Muusikastuudios. Täna on meil kavas kuulata Raimond lätte muusikat. Eile oli Raimond lättel 60. sünnipäev. Pärit on ta õigupoolest Lõuna-Eestist sündinud küll, Tartus möödus lapsepõlvega Pukas. Muusikaharrastused, nagu selliste meeste puhul tavaline, algasid varakult Elva ja Tartu koolide ansamblites ja orkestrites kaasa mängides. Tartu muusika oli sai astutud akordioni erialale. 1952. aastal sai temast üliõpilane Tallinna konservatooriumi koorijuhtimise kateedris Artur Vahteri klassis. Selleks ajaks oli ta jõudnud juba juhatada Tartus Eesti põllumajandusakadeemia meeskoori. Sellele koorile järgnesid Tallinnas kunsti tehaste naiskoor ja kaubandustööliste segakoor leelo. Koori harmooniat andis konservatooriumis Raimond lättel aga Mart Saar. Ja nii pole midagi imestada, et noor koorijuht veel kord konservatoorium astus seekord kompositsiooni erialale. Selle eriala lõpetas ta anatoolikaschneki juures 1961. aastal. Heliloojana on Raimond late mitmekülgne, tal on vokaalsümfoonilisi ja sümfoonilisi teoseid. Instrumentaalsete vokaalset kammermuusikat, estraadilaule, muusikat filmidele, tele- ja teatrilavastustele ning muidugi koorilaule. Teeme nii, et jätame tänase saatemuusika valida heliloojale endale. Seega peaks tänases saates kõlama see osa Raimond late loomingust, mis ta lendab. Kõige südamelähedasem on leppima ainult kokku selles, et alustame laulu loominguga nimelt soololauludega. Sellele järgneb vahelduseks instrumentaalmuusika ning lõpuks jälle laululooming, aga siis juba koorimuusika. Nii palju sissejuhatuseks minu poolt. Mida oleks aga heliloojal endal sissejuhatuseks öelda? Palun Raimond läte? Kuna minu vanemad pärinesid maalt, siis tõid nad oma kodudest kaasa ka minu lapsepõlve need lood ja laulud, mis tookord elasid ja elada aitasid. Mäletan, et nii kodus kui ka sugulaste ja tuttavate pool kõlasid mitmed rahvalaulud nagu lauliku lapsepõli eideratas sokukene naabri mari, kallis mari, Jaanike aer ja Haanja miis ja nii edasi. Samuti paljud rahvalikud lood nagu kodukotus, rukkivälihele täht, siidilipp, Mats alati on tubli mees ja ka niisugused, mis Vessid valusatest armuhaavadest ja lutika Viiust. Aga kõlasid ka veel niisugused lood nagu üks kask meil kasvas õues. Vaikselt taluvad mu laulud õnn meie juurde, jäämalemäng, Kuldrannake ja paljud teised, viimaste, aga ka paljude teiste laulude levikule aitas juba siis kaasa masinamuusika areng heliplaatide ja ringhäälingu muusikasaadete näol. Need on laulud, mis mind lapsepõlves ümbritsesid ja mis mind nii või teisiti mõjutasid. Väiksema tähtsusega pole ka elukeskkond. Lõuna-Eesti loodus oma kuppelmaastikke ka mis oma intiimsete kontsentreeritud vormidega. Mõningal määral on vaiustanud ka minu muusikalist mõtlemist intiimsemates väike vormides. Ja kui siit nüüd loomingu juurde üle tulla, siis väga-väga palju on seda, seda minu loomingus. Võtame kas või näiteks soololaulud. Siin tsükkel kodukandi laulud on otseselt pärit nii-öelda sellest Lõuna-Eestist, oma osadega, oma oma sisuga. Või teinegi tsükkel. Mõtisklused on magistraadi murdetekstidele lõunaeesti murdetekstidele, mis oma koloriidsusega väga palju on mõjustanud. Helikeelt. Te vihjasite siin kahele tsüklile kodukandi laulud ja mõtisklused. Jääb vaid järeldada, et soovita alustada oma tänast autorikontsert just nendega. Olgu siis kõigepealt kodukandi laulud. Tsüklis on neid neli teksti autoriks Jaan Kaplinski, Nikolai batuurinja, Aleksander Suumann. Laulude pealkirjad on üle talve. Nii pilliroog krõbiseb voos, hüü, kõlla nägu karjeva. Ja kes on see, kes laastas Laaned. Tsüklesitab Kaljo Rästas klaveril Valdur Roots. Aaviku. Aasta. Kui ka siis ei eksi, siis? UV-varvad varvikus. Suveder metsam. Suhtes mees hindas joones. Siis. Aaviku Alutsi. Ööpäevas tuusaka. Uusi piiletsusega. Püüdo süüdiseks üksin. Kui te ise ei voola v repro jääd see eesmärk r. Ja siis me istume, elad siis silma? Mees arseeni. Väga soolavoolavas vees ja ka. Olevas reisijaga? Noh, mina väga Sat. Ammusta Ekla paaris vassepasley ja ka F-hoones Ja põõsas korraspaajuma. Atexi. Tehke ise eestivits kördi leida, aga ei. Kus asuvad nii suure? Pun kastes sõstraveini ma ei. Kõlla. Ja tõstma nagu ei näe Öösel kassat. Ammustatu Suba EKLA kuus kassat pakku ampustatu Subalgee bla ammustatu hubalgeekla. See asi on Erinev. EKP ehitis metsiooni tseerimisse präikesed. Pärneinapit ootas pisikul põld, põld plaanib võimlema. Siin on minu