Tänane koorimuusikasaade on Võrumaalt, kus aasta lõpu eel tähistas Võru muusikaüldsus vabariigi teenelise kunstitegelase Heino Pehki ja natuke varem Aku Tamra juubelit Heino Pehki dirigeerimisel. Koorid laulnud Saksa ja Tšehhimaal, Soomes muidugi siinpool lahte naaberriikides Lätis ja Leedus. Tema käe all on kõlama löönud vabariiklikud ühendkoorid Saaremaal, Viljandis, Tartus ja Põlvas. Maakondlikud laulupeod poleks mõeldavad ilma Heino Pehkitaja, Ako Tamrata. Mehe viljakas loometegevus ja ellu püüamegi tunni jooksul nende endi suu läbi pilgu heita. Senine meeste laul rahvakollektiivi nime kandval võrumeeskooril muusikavaliku lavalauluks. Selle praegu veel 109 aastase koori ees on need kaks meest oma dirigendiristsed saanud. Kõik me oleme pärit oma lapsepõlvemaalt. Kui elu kellaringidest on saanud täis ümmargune arv, nii nagu Võrumaa kahel muusikamehel koorijuhil Heino Pehkili jõululapsena viis, Mänd ja Ako Tammeral juba oktoobris 60 siis on paslik keerata ajaseier tagasi ja alustada mõttelõnga kerimist. Vanematekodust. Kodus muidugi oli mu isa poolt sõnana viiulilembeline õhkkond ja sealt siis veskiks algas. Et mul on meeles üks onu Martin, oli, temal oli rahvana jääda, kui nad elasid meie korteris, siis tema seda plaati mängisid seal väga imeilus lugu, oli, mina seda siis alguses üldse ei tea, mis asi oli. Meelis noh, vennaga kahekesi palusime tikaada, laseks pidevalt seda plaati sinna, see oli suppordi serenaad vaikselt anuvad mu laulud. Aga see mees oli nii palju tark, et tema siis meil oli, seda ei lasknud muidugi nii palju, kui me tahtsime seda last ja ainult hommikul ja see oli niivõrd ilus asi, mina nii ilusaid asju üldse ei kujuta ette, et ma kunagi oleks midagi jõuliselt uuringu, seekord mulle see mõjus. Ma otsustan, et ma siis järelikult ikka mingi sedeli sees, et ma valisin selle küllaltki hea asja, mis mulle meeldis siis hommiku vara siis onu Martin, panin selle graafini käima ja meile siis kõik oli juurest kogu pree, kuulasime selle ära. Kas muusikaga on seotud ka jõulude aeg heinalvist? Kindlasti. Ema armastas väga laulda, mul on siiani veel öelnud, et küll tema oleks tahtnud kusagil laulukoori kuna vanematelt yldiselt vaeselt nii eriti suurt pillikogu või mulle isegi sellist asja ma ei mäletaks, et millal mul grammofonid ja selles, et meil nagu kodus neid asju hellalt madalalt tõsised mainest, mäed keskpäraselt või isegi allapoole seda elasid seal. Aga laul oli küll selline jana, eriti jõuluajal. Ma elasin paljudele kolleegidel ütelnud, nõul, elus vedanud, et mul on iga aasta sünnipäeval koni paratamatult, sest vähemalt siis toovad ikka midagi paremat. Ma mäletan, valge sai, oligi Modiga leivaga nii lihtsamalt, alati läbi, selleks päevaks ikka küpsetati juba need lõhnad olid a- ja no kõik see kuuse rituaalne toomine seal ja seda tahtsid kõikjale kaasa teha ja põhiliselt õega olime isaga kõik sammusime metsa, nii palju kui jalad kandsid Kassaid angest kõrgem võim, et need momendid on meelde jäänud. Ja laul oli muidugi ema. Ja kannel ja Teppo lõõts isegi oli meil aga tepulaat seal isiklik lihtsalt eksoludest hoidis, vahest oli nii, et isa väga tahtis mängida, arvati, et vist poiske taha, sest ma mäletan, mul tuli ninast veri väljas, seal käib edasi-tagasi eriline hääl selle