Päevatee suvekülaline. Päevade suvekülaline on ansambel Fix, keda täna esindavad Fixi asutajaliige Väino Land ja Priit Pihlap, kes ka üle poole oma elust on siiksis ja Fixiga veetnud. Kõige raskem selle saate juures oli valida viksi hiiglaslikust, muusika, Ramust, sobivaid laule ja ka instrumentaalpalu. Ka praegu kõlab üks Fix'i instrumentaallugudest tipptund, mille on kirjutanud Priit Pihlap. Lauludki tuli välja valida sellised, mis on meeldinud nii tegijatele endile kui ka kuulajatele. Mina olen Ülle Karu, head kuulamist. Päevade suvekülaline on täna ansambel Fix, keda esindavad Väino Land ja Priit Pihlap. Tere päevast. Tere. No miks on selline ansambel, mis on minu arvates eluaeg olnud, nagu Väino ütles, et igal aastal on juubel? Oleme siis ikka alguse juurde, et kust see fix alguse sai, on see kindel päev ja tund ka kirjas? Ikka see on nagu täiesti olemas. Tahan öelda selle üle, et see on omamoodi anda kollektiiv teatud nimedega eestvedajatega ja lõppkokkutänaseks päevaks on ta pigem nähtus ja hoidnud on seda seltskonda koos niuke ühesugune arusaam muusikast, nägemus sellest ja üksteisest rõõmu tundmine. Alguses siis alguses hakkas 68, aga ma tulin ülikooli, siis oli niuke see esimene rock n rolli buum biitlite buum, Pealt meie Meghanil Sindis tegevad ja Pärnus ja bänd oli palju tollel hetkel Tartuski kõndisime ringi ja siis hakkasin mõtlema. Tallinnast võtsime Maitherlanna Helme Martale see, kes välja mõtles bändi nime bassimees Valgevene kokku saanud Tamjärv. Praegu on ta mängis trummi kadunuke. Põltsamaa kirikuõpetaja poeg, endise kirikuõpetaja Mart Kuurme tuli klahvpillide peale, mina mängisin kitarri ja nii see alguse sai. Esimesest koosseisust oledki sina siis ainsana niimoodi Fixi esindama jäänud. Jah, nii et seal ikka täiesti teadlik käik selles mõttes ülikool läbi sai, siis me kui ma nüüd ei eksi, siis 72 või 73 andsime esimese koosseisuga Vanemuise saalis kontserdid issand, imetore, vahel saalis muidugi müüdi puupüsti välja. Tollel ajal tegime väikse vimkaga sinna. Neljas Niuke campuses avat oli niuke lääne lääne kaver, mida me tegime siis tollel ajal värvisime särgid ära, viimasel kontsert luukere peale siis et valgusest peaksime, palkasime luukeredega ringi, millest muidugi tõusis paksu pahandust, aga meil polnud enam suurt sellest ka midagi enam keelata, siis me olime lõpetanud selle kohta. Siis me arutasime, jäime sinna juurde pidama, et las läheb seda feissigi edasi ja nii edasi anda vastav otsus need senikaua kui Priiduni vist oligi üsna varsti, kes mul siin vastasena Priit on käimas, et pool elu olnud, kui metroo. Minu elu on ta ikka nii suur osa, ma olin kümneaastane, kui fiks kokku pandi ja ma olen fänn olnud algusest peale päris algusest, mind ei lastud ju lihtsalt kuskile ühessegi kultuurimajja sissegi, kui ma oleks tahtnud rännata, aga esimene 72 73 sellel ajal ma olin ikka pöörane fanaatik, 73 oli raudteeklubis üksi viie aasta juubelikontsert juba oli juubel. Kui vana sina oled? Mina olin 15 aastane? Ei, mul on muidugi muusikaline mälu hakkab väga varajasest lapsepõlvest pihta, nii et ma tegelikult ikka teadlikult kuulasin ja nägin ja, ja mul on see meeles, kõik ülihästi. Fiks oli ikka ületamatu. Minu jaoks oli. Vähemalt nii palju sul Priit vahel ütleme, et sihukese niuke kuulsuse maine on saatnud kogu aeg, noh heas mõttes juba tol ajal, kui me välja tulime, et meil väga kiiresti vallutasime, saalid küll, nüüd nüüd viimasel ajal ei ole seda rahvahulka niukses metsikus voolavus aga pikki aastaid ikkagi. Aga mis see põhjus oli, ansamblid oli tõesti tohutu palju, nagu poisid jälle kokku said ja muudkui jälle mängisid ja laulsid. Siiralt südamest tehtud muusik ja eks see läheb peale, rahvas tajub seda, kas, kas sa oled niisama lusti, kust ei või, sulle see meeldib kõik nagu Priit ütleb, et kas sul omale meeldivat sisemisi kellelegi? Ei, no ega seda Priit vanafraas elust enesest seda on öelnud, jumal teab, mis klassikut kõik seal sulatab kõigepealt endale meeldima, aga Fix'i see oli ju tohutu too hulk, ma ei tea, ühe ruutmeetri kohta andekust, kes nad seal kõik koos olid, minu jaoks oli ju, Kilgas oli täielik müür vastas istuva hallipäine Londoni tolle aja kohta. Ma kujutasin ette, et noh, polegi