Tänane muusikaline tund on sarjast Eestimaa noorema põlve koorijuhte. Seekord tutvustame teile segakoor noorus, Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori ja Pärnu kammerkoorimatone dirigenti Raul Talmaril. Saates kõnelevad ka nooruse peadirigent Ene Üleoja, lauljad Helge Kõrvits ja Uku Lindpere ning Kammer koorimata abidirigent Maarika Pärk. Muusikalise osa kujundasid segakoor noorus, tema segakvartett ja Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor. Head kuulamist. Seal üleval kontsertsaalis, tahtsime Raul sinuga rääkima hakata, trompetis tuli harjutama, kellel on praegu veerand 11, lõpetas nooruse kooli proovijale, tulime siia alla fuajeesse, need suhteliselt majas käibel, tühjad, eks me oleme siin nüüd ennem ka öösel või õhtul ja harjutanud neid momente all, mõni veel ka ette tulnud, aga ega. Ega Estonias kontserti teha pole. Nüüd. Nüüd väga tihti võimalik ja, ja eks sellepärast. On võib-olla jah, tõepoolest, viimasel ajal ei ole eriti palju. Prooviaega saab siin ka alles õhtutundidel, kui on kontsert ja läbi ja te alustasite täna kuskil siin kaheksa paiku viste. No nüüd on, nüüd on need jooned tavalised sümfoonia ja muud kontserdit ka tõstetud ettepoole, nii et jumal tänatud, meiega kuskil kaheksas pool üheksa juba juba peale saime. See ei ole veel väga, ei ole ka väga hääled selle aja peale nii väsinud ja inimesed ei ole ka nii uimased, nii et tundub, et tänane proov läks. No ütleme paremini, kui eelne vaatan siis homme homme on sul siis nagu öeldakse aasta kontset nooruse voori täpselt öeldagi aruande kontserte? Ei, seda, seda nüüd mitte, tähendab, see on meie ja siis Eesti kontserdivaheline selline lepinguline kontsert mis, mis juba pandi paika sügisel, et me võiksime selle siin teha. Ja, ja esialgu see pidi tulema meie soolokontsert selline noh, meie omade jõudude ja jaa, jaa. Omade dirigentidega. Aga samas sügisel juba sündis ka üks selline plaan, mille, mille pakkus välja Heiki saari just nimelt. Me võiksime teha niisugust vahetuskaupa, et tema tutvustaks meile Soome muusikat ja, ja ja meie siis läheksime jälle Soome, tutvustaksidme seal eesti muusikate, teeksime niuksed vahetuskauba ja, ja nüüd siis me ühendasime need kaks asja nüüd hekisaar juhatab sisse esimese poole kontserdist. Aga see noh, see, mis sa on olnud meil nüüd mõnda aega. Mõnda aega töös ja ei ole saanud seda paljude teiste ülesannete vahel alati harjutada ja aga ta on üks selline ilus muusika ja. Üha enam ikkagi ma loodan, et ka nooruse koorilauljad jõuavad selleni selle arusaamiseni, et ilma sellise tõsise vaimuliku muusikata ja teda tundmata muusikamaailmas ka edasi ei jõua, nii et seda peab ikka aeg-ajalt olen. No sellega valmistasid sa, et nüüd põhiliselt üksinda, sellepärast et Ene Üleoja oli siin ju aia voodis oma jalaluuga ja tänada siin proovis oli ka ainult sooja sõnaga teile homseks jõudu, nii et noh, oli raske teil tegelikult noh, kahekesi kahe dirigendina seda programmi ette valmistada, tegelikult seda kava valmis vete lauri sirbiga koos. Ja, ja seda, seda musta tööd võib teha ju lihtsalt ja mitte lihtsalt, aga see muusika oli, oli ta polegi oluline ja ja seda Kokku ajada ei olnud ka lihtne, eriti nüüd ütleme seda Salmen haarata. Niimoodi tööd tuli, tuli teha. Ma võib-olla hullem on, on selle juures see asi lihtsalt, et et eks ekskoor vajab ikkagi