järgi siis mingit mängukogemust, Jans mina hingasin kaasa vihma ja siis ilgelt mõjud, ma isegi sain mõned lood seal kätte, nüüd olen ära unustanud, sest akordioni õppimine sõdule hoopis hiljem edasi koolist oli kogu aeg tegeleda sellega isegi näitemänguga ja laulmisega pole laulnud soolona isegi õdu, et ja nii nagu tol ajal lapse ajal oli kahjuvad orkestrisse mängida, noodiõpetust oleks saanud nagu rohkem ja varem. Lihtsalt viga oli selles, et oleks ainukene poiss olnud ja see ei mahtunud isegi minu hinge, kuigi lepiku õde mängis, kes ei tegele üldse muusikaga, kellena aga tol ajal oli mandoliiniorkestrit koolides ja küllalt suured sõnad, igal kooma koolipeol mängiti vaatled, päris lõõtsa, tüdrukut, tantsuks muusikat ja käikega poisid millegipärast ja siis oli tabeliga. Ja no ei sobinud siis yldiselt, nagu mulle ka, kuigi võib-olla hinges oleks tahtnudki mängida. Kooli lõpetamise puhul seitsmeklassilise, siis kingiti mulle esimene isiklik pill. See oli väike 32 passilina kord sellest ma tundsin rõõmu, see vist ilmselt otsustas ka. Kui ma veel tükk aega ei teadnud, mis ma edasi teen. Ükskord Tartu linna läksime, tulin üle Toomemäe. Jaan kuuseumovskidelised latvalal. Seal asus muusikakool ja vot sinna sisse siis astusidki. Ma siiamaani mõtlen, et mul niisugust kindlat tahtmist ja soovi olnud vaja midagi ette võtta. Aga see oli saatusel. Ako Tamral nooruse haridustee hoopiski erinev ja paljugi keerulisem. Aga ega nüüd kahetseda vist ei tule küll midagi. Sesteteni kurbi läbi Siberi käis. Ei, ja kõik pisut mööda nendega, sealt jääb meelde ainult siga, hea isegi kasvõi seda Siberi vangilaagrid, seal on ka ilusaid momente sees ja ja nüüd see halb on meelest ära läinud. Ja mine tea, kui ma seda teedega tehingute, seda keegi oleks läinud. Ja kes teab, võib-olla muusikatööd ei oleks hakanudki tegema. Aga tagasi tulles läksin koori, jäävad seal siis mulle ka niisugune ütles, et temal ei olnud eesmärki, mul on siis ammugi mingeid eesmärk ei olnud isegi siis, kui ma siis ma olin juba 24 aastane, noh, vana mees juba õppimise seisukohalt. Ja kui sa koori oleks tulnud, siis vaevalt, et ma kus, mille, kus kinni ja aeg oli ka selline orelimängija teod ja ja siis tegin sellega ka natukse veel tegelasi seal, mis oreli mängimas olin, aga lihtsalt mängisin kolale ja kes julgelt mängida oskas mängida ja ja noh, nii see oli. Et see andis tõuke kahetseda tõesti, mitte midagi ei ole nüüd enam. Ja siis, kui saite sealt kaugelt Venemaa sügavusest tagasi, siis hakkasite kohe meeskooris laulma ja saite ka Paul Elkeni kõrval ennast proovima hakata. Jah, tänu temal oligi, et ta andis häälte õppimise õpetamise võimalusi hiljem, siis nüüd tagantjärgi ütlevad, ütlevad, et selle suhtes suhteliselt ikka noormees siis oli, ta vaatas, et noh, enam peale natukese mõne laulu kuivatada ja nii hakkas peale ja. Ja seda juba 34 aastat tagasi. Kolm neljast tagasi ja, ja siis tervise juures ma olin ka seal ja siis tekkis tunne, et ma olen ka mingisuguse koorijuht jahile millegisse. Võõrad ei teadnud midagi sellest, kes ma olen ja kui palju ma midagi seal teha või mis ma ette olen õppinud, need siis fonis mängis viiulit gaasigi kandis, seal on selleks tõuke selle asjale ja hiljem siis ma sain kaugõppes mingisugune paber kätte saadud ja