võimalik paremini trumme mängida, klann. See kõik ju kõlas nii pööraselt hästi ja ma olen kindel, et see ei ole mitte lapse kõrvade läbi kuuldud, et see tundus ilus, seega kõlaski hästi näiteks kasvõi Fixi vokaal, see oli niivõrd heal tasemel, et on ju siiani Heino Maripuu need filmid säilinud, kus, kus heliriba küll ütleme, sünkrooni aetud, aga samal ajal võetud heli ja samal ajal võetud pilt. No see vokaal oli niisugune ahmi ainult õhku. See oli fakt, et see oli väga hea. Tänase Fixi puhul minu meelest on kõige kõvem sõna, et kõik, kes on tegelenud Fixiga, on põhimõtteliselt täna väga suurepäraselt pilli mängima. Kas nüüd maailma kõige kõvemal tasemel, aga seda ka esimese Fixiga ei ole, et kui me kokku saame? Karjutati, nägid isegi seda ei ole suuresti. Ja selles mõttes on teatud asjad, mis on ikka päris hästi selge. Priit võib siin kinnitatud päris kenasti, tulevad välja. Lülitas ta koolipoisina mingit bändiga tegid. Mina võin ju siin tundide kaupa rääkida oma nägemust seksist, aga 74. aastal meil oli koolibänd väga hea ja koolibänd lagunes väga proosalisel trummi ja laulsin ka trummidega. Meil läks kooli Mont lihtsalt lagunes ära, kuna poisid tulid Tallinnasse dipi ja mina jään Tartusse üksi tolknemas linna ja rajooni kultuurimajja, kus me juba rusime. Fixi helitehnik Eerik rebane oli see, kes meid oma hõlma alla võttis, sest meil see koolibänd oli võrdlemisi ikkagi noorte kohta ka jälle okei, nagu praegu öeldakse, okei, tollel ajal põleta midagi, okei. Ja mina jäin sinna rajooni kultuurimaja vahele nukralt istuma, punti mul ei olnud ja siis moodustus ansambel Lust, mees. Eestvedajaks oli Toomast Paul legendaarne mees, kogudus, ansambel, helilooja sõnade autor Jaan Rässa, kadunuke Ain Salujärv. Minu teada ja elu ja tervise juures bassimängija Silvi Vrait. Peame kahjuks ütlema kadunuke, see oli esimene kokkupuude mu Silviga ja siis me läksime selle ansambliga, nagu tollel ajal ikka Nõukogude Liidu kultuuriseadus nägi ette, et ansambleid Tarifitseeriti tähendab kogu see meie lust, mees muidugi ütleme seoses vähese kokkumänguga praktika puudumisega ja labiilsed närvisüsteem oli tegelikult üks suur fiasko. Sellest pikemalt võib rääkida, mõtlen kolm tundi, aga siis astus sinna Lustme lavatagusesse ruumi sisse Väino Land ja ütles, et nii meil on aegne pundid kokku panna. Silvi oli fiksid juba ennem laulnud, aga kui Land ütleb mulle, et nüüd on sul aeg fiksi tulla, ma olen seda igal pool öelnud, kuhu käest on küsitud, see oli sama hea, kui praegu Phil Collins astuks, siis öeldakse, et kuule, tule nüüd mulle teist trummi. Mida sa siis Priidus nägid? Ma arvan, et sa lausa juurde ka ükskord alustati kuskil mingit nihukest teemat, vaidlust, mille järgi muusikat nagu hinnad. Aga mets on praegu, ütles enesesse tõmbunud suhteliselt, vanasti olid ju kõik hästi sõjakas sõlg. Oma aruteluga, nii mitte, kuhu muusikat saab hinnata ainult andekuse järgi, keegi ei tea, mis on, kõik saavad aru, sellest mängima hakatakse ja kogu see tõde on tuline õigus. Nagu preid ütleb, andekus, noh, see on see, mida on ikka jumala poolt kaasa antud. Ma ei räägi nüüd viksi elust edasi, siis teil oli väga hea, väga heade muusikutega ansambel moodustatud. Kuidas see siis nüüd kujunes? Ega ükski Azini päris tühja koha peal ei tegutse, raha on vaja, nagu me teame, nõukogude ajal ei olnud, see on muidugi suur probleem. See rahaprobleem on kahetine siis, kui meie alustasime, selles mõttes ei istunud küll mingis metsikus raha püksis, ma ei taha öelda, et ilma rahata olime, aga see polnud eesmärk omaette. Ma arvan, siin Eesti elus on see buum, nagu neid ka noh, kuidagi lõdvenenud kõik oma raha, raha, raha. Asjad maksavad pillid, mis on ju tohutu kallid asjad, te pidite kusagilt nad saama. Noh, eks mul oli abimehi, kes üritas midagi muretseda ja tollel ajal keskis näpu vahel. Sisuliselt mängiti sellel, mis oli, ega väga midagi saadav on. Tänane päev on selles mõttes muidugi normaalne igati õigustatud, et kõik vahendid on olemas, on vanaema Anne maksma ja tore lagedale, mis siin esinema hakkasite? Kohe pos, esimene mäng toimus tegelikult naistepäeval, 69 ja 68 saime kokku. Niisuguse ajalugu on siis saabki ainult juubelit pidada mitte üks kord, vaid ikka 102 korda. Et