuks, et ma olen siin kuulnud ESTCube'i meeskonnad, kes siis saatis meie satelliidi orbiidile, et siin oli tõepoolest siis Ene Ergma oli see inimene, kes, kes, kes ikkagi noh, väga väga mitmed keerdsõlmed nagu, nagu lahti arutas ja aitas seda seda tiimi tõepoolest oma sidemete kaudu ja ja oma oma positsiooniga, et, et noh, ma arvan seda, et Ene Ergma tõepoolest ei, ta on, ta on ka vitaalne inimene, ta ei kao nagu kuskile, ma usun avalikust pildist ja võib-olla mine tea, spordis on niimoodi, et tehakse veel veel kambak ja. Kusjuures me jah, et, et ei istu, ma ütlesin, et ta tegelikult on ju väga jõuline, jõuline naisterahvas, et ta kindlasti ei ole vanaema appi inimene, ta pigem on selline Marju Lauristini tüüpi. Ja selline intellektuaal, kellelt ma oleks küll väga oodanud ka mingisugust just nimelt mingit agendat või mingisugust sellist missiooni, mida ma arvan, et tal oleks olnud jaksu küll läbi suruda, kui tal vähegi seda oleks olnud. Aga ta on ka väljaütlemistest tegelikult olnud, ma olen teda kuulnud esinemas sees, väiksemas ringis erinevatel debattidel ja siis ta on üpris selline otsekohene, nagu ei paista. Ta võib-olla ongi, see on ka tema voorus olnud, et ta ei ole roninud või ta ei ole nagu mõelnud sellele, kuidas ta meedias välja paistaks või kuidas ta teeks seda PR-i poolt ja et ta on pigem Me pigem sellele võib-olla vähem tähelepanu pööranud, aga aga kui ta ka kuskil peaks debateerima või väitlema, siis ta selles osas on, on üpris otsekohene ja. Terava terava mõtlemisega. Selles mõttes võib-olla isegi on nagu kahju. Et kui noh, ütleme, et poliitikast ära läheb Riigikogus tööd. Et meil on selline hiljuti Kallas teatuseks Siim Kallas, et ta lahkub poliitikast, et meil nagu selline seda nimetatakse põlvkondade vahetuseks, aga aga see, et kohati mulle tundub, et see pealekasvav noorpoliitikute põlvkond, et nad on, nad ei julge väga palju võta, nad kardavad suhelda nagu otse teevad seda küll võib-olla valimiste eelsel ajal rohkem. Et meil endal üks kogemus oli, näiteks kultuurikomisjonis on meil Lauri Lauri Luik üks noor, nooremad no pole poliitik ja temalt kommentaari küsida ühel ühel teemal ta kõigepealt ütles, et saatke meil. Ja siis tuli ühelauseline vastus, et ma ei kommenteeri seda, et et mul on tunne, et seda küsimust, et kõigepealt saad, saatsime ajakirjanik saatis meili, siis ta suhtles seal kas Kristen Michaliga kellegi teisega reformierakonnas küsis, mida ma nüüd pean ütlema, siis öeldi, et ütled, sa ei kommenteeri. Ta saatis selle ära ja noh, et selliseid nagu noorpoliitikuid ei tahaks, võiks olla ikkagi sellised, kes teavad kohe, et nad ei kommenteeri mitte. Et ärge küsimus jah, et, et siiski on, on ka nii, et ka kõigi öeldakse mõnikord nagu justkui tundub, et see broilerifarm on nagu selline lootusetu juhtum, aga tegelikult ega see ikka päris nii ei ole, et mõni mõni ikkagi hakkab kaela kandma, et ja, ja, aga, aga tõepoolest, et see selline selline selline noh ütleme selline julgus ja veendumus ja see on, see on väga tähtis, see on väga tähtis. No ja sedasi nagu kõik need mõni hakkab kaela kandma, siis me tegelikult suhtumine, suhtume nendesse niimoodi nagu haletseda nagu tubli, näed isegi täitsa tublid, nii et, et seal ei ole see Botonaate inimene hästi, pane või noh, vot nüüd asi ajada, et see pigem on just täpselt see, et et silitada udusulis pead ja kiidad, päris tubli oled. Ka keda me võiksime täna kindlasti kiita siin saates veel on, on laulu ja tantsupeo korraldajad ja, ja ka need inimesed, kes tegelikult neid tantsurühmasid ja koore juhivad. Et, et see, mis, mis toimus eelmisel nädalavahetusel. Et see üritus oli võimas ja need järelkajad, mis, mis sellele