nii on läinud. Kahe Võrumaa kange dirigendi muusikamehe Heino Pehkija hakko Tamra põhiliste eluleiba on andnud pedagoogitöö Võru lastemuusikakoolis ühele akordioni, teisele viiuliõpetajaamet. Tänavu sügisest on Õummusikaalsete laste päralt EKP endise rajoonikomitee hoone. Nüüd ei ole enam nende seinte vahel ülemuse kartust, vaid hoopis aukartus muusika puhtuse ja kõla ees. Kas teie meelest on ka nii? Üks on kindel, et kana ikka esindajana siin esteetilise kasvatuse kooli sellest seisukohast lähtudes siis ei anna võrreldagi neid maju. Muidugi üks asi on jälle harjumus ausalt öelda, mina isiklikult noh, praktiliselt terve olen töötanud selles vanas majas ja see muutus omamoodi armsaks. Aga nagu vaadata ikka natukese tuleviku kaela ja mõelda neid olusid, võimalusi, kasvõi need üldkasutatavad ruumid, see kõik klassiruumid iseenesest nad lapsele peaksid mõjuma hoopis teistmoodi ja see on kõige tähtsam praegu. Midagi seal halba üldse seal majas ei saagi olla, Eestist ei kosta läbi nagu kardeti, ruumid ilusad ja mis need sest peremehe hirmuse puutub, siis see peab ikka jäämasid. Külme katab oma direktorid ja, ja alumine korrus on ikka majaperemehe käes ja nendega nendega ilus vahekord. Üldises mõttes, et iga peremees on olemas. Väga suur pluss kogu selle maja juures Vabaduse tänav viis kolmandal korrusel on see on ikkagi kena, esteetiliselt kaunis suur saal ja koolile lastele esinemisvõimaluse pakkumine ju igati vajalik. Ja no meie oskagi mõne minutiga sinna, te ütlete selle maja kohta esisuaalide ilusama välimuse del juba niivõrd ilus ja mõjus nii hästi tikkida tõesti aukartuse muusikas? Võib-olla vokaali ja laulu suhtes on akustiliselt ei ole, aga ta pole ju selle jaoks mõeldud. Aga võib-olla tulevikus kannab seal midagi mõelda või teha, aga pildi saab seal väga edukalt mängida. Nakko Tambet on küll elukeerised nii üles kui alla tõmmanud ja peaaegu siis nagu muusikale tahtnud ka punast jutti peale tõmmata, aga ei õnnestunud. Ja vaim oli ikkagi nii tugev, hing ihkas nii koju, et koorid nii kui Võrrusaid tuldud, olid kohe elus üsnagi tähtsal kohal. Juhatasite ju võru tervise segakoorid. Ja noh, muidugi ka meeskoori ja lisaks veel Misso mehi. No mis on sinisem asi, aga kui nüüd seda punast kriipsu tõmmata kuskile? Enne ütlesime, et võib-olla isegi vastupidi, aga kui mina seal õndsus vasekaevanduses alles tekkis, kui ma seal üksinda Tallin seal mõningatel mitmeid nädalaid täitsa üksinda mõne koha peal, siis mul on meeles see, et noh, kust see mõte tekkis, aga ikka laulsime laulu omati seal ja ja, ja kätega vehkisid kaaslasel asjale. Mitte, kus mul muidugi on see, et mingit dirigeerimine siis oleks, aga säärane ikka mingi soov mul oli. Aga muidugi seal taga siis tuleks, see oli loomulik, et kui Napolulikene juures, kui 42. aastal ma lõpetasin siin Võrus selle oma selle vabaduse siin, siis siis ma olin juba meeskonna liige, tagasi tulin ma täpselt samuti ja nii ta siis läks, nii et, aga siis sega kuri kohta. See oli üks väga tähtis asi minu elus, seal ikka nagu omaette peremees, seal ma võisin ikka oma täitsa nii kas siis hästi või halvasti mõttetlasele kava väljumisi, kas ta tuli raskiva alb või kerge kava kuidagi selle oma tehase tõmmati omati huvitav periood ja kõik oli kiigul uudis, valge leht