kas võtta aluseks 68 või siis 69 ja me oleme pidanud seda kuutekümmet kaheksat. Ja siis ühe niisuguse väikse vahe juubelile ma tegin ka, see oli 33, mis mulle, kas lähevad Nad, jäävad pidama. Me tegime otsuse, minu meelest on see 35 otsestena motivatsiooni väga ei olnud. Eesti aeg oli ka niuke hästi tõmblev, kuigi me enne seda tegime saasta otsa muidugi päris hea vunk sees. Mõtlesime snäkke, ärme putru rohkem seda teemat, aga 40. sünnipäev kätte tuli viis aastat vahet, siis. No kuidas sa jätad tähistama? Mehed on kõik täies elujõus, pillimehed mängivad ülihästi, minagi mõtlesin, midagi ei ole teha. Mõtlesin, mis ma siis teinud pole pikka aega, suurt kontserti võtsime Saku Suurhalli ja tegime, sest neljakümnendail Saku Suurhallis. Ja õieti tegime pärast seda oleme siis vastavalt rahulikult edasi minna. Ei ole väga forsseerinud ja ei ole ka tegemata jätnud. Kas need esimesed aastad oli fiks juba teil ainus koht, kus te olite või, või oli see ikkagi mingi töökõrvane asi? Ei no minu jaoks oli see ikka täiesti eksisteerimine, vorm ja elu mõte, sest et mind ei huvitanud üleüldse mitte miski muu ja ma ei tea üldse, mis imega ma keskkooli lõpetatud sain, sellepärast et ma olin keskkooli poiss. Seitsmeteistaastane, kui ma fiksi sattusin juba ja minu keskkooli lõpupeol mängis fiks tasuta on muidugi see, et fiks sinna tuli, mina olin muidugi õhtu kangelane, käisin seal ringi nagu noor kukk ja muidugi siis said aru ka need pedagoogid, kellega mul olid kogu aeg kanad kitkuda seal reaalainetes keemia ja matemaatikaõpetajad ja need said ka aru, et noh, on koolis luru küll, aga vaata hundi mängib. Neitsiks oligi sinu töökoht. Ja noh, läeno, jätsin praegu selle minu jaoks väga olulise momendi rõhutamata, et tegelikult hakkas ikkagi fiks pihta sellest, kui me olime jäänud silma Ülo Vilimaal, kes meid võttis nii-öelda volitatud isikuna ja esitles Kaarel mardile ja sellega olime me võetud Vanemuise teatri palgale. Noorte karvast Eurocard punt võeti Vanemuise teatri palgal. Ise ka midagi ütles teile või paljude temaga kokku puutusid. Tema usaldas Vilimad täielikult. Ja see ei, andke neile, et me olime teatris tööl, orkestrantide täna küll, aga me töötasime, fiksid. See tähendab seda, et me tegime aju, oma asju või midagi. Kohustused seal oli veel mingisugused mängud, pidime tegema ja aga muidugi, et kord aastas beat esinema, umbes nii oli Vanemuise ballid. Me mängisime. Ja see oli kohustus, mis oli meeldiv kohustus, aga nüüd lisan sinna juurde, et meeldiv kohustus oli, oli pallil mängida, aga tähtsust täis kaheksateistaastane pihlati, Priit läks, võttis valvelauast võtmed, Läks kõndis üles kontsertsaali juurde, kus meil oli ka garderoob nii-öelda, kus olid meil omad pillid ja kõik ses tassis meelevaldselt kellal ja, ja noh, et jah, kedagi seal ei olnud ja oli kolme tunni pärast ei olnud ka keegi sinna tulemas. Tassis trummid, Vanemuise kontsertsaali lavale, harjutas trumme, Vanemuise kontsertsaali laual. Ei usu praegu mitte keegi. Et niisugune asi võimalik. Suve algusele kohaselt kõlab nüüd ka Fixi kõige suvisem lugu Vello Toomemets sõnad Hando Runnel, jaanipäev. Sulev. Päevade suvekülalised on Väino Land ja Priit Pihlap ansamblist siks. Kui sa püsid Fixi ja töö seda muidugi peeki pikki-pikki aastaid olnudki töövahend, tööd, leiba annan ja nüüd on ta hobi heas mõttes hobi. Kui tihti te kokku saate proove lausa ideed? Arvestanud siin niimoodi küll mitmeaastaste vahedega, raha on seal ka, tegime ühe aastakümneid tagasi laul, mis talle meeldis, naasis, kui Silvi ära läks, siis me võtsime ette ühe laulu, siis kui 100 neljakümnendat tegime, siis me tegime ühe Priidu laulu, aga spetsiaalset proovi tegemas me nüüd ei ole käinud sõna otseses mõttes. Aga eks elu näitab, ega siis, ega me pole veel püssi päris põõsasse või? No meil ongi. Praegu seesama asi, et ega me tegelikult ütleme mina, riigi Vassiljev, Valdramaid eraldi ütleme, et võib-olla kaudsemalt elatu mägi pillimängust. Meie tänavuse pidime, me mängime erinevates koosseisudes ja tegelikult see ongi medvormis hoidnud. See on ka see, et kui me tuleme Fixi jaoks kokku, no siis meil ei ole ju vaja mitte iseennast, et üles turgutada, vaid vaatama, lihtsalt nüüd ma olen vanad, loen, jalad, lauad