peole siis on, on kostunud, on, on olnud ka ikkagi valdavalt kiitvad. On on, kindlasti on see uskumatult võimas üritus tohutu vaatajate arvuga ja ka väga suure rekordilise Üldse rekord, rekordiline arv publikut oli vist laulu ja tantsupeol kokkuvõttes kui, kui ma sind nüüd seda kui ma nüüd seda piletistatistikat siin õigesti näen Just ja ka ja ka väliskajastus oli tegelikult ju väga võimas, järjest võimsamaks läheb, aga mina tunnistan, tegelikult soostuksin siinkohal hoopiski Joel Volkovi arvamusartikliga Postimehes kus ta, kus ta nagu soovitab tõusta nagu samm kõrgemale sellest, mis on saavutatud ja mõelda sellisesse 21. sajandi mastaabis laulupeo peale, et, et mis, mida selleks oleks vaja teha, et kuidas, kuidas sellist üritust läbi viia. Muidu kui seejärelkaja, mis siin oli, peatus väga palju sellistel aspektidele, millest on ikka räägitud, et, et kui palju siis ikkagi see piletitulu osakaal seal peaks olema, kas, kas peaks üldse pileteid müüma, kui kallis see peaks olema siis et siis see, et, et see rahvamass ei kipu ära mahtuma, et kas seal saaks mingisuguseid probleeme lahendada tantsupeokohaga seotud küsimus siis siis ka tegelikult see, et, et tõepoolest see nii-öelda eliidi istekohad, mis, mis kipuvad nagu tühjaks jääma, et, et kas seal ei peaks ikkagi mingisugust lahendust tegema, need on kõik tegelikult olulised küsimused ja ma arvan, et neid Võikski pidudevahelisel ajal arutada siis selles mõttes Joel Volkovi reklaamimehe artikkel neljapäevases Postimehes. Laulupidu, kaks null oli selles mõttes selline tuju nii-öelda kujutas ette ulmeliselt järgmist laulupidu, mis osad asjad olid täiesti ulmelised, võib olla kuigi kuigi tehnoloogiliselt mitte, eks. Aga noh, niimoodi, et noh, mõtteviisil mõttes. Et ma kindlasti soovitaks inimestel seda lugeda ja kes ei ole veel lugenud ja, ja ka mitte ärrituda ega pahaseks saada selle peale vaid, vaid tegelikult ongi see, et eks me peame nende noh eks me peame mõtlemagi niimoodi avatud, avatud silmadega ja maailm muutub meie ümber. Igasuguseid võimalusi tekib ja ja noh, tegelikult ju laulupidu iseenesest on ju üks tohutu kultuuride sulam, et et ma siin vaatasin. Et mina ei mäleta, et kui mina käisin laulupeol, et toon oleks tehtud Mehhiko lainet. Tegelikult see võis olla isegi enne seda, kui Mehhiko laine kuulsaks ehk siis 86. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustelt varem oli ta seal Põhja-Ameerikas oli, oli levinud, et selle üle ka vaieldakse, et kas see päritolu on sealt Mehhikost või on ta siis Ameerikast kuskilt spordivõistlustel, see on siis see, kui rahvas tõuseb kõik rida realt tõstab käsi ja siis voogab selline laine. Et noh, meie sellises pikas 145 aastases laulupeo traditsioonis on nüüd nagu selline põimitud hoopis teistsuguse nagu kultuuriasjaga. Et seda ja, ja niimoodi see kultuuri tekibki, et kihvt kihilt meil tekivad. Needsamad nutiseadmed meie taskus annavad igasuguseid võimalusi, millele see Joel Volkov ka oma artiklis vihjab, et mida kõike saaks tegelikult teha ja kasutada ja ja ma arvan, et, et, et ega, ega kui seda lugeda, siis võib tunduda see natuke nagu ehmatav, sest et laulupeoga on seotud ka selline konservatiivsus ja selline rahvuslik identiteet. Kuigi ma lugesin pigem vao ja osklaga Just nimelt, et just nimelt, et kui see ükskord tuleb, siis me kuidagi vaatame, et see kõik on nii loomulik. See on selle artikli puhul noh, võib-olla, mis ta nagu väljade ongi see, et meil see laulu ja tantsupeo korraldajad nad ongi eeskätt lauljad, tantsijad, koorijuhid, dirigendid, kes on nagu sellise kunstilise poole pealt selle, selle ürituse kokku panevad. Aga et võib-olla oleks sinna vaja rohkem nagu teiste