sellist kindlusetunnet. Lihtsalt. Hull lugu on see, et, et kui on peadirigent haige, tähendab see hea mitu kuud ja et see, see. Ma, see mõjub selles suhteliselt ikkagi, teda on raske asendada. Temaga ollakse harjunud ja ja tema Ajor autoriteet ja loomulikult ja tema peabki olema ju nii, et et siin on võib-olla võib-olla selles suhtes endasugune psühholoogiline, kui ka, kui ka füüsiline pinge on võib-olla sellepärast suurem. Raul ütle, sina oled tegelikult selle nooruse koolidega koos kasvanud ja ütleme nii, et noh, et pool oma muusikalisest haridusest oled saanud sina nooruse kooris, ütleme praktika oled sa siin saanud siit kunagi laulnud, nüüd olete abidirigent ja ja, ja onu väide õige. Ja igal juhul ja. Tundub, et et ikka ka koorijuht peaks, kui ta ei saa päriselt kogu aeg seda teha, ma isegi ise tunnen, et, et praegusel hetkel võib-olla juba jäänud selline suur paus sisse. Et peaks aeg-ajalt ise laulma kooris, tähendab see, see on oluline. Nii et, et selles suhtes ma saan öelda küll, et see, see koor on olnud noh, ilmselt parim kool ka koorijuhtimise koha pealt Aadlejad ja mina ja vaenu. Räägivad segakoori noorus, staažikad lauljad Helge Kõrvits ja Uku Lindpere. Mina leian, et on andekas muusik. Muidugi, ma ei ole ise professionaalne muusik, sellepärast ma ei ole ka selle koha pealt võib-olla õige ütleja. Kuid dirigendina tema igatahes tal on kindel käsi, mulle tundub. Ja proovi seda alati teab, mida ta tahab, ta lihtsalt ei, ei korda niisama, et noh, kammime mitu korda läbi küll tuleb ta iga kord ikka ütleb, mida ta nüüd jälle leidis ja mida ta tahab teistmoodi teha seekord. Nii et noh, nagu on tulemusrikkad proovid, Raul on ju teie nooruse kvarteti idee autor ja teostaja, tali, nooruse kvarteti looja ja ka juht siiamaani. Jah, ja ka homme lendavad nad Helsingisse kvartetiga esinema. Nii et nooruse kvartett on ikka üks Eesti paremaid kvartett. Nojah, lauljal oli selline idee, et kuna koor on selline suurem üksus ja, ja kui on rohkem inimesi, siis Annukes muusitseerimise paing, kust vähem. Ja siis sa lihtsalt nagu korjatud kokku neli, neli inimest, kes tahaks laulda ja kellel on nii palju aega aega laulda, tegeleda sellise kardeti muusikaga. Mis vastus oli küll kvartett loodi, see oli 85. aasta 85. aasta talvel, kui me tuleme kokku ja siis 86. aasta kevadel oli esimene korketide konkurss, et noh, tegelikult me tulime juba ennem ennem seda konkurssi. Sellele ideele, et hakata seda tegema, aga aga siis oli kohe põhjuse stiimul arutleda kevadeks. Vahed on tohutult energiline, tohutult töökas, väga töökas ideekas noormees. Ja muidugi see on kena, et ta nagu Ene Üleoja ideede jätkaja ja tema töö edasi kanda ja edasi tädi ja praegu nooruse ees niuksed tugeva mehe käega. Peale segakoor nooruse on sul ju Tallinna tehnikaülikooli meeskoor, kus sulle Taavi dirigent ja päris oma hoor Pärnust Tallinnast hoopis kaugel sega formatone. Ja noh, me jõuame veel nendes koorides kõigest rääkida ja, ja sinu muusikalistest, tõekspidamistest ja muusikalisest kreedostega räägi oma elulugu, muusika, kuidas sa kokku kas puutuma? Ilmselt üldse selline muusikaga tegemise. Loodetavasti musikaalsuse olen ma saanud oma vanematelt, kes elupõliseid koorilauljad, et nemad, nad laulavad siiamaani kooris. Ja ei, see on trükikoja kommunist, oli see, enne oli see segakoor ja selle nimi on