ritta ja naudimegi seda, et mida vähem me peame neid lugusid proovima. Uhkem, spontaanne moment laval on. Te olete kokku ja tuleb kohe, no ma ei kujuta ette, mis vana lugu siis tsirkus ja kõik need. Tulevad niimoodi kümneid ja kümneid lugusid, on need kohe vanade lugude, ütleb pealkirja kohe tuleb nooti kade ette võtma. Lugude vormid on pähe kulunud, need on, on laureaat Tsementeerunud, mõnes mõttes on see noh, kas ta on nüüd halb või hea, aga see rutiin tegelikult nii, ütleme suurel laval mind isiklikult Fixi puhul, kui tabab selline korraliku vabaõhulava, hea rutiin, see on niisugune joovastuses. Noh, meil oli laululava eelmise aasta augus, Augustus on jah, see kontsert oli, oli selline tõeline nauding. Ja rokikontsert lõpuks oli igas mõttes professionaalsed inimesed, mina ikka naeran. Kui Priidul juba trummid, aga tuluke silmi tuleb, siis, siis publik läheb lõpuks pööraseks. See käib tänaseni. Aga masin ära käivitub juba siis tuluke tuleb kohe silma, sellepärast et ega siin ju midagi salata ei ole siin vahepeal peale kasvanud, ma ei tea, mitu põlvkonda pillimehi, aga no aga minu jaoks on tykki Vassiljev niikuinii maailma parim ja Eesti vaieldamatult parim kidramängija, sest et me oleme taga nii kaua ühte õhku hinganud ja ma tähendab, mina tunnen teda ja tema tunneb mind ning läbi ja lõhki ja noh, järelikult kuna me nii kaua oleme koos eksisteerinud, siis vastastikune aktsepteerimine, vastastikune, ütleme tegelikult ikkagi austus ja ja lausa armastus on vastastikune. See lihtsalt see tekitabki sellise hea lavatunde. Eelmine aasta laulsid ka veel külalistena Fankid, Karl-Erik, Taukar ja salver. No uhke, et mul on see kõik üles filmitud ja ma võin öelda, et väga hea on see, kes seda tänavu aasta mõtlesin, et mis me seal Augusti seeme helistasin salverile keset, mis sa arvad, et eks tänavast tee koos eelminastega karabaniga osalver oligi rõõmsasti nõus? Karl-Erik Taukar on ka uuesti ja nii, et siis pooleks panime siis pealkirjas kõhest. Jalgpall on parem kui tsirkus. Ehk siis Smilers versus võiks. Laulate igaüks oma laule või segate ka natuke neid laule, et oleks huvitavam. Smilers laulab nüüd oma laule, Koit Toome, unustasin ütlemata ja Figistel oma asja. Aga seda ta ei taha natukene panna Sallerit tsirkust või midagi, saller tõsised. Tegidki jah. 2013. Priit, millal sa laule looma hakkasid, sinna mani laulsid ja mängisid trummi. Noh, julgust välja. Olla mingite mõtetega oli ikkagi siis, kui me esimeses koosseisus kohtusime, Jüri Rosenfeld, iga, kes oli helilooja või noh, ütleme eriloojal minu jaoks niisugune sõna, mida ma ei kasutanud, noh, me olime kõik, kõik, ütleme niuksed lugude tegijad, helilooja Arne Oit oli ilus, aga kui üroosabelt lahkus ansamblist õpingutega, siis oli vaja nagu seda oma loomingulist külge edasi vedada ja minu jaoks arglikult välja pakkuma, noh, on olemas ka need lood olid ka niisugused, nagu nad olid, aga, aga siis avastasime geniaalse laulutekstide kirjutaja Juha sütti näol. Kes julgeb praegu öelda, tsirkuse tekst ei ole rokilaulutekst. See oli niivõrd produktiivne ja muretu aeg, noh, näiteks selle ma mäletan iseendast, et mind kammitisin, mitte mingisugused kahtlused ja kõhklused, aga jah, seda küll, et kui ma poistele seda ideed hakkasin nagu tutvustama, siis oli närv sees küll, mine jama, aga öeldi ka koega, keegi pead silitada. Ozo nunnu. See oli ikka ilus lugu, kõlla tublim. Ei öelda julmalt, vot nii, siit maalt saba maha või see ei kõlba. Aga kõik see, see vastastikku, selline tunnetus tekkis ju ka seoses Igapäevase ninapidi koosolemisega 24 tundi päevas. Ei olnudki seda hirmu, et ma pakuks midagi sellist, mida wiki ei kiidaks heaks. No missugune, Priidu parim laul on läinu. Tal on väga palju ilusaid laule. Ilusaid laule, et kuulajad ka otsige üles ja kuulake seal viksi varasarvas kuul on aeg-ajalt küll ei ole Priidu Jamaica hällilaulud. Töötlesitega tuntud heliloojate laule. Siin ma võin natuke oma saba kergitada, tähtsaks ennast teha, minul oli üks, üks paks selline, laulame, kõik paks laulik, kust sai võetud need lapsepõlvest meelde jäänud ja, ja väga meeldinud soovikontserdis esitatud laulud, niuke Artur Rinne ja viimne Moikaal ja millest sa, Fitzi hitt, mis on siiamaani. Tuulehoog