Saates ma olin, kirjelduses on meil täna laual Michael Crichtoni sauruste parksoni, eelmisel aastal ilmunud siis ka eesti keeles Cherassid paak inglise keeles ja stuudios on Jaan Isotamm ja Ain Raitviir. Niisiis täna on kirjanduse teema segatud teaduse, ulme ja futuroloogia teemaga samamoodi väga kauge mineviku probleemidega kuivõrd selline maailm, mis on nüüd loodud tervikuna küll ühes Vaikse ookeani saarel on reaalne tulevikus, kui geenitööstus niivõrd palju edasi areneb. No minu meelest niisuguse asja reaalsuses loomine ikkagi ei ole võimalik. See raamat on bioloogide seisukohalt vaadata mõttes puhas ulme. Ulmekirjandust on juba aastat 20 tagasi nimetatud moodsaks tänapäeva mütoloogiaks. Ja eks ole Saudlust naiste maailma kujutamine kirjanduses oma traditsioonidega, tuletame meelde Arthur Conan Doyle'i kadunud maailma ja opotzevi plutooniat. See on teema, mis on inimesi ikka köitnud. Aga nüüd Sauduste pargies põimub mäesauruste ajastu maailma rekonstrueerimise teema väga tänapäevase nimelt geenitehnoloogia teemaga. Ja omamoodi on see raamat hoiatusromaan ja minu jaoks rohkem inimestest kui Saudusest ja nende kadunud maailmast. Sa ütlesid Ain Raitviir just praegu, et see on siiski liin on alguse saanud mütoloogiast müütidest, inimese vajadusest, jumalate ja kummaliste olendite järele. See läheb tegelikult väga kaugesse aega ikkagi tagasi. Mida sa tooksid, ütleme sajandi algusest, kui testi teades laiemalt arenema hakkas ja rahvusvahelisemalt paralleele sellega Sajandi algusest ei oskaks ma niimoodi praegu mälu järgi midagi tuua aga võib ju minna tõesti antiikmütoloogias tagasi, kus loodi Singse Kimäe. Ja me tuusa kõikvõimalikke mütoloogilise olendeid häid, halbu. See oli omaette maailm. Ja tundub, et inimene on kogu oma teadliku ajaloo jooksul ikkagi ajanud teiste maailma, mis oleks väljaspool tema enda reaalset maailma. Mis sa arvad, miks see nii on olnud? Mis on bioloogiliselt selle alus? No võib-olla tunne, et peale meie maailma kusagil ikka midagi peab olema. Aga no see vanus ei ole siiski ütleksin niivõrd bioloogiline see on pigem psühholoogiline, no võib-olla. Me siin ühiselt siiski saame selle ka ära lahatud. No meil rääkimata hoopis autorist sest autor on praegu maailma bestsellerite nimestikke, üks esimesi kogu aeg kõigi oma teostega. Ja kuigi ta alustas fantastiline lühikese eluloolised andmed on tan sündinud 1009, kaks Chicagos lõpetanud Harvardi antropoloogia meditsiini doktorina ja praegu elab kirjaniku ja filmirežissöör, on Los Angeleses ja kuulsaks sai ta oma esimese teose Andromeeda Tamm. Ma ei tea, kas eesti keele sain, võiks talvisena kasutada Andrews Train 1009 69, nii et ei ole eriti noh, vana fantastika, mis viiekümnendatel juba kujunes Ameerikas välja ja hiljem on ta kirjutanud nii fantastilisi kui detektiivseid teoseid, tema loomelaadi võiks nimetada praegu moodsa sõnaga tehnotriller. Ja peale selle sauruste pargi, muide tema eelis on see, ta peaaegu kõik oma romaanide Kraliseerib. Ja need toovad kaasa veel suurema kasu, mina ei ole seda paaki filmina näinud, aga räägitakse, et see on veel suurem menu kui raamatul oli. Kuigi et siin ma seostaksin Ainiga. Et film kahtlemata Ta lihtsustab ja labastab raamaturaamatusse sellesse samasse põnevasse sauruste pargi kirjeldusse on peidetud teine raamat. Ja teine raamat on hoiatusromaan. Hoiatas oma on selle eest, mis saab maailmast, kui tõesti vastutustundetud