segaordongallenevad, laulavad seal kogu aeg ja, ja juba väiksest peast ei olnud mind panna kuskil eksis, siis ma olin seal proovis kaasas ja ja ma pean ütlema, et niisuguse esimese sellise koorijuhi erilise Eeskuju või, või, või, või imetluse äratas Kaja Vaikmaa, tähendab, kes siis seda tungla koori juhatas ja, ja ta oli siis juba noh, ta oli küllalt eakas, aga atakk kõigi uuega kogu aeg kaasas käis ja ta oskas tavaliste tavaliste inimestega rääkida sellest sellest kunstist ja, ja, ja jõuda selle ivani, see, see, see oli küll küll jah, selline esimene. Ilmselt tõuge sinna kanti, aga, aga muidu. Kui siis nagu kooliminekuks oleksin pidanud nagu elukoha, ärge Venemaa Tallinna esimese keskkooli. Aga, aga just siis oli just kolmandat aastat toimusid juba katsed. Meil on 22. keskkooli muusikakallakuga klassidesse ja mis aastal see oli, see oli siis 66. ja, ja no need lasteaia muusikatädi oli ka, emale öeldi, et noh, et peab viisi küll ja me oleme pulmades vennaga laulnud seda Liisa laulu ka mitu korda see ei aja, me oleme ühte Meliga ikka meelde ei sobi ajal ja ja, ja see, see koht ja korda mul küll meeles, et kui me tulime kuskilt Snelli tiigi ääres seal see Lutsu pood selle koha peal just ema küsis, et kuule, et aga kas sa tahad, et äkki tahad minna proovima, et tõepoolest ta, ta ta küsis, et kas ma tahaksin nihukese hullu asjaga tegeleda sinna muusikaklassi vähemasti proovida ja ja eks ma siis ütlesin, et tahan ikka jah. Ja siis see sai otsustatud ja siis siis enne üle ajame siis ta oli niisugune veel täitsa plika. Siis on imelind, ta oli, ta oli ikka täitsa noh, ta oli, ta oli just konsi lõpetab täna ükseerivatiivse süsteemiga, siis ennast kurssi viinud ja seal ma siis laulsime seal talle ette ka ja siis oli su käidud seda nimekirja vaatamas sõnade praktiliselt oma lapsepõlvest kuni siiamaani üle, aga kogu aeg seotud olnud muusikaliselt jah. Eks see, see on kuidagi selline kooselu, ta on nagu olnud seal ma pean ütlema, tegelikult tema oli ka see, kes, kes mulle keskkooli lõpus nagu järgse päevani eetika võiksin kontsi minna. Keskajal sa tegelesid pillimänguga ka või aia ja meil oli see muusikaklassid seal ka ja mängisin seal viiulit muusikaklassis ja siis me õpetaja läks veel Nõmme laste muusikakooli õpetama ja kutsus ka mõned õpilased kaasa, et ma noh, Nõmme laste muusikakoolis lõpetasin nagu viiuli erialal, sest et mina tunnen siiamaani, et sellel on, et ma sain sealt selle muusikalise põhja, mida on, on on tarvis. Ja et see, see kool ja koolivennad ja üldiselt olen väga õnnelik, et ma just selle kooli lõpetasin, hiljem saad teada, et et see oli ikkagi, oli Westholmi kool, vähe sellest, hiljem hiljem saad aga tunnetama seda, et isegi kui on tehtud ajaloos mingid niuksed piirangud ja seda kooliaastapäevaga, nagu taheti Nõukogude ajast pidama jälle hakata kõike seda kutse vahime, hing seal ikkagi oli, oli püsinud kuidagi võib-olla tänu neile seintele või, või ei oska öelda niimoodi, et see, see on olnud hea vaimuga ja mõnusam. Aga alla mehi maha, nii kaua aega kaotsioja, raha. Ja ega ma. Ise ka. Ei ela. Ühesõnaga, seal oli laste muusikakooli viiuliklass lõpetatud keskkooli lõpetasid ära siili pööranguline moment, nojah, see oli tegelikult üheteistkümnendas klassis päris viiendas klassis, kui ma päris hästi arvutasin. Kaalinud matemaatikas ma päris tugev ja paljud klassivennad