imeilus, lihtne, kolmehäälne, lauluke, ääretult sümpaatne ja nii edasi. Tuulehoog on juba natuke hilisem periood, seal on juba tähendab Riidonal ja jah, selle kohta võib öelda, et ma olen isegi rahul sellega hääldada lindistatud ka niimoodi, et, et siis oli ilusti ilusti lauldud kolmehäälsus ja see ei olnud mitte üleforsseeritud, vaid see oli kaetult ilusa tämbriga oli see koorus saavutatud. Ja nüüd seesama tuulehoog, kõlabki autorid Priit Pihlap ja Johan sütt. Päevade suvekülalised Väino Land ja Priit Pihlap räägivad Fixi parematest lugudest Tipptund, mis on üks salvestus, ma ei tea, mis jumala kaabike jäänud sõbra majas. Priidu instrumentaallugu. Ma ei ole Fixi elus niuke päris võhik. Päris ausalt ma helistasin Viktor Vassiljevi, kelle lugusid on nii, et kui sul, Ülle võimalus on tase, niisugust lugu, instrumentaallugu tipptund. Mis sa ise pead enda parimaks looks? Ega ma tegelikult ühtegi laulu teinud, et mulle ta endale ei meeldiks või ma oleks mingit tellimust täitnud või püüdnud hirmsasti kellelegi meeldida. Need lood olid tõesti kahtlemata väga ausalt tehtud lood. Ma ei oska esile tõsta midagi niisugust, mis grammofon on väga hea, fancy lugu siiamaani Endale mängida, lihtsam ei saa enam üks lugu olla, aga nagu öeldakse praegu, ruum on seal nii hea, et või tolleaegne seal varblane, mida toores pargid meil Fixiga meeldis teha ja see kõlas ja kõlab siiamaani. Kunagi oli meil instrumentaallugu nagu kodukass Pilleriksia ja kadunud peeterli le sätte teinud ja ma pean seda kodusõda, lugu ja tarbib, et Mumaatsen ümber ostetud, siis ükskord võtsin ringi, hakkasin arvudest laskma, kodu, neljahäälne laul, ingliskeeles Kristjan mulle kontorisse külla, kus oma loo, sinu lugu kellasemalt, slaidisõnal, park tagasi inglise keeles pealegi, aga no ne kõik live võtta alguses natuke arglik. Issand kui ilus lugu ilusti kõlab. See oli see selline periood, just, kus meil oligi, sellel samal ajal sai tehtud see tipptund. Aga see kodulugu oli niimoodi, et tahtsin hirmsasti proovida, et kuidas inglise keeles oma loo tegemine kõlaks kui püksi paneks laulma inglise keeles oma loomingut ja noh, tulemus oli päris huvitav. Ma vaheldus natuke selles mõttes. No ma julgen öelda, et kõik hea muusika on alati seotud väikse huumoriga väikse vimkaga kõige tõsisemad lood kuulatada Vastava sealt selle rõõmumisele huumori üles leida ja Fixile on seda väga paljudes lugudes, kui muidu ei saa, siis on mingi väike rõhuvahetus kuskil tehtud. Teadlikult tuleb seal mängides, kui sa nüüd mõtled Toome metsa peale ja Kuldse Trio peale seisva toomemetsa peale, siis ei ole midagi naljakamad terves Eestis, kõik räägivad suurest huumorist. Seise Toomemets ongi tegelikult kõige naljakam, ütlesime toomemetsad, kus see tõde ja kus huumor on, et sa pead oskama. Aga meil oli kõige magusamal ajal yks häälestus nagu pill. Me teadsime seda vokaali sätet teha. Me teadagi teiega kaasa, Evald oli, meil oli tohutu diapasoon, sellepärast et eemalt, kes on siiamaani võimeline laulma veel väga kõrgeid noote ja vanas eas mörisime madalalt kõikaga eemalt lörises, kas siis juba selliseid bassinoote, mida kontserdil tal oli raske laulda, laulis sõrm kõrvas, aga ta laulis selle noodi ära ja noh, ütleme. Meil sulasid käänet tämbrid. Mina olin sellel ajal ikka päris poisikene ja ma olin suuteline ka laulma ikka väga kõrgelt ja sinna tenori tooni ei olnud mul mingi küsimus minna ja see ei olnud nagu selline falset, vaid see oli ka kuidagi nagu miksinguga ja kui Silvi laulis omakorda ja meil Silviga unisoon oli, tämber oli niimoodi, et noh, tihti saadud arusson nüüd üksi või koos või mis ilm oli tohutult hea ja kui me hakkasime lugu arranžeerinud nii-öelda, siis oli ju teada viki kidrariffi peal seisab rokk püsti ja kõik muu tuleb värvida häältega. Sest klahvpilli meil ju ei olnud. Sellel ajal ühtegi korralikku elektroonilist pilli Tatari nimesidki ei teadnud, oli elektriorel Weltmeister, sest sealt ei tulnud tyyp orelit, vaid see oli ikkagi Ida-Saksa Weltmeistriorel ja see langes ära, seetõttu eemalt mängis klaverit, mida ta tegi muidugi suurepäraselt, aga see ei värvinud kogu seda. Fixi spektrit. Tunnus oli ikkagi Vicky, kes juba stuudios mängis kolm korda kidra peale. Seal tekkis niisugune