alade visionääre, et tekitada, et, et see laulupidu ei ole ainult tõesti traditsioon, pikaajaline traditsioon, vaid, vaid mõelda talle natukene nii öelda uudsem vorm ümber see, mis tõesti Volku kirjeldus oleks, ma arvan, see lööks laineid rohkem veelgi, kui, kui praegu, kui ka praegune üritus on, on ikkagi välismeedias päris palju kajastust leidnud, aga. Kusjuures noh, siit võib ju küsida, et miks, miks seda Joel Volkovi kirjeldusel kirjeldatud laulupidu vaja oleks, et miks oleks vaja seda, et, et, et inimene, kes hakkab näiteks nõmmelt autoga liikuma, siis on paigaldatud teede äärde LED signaalidega noolekesed, mis juhivad õigesse parkimiskohta või kuidas on, ütleme, liiklemine korraldatud lauluväljaku platsil või kuidas on äpp, kus sa saad laulupeo kohta detailid, detailset infot, et, et võib ju öelda, et kuulge, et sihvofaa, et milleks seda vaja on ja mina samas arvan, et, et seal on just see, et kuna muutunud niivõrd suureks rahvaürituseks, millel on paratamatult tohutult organisatoorseid probleeme, siis need, need organisatoorseid probleeme ei pea lahendama tingimata lihtsalt sellega, et sa paned neoonvestiga inimese kätt viibutama, et minge sinnapoole, vaid et meil on olemas tegelikult palju elegantse omad lahendused ja palju tõhusamad lahendused palju kiiremad lahendused juba olemas, et seda, et tõesti need kahtesadat 1000 inimest, see on tohutu mass, et neid siis nagu nende pidu korraldada niimoodi, et, et need ei häiriks selle massi olemasolu. Isegi nendel, kes seal need abilised olid, seda Volkovi teksti lugeda. Et ka nende jaoks ei olnud see rõõm kas või need, kes parkimissuunasid korraldasid, eks, et Volgo märgib, et siis oleksid naeratavad. Organiseerija just, aga see on ju tohutu mass, uskumatu mass, et seal on, kusjuures seal on ju selge, et sellises massis tekivad asjatud emotsioonid, mida, mida saaks nii-öelda robotid saaksid rahulikult maandada, et et seda, seda peab arvestama, et seda, et, et see, selle ürituse suuruks suurus ei sööks ära seda emotsiooni, mis talle, kui ta on seal, see risk on kogu aeg ju tegelikult olemas, et ühel hetkel kasvab see inimeste hulk, kes seal kohal on niivõrd suureks, et see selle emotsiooni võimsus ei tule välja või see jääbki ainult laulukoori alla laulukaare alla, nende nende lauljate südametesse ja silmadesse. Ja vaat mis puutub näiteks sellesse tehnoloogia kasutamisse, mis, mis kuidagi noh, ma ütlen, et mis, mis seda lugu lugedes võib mõnel inimesel nagu tekitada sellist nagu kerged häiritust, siis mina ütleks niimoodi, et, et näiteks seesama tehnoloogiat. Et mul oli see väga eriline laulupidu, sest minu tütar laulis esimest korda laulupeol mudilaskooride koosseisus ja siis kodus mul mõistagi oli salvestuse peal olemas võimalik võimalus seda kuulata, aga ikkagi ütlen ausalt. Ja seda on kinnitanud ka spetsialistid nüüd tänaseks, mis mul on, mille üle mul on hea meel. Et see helikvaliteet oli, oli niisugune. No no sellist asja, see on lihtsalt lihtsalt kujuteldamatult hea, et seal kohapeal see isegi võib-olla võib-olla niimoodi ei avaldanud, seal on ikka nagu, nagu laululava ja saada ja, ja nii edasi, aga, aga isegi minusugune tegelikult ikkagi sellel alal võhik, eks ma kuulan kodust ja näen seda Haade pilti. See on, see on ikkagi ikkagi võimas asi. Keegi ei saa ju öelda, et noh, sellist asja nüüd ei peaks tegema, et laulame seal lihtsalt niimoodi kuskil kuskil vana moehetkel laulukaar võimendab, onju et need on, need on, need on asjad, mis, mis, mis kõik tegelikult tulevad ja ja, ja me võtame nad, võtame nad omaks ja, ja ma tõepoolest, kui keegi inimestest noh, ei ole, ei ole kuulanud, et ta käis seal koha peal, siis ma