oli selle koha pealt, et see aeg 10 aastat ma olin seal ja. Õpetaja õpilasega korrusi osaline veel peaaegu 15 aastat oli seal ka ikka aitasid lõpetada ja et kogu see minu noorus ja ilusaim aeg on ikka seotud täielikult kooridega. Ja nüüd viimaseks kooriks on Misso mehed. No mis ma olen jah, tõesti, siis päris nii nagu meeldegi ütlevad sind peadirigent. See aasta on Heino Pehki elus igati juubelite rohke kuna just 25 aastat tagasi tuli ta noore mehena Võrru ja alustas korraga tööd kahe kooriga. Võrumees korja tolleaegse rajooni õpetajate segakooriga. Viimane neist kannab nüüd juba üle aasta nimetust kantus. Võib-olla mõnes mõttes head on nagu kaks kollektiivi olnud Läks ta raskemale ärriti õpetada segakooriga on raskus olnud. Et nende prooviajad varematel aastatel olid praktiliselt ainult pühapäeviti seal kaks korda kuus ja praktiliselt niisugune kaugõppekoor. Ta ei läinud nii ajaliselt. Et see proov siis pühapäeviti oli tunduvalt pikem oma kolm-neli tundi. Eks lauljad olid sõidust väsinud, aga nad olid muidu huvitav rahvas. Nendele meeldis väga selline selts, mille tulevad nääriõhtut ja suvelaagrit, laululaagrit niimoodi. Need olid hästi toredad, lõbusad. Oli tegemist pedagoogide moel ka natuke kvalifitseerituma lauljaga. Lase vist ainukene oligi, mis päästi vaat see õpetaja peab kogu aeg natukese kontrollima oma häält, kui ta on ka klassitunnis. Ja eks selle tõttu temani sõna hääle tekitamine ja kõik oma olek ja ja noh, ma arvan, et ma kedagi solvaga teatud intelligentsus, natukese päästsid, need seal sellist probleeme alati olnud meestekooril oli. Aga noh, meil on omad probleemid, ma ei jõudnud nii lühikese ajaga teksti selgeks. Närveerisime ja kõik muud hädad, ma ei teagi täpselt mõtte algatajad, aga leidsime, et et kui on naiskoor, kannel ja, ja segakoor Tervis, pakuti seal laululaagris palju variante. Kuna kantus sõna iseenesest on ju otseselt laulmisega seotud, isegi ta nagu teatud partituuridest tähendab lausa soprani ilusat esimest häält. Ja eks nende sopran alati Kas siis ona tulevad need soprani juurde? Meil ele ninad daamide probleem hallult, kunagi eriti suur see koor su algusaastatel lausa lausa hirmuäratava suurusega laval isegi üle 100 laulja olnud. Eks sellel on oma tõusud ja mõõnad ja, ja käega praegugi ei saa nuriseda naishäälte arvukusele ja isegi ka mitte eriti kvaliteedile. Ikka põhimure nende härrade probleem. Tega koolgiani jäänud ju meesõpetajatest väheseks ja teile tuleb tagasiside. Vaat see ongi see kõige-kõige olulisem asi, sellepärast et teinekord saabki seda lihtsalt sega korgantosena. Nimetatud ei pea pidevalt seda õpetaja sõna, võib-olla mõnele noormehele tundub see imelikuna ja me oleme siiski eriti meeste osas teinudki järeleandmist ainult õpetajatest, nii nagu me olime hulga hulga aastaid töötasime, laulsid põhiliselt ainult õpetajad ja muidugi ka mõned lasteaiakasvatajad. Ühesõnaga, kes ikka mingil moel kas otseselt või kaudselt tegelesid teiste õpetamisega siis meeste osas ma ei saa seda enam päriselt nõuda. Meil on ka teistelt erialadelt lauluhuvilisi ja ilmselt tuleb seda tööd jätkata, kuni uued reformid jõuavad ka nii kaugele, et koolidesse jõuavad ka noored elu seal aga mees, härrad, küll nad siis laulma ka tulla. Heino tehkiga jätkame veel tema elu