Me tervitame kõiki vikerraadio kuulajaid Tallinnas Kalevi staadionil. Üks viieaastane ootusperiood on taas läbi saanud ja Üheksateistkümnes tantsupidu võib alata. Iga pidu on omamoodi teisiti, vahel on ta ühesugune, paheline, midagi teist meelde, kas mõni mõni muu nüanss? Mõni ilus meloodiajupp, mille saatel tantsitakse, aga julgen öelda siitpoolt Kalevi staadionilt. Kõik peod on jäänud nende inimeste südametesse, kes on kuidagimoodi nendel pidudel kaasa teinud. Kalevi staadionil aitavad teile tantsupidu vahetada täna vikerraadios Margit Kilumets ja Tarmo Tiisler. Tantsupeo tuli laidab heleda leegiga, selle süütas Ülo Luht, kes see sai ka täna siinsamas Kalevi staadionil, anna raud tassi nimelise preemia, kõike kullaterad, meie tantsupidude aujuhid on õnnitletud, patsutatud, nad on saanud lillesülemid ja rahvas tribüünidel onu ootusärev, sest see suur etendus, mida on tõesti nii kaua ette valmistatud, mida on harjutatud mille nimel on kannatatud ville jalgadele saadud higistatud, kõik see on nüüd käes. Ja, ja tegelikult me Tarmoga vaatasime täna siin kella kahest neljani ka juba selle etenduse sellist pea peaproovi, mis oli nagu päris etendus, sest publik oli tribüünidel ja kõik elasid kaasa. Ausalt öeldes. See kõik on olnud vaeva väärt. Ilm on siin Kalevi staadionil täiesti suurepärane, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm, ma olen seda juba mitu korda täna ka inimestele öelnud, kellega siin jalutades kohtunud olen, et, et see on uskumatu, et peaaegu poolteist nädalat sellist pori ja vihm on asendunud tänaseks tõeliselt uhke Eesti südasuvise ilmaga ei ole enam isegi pilvi taevas tuulekene jahutab tantsijaid ei ole külm ja samas muru on nendest ladudest kenasti ära kuivanud ja ootab üht kepsakat tantsujalga. Kui öeldakse, et on korralik suusailm, siis seda mõeldakse tavaliselt jutumärkides, kui me ütleme, Ta on ja tantsupeo ilm, siis me mõtleme seda ilma igasuguste jutumärkideta. Tõepoolest, paremat ilma tantsupeoks on raske tahta. Nagu iga tantsupidu on erinev, nii on ka tantsupeo kolm kontserti kõik omaette näoga oma ettemoodi. Omaetteteoga. Esimene tantsupidu, reedene tantsupidu, tantsupeo esimene kontsert on tavaliselt olnud ehk natukene pidulikum ja pühapäevane tantsupeo kontserti natukene vallatum, sest siis on juba kõik läbi saanud tõesti, kõik on möödas ja siis võib juba ka lustida. Aga esimene on kuidagi akadeemilise, kõik on natukene ehk pinges, kui nii võib öelda, kõik on ootuses ja ka sellised ametlikud osad, mis tantsupidudega kaasas käivad, on väga sageli just tantsupeo esimesel kontserdil. Nagu ka siin, millest Margit äsja rääkis. Ja kui nüüd kuulaja mõtleb, et äkki on midagi juhtunud, et tükk aega ei ole olnud till hell siis kindlasti see nii ei ole. Praegu on lihtsalt selline väikene paus, sest siin toimus juba väga pidulik sündmus. Nimelt jõudis siia tantsupeo, tuli, ta tuli siia jalgratastel, nii nagu laulu ja tantsupeotuli on liikunud mööda Eestimaad alates selle süütamise hetkest siis jõudis tuli siia staadionile ja tuld saatsid ka tantsupidude aujuhid. Sellest ka Margit juba rääkis. Tuli tule süütas Ülo Luht ja siis läks tuli edasi Eesti Meestelaulu Seltsi kätte kes hoiab seda läbi tuulevaikse öö. Ja siis süttib laulupeotuli juba homme lauluväljakul. Tantsijaid on täna siin staadionil ja kõigil nendel päevadel kokku natukene üle 9000, see on ikka uskumatult suur arv ja kõik korraga staadionile ei tule, tantsivad lapsed, tantsivad, noored tantsivad naised ja mehed ja vahel koos. Aga seda me võime küll tõotada, et siis, kui umbes kahe ja poole tunni pärast pidu otsa saab, võib-olla ka natukene rutem, sõltub sellest, kui pikalt rahvas plaksutage. Kui kõrgele emotsioonid tõusevad, siis ühel hetkel on sellel staadionil ka kõik need 9000 inimest ja see pilt on täiesti muljetavaldav. Aga milline on tantsupeo staadion aastal 2014? Ma arvan, et väga paljudel, kes meid kuulavad, on mingisugune tantsupeo kogemus olemas, kas ise tantsides või tantsupidu telerist vaadates. Kalevi staadion on nii nagu Kalevi staadion ikka. Publik istub tribüünidel Heigistuta sellel rohelisel alal, mis on staadioni otstes, kus varasematel tantsupidudel mäletan ka inimesed istusid, aga viimastel kordadel on hoitud stiili ja hoitud, see roheline muru kenasti puhtana. Vahekäigud trepid on vabad, kõik, kes on tantsupeoga seotud olnud, teavad, mis tähendab trepid peavad vabad olema, ehk siis trepid on need kohad, kust tantsurühmad saavad tulla staadionile ja minna staadionilt ära. Aga mis on täiesti teistmoodi. Sellel tantsupeol on palju räägitud. Elav muusika elava muusika esitamiseks on ehitatud suur lava, mis asetseb seal, kus niisugune toome sisse tantsupeo termini oli kella torem või diskus, vanasti oli tuletorn ja Margit räägib nüüd, kuidas näeb välja lava. Lava on kaunistatud sellise näpunööri imitatsioonidega ja näpunöör on üldse selle tantsu ja laulupeokujunduses väga tähtis, võib