planeerisid tipi minna, siis, siis ma olin koos ikka hea minna ja olin üsna üsna kindel, tipi poiss. Seni kuni siis jah, jälle seene ütles, et noh, et konsi sisseastumiseksamid on enne, eksju suve alguses, tippi jõuab pärast ka minna. Leksika proovi ära, teeks proovi siis ma käisin müstilise klaveriõpetaja juures, tunnisson Karl Sillakivi, see on, see on ka üks laveri baas oli seal jube nõrk, ma ei osanud teda üldse Mehhile. Ega ma ei oska teda praegu kästi. Aga, aga, aga see sillakivi juures käimine see pani mu, tema oskas mõjuda niimoodi, ta tegi mulle selle huvitavaks nüüd muusika, mõned teised aspektid, mida ma olnud noh, sealt koolist ikkagi said sa nagu ühe ühte sorti haridusega, aga siis hakkasid teisest küljest nägema, mis, mis on selline nagu ütleme ka loominguline mõtlemine. Selline praktilise harmoonia tunnid ja ja mida teha, kuidas kõike saab teha alati mitut moodi, ükski tõde ei ole see ainuke ja sel teemal oli see Karl Sillakivi. Väga huvitav ja, ja tõepoolest, ma kooli lõpetamise kõrvalmõjud siin iga päev umbes oma kolm tundi klaverit mängida. Ja, ja ikkagi tuliseksam niukene nõrgaks meiega või, või isegi alla alla selle lahetav võib-olla pandi kuidagi heast tahtest ära. Aga aga sisse ma siis sain jah, sinna sinna kontsi siis meesterahvas jah, ja paljud meil oli ka kursusel kurvalisel oleerijal. Kursusel oli kolm meest, neist üks lõpetanud, aga siis Lauri preede on seisnud Tartus kaundaamise koori teeb tema oli siis teine kursusele mees jah, niimoodi, et seal läks õnneks. Ene teie teate Rauli sellest ajast peale, kui ta põlvpükstes käis. Jah, imelikul kombel olen ma Rauliga seotud olnud 66.-st aastast peale, kui ta tuli kooli oli tõesti seitsme aastane pisike poisiunts, niukene, kõhna ja kondine ja pisike ja natuke niukse kandilise olemisega. Mõtlesin, pea oli ta alati viltu ja eks õlg oli kõrgemal. Aga ta oli niuke silmapaistev laps, tähendab, and oli väga musikaalne Väga kiire reaktsiooniga väga energiline, püüdlik ja ma ütleksin heas mõttes, kaua ta tahtis, väljapaistvad oli liider. Kuulusin liidrite gruppi, tähendab, need omadused on tema juures ju tänini tunda tähendab temana aktiivsus praegugi kiire reageering igasugustele ilmingutele, situatsioonidele, mõtetele, ideedele. Ja muidugi ta oli mitmekülgselt võimekas poiss ja ma tahan öelda niimoodi, et vot see mitmekülgsus võimete ja huvide mitmekülgsus on ühest küljest kohutavalt meeldiv ja hea ja kasulik inimesel, aga temas on ka üks väike oht. Et ta võib inimest killustada. Ja tähendab, kui nüüd Rauli käekäiku edasi kirjeldada või jälgida, siis olen, jälgisin seda väga suure huviga selles mõttes, et ta ju edukalt konservatooriumis õppis. Üliõpilasena tegi oma noh, nii-öelda puudujäägid ettevalmistuse osas tasa nende aastatega. Nonii ja siis ta alustas oma mitmekülgset tegevust. Ma usun, et ta on seda ise kirjeldanud ja kirjeldab veelgi, millega ta kõik on tegelenud ja see oli pead pööritavalt mahukas, see tegevus, teisest küljest, see tegevuste rohkus meie ühiskonnas on kuidagi taunitav. Me oleme harjunud tahtma, et inimene kuskil juba kolme-neljateistaastaselt täpselt teab, mida ta teha tahab. Mujal maailmas on hinnatud need inimesed, kes väga palju otsivad, soovivad töökohti, vahetavad näiteks Ühendriikides. Ma olen lugenud ühelt psühholoogilt, et et kui seal kolmekümneaastane mees tuleb