selle aasta tähtsündmustest. Kõrvuti sünnija töö juubelitega on ka abielul hõbedane kroon. Selleks pöörane aasta päästise aasta 1960 õis. Elus oli ta suure muutuse tegi eks mõne hetke pärast konservatooriumi lõpetamist kuidagi talle ikka tõmbab kõikjal mujalgi vaikset mõtted, seal oli selline tore härra, nagu Hendrik Juurikas. Äratan siia Võrru meelitas temal muidugi oma kaalutlused. Ja tema ei uskunud ka, et neid ei oska, seal pöörab minu elu siin väga nii koorimuusika poolest, ma varem enne seda tegelasega natukese muusikaga. Kõigepealt sellised pakkumused. Nii et teatud mõttes laul viis nagu elu kokku. Kaagvere. Täitsa noorukene. Saadi. Peksa. Kas kompleks saada? Nii nagu paljude Bristiisikate kooride juures tegutsevad ansamblid, nii on ka võrumeeskooril oma ansambel kellele hääleandjaks ja laulude õpetajaks Heino Pehk. Miks mehed tahavad laulda ansamblis? Aga natuke jätta peale minna, siis meeskooris tahavad isegi naised laulda. Imelik sellestki ausalt öelda, kui ma tulin siia 65. aastal, siis ma kümmekond aastat juhatasin hoopiski naiskvarteti. Siis eksisteeris ka meesansambel. Ako ikka põhiliselt sellest ma kahte nagu ei jõudnud ja siis see ansambel sai nimetused sõsara. Nad olid tõesti kasvasid nii kokku, et neil isegi mõned ütlesid, et juba nii näo järgi olevad ühesugused ongi nagu sõsar ad. Sõsar mikelen. Õed. Kui aegsed, kui nii võib öelda, leidsid, et ma ikka aeg teeb oma töö ja me olime kaua aega juba koos laulnud. Kunagi tuleb ikka see kurb tõsiasi, et sellest lavalisest tegevusest loobuma. Siis tuli nagu selline mõte ka tegeleda, mässasambledge peaks edasi tegema ja siis parasjagu jälle see endine koosseis. Osa mehi päris lahkuks koorest. Läheb asi lauljale siin. Paul algene poeg Indrek ja ja siis kuidagi nagu too koosseis hakkas nagu ära lagunema ja tekkis uutest meestest. Ma pean ütlema, et peaaegu minuealistest meestest. Me oleme sellel aastal juba hulga poole sajandi juubelit vedanud ja mõned veel tulevad ja mõned on juba ära olnud need kusagil nii selles heas mehed, köik, mõnes mõttes on see parem, sest nad muusikalist maitset ja mõtet ja see selline voolav nagu ühtemoodi kannatatav. Ja ta on lihtsalt olnud koorile abiks. Kuigi viimastel aastatel ei ole nagu vaevanud neid mehi. Selles mõttes nii nagu on see naiskvartett laulised, temal alati reeglina koori kontserdil on, kaastegevmehi ma ei lähe põhimõtteliselt väga paljud on kasutanud, et need on ühed sedasama mäed. Nad lihtsalt saavad väga suure koormuse ajal. Aga kui näiteks on kusagile tahetud koori laulma või ei saa minna või on ta puiduraskuses, on teinekord ansambli päästnud. Nii et selles mõttes on ta ikka nagu aidanud koorega. Alles see oli, kui ansambel sai ära käia ka Soome välisturneel. Nemad ei tunnista sellist asja, kui seal ikka juba üle ühe mehes Anneliga meeskoor. Esindasin seal nagu võrumees kooreni tal igal pool trükikirjas, ka. Seal sai ka lauldud. Soomlastele mõeldud naiste laulvaid. Ei ma. Peale selle on Võrumaal veel üks ansambel, nimelt Võru kolhoosi klubi segaansambel, kes samuti ootab alati Heino Pehk juhatamist. Kas maarahval jagub laululusti rohkem kui linlastel? Mida, kas neil jaguks, aga nad lihtsalt jõuavad igale poole, rohkem vist vähem magama sain, ma ei tea, sest näiteks keegi ei usu, et