öelda, kui kasutada nüüd siis moodsat keelt märgilise tähendusega. Anu raud on kunagi praegu algasid väga tähenduslikud kellad, iksumise helid, mis tähendab etendusse üsna pea algab aga Anu raud selle mõtte tegelikult tõi tantsu ja laulupeo inimesteni, et näpunöör ja erinevate maakondade erinevate inimeste, tantsijate, lauljate punutud nöörid võiksid olla selle laulu ja tantsupeokujunduselementide hulgas. Igal juhul see mõte on läinud rändama. Needsamad näpunööri kujundit kaunistavad ka seda lava, kus on orkester, kus on lauljad ja, ja ausalt öeldes on see orkester, kui nüüd siit edasi minna sujuvalt lavakirjeldusega olnud ka väga muljetavaldav selles mõttes, et inimesed elavad kaasa. Orkestrit juhatab Toomas Lunge. Seal on lauljat Kätlin Mägi, Mari Kalkun, Liisi Koikson, Arno Tamm on torupillimängijad, on uhked muusikud ja nad kõik teevad seda. Tantsupeo muusikat vaadates siis seda, mis toimub staadionil. Just vestlesin tegelikult Toomas Lunge ka veidi enne etenduse algust ja ta ütles, et paanika tantsujuhtide hulgas oli ka päris suur, kui nad selle mõtte läbi surusid. Tantsupidu peaks elava muusika saatel ette kantud saama, viimati juhtus viiekümnendatel kuuekümnendatel nii et mitukümmend aastat on olnud pausi. Aga nüüd need viimased proovid on näidanud, et tunne, mis tuleb koos elava muusikaga, on ikka hoopis teine ja see on ka üks mõjuv põhjus, miks meie, Tarmo ka täna seda ülekannet teeme, sest kui muusika tuleks lindilt ja tantsud oleks pildis, siis ei oleks väga suurt mõtet siin vahutada. Aga nüüd hakkab mängima Tiit Kikas ja see on muusikasild eelmise peoga. Tundsite ära motiiv? Ime lihtsast ja samaskiniaalsest tantsust tuulevaiksel ööl, kus tantsusammud imelihtsalt lihtsalt tuleb minna kallima juurde ja teda kallistada. Ja selle tuulevaiksel ööl motiivi saatel nendest samadest vahekäikudest, millest ennist juttu oli, laskusid igast vahekäigust alla ühe maakonna esindajad. Kõige eest oli vanaisa. Siis tuli juurde vanaema ja siis tuli noor pere päris lapsed ka, nii nagu nii, nagu on aga tuulevaik, seega on meil niisugune lugu, et. Igal tantsupeol ja võib-olla ka igal laulupeol on oma niisugune hittlugu ja seesama tuulevaikne täiesti ootamatult selle eelmise noorte tantsupeo hitiks sai ja, ja see on ka kindlasti põhjus, miks tänavuse tantsupeo korraldajad otsustasid selle Sillana vähemalt muusikalisel Sillana siis tänavuse pittu kaasa tuua. Nüüd aga kõlab juba tänavuse tantsupeo teema ja see on Kätlin Mägi, vanaema. Loodetavasti mäletavad järgmisel tantsupeol kõik sama kenasti selle valsi helisid. Ja samal ajal tulevad esimesed tantsurühmad juba Kalevi staadion. Tantsupidudel kasutatakse ikka termineid läänetribüüni ja idatribüüni, ehk siis läänetribüün on see, kus on veidi uhkem staadioni ehitis. Kui nüüd kuulajatele tuleb Kalevi staadion ette ja kahest otsimisest väravas maratoni värav, mis jääb linna poole ja kellatorni värav, mis jääb teisele poole, tulevad välja esimesed tantsurühmad, need on teise ja kolmanda klassi rühma. Seal tantsupeole ei ole tekste ja vahepeal või isegi prooviti natukene, et äkki peaks vaatajatele seletama, millist lugu tantsijaid jutustama hakkavad. Aga ühise otsusena ikkagi arvati, et iga inimese silmade ees, iga inimese peas, iga inimese fantaasias sünnib üks oma lugu. Ja meie Tarmoga võib-olla natukene aitame seda lahti harutada, et mida need tantsud tähendavad, mida teile öelda tahetakse. See kõik, kuhu me praegu välja jõuame, selle imearmsa vanaema valsiga tähendab seda, et kõik algab kodust kõik mustrid, kõik mõtted, ka põhimõtted, armastus, soojus, kõik see tuleb igaühe lapsepõlvekodust. Tantsupeotantsudega on alati niimoodi, et mõned on juba sellised vanad ja nii-öelda klassikalised tantsupeo tantsud ja mõned jälle sellised, mis tehakse just üheks kindlaks. Tantsupeoks nimetame uudisloominguks. Ja esimene tants, mida hakkavad teise ja kolmanda lapse klassi lapsed tantsima, on kodumäng ja see on, ma arvan, väga tuttava viisiga sõnadega kõigile, kes on kas laulnud lastekooris või tantsinud tantsurühmas. Igal juhul tantsuseade on uus, aga laul hästi. Ja vana tuttava tantsuseade on teinud Agne Kurrikoff-Herman, kes on tantsuansambli Sõprus juhendaja. Esitavad seda laulu aga Eesti raadio laululapsed ja neid aitab neid juhendab dirigent Kaie Tanner. Esimene tõeline aplaus tantsijatele väikestele tantsijatele, kes tõid kõigile neile, kes seda lugu vaatasid, siis koju kätte sellise armsa vanaema Roosi vaiba. Tantsupeol on ikka nii, et tahaks olla kuidagi pilvepiiril ja ülevalt alla vaadata, kes need mustrid, mis siin sünnivad, tõeliselt uhked tikid, sakid, kaheksakannad, kõik see, mis eesti rahva folklaristikasse ja rahvakunsti läbi aegade kuulunud. Nende laulupeomustritega on ka olnud alati niimoodi, et, et tehakse lihtsalt mustrile, tehakse ka mingeid kujundeid, eriti nooremate tantsurühmade tantsude. Lõpetuseks on moodustanud Tageli, mingi vahva kujund on olnud