näiteks ennast pakkuma tööle ja kui teil on näidata üksainus töökoht, kus ta on töötanud 10 aastat, teda järgmisel pügal ei võeta. Tegemist on ilma initsiatiivita inimesega. Ja ma pean rõõmuga ütlema, et need nii-öelda ringi otsimise, jänese teostamise ajad, Raulile hakkavad see nagu suubuma nüüd juba niisugusesse kindlasse joonde ja see on tõepoolest koorijuhtimine kus ta ennast nüüd koostab. Otsiibiaga juba leiab kindlasti. Ja võiks öelda praegu, et, et Raul Talmar stan saanud koorijuht. Ma ei aseta teda praegu kuskil kastiga klassi, aga ta on koorijuht, kelle kätte võib usaldada. Ja kellega ta oskab tööd teha. No viimane sümpaatne näide oli 27. veebruari kontsert Estonia kontserdisaalis, kus ta oli ette valmistanud Albresbergheri orelimissa ja mis kõigiti hästi välja tuli. Ja ma tahan veel lisada, et muidugi tänu sellele tema isiksuse võlule ma oskan öelda on ta väga hea suhtleja ja väga hea läbilöögivõimega, mida on ka ühel koorijuhil väga vaja. No ma toon näite 88. aastal, nooruse koorisõit Belgiasse. Sai teoks ainult tänu Raul Talmaril isiklikule fanatismi le nooruslikule, uljusele ja läbilöögivõimele. See oli aeg, kus praktiliselt üks Belgia mingi nato maas peaaegu tabu, sest ma tean, et kas oli aastat või kaks aastat enne seda üritas Heino Kaljuste oma neidudega sinna minna, ei löönud läbi ja, ja kui meilikutse tuli seitsmendat korda vist, kui ma ei eksi ja oligi seitsmes kord siis Raul ütles. Kuule, hakkame ajama. Vaat sinna, palun, kui sinul on see jõud haka? No see on üks näide ja vot noh, tähendab niisuguse niisugused omadused on, on muidugi väga vajalikud kuri üle. Eriti ma kujutan ette tulevikus, kus meie kultuuri Elummutut märksa keerulisemaks kus nii-öelda taidlused lähevad maha igasugused toetused, dotatsiooni, kus tuleb hakata võitlema eksistentsist puhtmajanduslikku eksistentsi eest. Ja taolisi niisugusi, energeetilisi ja läbilöögivõimega inimesi, mitte ainult muusikas on meile Niisugune ja moment seda kuulda, et Ene Üleoja, kes on aastaid koos Rauliga töötanud, nii meeldiva hinnanguga Raulist andis, aga, aga mul on üks niisugune märkus siia juurde, et minu meelest see jutuajamise alguses, mis te ütlesite, et hoiab seda pead viltu ja esmanüüd ainult selle saate tegemise juures vaadanud teda ja see peadelt tõesti viltu. Siiamaani on küll, pean tal viltu, kuskil peal on üks jah, mingisugune kummaline niisugune füüsiline paleus või, või väikene kramp sees ja lapsest saadik ja peale selle, tal on säilinud needsamad kavalad silmad, mis tal olid poisikesena niuksed, rõõmsad, säravad ja täis kavalust. Mina tean sind sellest ajast, tähendab, me saame tuttavaks kuskil seal aastatel 78, kas sa 77, kui sa hirmsal Trabelasid Eesti õpilasmalevaga, mina sain sinust teada kui ühest väga vahvast rühma komandöriks, 76. olin esimest aastat malevas ja nüüd 90 olin siis viimaste aastate komandör, nii et see on siis 15 aastat, nagu kokku on olnud üks sõjaväesuvi vahel Moskva festival. Siis me olime ka ära. Nii et, et see on üks selline haigus on maleva tegemine ja seda teavad need, kes seal käinud on või kes seda haigust on põdenud. Kuid ma olen siiamaani pidanud seda õpilasmalevat sellepärast oluliseks kohaks et ta on üks väheseid vähemasti ja olinud sellel just sellel. Stagnaajal hoid oli, oli see üks võimalusi tegeleda selle asjaga, millega tegeleda, ei tohi ta