meil on prooviaeg hommikul kella kaheksast üheksani on mul siin kolleegid öelnud, nii. Suuremat lauljad ajal magab kella 10 11-ni tavaliselt. Nii et ma ei tea, mis moodi ma selle hääle üles äratama, alatele saanudki äratada. Õnneks esinemised on alati õhtuti, nii et siis me tuleme spetsiaalselt kokku ja laulame elus tähele lahti hommikul siis tegelema ainult lihtsalt partiide õppimisega. Küllap siis maarahval, see ärataja on ikkagi hommikune kukelaule. Arvata võib ja minul on rohkem tegemist, et õigel ajal kohale jõuda, seda üldse esimene kohtumine tolleaegse sovhoosi rahvaga, sõnad olid hästi-hästi palju. Tahame nii noori kui vanu ja siis tekkis hoopiski kaks naisansamblite, üks natuke eakamate, teine noorematest. Siis tekkis mõte, et seal on ikka mõned noored laululembesed, poisid, lõhed et mis me selle kahe ansambliga teha teeme segaansambli. Ja need ajapikku. Ainsana jäänudki. Nojah, nüüd on ajad ka nii palju muutunud, et enam ei ole tegemist võru sovhoosiga, vaid juba võru kolhoosiga ja noh, Puiga kohanime järgi siis klubi ikkagi Puiga klubi. Esinemisi on suhteliselt vähe olnud, põhiliselt oma oma tarbeks. Keerame nüüd juttu tagasi Võru meeskoori juurde. Ja selle koori üheks elujõulisuse tunnuseks on lisaks tugevale kollektiivsusele ka see, et et 109 aasta kestel on enamus dirigendid ka pika staažiga olnud. Mul oli isegi lausa üllatus, et nii eakas koor ja nii vähe on olnud seal. Dirigent. Siin on vaevalt viis, kuus dirigent ja selle aja jooksul olnud. See näitab, et et koostöö on igas mõttes hästi laabunud, kooron hoidnud oma dirigente ja, ja vastupidi. Ajaloo ta neid tunnistavat koori algusaastaks. Selle just pärast Kandle seltsi loomist Võrus niinimetatud praeguse Võru meeskoori eelkäija meeskoril esimeseks dirigendiks alegi Adam harras aga praktiliselt. Jaan progi. Muidugi omaette isiksus, kauaaegne koorijuht on olnud Karacetsata kes nagu saigi esimeseks dirigendiks pärast seda, kui varumeeskor nagu. Ta oli nagu ära ja moodustas nagu omaette meestelaulu seltsi. Seda daatumit kaua aega peetagi Võru meeskonnaga sünniaastaks, aga noh, eks ajaloolased võib seda võtta nii ja naa. Ja siis tuli üks Paul Elken. Tema töötas 28 aastat kaariga ja tema järeltulijaks, nii kurb, kui see ei ole või õnnelik, seal olemegi Vena. Mis teeb suu sulaks hinge, südant? Kõik viimased aastakümned on olnud Võru meeskoori peadirigendiks Heino Pehk kõrvuti temaga abidirigendina hakko Tamra. Kui me nüüd Võru meeskoori neid populaarseid aastaid meenutaksime, mis olid seotud Eesti ärkamisajaga ja Võrus, algas kogu see protsess juba 87. aasta sügisel nende ärevust tekitanud kalmistu sündmustega. Ja peale selle hakkaski meeste laul kõlama peaaegu kõikidel üritustel ja kivi avamist. Ja, ja ta oli justkui selliseks mehiseks ühishäälekandjaks kõigile toeks ja ja antud ajahetke peaaegu vaimusambaks. Meeskonnal oli tollel ajal nende ürituste läbiviimisel suureks toeks igas mõttes ka nendesse momendi ja väikestes konstilistes osades, sest ikka ei andnud teab mis suuri kontserte seal, aga me praktiliselt neid endasin. Vabadussõjas langenute mälestusmärkide taastamisel, praktiliselt kõikidest võtsime osa ja igal pool laulsime ja meeste suhtumine oli, oli väga konkreetne ja tõsine võib-olla ka sellepärast, et paljud