näiteks kui oli rongisõidutants kunagi siis lõppedes moodustasidki lapsed rongi missis tantsuväljakult ära veered või kui ehitati maja, siis lõpuks saigi valmis maja korsten ja kõik ja puha ja on olnud vokiratas, mis lõpuks ära veereb ja, ja kõik, ja kõike, poeg. Aga praegu mängib tantsupeo orkester teile lugu, millel pealkirjaks mängulust ja kui seda vaadata, mida lapsed tantsivad, siis peaks see olema selline tore eesti rahva või rõivaöö, kus siis mustrid, värvid ja sigitatud kenasti vahelduvad. Ja kõik need lapsed olidki osad istukil osagi käpukil siis kui tants läbi sai, osad teevad pika nina nii nagu selles vanas eas pinnad suhtes, mis on tehtud, aga nüüd ei ole Kalevi staadionil mitte enam ainult lapsed, vaid ka naisrühmad ja tuleb tants, mille nimi on. Ka tuppa ja laulabs mari kalkun. Minu arvates on see tänavuse tantsupeo ilusam vaid lugusid. Ja mari kalkun, neil endal on ka üks tore väike tegelane kodus viimasest aastast alates kellele saab toredasti Upa Upa teha? 1300 naist lähevad nüüd 1300 lapse asemel staadionile ja seesama upatamine nüüd kohe ka algama. Mari kalkun ei esitanud kuuldud Sa tantsule saate laulu sugugi mitte üksinda mari laulis ja mängis kannelt ja annet mängis ka Astrid Nõlvak ja nii mari riigi jätkavad ka järgmise tantsusaatemuusika. Tegemist. Kõlab kaks kannelt ja tantsu nimi põlvest põlve. Tantsupeotantsudega on tavaliselt niimoodi, et on tantsu autor, kes siis tantsu seab kokku kaheksale paarile ja tants valitakse välja eeruvakse tantsupeol ja siis on tantsupeo lavastaja, kes selle tantsu lavastab, suurele väljakule ära ja selle tantsupõlvest põlve autoronile persel. Tema oli enne tammsalu tantsurühma juhendaja, nüüd ka ansambli Sõprus juures ning tantsulavastaja siia. Kalevi staadionile on võrus naisrühm. Ja kes tahab mustreid vaadata, siis selles tantsus väga hästi ka Eesti ainuomaseid armsaid asju nagu kaheksakannaga, topeltristid ja kõik see kiirgus ja valgus ja helgus, mis emadelt tuleb. See peaks sellest tantsust küll kenasti välja tulema. Naisrühmad on oma etteaste praeguseks lõpetanud, aga kus on palju naisi, seal on üldiselt ka palju mehi. Ja nüüd on tulnud peale mõlemas väljaku otsas meis rühmad ja poisid istudes ei mäleta mina, tantsupidu, kus mehed ja poisid ei oleksid koos tantsinud mingisugust, väga suure väega tantsu. Tundub, et nüüd on ka ja see on selline klassikaline pulgatants. Nüüd pihta. 500 isa ja 500 poega ja kat, tõesti pulgad või kepp või malakas teil käed ja kuna meie Tarmoga oleme juba ühe tantsupeo nii-öelda ära vaadanud, siis teame, et nendega hakatakse siin väljakul kohe kõiksugu trikke tegema ja nalja saab ka. Praegu laetakse need väiksed poisid laaditakse kenasti sinna pulkade peale ja läheb tantsuks. Nad on natuke nagu kanderaamid. Bioonika senine kants Tarmo, mida läbi aegade on armastanud Täike meeste rühmad tantsida, eks ole, üldiselt jah, tuleb öelda, et tantsupeo üheselt üheks selliseks nagu rosinat on meeste tantsu, ma ei tea, miks võib-olla me oleme liiga harjunud sellise klassikalise paaristantsurolliga või vormiga või, või et kui tantsitakse, tantsivad naised, mehed üldiselt ei tantsinud, me oleme uhked, et ei saa hakkama saada ilma meieta. Nojah, ame kuidagi ikka saame, aga, aga meeste tantsud on tantsupidudel on alati väga suure väega. Helju Mikkeli tedremäng oli noh, omal ajal tohutu, tohutu populaarne ja, ja niisugune nii-öelda peale minev tants ja tõesti vägi on. Aga see on ka esimene tants, kus tõesti rahvas hakkab kohe mõnusasti kaasaplodeerima, sellepärast et väikesed poisid ikka selliseid kaerajaanisamme võtavad ja pulkadega kopsivad, siis see paneb rahvale niimoodi elu sisse ja naeru suule ja, ja tore aplaus igal juhul kõlab, kui nad välja tulid. Isad ja pojad, autoro, et antud ja lavastaja sel aastal Maido Saar, kes julgen täiesti omast kogemusest öelda, on üks väga-väga populaarne mees. Kui ma peaks tooma mingisuguse võrdluse näiteks laulupeoga, siis ma arvan, et Maido Saar on tantsurahva seas sama populaarne kui näitleja kant. Üleoja on laulupeoliste seati faas on ka kuidagi igavamaks. Nagu kuulaja ilmselt on juba aru saanud, on Tarmo näol tegemist ikkagi sellise inimesega, kes teab, mida ta räägib. Mina olin alguses veidi mures, et kuna täna on ta suur jalgpallipäev, et siis muru on ju ühesugune staadion on ühesugune ja Madistavad ka mehed, et segamini ei läheks, et ei, praegu ei ole Saksamaa, Prantsusmaa, aga. On tantsupidu ja Saksamaa ja Prantsusmaa algab õige varsti õige varsti. Ja alati, kui on selline isada poegade tants, siis siis selle lahutamatu koostisosa mehed tõstavad mingisugused sängi, need poisid üles puistatud, ripuvad ja kedagi on ja, ja noh, tunnevad ennast meestena, sest tundub, et ta seal väga isad ja pojad ei, oledki lihtsalt kõik 11 mehe. Ja natukene nende pulkadega emiteeritakse ka sellist toredat oma Eesti lattaeda, mis meie kodusest kaitseb seda lugu nüüd ka natukene edasi viia, mille Sten