puhul Ainuke saarel. Ja see oli. Ainuke. Tsükkel mõtisklused on kirjutatud Mats Traadi sõnadele ja koosneb samuti neljast laulust kuu kauge suvi, üht ning ajalugu. Selle tsükli esitab Urve Tauts klaveril Vaike Vahi. Nüüd tuleks küsida, kas lapsepõlveelamused ka teie instrumentaalmuusika peale mõju on avaldanud. Nojah, lapsepõlves kõlasid ka pillilood mis ilmselt Ta on avaldanud mõju, kuid kui ma nüüd oma loomingut vaatan, siis, siis siin on väga palju tõepoolest seda, mida ma oma nooruses ise olen läbi elanud, kasvõi ütleme ehk klaveritsükkel Bukoolika mis on kirjutatud karjaseviisidele. Kuna ma ise olen karjas käinud, siis need meeleolud, mis selles tsüklis on üles võetud, need on muld öelda läbielatud läbi tunnetatud ja, ja sellisena nagu mina seda olen läbi elanud ja tundnud sellisena ma olen püüdnud teda ka edasi anda. Bukoolika ma kirjutasin 74. aastal klaveritsükli, ma mõtlen. Ja selle esitas Valdur Roots. Lähemal ajal on ilmumas ka Alexandra Joosep Benaite plaat sisse mängituna kaabu, koolika. Ja kuna kuna see hakkab nii-öelda varsti kõlama, siis oleks meeldiv kuulata ka Valdur Rootsi esituses mõningaid osi sealt. Otseseks jätkuks Bukoolika klaveritsüklile on ka sümfooniline pojembukoolika Noktis mida ma hakkasin mõtlema kohe pärast klaveritsükli valmimist. Kuid kuna vahepeal Ester Mägi kirjutas oma sümfoonilise Bukoolika, siis ma enam seda Bukoolika nime all välja tuua saanud ja ta jäi mul mõningaseks ajaks seisma. Ja kuna siin on tegemist õitsi lauludega kunagi oli meil niisugused marjas käimised nagu öised karjas käimised, kus olid tööloomad karjas. Siis ma seda nimetasin. Kipukoolika Nobtiseks andis öiseks Bukoolikaks. Laine Karinud on öelnud, et Raimond läte on meie keskmise põlvkonna heliloojate hulgas üks viiakamaid koorilaulude loojaid. Ta on selles valdkonnas ka üks enam avaldamist esitamist leidnud autoreid kirjutades enam-vähem võrdselt. Kõikidele kooriliikidele. Avaldatud koorilaulude hulgas on mitmes raskusastmes laule, seega ka laule, mis on tehniliselt kättesaadavat mitte ainult professionaalsete võimetega kooridele. Kuna ma ise õppisin ka koorijuhtimist, siis üks suurem lõik minu loomingus ongi koorilooming. Alguses, pärast konservatooriumi lõpetamist kirjutasin ma koorilaule nii-öelda ilma otsese siht tellimuseta või või otseselt kindlat koori silmas pidades vaid tähtsamaks oli. Muidugi on niisugune muusikaline mõte ja, ja see mõte, missuguses koori liigisse kõige paremini realiseeruks. Hiljem, kui ma neid laule olen pakkunud, kooridele tekkis kontaktkooridega ja siis juba hakkasid tulema ka niisugused lorilaulud, mis, mis olid otseselt mõnelegi koorile nagu mõeldud. Nii näiteks oli mul väga hea kontakt haridustööliste naiskooriga. Ja tema võimeid silmas pidades on kirjutatud niisugune laul nagu kuusik või terve tsükkel akvarellid. Ka meeskond, ori on silmas peetud näiteks neiuke näelis, lille on ka silmas peetud. Meie tookordset akadeemilist meeskoori, praegust rahvusmeeskoori või koorijuhtide segakoori, mis meil ka tegutses. Vägagi uute laulude esitajana on näiteks, ma tulen su juurde, on koorijuhtide segakoorile mõeldud. Aga kui Vigalas hakkasid tegutsema koorijuhtide seminarid, siis ka sinna kutsuti kaasa heliloojaid. Ja sellise on tulnud välja Arvisiia tekstile kirjutatud kuu. Nii et siin on väga väga mitmeid lugusid, kus lusika peale pressinud lihtsalt nii-öelda ilma konkreetse sihita, need olid nagu rohkem sihukene, selle loomingu algusperiood, aga hilisemad on ikka küllaltki paljus adressaadiga seotud. Lood. Koorilaul on Raymond lätte tõepoolest kirjutanud palju ja kõikvõimalikele kooriliikidele kuuleme neist mõningaid. Rukis loob pead tekste Lehte Hainsalu esitab Eesti raadio segakoor Ants Üleoja juhatusel. Q Arvisiia sõnad esitab Eesti raadio segakoor Ants Üleoja juhatusel. Lõoke sõnad Paul-Eerik Rummo esitab Tallinna haridustööliste naiskoor Ants Söödi juhatusel. Kuusik Lehte Hainsalu sõnad esitab Tallinna haridustööliste naiskoor Ants Söödi juhatusel. Sügisesse päeva lõhn meenutab kuuski. Viivi Luige sõnad. Esitab Tallinna konservatooriumi segakoor Ants Söödi juhatusel. Neiuke näelis Lill Paul-Eerik Rummo sõnad esitab Tallinna konservatooriumi segakoor Ants Söödi juhatusel. Põhjamaa päike, Debora Vaarandi sõnad esitavad Ellerhein, Tallinna haridustööliste naiskoor Tallinna tehnikaülikooli meeskoor ja Tallinna konservatooriumi segakoor. Koori juhatab autor.