nendest olid otseselt või kaudselt selle asjaga tegi ise ka kunagi seotud olnud. Nii et see mõjus eriti need siin mingit pikka juttu joon, seda mõisteti poolelt sõnalt ja meil tekkis seal isegi mõne mõnda aastatel niimoodi Kend hiljem vaadata seal koorikroonikast järgisel, seal lausa niisugune. Ma ei teagi, millal need mehed tööl käisid, niisugune professionaalse kooritunne tuli, meil on seal üle paarikümne esindamise ühe loa juba räägib ise enese eest. Need olid muidugi suured kontserdid, aga esinemine, ka esindus, eks ikka vaja oli välja tulla ja see oli koorile ja meestele suur kohustus. Ja seda nad täitsid auga. Mehed on siiamaani olnud selles mõttes väga tublid. Ka need kiriku traditsioonid, mis nüüd hakkasid jälle annaks taastama. Pärast veel Petseris see oli mulle täitsa uudis. Et seal on nii ilus hästi koguduse kirik, kuigi kogudus õpetaja jutu järgi olevat küllalt väikseks jäänud. Aga kirik ise jättis väga hea mulje, väga hea laulda. Väga mahukas teine korrus tähendab oreli kõrval nii palju ruumi kummagi pool, seal võib kolmeligoori olla. Suurt koor. Ja laulda oli kerge. Muidugi see probleem on kirikutes. Temperatuuri probleem. See oli küllaltki tähtis just Petseri eesti kogudusele, näitab, et neil on nagu jõud taga kuskil pool kirikus ikka enamus juba vanad inimesed seal käivad ja neid oli ikka suur suur asi Tulti sõnana, meie võrumeeskoranziga nende silmis ja küllaltki suur organisatsioon ja kui me austame oma esinemisega seal neid, siis on see meile ka suur elamus. Kontserdi lõppedes RMK õpetajatele isiklikult tänas mehi praktiliselt kättpidi, saatis meid ära ja see jättis väga sooja ja niisuguse unustamata mall. Et see selline, ma ütleks, et veidi isegi hardas moment seal tekkis tõesti ja see jääb nende rahvale kauaks mööda, see on ka üks väike side jälle meil praegu natukese teises Föderatsioonis elava paikkonna vastu, mis on kunagi olnud käest jalad. Mis sest, et see side hetkel on ikkagi veel vaid emotsionaalne aga küllap aeg näitab, kas ta selleks ainult jää. Kui sa hakkas järjekordne siin nagu vaeva nimetada uus ärkamisaeg siis oli just rahva ründa sinna formeeruna ja loomena üle vabariigi ka meile niisuguseks tõukejõuks. Kuna president Hellar Kalda haaras sellest mõttest kohe kinni, siis osalasse tähendab sajaprotsendiliselt kogu kogu meeskoor, rahvaloendaja koosseisus olid siin ka rohelised ja muinsuskaitseliikumised. Siis meie siin Muski õpetaja arvasik kirjutas ka sellise suunitlusega laulu, mille pealkiri on 88, seal mõeldud just neid ärevaid aastaid. Ja Me oleme seda laulu ette kandnud väga paljudes kohtades ja ta on just olnud väga ajakohane, tollel ajal oleks selliseid laule rohkem sees. Oleks oleks võib-olla veel meie mõju olnud. Suurem. Kui me saate algul meenutasime teie endi noorusmälestusi siis Võru meeskooriga läbi käidud tee on ju teie jaoks ka justkui oma. Ta on ikka siin meil Lõuna-Eestiks püsivamaid koorega, tema sisemine distsipliin on küllalt tugev, nii et ega siin nii lihtsalt seda isegi kui tahad, laiali ajada ei saa. Muidu mõned muretsevad, kuidas koori koos hoida või nii. Aga ma mäletan üks eredamaid saavutusi kui masinaga koori juurde tulin siis Eesti üldlaulupidude 100. juubelil eelnenud Tartu meestelaulu päev, millele omakorda elasel võistulaulmine. Seal