Weidebaum selle tantsupeo kirjutas, siis noh, emad ja lapsed ja kodu ja isad ja siis selline aed, mis teda kodu kaitseb kõige halva ja kurja eest, mis väljast sisse tahab tungida. Aga nüüd toimub jällegi rühmade vahetus ja isad ja pojad lähevad natukeseks neist asja arutama. Siia staadioni ümbrusesse, aga Kalevi staadionile tulevad viienda ja kuuenda klassi segarühmad. Üks korralik karjapasun tegi ka lõpuks häält, aga nüüd tundub, et tuleb su väljakule natuke ka lisaväärtust juurde ja lisaväärtust tulevad andma teerühmad kui teine kolmandas klassis on selge, kui vanade tantsijatega on tegu, aga teerühmade puhul on tegemist siis kõige eakamate tantsijatega. Ma ise tean, vähemalt paar inimest, kes juba seitsmekümnendatel aastatel on tantsupeol tantsinud, aga ma ei imestaks, kui siin oleks ka inimesi, kes on tantsinud 69. aasta tantsupeol. Lool nimeks koostegemise lugu ja see on Arno esimene labajalg kui muusika poole pealt kõnelda, selle muusika on teinud Arno Tamm, kes muide töötab ka vikerraadios ja Raadio Tallinna muusikatoimetaja on Arno praeguga laulab. Saadab ansambel paabel. Labajalavalss on sellel tantsupeol kavas nii mitmeidki ja mina siis küsisin tantsuspetsialist Kiisleri käest, et mis teeb labajalavalsid labajalavalsi, seda tuleb tantsida täistalda maha pannes. Ja vaikselt-vaikselt hakkavad tantsijad staadionil moodustama ühtsele tantsupeomustrilised plaanis võimule kõige vaimukamad kujundit, sinna läheb veel mõnevõrra aega, aga varsti-varsti peaks teie ees olema üks suur liivakell. Vaadake nüüd, kuidas see liiv ühest liivakella teise valgub. Kui loo jutustamist silmas pidada, siis see peaks tähendama seda, kuidas, et lapsed ja vanavanemad koos eksisteerivad aeg vaikselt ühelt kaldalt teisele voolab. Kõige lõppu jääb veel üks väike, viimane liivatera. Teeb kukerpalle ja hundirattaid ja pudeneb, pudeneb, pudeneb. SD Kloidki mehega kui laulupeo paralleeli tõmmata aga tantsu autor, see, mis nüüd kohe Kalevi staadioni pihta hakkab. Selle autor on Maie Orav, kes on ka üks, üks vinge naisterahvas. Täpselt aga ei ole mitte Hiiumaalt, vaid hoopis Virumaalt. Tema on Rakveres, tema oli esimese meeste tantsupeo pealavastaja. Selle peo idee Autor taas üks labajalg, see on Eestimaa rahvalava jal. Rahvamuusika tuleb Pärnu-Jaagupi kihelkonnas, käsitab seda ei miski muu ega keski muu kui suurepärane tantsupeo orkester. Dirigeerib Toomas Lunge. Kauaaegne tarmanud rahvakunstiseltsi juht Maie Orav oli ka üks nendest, kes siin päris alguses, kui au, väärde endidel üldjuhid oli. Staadionile oli ka üks nendest, kes siis jalgratta kaarikus ja staadionile Mustrites rääkides, siis selles tantsus saavad ühendatud kaks mustrit, mis võiks see natukene lahti seletada seda, et kui pruut oli pärit näiteks ühes Eestimaa otsas ja peid teises siis pruut oli ju teadupärast oma rahvariietega oma mustrite sai. Abbey oli ees oma mustritega ja kuidagipidi perekonna loomise käigus. Need mustrid kaheksa maitse on see, mis praegu umbes tantsuväljakul seni. Mina natukene pelgasin seda, et kui kõiki lugusid teeb tantsupeo orkester, no on küll Kihnu poisid ja on erinevad solistid ja torupillid, et kas ei maitse natuke liiga ühtemoodi kaks tundi lihtsalt liiga sarnast muusikat, aga üldse mitte. Nüüd on juba Kihnu poisid kangas, lool nimeks Raissa ja kui me veel teame, et ees ootab näiteks ansambel noorkuu või Pantokraator või hoopis teistsugused lood siis see palett muusikas on uskumatult värviline ja vaheldusrikas. Ja samas ka tantsupeomuusikat on ju viimastel pidudel viimase 10 15 aasta jooksul püüdnud ühtlustada, ehk siis mingil hetkel ju oli olukord, kui oli mingi salvestus kuuekümnendates, Tormide rand näiteks ja siis oli natukene uuem, salvestada epis, helikeel oli väga erinev, siis viimase tantsupeod on ikkagi olnud ühe kindla muusikajuhiga, kes on selle oma nägemust mööda arad, ei garanteerinud kõik need lood pannud paika ja sellisesse kuube, mis läheb kokku tantsupeo lavastaja nägemusega. Kõige paremini joonistuvad tantsupeo mustrid välja siis, kui tantsijad kükitavad ja just see praegu Kalevi staadionil juhtus. Kõik need 1000 vanaema ja vanaisaga, kes selle tantsu teieni tõid, kükitasin maha ja nüüd tuleb noor põlvkond peale ja samamoodi lõbusas polka hoos läheb lugu edasi. Muhu saarelt tuleb nüüd järgmine lugu. Tantsupeol on jah kindlad asjad, mis nii-öelda mängima hakkavad ja tööle hakkavad, üks on jah, see seistakse dist, tükitatatajad, pildi vahe on märkimisväärne ja kui hästi, kui ilusasti tantsupeol töötab see, kui selline valge rahvarõivasärgivarrukas teeb. Ja ega sellise suure tiiru seal on ka tantsujuhtide teatriga omaette termineid, valge varukad hakkab mängima. Ja tegelikult rahvarõivastele on just tantsud ja korraldajad viimastel pidudel hästi palju tähelepanu pööranud ekis, kui sul on rahvarõivad, siis olgu ta täiskomplektis, olgu sul korralik peakate ja mitte plastmasslilledega Pärt ja kui on ikkagi nike