ainult oma uudishimu rahuldada tahtvat teadlased ilma mingi traditsioon ilma mingi kontrollita hakkavad maailma ümber kujundama. Ta on kirjutanud, varem kirjutanud arvutimaailmast on romaan, paljastamine, screwdriver. Seal on samuti sauruste park, mina arvan, siin on ainult üksainukene nõks, et kõik on võrdlemisi tõenäoline, täpne ainult, et kuidas geenimaterjal kätte saada ja sauruste oma ja see on see fantastiline moment, sest ülejäänu noh, kui nad juba olemas olid, siis läheb tavaliseks põnevusromaaniks. Aga selle hoiatusliku osa selle on ta pannud ühe oma tegelasi matcolmi matemaatiku kavasse, teoreetiku suhu ja selle monolooge tasuks lugejale eriti tähelepanelikult lugeda, noh, kes ainult seda sündmustiku taga ei aja. Ja tõesti, Malcolmi monoloogid on võib-olla kõige tihedam ja psühholoogiliselt kõige huvitavam ja usutavam osa selles raamatus. Kaoseteooria on ka praegu üks selline moodne asi, millest, et räägitakse, aga kas ta tõestatud on? Meie ajakirjas akadeemia kavatseme igatahes lähemal ajal ühe selle teooria teosse, jumal mängib täringut eestindada, ära avaldada. Aga see seletab palju asjust. Alguses on kohe lineaarsed ja mittelineaarset võrrandid. Ja maailmas on ühiskond on ju ka üks niisugune asi, mis on kahtlemata mittelineaarne igatepidi. Ja siin noh, selgelt võib olla hoiatusromaan, mina lugesin teised kahest hoiatusromaan tervele maailmale ja isegi meie Eestile mingil moel. Siin on ka praegu väga palju teadmatust, ebakompetentsust, vastutustundetust, ainult tänasele päevale elamist ja mis sest välja tuleb, noh, seda me võime näha. Tähendab, sa väidad, et kõige rohkem hoiatab vastutustundetu sees. Jah, sest Malcolmi suu läbi on see ära seletatud, et kui varematel aegadel inimene saavutas mingis asjas meisterlikkuse, siis toimusse ränga ja raske tööga ja koos oskuste ja meisterlikkuse omandas ta ka vastutustunde. Umbes üks lause oli täpselt niimoodi, et, et karatee meister ei hakka enam lihtsalt inimest tapma ühe ainsa käeliigutusest teab, et ta ei tohi seda teha. Aga kui anda noh, neile, kellel ei ole traditsioon ja kellel ei ole seda pikka väljaõpet selja taga anda nende kätte kõik võimalused ja võim. Ja siis, no ma ei tea, mis sellest välja tuleb, see on ka üks omamoodi täringumäng. Noh, ja, ja võib-olla on isegi hea, et see vastutuse moment, Ta on niisuguses bestselleriks saanud kirjandusteoses üles tõstatatud. Sest tegelikult teadusajakirjanduses käib juba aastaid poleemika, missugust vastutust peavad kandma geenitehnoloogid, kes praktikas Keenia manipuleerivad. Ja noh, hiljaaegu ajakirjast näitše lugesin, käib poleemika selle üle, kas on ikka õigus kapsausside tõrjeks lahti lasta geneetiliselt töödeldud bakter, kes kapsaussid, häda tapaks, kuna on oht, et ta võib minna kapsoussidelt üle vabasse loodusesse, seal elavad, tellib ikka röövikuteledes käte nähtamatult, aga hea tuju põhjustada. Vallandataks ahel ja kus see lõpeb, seda ei tea mitte keegi. See omamoodi tulevikku suunatud müstika, aga tegelikuks saanud ahel vallandas omal ajal ju tuumauurimisega ja tuumakasutamise võimalikkus, aga seejärel muidugi kogu arvutimaailm ja selle juhtimine siis nüüd on asi jõudnud tõesti inimese inimese olemasolu. Küsimuseni. Kuni tegemist oli aatomifüüsika või kompuutri tehnikaga, see puudutab ikkagi tehnosfääri. Geenimanipulatsioon tungib juua sisse meie enda biosfääri ja et ilmaasjata vene aja lõpus ei räägitud, et