tegeleda sellise. Natuke vabameelsema loominguga tähendab väljenduguse siis. Just nimelt nendest taidluskavadest, nendes lauludes ja, ja asjades seal ikkagi mingisugune protestivaimu ju kogu aeg sees, eks ju, see, see on võib-olla haid aidanud ka üleval hoida mingisugustki vaimsust. Nii et, et see, see on minu meelest olnud lihtsalt väga oluline just õpilaste jaoks vähe sellest sama ka ka ma ise tundsin kuidagi peale esimest ise malevas olnud suhet ikkagi. Midagi jagan, sealmaal toimub või kuidagi oskan austada võib-olla leiba isegi isegi rohkem noh, seal olid Rapla maakonnas ja kogu aeg, ütleme nüüd praeguse jaotuse järgi sellele kandile truuks jäänud Kono ära teha. Sinna Konoveresse mu hing jäi, ise mõtlen, et mul vist ei ole teist paika maailmas mis, mis oleks. Võib-olla seal on noh, ütleme seal on neid, võib-olla esimene armumine ja, ja sellised asjad ka juures, mis selle asja teevad. Ma võin sulle öelda, et oma abikaasaga ma kohtusin koluvere mõisas neid esimest korda. Mida sa Konoverisse lähed jälle? Ja ma sõidan sealt ju Pärnusse sõites iga iga nädal mööda ja siis ma olen endale teinud, ma siis vaatan seda teeotsa ja lasen auto signaali alati. Endel tradis hea, aga, aga ma loodan kangesti, kui kevade v bulisema hakkavad, et siis siis ma kindlasti lähen seal pool päevagi niimoodi vaikselt vaene aeg praegu ja sellest mõisast kahju, kui ma oleks rikas, ma ostaks selle ära, elasid privatiseerimis jäämastanud ära, ostaks selle ära ja teeksime niukse memoriaali oma oma malevarühma. Paneb kõik pildid üles, ei määra seda ka praegu on meil ka, laseks seal inimestel käia ja, ja ja. Kuidas vastu juhtuda, aja ajab hambajuttu, aga ma arvan niimoodi, et jään mädalvast, võib-olla sõidamegi sealt Konovelist mööda niikuinii ma tulen Pärnusse, sinu kooriproovid ja nii, et, et siis on meil võib-olla võimalus sealt läbi põigata, kui liiga paksu lund ei ole, sul masin jääb kinni ja need talvekumme ei olevatki SA. Raul tüüp, nagu on uuriga proovija, Marika park. Siin olen abidirigent siin ja tegelikult on see sinu ideed round Tallinnast siia. Kammergurmatuna juurde tuli peadirigendiks. Nojah eks naisterahva jõud jääb niisuguse seltskonna juures napiks, kus ikka mehi ka on, on laulmas ja eks iga koorilaulja mehe unistus Anistika mees dirigendi käe all laulda. Kuna Raul oli ennegi käinud laululaagrites meil abis, siis see mõte tuli, et vaatamata sellele, et tal oli juba tol ajal suur koormus. Äkki ta on nõus ühe kaks hooaega meid aitama ja ettepanek sai talle tehtud. Peale mõningast mõtlemisaega, Raul, meie õnneks. Sa ütlesid enne nii vahvasti, et noh, et Pärnus mees, dirigent nagu võtta ei olnudki. Jah, see häda on sellepärast, et ka meie linna ainukese meeskoori eesotsas on paraku naisterahvad ja ja mehed on Pärnu linnast kadunud dirigentide näol. Rauli kohtutud, temaga on väga hea ja kindel, koos töötada alati kõiges, mis sa eelnevalt oled kokku leppinud, sa ei pea kunagi üle küsima kahtlema selles, et kas nii või naa ja mis eriti nii mulle kui ka meie koori rahvale meeldib, on see et dirigent ei ole mitte ainult dirigente teistest peajagu üle, vaid ka meeldiv, reisikaaslane ja seltskonnainimene. Mida praegu mattunud plaanid, mis on tal suuremat kavad, konkursid, õisi täis? No meie hooajad on üldse kuidagi nii-öelda vastu takti käinud selles mõttes, et hooaja alguses on meil