Rapati tolmupõld, et kui on tanu sisendanud ja mida autentsem, seda parem, neid rahvarõivaid isegi vaadati ületantsurühmade ülevaatesse, et ei lugenud mitte ainult tantsu, vaid ka see, et rühm ja ühtlasi ja kvaliteetselt välja Joosepi polka läheb nüüd ligi kolmele 1000-le tantsijale, viiendate ja kuuendate segarühmad tantsivad koos p ja t segarühmadega ja tantsumõte võiks siis olla selles, et kõik on veel mõnus ja hea, tore on koos vanaema ja vanaisaga tantsu lüüa ei ähvarda kuri saatusega täiskasvanud inimese muret, kedagi, nii et praegu me oleme igal juhul, kui stsenaariumi vaadata, siis sellest tantsupeo helgemad pooles veel läheb kurjemaks. Mis oleks tantsupidu ilma dramaatikat? Just ja peab olema rütmimuutus ja tempomuutus. Aga hea, julgen ette öelda ja tean ette öelda, saab kurja üle ka tantsupeol võiduk. Tantsuväljakule tulevad nüüd naiste liigad, mis rühmad ja olgu öeldud, et kui Tarmo on siin ta tahab öelda endine rahvatantsija, siis mina olen käinud tantsupeol. Kui just endine võimleja või õigupoolest siis olin ma veel päris tegevvõimleja, siis lähevad kõik liikumisrühmade ette kantud tantsud ja kavad mulle ka väga korda ja juba mõned aastad on nende kavade autoriteks autoriks olnud Kersti Kull. Nagu ka selle järgmise järgmise kava autor ja lugu kannab pealkirja õhtu iluvõimleja annadel. Selles sellised ilusad öötaevakarvakleidid ja kui tantsujooniseid vaadata, siis on neil selliseid augusti õhtu, sume, augusti õhtu, tähed, mis nüüd staadionile joonistatakse. Torupilli peres taudide peres Triinu Taul mängib torupilli ja siis laulab ka. Liikumisrühm sellele kavalehed on alati väga oluline otsus, see, millise vahendiga nii-öelda kava tegema hakatakse ja sel korral on Kersti pull valinud naistele siis sellised oranžid alguses salli, nüüd aga oli juba natuke nagu linikud ja varsti saavad neist peldikud. Need on sellised kenad õhulised pikad, väga sellise mõjuva värviga ja ausalt öeldes, kui Vedikuga tehakse staadionil liigutusi, siis see kõik muutub kohutavalt õhuliseks värviliseks ja just praegu see juhtub nii, et mustrid sellised maalingud disstaadionile tehakse, on, on väga ilusad. Näete ja liikumisrühmad olevat alati tantsupeo kontserdile kuidagi kuidagi erilise rendi, mulle nad alati meenutavad kuidagi nagu taandrida, ehk siis algab uus mõte, tuleb justkui teistsugune, ütlesite natuke teistsugune meeleolude, mõtle, mina arvasin, et selles skeptiline. Ma olen sügava lugupidamisega liikumisrühmade suhtes. Me peame selle kuidagi lõpuni. Aga nüüd tuleb meil esitajate seas jällegi muutusi ja tantsuväljakule on tulnud see segarühmas. See segarühm tähendab, et nad on nii umbes keskkooliealised, gümnaasiumiealised või natukene vanemad. Ja ettekandele tuleb Hello Vellekene ja laulavad meile Kätlin Mägi, kellest me oleme juba rääkinud, kes tegi tunnusloo ja meelika Hainso tuttav vägilasest. Staadionile sünnivad kindamustreid ja kui seda lugu natukene lahti seletada, siis kui neiu kodus oma noormehele vanasti veel gooti kindlaid väga keerulise mustriga kindad ja nägi palju vaeva, kulutas palju aega ja noormees, et kindlalt vastu võttis ja nendega ta käis, siis oli kaubad sama hästi kui tehtud. Uued majad ja kindlad tulevad saalomoni poest. Tantsuplatsil käib suur kiik edasi-tagasi ja kiikumine on ka niisugune kujund, mis tantsurahvale väga meeldib. Ta tekitab sellise kuidagi ärksa mõnusa, noorusliku tunde liigutakse endale ikka head enne ja paremat elu ja, ja leitakse ka teineteist, leiti vanasti sageli kiigel. Kiik on üldse selline koht, kus isegi vana inimene muutub nooreks või vanem inimene, ma arvan, et kui meie sinuga, kes me oleme ka juba keskealised. Kui näeme, kiikesid ju ikka, lähme peale. Üldiselt, kui inimene näeb kiike, siis ta tahab peal kiikuda. Aga see oli esimene lugu, mille laulsid meile meelika Haimsaja Kätlin Mägi ja kui ennist ütlesin, et meelika oli vägilase solistika, Kätlin Mägi mängis vägi lastest, kui nad veel koos olid, aga Kätlin mägi on ka sellise vahva ansambli nagu Roodoro liige ja nüüd on tal ka torupilli jussi. Riio aga järgmine mäng. Väravamäng on just nimelt tuttav nendele, kes on vägilaste. Kui ennist rääkisime hiigelon tantsuseadete jaoks selline võluvägi, et kõik tahavad teda kangesti lavastada. Värav on teine, niisugune sümbol vist ka väga tantsurahvale meeldib ja õige või vale värava valimine, sealt läbi minemine, koduväravast väljaastumine ja need on ikka niisugused asjad, mida tantsudega meeldib kirjeldada ja see on ka tegelikult selle tantsu kontekstis väga tähtis. Noor inimene, kellega me koos oleme suureks kasvanud selle tantsupeo vältel. Tal tuleb nüüd otsustada, millisest väravast sisse minna, kas välja astuda, kas minna kodust ära või mitte. No näis, mis temast saab. Läksid väga filosoofilise asja jõudsid elu põhiküsimuste juurde. Nüüd teeb noorustrikke, poisid proovivad tüdrukutele meeldida, tüdrukud jälle poistele hundirattad ja pea peal seismine ja muide, nii Kätlin kui ka meelika lasevad lavale. Kõvasti tantsida ainult meie sinuga, istume siin ja ei püüa. Jah, ja sa ei oskagi teha seda hundiratast, ma arvan. See oli väga-väga hea minekuga lugu. Jah, aga nüüd me tundub olema ühest väravast välja läinud meie tantsupeo kontekstis ja tundub, et ei ole õige värav, sest sattusime maailma, kus meie tantsupeo pilti tulevad, sellised karmid alfaisased päikseprillid ees ja laval on vana hea Pantokraator. 