kreml pani väga suuri summasid just sellele samale, mida nemad nimetatigi enne insener Riia ja me võimelised kujutada, milliste inimeste kujundamine loomulikult praegu mingisugune eetika või ma tea, hirm hoiab tagasi läänes ka inimesi kallal ei olevat veel mindud, kuigi on jutt, et ka on juba mindud. Aga mis neil võis silme ees terendada kõige selle juures, see annaks ju võimaluse neid luua, noh, nad kujutavad ette, et see annab neile võimaluse luua selliseid inimesi, keda on võimalik täielikult manipuleerida, valitseda ja totalitarismi alus. Samal ajal siiski geenitehnoloogid väidavad, et nende meetodeid oleks õige kasutada mõnede haiguste raviks kas või suhkruhaiguse raviks. Inimesele taastada insuliini sünteesimisel võime organismis. Võta nüüd kinni, kuskohas siin täpselt jookseb see piir hea ja kurja vahel. Nojah, aga just sama tehnosfäär ja teaduse absoluutne domineerimine. See on ju meile toonud kaaslane, aatomipomm tehti ju ka omal ajal selleks, et saada jagu natsismist, lõpetada teine maailmasõda ja iialgi enam sõdu ei oleks. Ja mis nüüd on, nüüd on meie kõikide öised Kozmaarid ja kõik see on seotud ikkagi sellega, et kuskil võib jälle mõni pomm plahvatada. Raamatu ja filmi võrdlemise juurde ma ei ole ka filmi näinud. Olen juhtunud nägema televisioonist ainult filmi reklaamklipp p siis tundub, et mõnes suhtes on filmil ka voorusi raamatuga võrreldes. Nimelt filmist saab palju öelda Badema elava ettekujutuse Saudustes, kuidas nad välja nägid, kuidas nad liikusid? Tähendab, ma tean, sellest on ühes eestikeelses arvutiajakirjas ka kirjutatud kui hulga inimeste tööd ja kui hulga arvutitunde nõudis sauruste liikumise täpne rekonstrueerimine ja kõik asjatundjad on ütelnud, et tulemus on saadud ikkagi väga usutav. Ja kui see ei ole sama usutavus, mis selle raamatu sees välja tuleb, kui esimene probleem, mis neil tekib, on see, et nad ei tea oma sauruste täpset arvu, sellepärast arvutile on ette antud programm mis peab seostuma selle etteantud arvuga, mitte tegeliku arvuga. Kirjeldused jäid mulle ka usutavad, kuigi ma neid muuseumis vist kunagi olen näinud neid luustike, aga pilte on praegu üldse maailmas paistab mingisugune niuke dinosauruste hullustus lahti minema. Kas see on seotud apokalüptiline, aga sajandi aastatuhande lõpuga või millegi muuga? Ei julge öelda. No ei tea, dinosauruste vaimustus käib lainetena juba aastat 10 minu meelest. Millega sa seletad seda vaimustust, ikka iha millegi uudse, millegi selle järgi, mis ei ole juba vana ja äraleierdatud No ja igapäevane elu on nii rutiinne tee Ameerikasse jälle heaoluühiskonnas see tavaline heaoluga täidetud elu tüütab inimesed, häda. Meie siin peame nägema vaeva endale peatoidus hankimisega nii palju, et meil ei jää lihtsalt aega igatseda sauruste või mõnda muud ulme maailma aga nendel on selleks küllalt jõuda aega. Mulle tundub see asi just natuke meie jaoks võib-olla isegi teistpidi, et et alati jäävad ju inimestele inimkonnale ikkagi need põhiküsimused selle heaoluga seotud ilmselt see, et need põhiküsimused ununevad või kipuvad ununema. Võib-olla just sellise kummalise maailma sissetoomine, oma terviku loomine, uue konteksti ehitamine toob uuesti just sellesama küsimuse, millest me siin oli, ka saate algul jutu vastutuse küsimuse, et seda jälle utreeritult täpselt uuel tasemel tõstatada. Nojah, see on iga ja raamatu eesmärk, nihukesi asju ka, mõtlen kratt