queen siis vokaalisad, laame jõudsimegi kuinini välja, noh paljud ütlevad su elu parim lugu on kuninganna, kuna mina turtsatan pihku, kui väga kriitilised vennad ütelda, see on väga Queeni moodi. Sõnaga poiss, loe pealkirjad, mis see pealkiri tähendab, kas me siis ise ei saanud aru, et kui on muidugi, aga see oli taotlus, see on nüüd see huumor, eks ole, millest me siin enne just väino juttudega esitasime, kuulasime seda Queen'i palju ta tahes või tahtmata, see, see oli meile juba jõukohane tekitada selline Taal, mida ütleme, Queeni puhul tohutult hindasime ja samamoodi see praemmei kidramäng, mis täpselt samamoodi neli korda neli, keda häält on, on peale mängitud, sellest tuleb see selline Queeni kitarr ja Vicky oli seda võimeline kõike järgi tegema ja nii me seda tegime. Võiks olla kunagi klammerdunud sellega, nüüd hakkame kliiniks või nüüd hakkame selleks, et lõpptulemusena fiksika astunud ana rida pidi ja, ja mis on meeldinud, siis on seda tehtud seal tollel hetkel pole keegi küsinud, mis tiirlemisstiil. Nojah, ja seda on samas ka niisama kaua, kui seda süksjon eksisteerinud siin niisama kaua seda seltsile ette heidetud, et kontseptsioon on ja. Ja siis jätad nagu tegema, meil kontseptsioon täna käimas on, tahaks teha, aga kontseptsioon. Mingil ajal olin mina niisuguste intervjuude puhul, kui väga sapiselt küsiti, et noh, et Fixi stiil ja kontseptsioon on, siis ma kaitsesin ennast alati. Ma ütlesin, et Lokomotiv keedee oli Ungari rokkmuusika lipulaev Tabor presser, kes on siiamaani legendaarne klahvimängija orelimängija. Ta ütles, et merestiil on see, mis meil just täna meeldib. Ja täpselt nii nad tegid, sest no Lokomotivi puhul, kes mäletab üldse, need teavad ka selle pundi stiili, ei ole ka võimalik määrata, et sealt võib tulla mida iganes. Kantrit, haad, roki bluusi ja see kõik oli tehtud kiht võrd, hästi. Tehke järgi või makske kinni ja see prindnikas tendentsi oled tähele pannud. Siin ükskord jäin mõtlema, täna öeldakse, bänd esimese hooga seostub solist, siis hakkad mõtlema, kas see bänd, mis meil bändis on, niukesed, biitlid, lapsed on, öeldakse tänud Fixiga, sama asi, et see bändi mõiste on kuidagi hägustunud täna solist ja siis on bänd. Bänd on tegelikult üks tervik, nagu sa enne rääkisid, kes elab koos, sööb koos, hingab koos ja kõik on sama kõvad kujutuse solistki lihtsalt ära korjata. Vassiljev klaasis on juba kahtlane põhikiri, mehi on maailm täis. Printsil oli lauljaid ju päris mitu ei olnud ja sina ainus solist Mina olin seal solist kõige vähem. Ma ei ole elu sees, muidu tahtnud solist olla. Mina olin kõige rohkem oma sõiduvees, kui ma laulsin trummi tagant hääli ja eeslauljateks olid noh, silbist rääkimata, kes on, ütleme täiesti väljaspool aega ja ruumi Eesti mõistes. Aga eriti kui punti tuli Toomemets, kes 76. seitsmendal Ta laulis ikka niimoodi, et seda on ikka praegused rock'i korüfeed, hallipäised öelnud, et vot vot see oli juba midagi. Tore, et sa Vello puhul oligi see, et see kõik, mis ta oma loomingusse, kuidas ta hinge sisse puhus, see oli juba ligilähedane sellele päris muusikat. Nii et siin ma tahaks hirmsasti vaielda igasuguste eesti hokimeestega ja legendaarsete vähem legendaarsete ka, aga siin ma praegu vaidlema No natuke ikka võib, sind ei häirinud, et nüüd Toomemets laulis ja sina olid nagu tema. Keda ei olnud, et nüüd tahaks nüüd ise kogu aeg hirmsasti laulda, point on tõrviks. Lugu. Siiralt, see ei ole mingisugune selline kommenteerimine või eputamine, mina tõepoolest ei ole tahtnud frontnan olla, mul on olnud kogu aeg kõige mõnusam olla trummi taga ja laulda sealt hääli, kui ees toimib see. Ega ma olen väga halb inimene ja väga vastiku iseloomuga ja ma olin seitsmeteistaastane poisike, ära hellitatud ka ja noor ja lootustandev, ma võisin väga halvasti öelda, tähendab, kui mulle seal ikka ees midagi ei meeldinud, siis ma läksin seda ja jultunult, ütlesin ka sulle. Paistvale väita ei öeldud. Ajalugu on sellest vaikinud, aga vaikselt on imbunud välja ikkagi mõjus neile tegelikult positiivselt, et no ma ütleme lihtsalt juhuslikult plähmerdame ka, et see tegelikult oli, oli ikkagi mingi, põhjendas pakku. Tsiteeritud ma tulen nüüd kurva sündmuse juurde, pid ja omaette teema, selles