576 rahamees lool nimeks raha naerab ja see lugu on ka selle poolest eriline, et selle on teinud Erik Sakkov, keda me teame tegelikult hoopis kusagilt lennujaama kandist ja kes on väga hea pressiesindaja, aga nagu selgub, ka väga mõnus muusikategija. Vot selline raha maailmalugu oli kuidagi stereotüüpne, et kui on raha, siis on mees ja ikka naised peavad maailma ära parandama, mida nad ka meie Kalevi staadionil hakkavad tegema, siis? A ja B kaks segarühmade naistantsijad on tulnud väljaku äärde. Kui mehedki tantsisid-tantsisid ilma kuueta või rahva riivab, eestitasid ja ainult valge särgiga ja ennist mainitud valge parukas mängis väga hästi, siis nüüd samade rühmade naistantsijad tulevad väljakule toovad meestele tihti järele. Eelmine tants oli natukene nagu pulgatants moodsas võtmes ja selle oli lavastanud Kristjan Kurm, nüüd praeguse tantsu autoriks-lavastajaks on Vaike Rajaste ja kes juhtumisi vaatab meie kommentaaride kõrvale ka pilti või kes tahab lihtsalt ette kujutada, siis selle tantsu käigus sünnivad lavale ka näiteks dollarimärgid ja näitavad teile väga piltlikult, mida raha inimesega teha võib. Selle uhke Kungla rahvaseade on teinud Priit Pajusaar, Glen Pilvre ja viiulimängijana tuntud Kamell aga esindavad seda tantsupeo orkester ja Tiit Kikas ja kes lugu ära ei tundnud, siis ikka vana hea Karl August Hermanni komberahad. Jõuame taas ühe ilusa valsini, sellel Vaisil on nimeks saba. Paistan autoriks on Maie Orav, kellest juba mõni aeg tagasi rääkisime. Jaa, lavastajaks Jaanus Randma. Muusika seekord pihlakult esitab ikka tantsupeo orkester ja kui ma vaatan sinna lava poole, siis toredasti seal vehklejad, dirigendina ennast mitu korda selle peo käigus tõestanud Toomas Lunge, see oli tema unistus, et pidu saaks kord elava muusika saatel maha peetud ja seda ta teeb. Saba valsi lavastaja tantsupeole on Jaanus Randma, kes on Tartu Tarbatu rühmajuhendaja olnud ka kaudaamusel väga tihti osaline oma rühmaga ja on siis nüüd siin tantsudega üks rühmaliigi. Kuulete laulmas Liisi Koiksoni selle loo on tegelikult kirjutanud Mari põginen. Aplodeerida sellepärast, et liikumisrühmade neiud tegid valgete selliste vesikutega tõeliselt uhkeid teke ja valge lainetus katki. Staadioni väga-väga tore. Rahvatantsijad ja liikumisrühmade naised tantsisid selle Karmen Ongi lavastatud loo koos. Aga nüüd on tulnud lavale ka B2 segarühmad ei saa tega rühmadel Reabee kaks on siis nii-öelda täiskasvanud algajad tantsijad, kes on alustanud oma rahvatantsuharrastus just sel aastal või on seda teinud veidi vähemal määral, alustades näiteks kaks aastat tagasi, aga taas Pantokraator. Ja kas Lauri Saatpalu võiks kunagi ette kujutada, et tema hakkab tantsuga? Kujundid, mida praegu tantsitakse, staadionil, on sellised kandilisevõitu ja tahavad nad siis need tantsijad öelda meile seda, et kui maailm muutub väga kandiliseks ja seal enam pehmeid nurki ei ole, et siis muutuvad inimesed selliseks Jürmiks ja tunded ja kõik see soe, mis maailm elamisväärse teeb, ei ole neil enam oluline. Läksin jälle liiga filosoofilisesse. Ja mina olen tegelikult ju mõelnud ja mitte ainult mina, et, et sageli öeldakse, et ära liiminurki maha ja siis jälle ei ole huvitav, nii et keeruline on see elu siin maailmas. Laval rokib ansambel Pantokraator, laulab Lauri Saatpalu ja selle loo muusika on kirjutanud Erik Sakkov, samuti Lool nimetislinnamängija ja tegelikult ei saa nemad ka ilma tüdrukutega läbi, nii et Kätlin Mägi ja meeliga ainsa saadavad neid. Võin üsna julgelt öelda, et selle tantsupeo ühe tipphetk on lavastanud seesama Kersti Kull, kellest rääkisime ka liikumisrühmade kontekstis. Nüüd on tulnud lavale mustad ja valged valikud. Selle loo muusika on kirjutanud Rein Rannap, sõnad Karl Eduard Söödi esitavad seda Arno Tamm ja Liisi Koikson. Ja mustatiivalised linnud, liikumisrühmade neiud valgetes kleitides mustade tiibadega sõna otseses mõttes. Nii lihtne see lugu muidugi ei ole, et nad siin kehastaksid varest või ronka. Tegelikult on see siis ikka seesama lugu, et maailm ei ole ainult mustvalge. Ka mustal on mitu alatoonia valgel, niisamuti vali ainult õige. Ja väga sageli just liikumisrühmade esitused tantsupeol on sellised, mis meenutavad näiteks olümpiamängude avatseremooniatel ja lõputseremooniatel tehtavaid selliseid pompöösset etteasteid. Praegu pakuvad natukene teistsugust tüüpi, kui ikka mustad tiivad laiali lüüakse siin staadionil siis kahedavad tõesti nagu rongaparv või vareseparv oleks