alati nüüd mitu aastat järjest olnud välisreis ja siis tuleb niisugune seisvam periood, kus ollakse, lihtsalt käiakse proovides kevade poole kontsert ja nii on ka see hooaeg kulgenud, alustasime kontsertreisiga Helsingori Taani kuningriigis. Ja nüüd siis tahame hooaja lõpetada aprillikuu sees ühe kontserdiga Pärnus mõningate raadiolindistustega kunagi ammu ei ole seal midagi laulnud linti ja hooaja lõpuks osaleda siis ka esimesel festivalil konkursil Tamperes juuni algul. Jutmatuna rahvas on igal juhul omaks võtnud. Ojaa see minu meelest see Saywen ennem omaks võetud, kui raul ei olnud siia jõudnudki, aitas sellest välja hõikamisest, et Raul oli nõus tulema, sest meie rahvastega laululaagrite põhjal tundis ja teadis Võib-olla on on see niimoodi, et ma ei ole veel äkki leidnud seda seda, seda. Absoluutselt õiget kohta. Siuksed veel siin ju õpetan ka veel pedagoogilises Instituudis, nüüd Need koorijuhte ja ja, ja vaatan, lasite sealt. Mul on. Mul on ja mul on nii palju niukseid tahtmisi, võib-olla mulle meeldivad liiga paljud asjad. Ma tean seda ise ka, et liiga palju asju meeldib. Aga tundub, et ainuke asi, mida maani kuidagi ei oska. Seda asja nüüd tahaks. Tahaks teha, palju on, väga palju on sellist muusikat, mida, mida tahaks teha, loll lugu on see, et ju ei saa ühekooriga kõiki neid muusikaid teha. Ja, ja võib-olla isegi tegelikult on alateadvuses üksi selline mu isa poolt öeldud. Selline lauset. Tööd peab olema, et siis ei tule pahad mõtted pähe. Ja millegipärast mul on. Mul on sihuke tunne, et tegelikult on võib-olla sellest lahuses isegi isegi. Võib-olla kogu see sülaza seal asja mõte, et. Ma ma ei tea, kas on tulnud neid või on veel üks asi, et ma ei oska ka ära öelda, tead hea inimene, et ma loodan küll, et, et mõne aja möödudes siin üht-teist muutub, tähendab olen oodanud iseenda sees ühte sellist sellist selgimist. Ma Ma tean, et mul üks tase, totaka kava aega tähendab mingi otsuse küpsemine või. Või mingi elumuutuse tegemine ma? Ja, ja ka siis ma seda põen veel veel kaua aega pärast järgigi. Aga ma arvan, et õigem on, on tegeleda võib-olla. Mõne asjaga nüüd natukene tõsisemalt ja ma olen siin veel vaadanud, et meil on praegu küll Eestimaal juba käimas palju uusi tuuli näiteks koori vokaalse kasvatuse koha pealt, kuid nende suurte tuultega ongi see asi, et ei ole veel sellist süsteemi. Et võib-olla võib-olla võiks olla üks selline tööga nende asjade natuke kokku, ütleme seal vähemasti ehk siis Savel otsid ennast või, või saa lihtsalt praegu ei taha, ava, ma tean, mida ma tead, mida tahad, aga sel hetkel pigem tahan, ma tahan praegu kindlasti veel sellel alal saada stažeerida seda pida juurde. Et oleks võimalik, noh, ütleme Euroopa, sellises. Keskuses Ma pean Rootsit praegu silmas, kus on väga palju häid pedagooge. Natuke ennast täiendada. Ja, ja siis tahaks. Siis tuleb otsustada, kellega seda püüda edasi viia, siis. Tänane muusikaline tund oli koorijuht Raul Talmarist. Kuulsite esinemas ka tema dirigeeritud koorikollektiive, segakoori noorus ja Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori. Kogu. Saate seadsid eetri valmis helioperaator Anneli Ruubel, toimetaja Age Raa ja saate autor Toivo Lipstok. Järgmine saade sarjast Eesti noorema põlve koorijuhte on täpselt kuu aja pärast ja siis on eetris Olari Elts koos Mainori kammerkooriga. Kohtumiseni.