on, on sellepärast huvitav, et ta oskab kõndida serva peal piiri peal täpselt üks sammukene edasi ja läheb juba fantastikaga, aga sammukene tagasi ja kõik on, kõik on reaalne, kõik on veel tänapäev. Mis selle piiri peal kõndimist veel iseloomustab, mis missugune on selle piiri peal kõndimisel hukkuda? Noh, mida ma temalt lugenud olen? Andromeeda samm, see on vana asi ja see on bakterite tekkimine, mis hakkavad samuti seal tehnilist maailma hävitama. Aga fantastiline romaan on sfäär. Sfäär kirjeldab vaikse ookeani põhjas leitud ilmselt kosmosest tulnud aparaati, milles arvatakse olevat ka tulnukaid ja ka põhiliselt ma ütleksin, sfäär on psühholoogiline romaan, ta kirjeldab suhteid nende avastajate vahel on jällegi vastandatud teadlasi ja sõjaväelast, teadlasi, kes tahavad ainult oma uudishimu rahuldada sõjaväelasi seekord kellelgi, kellel on jällegi see vastutustunne olemas, et ei tohi seda avada ilma kindlaks tegemata, mis sealt võib välja tulla maailmal ja lõplik vastus jääkidele andmata. Nii nagu selles raamatus ka inimeste saatus ja selle see raamat lõpeb ka ilma lõputa tegelikult. Lõpulause on vist, et me keegi ei lähe siit ära kosta rikast. Muide, minul jäi mulje küll, et see saar asub Atlandi ookeanis Kariibi meres. Kuigi noh, ei kujuta ette seal niisugust saart, need, see tõenäoliselt on autori vaba fantaasia. No niisugune väike fantaasia vili, saared on ju täiesti lubatav seal midagi halba. Sa tuletasid meelde obrutseviot, keda veel. Jaa, kolandhi. Conan Doyle'i ja minul tuli millegipärast meelde doktor Moro saar poes. Ja siis ma hiljaaegu lugesin Harri Harrissoni eedeni lääs, see on samuti sauruste maailmaga. Põhimõtteks on võetud mõte, et saurused ei hävinud selle siiamaale vaieldava katastroofi tõttu jäid alles ja miljonite aastate jooksul lõid oma tsivilisatsiooni. Ainult et see inimene tekkis ka ja siis eni inimeste saurus, tsivilisatsiooni kokkupõrge maa peal. Seal oli ka huvitavalt kirjeldatud, siis tema lasi saurustel areneda täielikult bioloogilise tsivilisatsiooniga, mis ei tundunud näiteks tuld. Ei, seda ma ei ole kahjuks lugenud, aga ma tahaksin natuke teisest küljest nüüd selle asja juurde tulla nimelt seda ideed kirjanduses kasutada, et saurused või teised jooda ja kriidiajastu eluvormid võiksid sälga tänaseni. See ei olegi nii tohutult võimatu. Näiteks möödunud aastal Austraalia teadlased leidsid ühest oma rahvuspargi Esk väga suletud varjatud odosk väga primitiivse okaspuuliigi mille vanuseks hinnatakse 700 miljonit aastat ja mille kõik lähemad sugulased on välja soodunud. Ja see puu, mida nad esialgselt nimetada tavad, vallabi männiks on ju ka Sauduste kaasaeglane tänapäevani see puu on seal säilinud kusagil umbes 40 tüvelise rühmana ja sellest on olnud küllalt, et seda populatsiooni läbi sadade miljonite aastate elus hoida. Muidugi saurused elus püsiksid, peaks kusagil olema ka neid, selline sajapealine kari. Oletusi on küllalt Loch Nessi koletisest peale ja Siberis olevat mingisugune Aafrikas olevat mingisugune kuskil soodes Kongo soodes ja nii edasi. Aga no need on võib-olla müüdid, mis on kestnud peaaegu et inimese tekkimisest peale, mida on kogu aeg täiendatud, kogu aeg lisatud ja ei tea, kui siin isegi lumeinimest ei ole senikaua kinni püütud. Ei need on muidugi müüdid, sest et ükski bioloogiline liik ei saa säilida üksik ise tina või paar lisandina on ikkagi minimaalne populatsiooni suudluseda