tõepoolest soovitan seda, sest ta saab koheselt uue ja vägeva elamuse. Jah, aga mis veel, võib-olla selle laulupeo nii-öelda järel kajadest meedias silma jätsime, kohati me praegu rääkisime ka Volkov maalib sellise noh, ikkagi võimsat pildi kukkudesse üritus võiks olla korraldatud. Aga samas mulle tundub, et me oleme nagu mingis osas nagu minemast tagasi kuidagi nagu ülereguleerimist, samase aedikud. Või siis see, mis oli vahepeal, tõstatus enne enne seda üritust, et salvestusseadmete teema ekse, et, et noh, et kohati, me nagu, ma ei tea, võib-olla hästi inimlik, et sa niimoodi läheneda, et on olemas probleem siis käskude-keeldudega proovime seda, seda või piirangutega kuidagi nagu ära lahendada, asi läheb hullemaks. Fotod, mis seal, kus seal on? Oli, ma ei mäleta, kus lehes ilmus, kus laps. Pool aeda ja siis vanemad on teisel pool, eks? See on ikka nagu niisugune piinlikkust tekitav. Ja noh, see oli, see, see puudutas vis seda, seda seda õllega seotud probleemi, et õlleala ja siis siis oli tõepoolest niimoodi, et et siis oli umbes pandud tekk sealt alt läbi tara alt ja siis oli perekonnad olid nagu üks teine teisel pool. Tara, et no nojah, need on. Koomilise poole kalduvate, et kas meil on vaja nii üle reguleerida ja ma ei ole nagu kuulnud, et meil oleks laulupidudel olnud mingit tohutut probleemi purjetamisega, et või kuidagi nagu häiriv olnud, et. Jah, et maalin seekord ka isenesest huvitavas rollis seal, et ma olin laupäeval, meil oli seal väljas Postimehe telk ja kohtusin nii-öelda põllulugejatega. Turundusosakond leidis, õigemini me leidsime kõik koos, et ajakirjanikud võiksid ka seal olla, aga Postimehe peatoimetaja oli pühapäeval seal, mina võitsin laupäeval seal ikka päris päris palju tunde ja ja, ja võib küll seda öelda, et mingit sellist asja ma küll ei kohanud, sealt käis läbi küll väga-väga erinevaid ja igasuguseid inimesi, noh niisugused nagu me kõik oleme, aga, aga sellist asja, et ja, ja oli ka neid, kes olid noh, ilmselgelt õllevaat läbi käinud, aga ma ei ütleks, et seal oleks nagu probleemseid inimesi olnud. Tõepoolest. Nonii räägime veel ühest selle suve nii-öelda suursündmusest muu maailma ja ka eestlaste jaoks, ehk siis jalgpalli maailmameistrivõistlustest, mis, mis kulmineeruvad homme finaalmänguga, et kuidas rahul olete. Aitäh kui ma nüüd suu lahti teed, siis ma räägin lõpuni, aga las parem Heidit räägib. Tema tuli just Saksamaalt. Ma tulin Saksamaalt, kus, kuhu ma tegelikult sõitsin, sellel samal hommikul, kui öösel oli toimunud saksa Brasiilia Klooduslik, hõikas matš ja ja te näete, muidugi te võite aimata, niuksed, emotsioonid, seal, seal on need seal. Öösel oli mass toimunud, hommikul kell 11 kõlas juba raadio eetrites laul, mis oli spetsiaalselt selle sündmuse auks tehtud. Kuule, kui juba tulevad sellised uudised, et, et Saksamaa riietusruumis räägitakse poolele, et Brasiiliat ei häbista asi oli kontrolli all, siis, siis ütleme niimoodi, et, et Saksamaa võib-olla natukene vähem kuulsast kui võib-olla näiteks mingi põneva kolm, kaks võidu puhul oleks saanud. Nojah, sellest samast situatsioonis muidugi õhku, sakslaste enesekindlust ja seda on ka, oli ka Saksamaal tunda, et nad tegelikult nende jutu taustal kumab mõte, et nad on ikkagi MM, tead, et see on nagu rohkem vormistamise küsimus. Ma ei, ma nagu väga sellist hirmu küll ei, ei tajunud nende nende seas, aga, aga SM see vastuvõtt oli tormiline, mis, mis, mis, mis saksa võitu salatisse, seda huvitavam on see, et näiteks tänahommikuses Timesis on artikkel selle kohta, kuidas ilmselt ajaloos esimest korda inglased on Saksamaa toetamas. Mis on minu meelest põnev märk sellest, kuidas me oleme kogu aeg