mõttes ka tegevus, magusat valu, vennatavate kodus lasin nõika, kõlab Silviga, kõlab nüüd hakkabki see tõde peale, on tegelikult see Fixi tervik, Silvi oli seal üks osa, suur osa, aga, aga ikkagi üks osa ja tänane koosseis. Evald Raidma, Vicky, sina taanets, et seal tekib see, ütleme siis laiali rahvale kuulajale seesama Fitzi mõiste või tunne, et kui sealt nüüd Eevald hakkab häälega ära minema või siis on Fixi probleem, aga senikaua kui see põhituumik, vot see on see alus. Sinna võib alati liita väga soliste ja veel paremaid soliste, kes Fixiga sobivad. Jumal tänatud, Silvi, nii pikki aastaid meiega oli, neli on meiega pikki aastaid olnud. Meil on nüüd meiega uuesti liitunud küll oma stiilis žanris, aga see Fixi tuumik on kõva, hästi mängib ja ta toimib täna hästi, seda täie julgusega võin kinnitada, kuigi siin ma tean, et võimalike udupilv hõljub ringi rohkemgi. Legendid räägivad vähem, legendid räägivad, aga ärge ärge uskuge, fiks toimib hästi. Ja nüüd on jälle aeg üks laul ära kuulata. Laul ise pole väga aus, aga suhteliselt uus on salvestus küll. Kui te kohe ära ei tundnud, siis väike spikker ka. Meie korras laulavad Vello Toomemets, Evald Raidma, Priit Pihlap ja Karl-Erik Taukar ja siis juba kõik koos. Tore on kuulata, kuidas salvestuse algul Priit Pihlap selgitab Karl-Erik Taukarile, mis lauluga on tegemist. Aga nüüd siis magus valu autorid Priit Pihlap ja Peep Liblik. Alias Lillik oli öelnud, et hea oleks, kui seda laulaks, mass muusikuid, seal lõkkenen sõnum tagasi tulla ja kuna Silvi laulis seda ka kõik see 11 aastat, aga seda külgele jaga Bella ja nihukesed akustiliste rääkida, siis meil jäise silbiga pildistamata. Ja kuna nüüd pärast Silvi minekut esimest korda stuudios üle mitme-mitme aasta, siis me otsustasime, et me teeme selle loo ja teeme ta nüüd niimoodi, et noh, laulamegi siis erinevaid ridu erinevad, näed. Kui sa mu seega ei ole see Ta ei, ta viis, mis tuleb ka juustest nõnda kauge silm heina kui siis. Tal lähema kui seda asu Miski. Üks kaardi. Ja tuult ja ta rami doose. Saanud siiski ta ainus siin kõrvus. See hunt kõlas ja kõlab ka praegu ikkagi hästi, ma ei ta muidugi praeguse 2014. aasta otse Eli puhul sellist garantiid anda, et igal pool, kus püksi kuulete, peaks olema nüüd sajaprotsendiline. Siin võivad kaasa mängida erinevad tegurid, ütleme, meil ei ole enam ammugi sellist igapäevast kontserttegevust, meil ei ole oma biilsed lava. Et meil on kogu aeg teada, et me läheme nii-öelda rutiiniga, et meil on 12 kontserti järjest. Vaat sellest ma tunnen puudust. Selle tõttu ei saa garanteerida, et see praegune stabiilsus oleks säilinud. Aga see, mismoodi fiks kõlas, ütleme meie seal 70.-te lõpus, 80.-te alguses selle roki saundiga olen mina küll väga rahul, ma alles hiljaaegu näitas Hilda tähti, oli saade, kus mängis otse kõik mängisid otse see, mismoodi siks mängis ja laulis. See oli minu jaoks suurepärane. Mehed tiks kestab veel, kuskil salvestasid täitsa sinna päris esimese juurde ma isegi ei oska hetkel minna. Küll ma pean ütlema, et tänases rahvusringhäälingu, Eesti Eesti Raadio ja tee üks suurkuju Hannes Valdma Hannes Valdma, olises Pärnust tulnud ja ta oli Tartus seal praeguse sõjaväeakadeemias oli ju epa nagu teada, seal oli stuudio ja siis olid Eliste, kes siis nagu mingil hetkel meil püüdsid ja esimesed lood Mart Helme ja koormega tegime talvepäev ja terve periaad, need lood on olemas, meil need me tegime, Hannes Valdma, aga samas Eesti raadio stuudios tahaks siis niisuguse suure vene makiga jämede hirmsate koledat asjad. Aga tehtud nad said, Pihlap aegne fiks oli, minu meelest oli Mati helistaja ja Hannes Valdma, kes oli siin, kes meil siis panin, tollel ajal kinnisid nädal aega plaadi tegemiseks, et see oligi tollel ajal niisugune üüber saavutus. Nojaa, aga see plaat oli muidugi ka tegelikult kõige armetum üldse püksi puhul saab olla, sest seda plaadi ma pean ikka saund ütlema, ma ei oska vastet öelda, noh, see kõlab mulle, mitte ei meeldi, ei, siiamaani ei meeldi see, kuidas öelda mängitud on, kokku mängitud, on, tähendab ma näen seal iseendas ainult vigu, kõik need lood on, tempod on vastikult ravilised, poisikese mängitud, aga seal on ka muidugi need, need ikka niisugused kokkumängimise puhul need apsakad, mida produtsent läbi lasi, seal on kitarri puhul on seal mitmed-mitmed, kohad, mis on. Ma Britney kriitiline ei ole selles mõttes et kui me tahame Fixi kritiseerida, et seda ilmselt oskame 80 kõige paremini. Aga ma võtan plaatliku tervikat rajastat kui niisugust lugusid, siis ega meil väga Mis aastast sa räägid? See oli väga Jablast ju, tol ajal oli ta ikka täiesti nagu praegu öeldakse, kõva sõna pillimeestel. Praegult väljusin. Kui vanad te üldse olete? 