suudaks paljuneda ja püsida. Muide, üks probleem tekkis mul nojah, selle tema eksperimendi käigus tema kirjeldatud eksperimendi käigus ei tulnud see välja, aga milline võis olla üldse nende sauruste eluiga? Mõtled ühe looma, ühe loomaaia ühe looma eluiga. Seda on tõesti raske hinnata aga ma kujutan ette, et nende kehasuuruse juures see pidi oleme ikka kümneid aastaid kümneid, kui mitte sadu, kui mitte tuhandeid ei tuhandeid mitte organism vabaneb, rakud vananevad. No võrreldav tänapäeval ütleme elevantide teiste suurte loomade eluojaga. Taimed võivad elada tuhandeid aastaid. Mutiku loomne, organism vananeb, vananeb kiiremini. Aga kui nüüd rääkida veel natukene nüüd Sauduste käitumise rekonstrueerimisest, mulle tundub, et mõne looma puhul võib olla näiteks nende Velasse. Traktorite puhul on natukene juurde pandud Nendel röövinstinkti nende väga metsikud käitumislihtsalt. Et seda asja põnevamaks teha. Siin hiljaaegu ballentoloogid tegid küllalt huvitava avastuse. Nimelt on olemas elase traktoritele lähedane hiidsisalik, kellel oli nimeks pandud Ovi räpp toda, kuna arvati, et ta rüüstas teiste hiidsisalike pesi. Aga hiljaaegu leiti tee pesa, mille peal oli Orio täpp, toodi luustik ning pesas mõnedes munadest leiti küllalt välja arenenud looted ja need olid sellesama traktoripojad. Ja tuli välja, et tegemist oli mitte pesa rüüstajaga. Faid oma pesa kaitsva ja seda võib-olla isegi haudu vahid sisaliku. Näitabki kui vähe on materjali, millel tuleb konstrueerida neid pilte ja ma arvan krathonil vähemalt filmi vaatajatele usutavalt. No seal on muidugi Hollywoodi meistrit Kadaga filmi vaatajatele, usutavalt õnnestus tal see maailm esitada. Nojah, aga film on ikkagi, mõtlesin film on lihtsustamine ja isegi labastamine. Raamat ise Craig raamatust ka paar sõna. Tõlge tundub inglise keeles lugenud teda, tõlge tundub olema hea. Kuigi, ühesõnaga mainiksin ära, see on tõlkija poolt kasutatav sõna raal. See, see kordub vahetpidamata ja noh, me teame, et see on ajakirjanike poolt levitatav sõna, mis võitleb kogu aeg vahetpidamata nende kompuutrit kasutajate enda keelepruugiga. Siiamaani ei ole ma ühegi kompuutri asjatundja käest kuuldud selle sõna tarvitamist. Nii et see võiks nagu miinust punktiks panna. Nojah, keel on tõesti elav, dünaamiline, aga ma panin tähele, et tõlkijad olnud laskuses bioloogiliste terminitega seal on ühes lõigus on lootusetult segi aetud valgud nukleiinhape, Pedja ensüümid. Ma ei usu, et see autori viga on seal lihtsalt tõlkija jään natukene raskustesse. Ja niukse pilguga ei osanud. Ja niisugused tehnilised terminid muidugi torkavad. Jäävad keerulised kõik ja kui sa umbes tead, mis asjad nad on, siis ei hakka nüanssiminev. Kuna siin on tegemist klasele kiire väga erakordselt kiire ilmumisega eesti keeles, sest et on just nimelt, sest, et kui on aastaarv 93 ilmumine inglise keeles ja meil 94, siis see on ikka meie tingimustes ikka täiesti uue aja märk. Ja, aga mis on huvitav, on see, et kuivõrd teile tundub, kas see ei ole omamoodi siiski, kui otsida sellist kirjandusriiki nagu noorsookirjandus kasvatavad kirjandus millel peab olema eeskujusid, kangelasi, oma mõtte ja teoga, igasugune kirjandus taha. Kas ei tundu, et see on nii-öelda moderne kasvatav kirjandus? Ei, kahtlemata mitte, siis see teine raamat, millest ma alguses rääkisin, see on nii ära peidetud, et see jääb põnevust taga lugejal täielikult tähele