rääkinud, kuidas sport nagu riikide valitsusi toetab, emotsioone toetab, et, et täiesti ootamatul moel. Tegelikult see Saksamaa võit hoopis võib sellisele Euroopa ühtsustundele uue mõõdu anda, sest tõesti inglased, nad olid ju hetk tagasi. Cameron teatas, et nad kavatsevad euroliidust välja astuda, kuidas? Juncker on täiesti sobimatu uueks juhiks. Nad on ju seal tõesti sõimelnud Euroopa liidu kallal sõnu valimata ja kui praegu on Timesis tõesti suur artikkel, et et inglased toetavad Saksamaad ja see on siis nagu ja, ja ka selle mööndusega, et see on siis nüüd esimest korda. Jah, et. Mis seal siis nii-öelda veel, et et võib-olla ma ütleksin ühe nime, mida, mida võib-olla avalikkus laiemalt ei tea, aga mida, mida tasuks meelde jätta ja võib-olla kunagi, kui kellelgi avaneb mingisuguses kontekstis võimalus seda nime kohata, siis, siis see on üks väga tähtis mees, et kellele põhineb suuresti Saksamaa enesekindluses. Loomulikult on peatreener Joachim Löw, eks, aga on üks selline jalgpallihall kardinal nagu kelle nimi on Hans tiiter. Herman kes on Saksamaa koondise psühholoog. Mul õnnestus temaga kohtuda sellel sellisel moel, et Ta oli Viinis ajakirjanduse kongressil üks kõnelejaid ja esinejaid. Ja muidugi seal ta rääkis seal organisatsioonist laiemalt. Aga ta pidigi olema nagu väga selles mõttes väga, väga paljudesse kohtadesse kutsutud, sest ta on tõesti hea spetsialist. Ja ta töötab iga mehega individuaalselt ja ta töötab iga iga iga mänguga siis töötab siis kollektiiviga ette. Ja ma arvan seda, et võib-olla kui, kui Saksamaa nüüd ikkagi oma sellise sellise tõelise kindlusega, mida ta on, ta on seekord näidanud, et see pikk turniir nõuab, nagu see nõuab kindlust, et see kindlust ja enesekindlust. Ja see meeskond, kes seda näitab, see, see süsteem läheb ka lõpuni. Et temast ilmselt võidakse ka tulevikus päris palju rääkida. Kusjuures sellesama saksa kindlusega seoses hakkas juba enne seda prantsuse Saksamaa Brasiilia võitu levima Eestis üks anekdoot, mis on selline, et, et mis asi on jalgpall? Jalgpall on selline mäng, kus on 22 mees platsil 11 on ühel pool ja 11 teisel pool ja Saksamaa võidab. Aga. Selle MM-i puhul on, on öeldud või noh, millega ma ise knows alune ta näitab, et jalgpall on muutunud. Või ütleme, riigid on muutunud nagu võrdsemaks, et, et tegelikult on ju olnud öeldud, et ta on väga palju üllatusi olnud, seal suured jalgpalliriigid kiiresti välja kukkunud vähem tuntud riigid kaugele jõudnud, eks. Costa Rica noh, üks näide. Aga, aga võib-olla see ongi nagu loomulik, et sa ikkagi noh, see areng selles valdkonnas või sellel spordialal on toimunud ühtlasemalt ja ja võib-olla see annab ka lootust nii-öelda Eestile. Et me kunagi, kui me mängu samamoodi edasi läheme, me võiksime jõuda kas siis Euroopa meistrivõistluste või maailmameistrivõistluste finaalturniiril, et see ei tundu nii uskumatu, kui vaadata seal osade koondiste esinemist. Me oleme ju tegelikult olnud päris serva peal, nii nagu oli seekord Island meist ju veel väiksem, muidu näiteks ju pallimängualadel vägagi meeskonnaaladel vägagi tegijad. Et on näha, et väiksed riigid riigid suudavad. Et FIFA on ju neid turniire siin korraldanud erinevates maailmajagudes ja ja iga kord on nii olnud, et justkui tegelikult seal kohapeal see siis noh, see ongi nagu tegelikult ka eesmärk ju, et et Jaapanis Lõuna-Koreas Aasia meeskonnad tegid väga vinge turniiri mäletavad uusi linki juhendatud Lõuna-Koreas sellist sellist väga võimsat turniir ja, ja aga muidugi noh, Aafrikas võib-olla see päris nii ei olnud, et seal oodati ka mustalt mandrilt seal mingisugune mingisugune meeskond niimoodi esile tõuseb ja no see, et Lõuna-Ameerikasse