46-l saastunud? Vot siis on tõesti õiged aasta on juubel, miks me peaksime ise ennast maha, aga mis seal ikka, rahvas ei ole ka maha kandnud teedel. Heino, need, kes meiega. Omas noored olid ja kes meiega kaasa vanaks saanud, need austajad, niikaua kui me oleme laual, sest need saavad kõigest aru ja need saavad ka aru ja annavad võib-olla mõne asja andeks. Täna laulab eesti rahvas täiesti automaat, laadselt algab jaanipäev, ma luban sulle seda jaanipäeva tuleb meil niisugune tunne, et niisugune bänd kolm sajandit tagasi rääkima, kui tuleb tsirkus, ma ei hakka rääkima, kurb hetk, tuleb vana pildiraam ja nii edasi ja nii edasi. Kuidagi see elu on kuidagi nii omaette jälle kuskile kõndima läinud. Kõikide nende lugudega laulab täna minu hämmastuseks on, ma arvan, et ma pole ainuke noored ja vanad ja kõik kop. Pildiraami puhul ma võin küll öelda, et see lugu on lugu, millega ma olen rahul, kuigi ütleme, selle lindistus oli ka nagu ta oli, aga, aga noh, seda praegusel 2014. aastal hinnates, sest noh, mind on lausa, ta on harjutud, et noh, et mis vanamuttide lugu see niisugune noorel poisil pähe tuli. Aga sama hea küll, kellele ta tundus vanamuttide lugu, las ta tundus, samas sain ma kiita Uno Naissoo Kustas kikerpuult, Kikerpill Ameerikast tulnud siis just sõna otseses mõttes, kutsus mu kõrvale, surus käe pihku, ütles poiss, sealt pannud täpselt 10-sse, täpselt niisugune kantrivalitsus peab mõlema, sest meile meeldis sellel hetkel kantrimuusika väga, mitte selline bluugras Johhaga. Vaat just selline kantri kantri-rokk, mida Linda Ronstat oli meil seal silmil suur eeskuju ja seda pildiraami hakkasin mina mõtlema tegelikult nelja peale. See oleks võinud olla ka hoopis mitte valitsus, vaid selline tiks, aga kuna sellel ajal tuli välja rodgers illussill, siis see pööras selle valsi usku. Aga täpselt jah, niipalju kui, kui on kindlasti selle loo vaenlasi, kes ütlevad, et see pole mingi lugu, täpselt niisama palju on selle no hindajaid. Meil on kindlasti rohkem, kes selle selle iva ära tabasid, sest see oli ausalt tehtud lugu. See ei olnud mõeldud mingisuguseks nutulauluks, vaid see oli tollel ajal oli see täpselt selline nägemus nagu Silvi sellele loole. No aga see ei olnudki nutulaul Silvi lauliski seda mõnusalt ja kargel nii, aga sellega on vist päris hea meie saadega. Täna lõpetada, mõtlesin siin mõni päev tagasi, tekkis juures niuke poleemika, nagu ikka tekib, et kas see nüüd on õige, tänud, kas see nüüd on laiali läinud, juba teevad Kambeke ja siis ei tee Kambeke ja, ja jõudsimegi väga naljaka mõtteni. Eesti on teadupärast väike ja pillimehed eriti peavad omale selgeks tegema, et elu on oluliselt pikem kui lapsepõlves tund siin 30 aastat tagasi välja öeldud mingi mõte väljend peab ikka tunnistama, et tuleb elada 50 60 70. eluaastani ja õiged pillimehed mängivad ka siis pilli ja mitte midagi, juhtub. Kas te arvasite, et miks nii kaua kestab? Ma ei arva. Tundub, et ta tõstab, aga, aga mul on seda väga meeldiv ja tohutu õnn on seda konstateerida, et tõesti see fix on, on tegutsemisvõimeline veel vaatamata sellele, et kuuekümned järjest pauguvad ja mina lõpetaks hea naljaga Vanemuise garderoobi ees, istusime sohva peal. Tarmoga kahjuks kadunuke tuli Tallinnast ja ütles, et linna effil oli 30 juubel ja surmtõsiselt arutasime, mis ta nüüd edasi. Teeb. Lavale. No hea küll, noh, võib-olla veel teeb natuke, mis, mis ta nüüd edasi tõsiselt mõtlesite? Nii tõsiselt, kui mina siin istun, liime haruldased, ma juba üle kolme apelsini ära pooled. Tore on saadet naeruga lõpetada. Päevade suvekülaline oli ansambel Fix, keda esindasid meil täna Väino Land ja Priit Pihlap. Mina olen Ülle Karu ja lõpetuseks kõlabki vana pildiraam Kasele. Laulu autorid on Priit Pihlap ja Johansit.