panemata, võibolla laseb isegi need leheküljed mööda, et seal midagi igavad, parem on, huvitav on lugeda sellest, kuidas seal muidugi aineline haigus seal seal põnevusega mõnes kohas üle pakutud ja ilmselt selleks ta kasutabki nendega raktorite erilist kista loomale. Aga seda enam tuleb esile inimese osa inimese mõtleva inimese nii-öelda kohustus ka keerulises olukorras midagi lahendada. Kui on keegi jätnud oma vastutuse või selle loomise käigus vastutusele mõtlemata, siis just see teadlaste rühm, kes tuleb seda vaatama nägema. Nemad satuvad tüüpiliste katastroofi situatsiooni, kui ei ole enam mitte mingit kasu nende teadmistest, nende nende õppimist, mitte midagi, nad peavad lihtsalt inimestena nagu 30000 aastat tagasi koopainimesed ennast enda elusid päästma. Noh, just nimelt ma räägingi, et siin on vaistu, alge, väga tugev, aga see eetiline normistik, mis on inimesel sotsiaalset kaasa antud või tehtud. Et kas ei ole see omamoodi nagu esile tõstetud väärtusena siin. Jah, see on vana võtta ja seda on kasutatud ja muidugi ei ole ka üldse imelik, et see sauruste, pargi finantseerija ja väljamõtleja miljonär Hammond saab, saab oma endale omakestel läbi surma ja õnnetutel peale kaubast nimelt. No ja seal nagu juba klassikalise tragöödia Ei olnud nii et omamoodi ikkagi väga selge ülesehitusega üks lugu, millel on veidike müütilist alget, samas muinasjutuline kude. Muinasjutuline, nojah, kui sa nimetad fantastika muinasjutuks see millegipärast mul on jäänud niisugune mulje, muinasjutud on inimlikumad kui fantastika, kirjand, fantastika püüab inimesest väljapoole minna. Sellistesse kohtadesse on kuulsaid autoreid ja kuulsaid teoseid. Kus inimene üldse mängu ei tule. Kus täielikult püütakse kirjeldada, väljamõeldud maailm on välja mõeldud olevusi? Nojah, muidugi, neile võidakse ka inimlikke omadusi anda. Meile täiesti võõrad ei ole. Vaata, basimovil on. Kuidas see pealkiri oli, mul ei tule jälle Pealkiri meelde, midagi jumalatega oli seotud. Mul ei tule meelde, aga mul tuleb meelde Stanislaw Lemi Solaris, seal. Solaris oli siiski inimestega kontaktis mõtlev ookeanaga. Asimovi selles romaanis oli ainult kirjeldatud elektrilisi olendeid nende oma maailmas, kus mingisuguseid inimesi üldse ei olnud olemaski. Nii et muinasjutt, sellepärast sa nagu ikka ei seostaks muinasjuttu oma, seda vana vormi on öeldud. Et inimesel on väga raske välja mõelda midagi niisugust, mida looduses ei ole. Ja kõige lähemale sellele vastanud võimalusele on jõudnud just maailma tipp fantastid, nad on püüdnud vähemalt seda teha siis põhiline, needsamad Ki määrid ja muud asjad, millest alguses juttu oli, need on ju tegelikult erinevate olemasolevate loomade osadest kokku pandud kujutlused. Aga nüüd me jõuame sinna tasemele, mis on siis ärge, mis te arvate, mida inimesed leiavad ja mis on kirjanduse tase mis jõuab järgmisena kirjandusellu, kirjandus kujudesse. Mis on inimesest väljaspool inimesi huvitab, kuhu on liikumine, kuhu on suund. Tõsi, teoseid on maailmas, kui palju on need ei iialgi bestsellerite, mis kõike sedasama, mida siin väljendav terve raamat on sellest kirjutatud, nii et ta peab olema rüütatud mingisuguse nihukese põnevuse ta ühtlasi oleks ka turukaup ja minev kaup. Mina arvan, et Clayton kirjutab veel palju ja huvitavaid, siis ta ei ole tal parimas loom eas praegu. Ja tema nime me veel kuuleme ja loeme ka eestikeelsetest raamatutest. Kindlasti.