äkki selle Kalevi staadionikatlas ja muusika annab muidugi kõvasti värvi juurde. Ja need tantsurühmad, kes olid laval enne, need lahkusid staadionilt, selg ees, seik ära väravatesse. Aga nagu elus liiga tantsupeol, headus võidab kurjuse ja mustad linnud on oma etteaste teinud ja lahkuvad staadionilt. Ja nüüd tuleb meile juba, ma arvan ja ka mitte ainult meile, vaid ka kuulajatele väga tuttav teema ja selle laulu ja tantsupeo üks põhiteemasid. Puudutuse muusika autoriks kõrvist ja see on lugu, mis ühendab tegelikult nii tantsu kui laulupidu. Praegu kuulsite seda siis Maribogineni seade, seda mõjuvatel põhjustel seda laulu ette kanda ei saa, sest et. Ta on beebiootel, aga Liisi Koikson siis Kristiina Ehinile Ehini sõnadele tehtud laulu praegu ette kandis ja laulupeol kuuleme siis seda tõeliselt mitmehäälse uhkes seades. Tõnu Kõrvits ja Kristiina Ehin on ka väga ühe vilja tahavad teada, kuidas laulupeol kõlab. Ja kui on Mage. Jaagup Kreemi ja Tiit Kikase muusika ja laul, lilled juustes Jaagup Kreem ja mille sõnad ka. Nii et nüüd oleme jõudnud meie kontserdi nii-öelda teise osa lõpule, ehk siis kõik on jälle hästi, siin maailmas läheme edasi uuele ja helgemale homsele vastu, lilled juustes, täpselt. Aga lõpp hakkab lähenema tõepoolest, sest tantsupeo lõpu märgiks on kindlasti see, kui tantsuväljakule hakkab tulema järjest rohkem rahvast ja ka vahekäik Nad hakkavad täituma juba tantsijatega, kes ootavad nii-öelda finaaliks peale tulekut. Maire Udras, kes Võrus teeb ja tantsujuhi tööd, on tantsu autor tantsule taas koju ja tema on ka selle tantsulavastaja. Ja mitte ainult staadionil ei olnud palju rahvas, vaid ka laval. Seda lugu esitab tantsupeo orkester, Liisi Koikson, meeliga Hain soo, mari, kalkun ja neile lisaks ansambel noorkuu. Võin öelda veel noorkuu hakkab õige pea laulma ka ühte teist lugu, mis meile kõigile on väga armas ja kallis, kuidas nad seda teevad, seda saate varsti teada. Aga rahvas tuleb muudkui juurde, naisrühmad lähevad natukene kõrvale, nendest treppidest, millest me ülekande alguses rääkisime, on laskunud staadionile v segarühmad, kes siis võib-olla ei ole enam selles esimeses nooruses, kunagi on olnud väga head rahvatantsijad, teinud usinasti trenni. Nüüd on aeg teinud oma töö ja nad on B1 segarühmad, aga ma arvan, et nendest P1 segarühmadest üle pooled on vähemalt kolmandal, kui mitte neljandal tantsu. Aga lugu, mis ettekandmisele tuleb, on siis Andrus Andres Valkkoneni, vabandust, vana ja armas, leib jahtub, meie oleme harjunud kuulama seda Tõnis Mägi ettekandes, nüüd laulab seda ansambel noorkuu. Selle loo sõnad on kirjutanud leelo tungal ja tantsuautoriks kogu tantsupeo suur lavastaja Maido Saar ja Helle-Mare kõmmus, nii et väge on selles tantsus kõvasti ja tants ise kannab nime ootuse lugu. Eesti muusika varasalv on ikka uhke, võtad sealt ühe popmuusika ajalukku läinud loo, teed sellele tantsu ja kõlab nagu. Ka tantsupeod on ju ajas muutunud, kui nõukogude perioodil oli ilmselt kujuteldamatu, et popmuusikapala on see, mille peale tehakse tants, mida esitatakse Su peol siis nüüd on see täiesti tavapärane, hakati eksperimenteerima või proovima. Ja alguses noortepidudel, aga nüüd ka täiskasvanute pidudel ju ei saa öelda. Et ei sobi või ei sobi, kui on hea, mis on, mis on hea ja tegelikult ka tantsude tõde, nimed on muutunud, olid ju nad mingil hetkel üldtantsupeod ja rahvatantsupeod, aga praegu on ta tantsupidu, kus siis tantsitakse? Noh, mitte ju selliseid tantse, mida Eesti stantsitud aastat tagasi ehk siis selliseid tantse ei ole meie esiisad tantsida, ta on ikkagi autoritantsud tänapäevane tantsulooming, aga nad sisaldavad eesti tantsude tantsude põhisammud. Ehk siis see, mis tammetantsijad teevad, see on see, mis siis on tulnud taastada, tagant saada. Aga taas üks labajalg, meie pole küll Tarmoga vahepeal harjutada jõudnud, aga ma arvan, et ennem tuljakut ei jõua ka, et siis enne mehe tuljaku ja pärast harjutame labajalga. Nii materjaliga see on tõesti juba väga võimsa tantsijate osavõtuga tantsis tohutult palju tulemeid igast väravast igast trepikäigus juurde ja kui ma nüüd õigesti kokku loen, siis saab neid ohohoo 1000 doku sellel väljakul, kes juhtumisi pilti ei vaata ja peavad meie abiga leppima, siis lihtsalt pange silmad kinni ja kujutage endale ette, et on selliste 9000 väikest tikumeeste pikku naist, kellel on värvilised riided seljas ja kes kõik võimatult korralikult. Nad poos, liigutavad ja teevad väga uhkeid liigutusi, nüüd on nii, et ega tantsuruumi enam väga palju ei olegi seal ainult jalgades koha peal ringi keerutada. Jah, kujutage lihtsalt ette don staadion, kus on peal tohutult palju inimesi, kuid varsti ei ole enam jooksuradu näha. Aga päris finaal veel käes ei ole, meil on tagantpoolt kolmandad tantsud, kui, kui niimoodi võib öelda üks vahva labajalg, mis tõesti on väga suure väega Kui rääkida nendest lugudest, millele on tehtud uued seaded, siis äkki