arvestades sealseid kõiki olusid ja, ja arvestades seda see kas või kuidas, kui, kui inimesed on vaadanud seda ja ei pea tõepoolest, on paljud inimesed vaadanud, et kuidas nagu hümne on lauldud Lõuna-Ameerika omineid, mis sarnanevad nagu ooperi aariatele, et et see emotsioon on tõesti olnud nagu, väga võimas ja ja, ja noh, ma arvan, et sellise suure suure kultuurilise elamusena igal juhul Ja sama samas on ju see kõik on väga loogiline, nagu te ütlete, et jalgpallijalgpallis on uusi riike tekkinud uusi meeskondi järjest järjest uusi staare, ootamatust ootamatutest maadest, mis on ju ka selge, et seal, kus on publiku visanud raha seal, kus on rahas, seal sinna tekivad, tekivad ka sportlased ja võistlejad ja võistkonnad. Aga võib-olla saate lõpetuseks me veel selle jalgpalli teema osas võiks anda sellise kiire hinnangu, et kas siis tegime õieti, et andsime ERRile selle lisaraha. Meie kõik riigi poolt, ma arvan, et me peaksime praegu siin kõik. Hay oleks olla foto. Siin on ka see, et, et need, kes on olnud olnud nagu kõvad kriitikud ja, ja mõni ajakirjanik siin näiteks ka nende hulgas et kes on vist ala suhtes hästi kriitilised, püüavad seda statistikat vaadates leida neid aspekte. Mina ütlen nii, et püüdke nagu endale ette kujutada seda olukorda, kui praegu Eesti ei näitaks oma keeles neid mänge. Selles on kujuteldamatu olukord. Ma arvan, et ta tegi valitsusele ohtlikuks. Oleski selles mõttes, et kui siin veel räägitakse psühholoogilisest kaitsest ja sellest julgeolekust, siis ma ütlen seda, et, et, et kui me siin praegu vaataksime ja tegelikult poolillegaalselt seda Soome televisioonist tegelikult nad justkui ei tohi üle piiri seda lasta, nii palju, kui ma olen asjast aru saanud, aga noh, siin Tallinnaski on, on siin-seal selliseid soomlastega kooskäimiskohti, kus, kus seal tõepoolest ikkagi näeb üle vahendusel ka siis iga selline signaal, mida me kas või sotsiaalmeediast loeksime, oleks alltekstiga, et, et nad Soome on normaalne riik on ju. Et siin nendel päevadel, kus siin on ikkagi olnud need täiesti tulised jalgpalliõhtul ja kus on siin Uruguay, Inglismaa Eestis tohutult populaarne mäng, eks ju. Et võtad selle sotsiaalmeedia lahti, tegelikult inimesed, kes tavaliselt jalgpallist räägi, vaatame seda ja me näeme, et üks, üks teema teise järel, eks üks arutelu teise järel ja mitte niivõrd, mitte niivõrd sportliku külje pealt, vaidlustamise kultuurilise ja ja sellisena Kusjuures see on jällegi see, et kui seal on publikuhuvi, siis miks seda ei peaks, miks seda ei peaks kajastama, kusjuures ERR on seda teinud ja jub tohutult toredalt, et tõesti nende erinevate rahvust, erinevatest rahvustest Eestis elavad inimesed on ju stuudiosse toodud ja ma arvan, et need ongi paljudel on väga suurt naudingut pakkunud just nimelt selliste inimeste nägemine, kes räägivad täiesti soravalt eesti keelt ja samastu, toovad selle oma rahvusliku eripära nagu välja, et, et kindlasti on neid, kellele see, see pool on samavõrd palju elamust. Kui need, no ühe asja ma siiski ütleks, et nelja aasta pärast, et ootaks, et seal stuudios oleks võib-olla ka rohkem selliseid tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid kasutatud, et, et see teeb aktiivsemaks stuudio ja ägedamaks. Ja veel üks õppetund, mis võiks olla, et me teame neid suurvõistluse ette, et kogu see rahvusringhäälingu rahastamine võiks nagu sellest lähtuda, mitte olla olla nagu iga korteripõhine, et see on nagu üks teema, mis tõstatub jälle vaidlema. Aga meie siit lõpetame oma jutud ja oma vaidlused. Täna olid rahvateenrite saates ajakirjanikud Heidit Kaio, Neeme Korv ja Aivar Hundimägisaade uute osalistega juba eetris nädala pärast kõike head.