me vabariiklikus ulatuses saavutasime. No meie meelest väga hinnatava teise koha. Seda võib-olla tuleb Pedadagi kõige kõrgemaks saavutuseks muidugi oma süsteemidele petega välja süsteem, mis meil on siin korduvalt võtnud esikoht, teisi-kolmandaid, samuti ansambliga. Jah, nüüd sellest jutust koorus välja, et võrumees korilane olnud sponsoriks Tarbijate kooperatiiv on olnud ja päris ustav sponsor, niipalju kui need olud on kõik lubanud, aga me oleme saanud toetust, sest nii suurt kollektiivi üleval hoida pole sugugi kerge. Muidugi, mis me sooviksime, et need sponsorid võiks rohkem lastega ma veel nii hästi elanud, nagu me tahaksime elada. Kui dirigendid vahelduvad või millegipärast viskavad midagi laua peale jah, et täna viimane proovi midagi nõuavad, siis midagi juhtusin sellega see organisatsiooni või tugev, et nad leiavad ühe teise mehe ja on veel korras esiet näiteks sellised asjad, mis siin kindlasti väga heal järjel on meie kroonika. Selles mõttes transid mehed, kes seda teevad sellise vaimustusega südamega, aastaid. Ja meil on sellised ajaloolised asjad on niivõrd tugevad, et seda nii kergesti ei murra. Ja siis muidugi ka meie juhatuse olukord, meil on ikka pidevalt olnud sellised tugevate linna autoriteetsed, meeton, esimehed, presidendid. Kaua aega oli meil tehnikumi direktor Artur Maasik. Noh, peale seda järgnes väga pikka aega doktor Kongo. Ja nüüd värdama kadumise võttis üle Heivar Kaldla. Noh, kes nüüd siis esimene aastate poliitika tegeleme praegu siis ta ei saa mees osa võtta, nii et need näitajad on head näitajad hoiavadki koos seda koori küllaltki neetiga mehed kohe tahavad, et neil see juhtuleksi küllaltki autoriteetne ja populaarne mees. Selle jutu momendi jätkuks Roman Toi laul, Mats alati on tubli mees. Võru meeskoori solist on Valter mürk. Oo. Uurivas kärpimine või? On siis, et nüüdisei vaata. Et on see siis nüüd on? See niikuinii ei saa. Kuna teened mõlemad Ako Tamra juba üle 30 aasta Heino Pehk 25 oldud koori eest, siis see tähendab, et koor on ju teid endid ka hoidnud. Ja seda peab ütlema. Seda ma märkasin, justkui minul see juubel oli, siis oli hea tunne ikka mehed tõesti Aitest igakülgset juubelit ja seda seda küllaltki kurba sõnast moment üle elada ja teha seda küllaltki rõõmsaks. Ako ise kõhkles, palju rohkem, sest tema noh, ma ei oska ütelda, ikka õnnetuseks selles mõttes just need kõik need muud olud järsult muutusid siis parasjagu meil valitsus leidis, et on õige aeg tõsta hinda, ma ei tea, kas Hakoses sünnipäevauksega? Ma arvan, et seda ei juhtu, midagi, tuleb ära teha. Nii et see oli ka nagu kooripoolne. Ja ega mul on sama olukord. Jõulude ajal oleks nii palju muudki tegemisi, saaksin kuidagi lihtsamalt käega, ei, kollektiivne jõud on ikka kollektiivne jõud. Ei pääse kusagile, tuleb kontsert ja pärast natuke ennast takistada gaasi. Kuna meil see jutuajamine on toimunud vahetult enne Heino Pehki viiekümnendat juubeli jõulukontserti siis saate ajaks on need juba kõik selja taga. Ja lõpetuseks ei jäägi muud, kui soovida palju tervist, rohket laulurõõmu, meeste tuge, jätkuvalt ja kena uut aastat. Saatepunktiks on Võru meeskoori moto, millega alustab koor uuel aastal jälle oma kontserti ja kõigi lauljate silmavaade koondub Heino Pehki ja Ako Tamra kätele.