mõnusa pärast ära, et see meie armastatud tuljak on tegelikult sellel tantsupeol ka uued seaded. Jah, Tuljak, mis tuleb viimase tantsuettekandele, ta nii-öelda lauldi sisse nüüd uuesti selle peo tarbeks. See eelmine Tuljaku versioon oli ju selline vaka puhkpilliorkestriga ja natukene ka võib-olla vanamoodsa helikeelega igal juhul väge täis, aga uus versioon, mida raadiokuulajad varsti kuulevad, no ei ole kehvem, lihtsalt vajab natukene harjumist, nagu, nagu iga asi siin maailmas. Aga nüüd läheb pillile, mine ja tantsimine juba nii võimsaks, et on raske rääkida, kuulame ja naudime. Ja mina hoian kilumetsa kinni, kes tahab söösta väljakule? Ikka nii, et tantsija tunneb ära, kas on vägev või ei ole ja see dantali vägev, väga sageli on nii, et kui on sellise rütmiga, et antud siis teatud kohtade peal tantsija tahab püüda mingi ohoo või mingi midagi sellist kaasa ja see oli nüüd tantsu mitmel korral, kuulsime jah, vähemalt meie siin staadionil, aga ma loodan, et teiega raadioeetrit aset, et teatud löögi peal hüüti hoo või Apo kaasa, see näitab, et, et on õnnestunud asi. Kõik tantsijad on tantsuplatsil ja nüüd kortse puudutuse teema küll ühe teise looga seoses see on seesama tore valss vanaemale, mille muusika ja esitus kuuluvad Kätlin Mägile vana nimega Jaagule ja hakatakse teile siis tantsima selliseid toredaid käid eesti rahvakirjas, vöö mustreid, siksakke, mis näitavad elu kulgu ja jõe voolamist ja kõike seda, kuidas aeg ikka lähedale. Ja tants on läbi saanud puudutuse aeg autor ja lavastaja Maido Saar ja kui mitme laulu puhul saab öelda eksimatult, kes on laulu autor näiteks Olav Ehala laulud, ma arvan, enamus inimesi tunneb ära helikeele järgi siis rahvatantsijad üldiselt ütlevad, et Maido Saare tantsud oskad öelda, et ongi Maido Saare tantsud on nii äratuntav, nii omanäoline. See liigutus on nii-öelda Maido Saare liigutused eksida on väga raske. Aga samal ajal, kui oli väike vahemäng ja tantsijat laksutasid nüüd jätkavad tantuseid vahekäikudes treppidest läksid staadionile staadioni tasapinnale kõikide rühmade juhendajad. Selle peo kõrghetk ei ole enam kaugel. Ja ma usun, et kõik need külalised, kes on tulnud kaugemalt, kes ei ole eestlased või vähemalt mitte kodueestlased, siis selle peo kulgeb, selle käigus on ilmselt väga mitu kohta olnud, kus haaranud südames ja mõelnud, et see lihtsalt ei ole võimalik. Ei ole võimalik, et 9000 inimest tantsivad korraga, niiet täitsa ära ei talla. Et nad peavadki nii muusikat ja kui neid lähedalt vaadata, mõnda me siit ülevalt oma tribüünil ka näeme, siis nad tantsivad ta kogu hingest. See ei ole lihtsalt selline tuim, ära tegemine, vaid seal midagi, palju, palju enamat. Ja praegusel hetkel on ununenud kõik see vaev, mida proovidest näha, neid tantsupeo järjestatud ainult sellel aastal hakati juba eelmisel aastal pihta, et ei ole üldse kerged tantsud, et saada selgeks, et oleks ilus publikul vaadata, et endal oleks hea olla. Ja, ja kindlasti on, ma arvan, enamus inimesi, kes seal praegu staadionil mingil hetkel tundnud, tundnud tantsuproovides seda pettumust, et mul ei tule üldse välja. Ka siit ei tule midagi. See on nii tuttav tunne kõikidele rahvatantsijatele, kes trennides käivad, aga, aga see hetk on see, mille nimel nähakse, tohutut vaeva, raisatakse oma raisata, kulutatakse oma vaba aega. Ja selle nimel, et siia tulla ja näed, praegu antakse puudutust tantsijate poolt edasi hüülidele. Nüüd on see jõudnud vahekäikudesse, kus väiksed lapsed annavad seda üles välja ja nüüd peaksid andma lapsed teda edasi tee pealtvaatajate poole. Võtame, kas puudutus hakkab liikuma ka mööda pealtvaatajaid käest kätte? Ka mitte päris on veel arenguruumi, aga aga see oli võimalik. Juba seistakse tribüünidel püsti, inimesed aimavad, et kohe tuleb tuljak. Kohutavalt kahju, kui läbi saab. Ma pean homme jälle tulema. Alati enne tuljakut on väikene, selline paus ja tantsijad lähevad oma tähte kohtadele. Tantsitakse erinevat moodi, erinevalt tantsujoonised, paljud on jooksuraja peal ja nüüd algab Tuljak. Oi, mina olen seda elus küll, kuidas, Henn Tiivel käskis noormeestel Mei turjale upitada, aga kodus tasub proovida, kelle kaasad väga rasked ei ole, kas te saate sellega hakkama, armsad mehed. Just aga Tuljaku tõlkes päris alustada ei tasu. Alustage sammude õppimiseks. See oli vahva Teleks hinge. Seal ei tore. Lugu, mille me teieni räime kandis pealkirja puudutas tänavuaastane tantsupidu, mille üldlavastajaks Maido Saar ja mida saatis kogu aeg tantsupeo orkester spetsiaalselt selleks ürituseks kokku pandud. Väga palju uhkeid pillimehi kõigile siinkohal ette lugeda ei jõua, aga neid dirigeeris juhendajat Toomas Lunge. Täname ärakuulamise eest püüdsime teieni tuua ja ehk natukene õnnetu õnnestus tuua raadioeetri kaudu puudutusi. Teiega oli täna õhtul Margit Kilumets ja Tarmo Tiisler ja täname ka oma heliinsenere teedeelmani ja atreimad. Nautige seda tunnet meie poolt, kohtumiseni.