Saates maininud kirjeldused on meil täna Daniel Palgi mälestusteraamat murduvas maailmas. See vaatab perioodi aastast 1916 kuni 1940 Eestis Tartus ja täpsemalt öeldes Eesti kirjanduselus. Saates, mida me lindistame praegu Ain Kaalepi kodus, osalevad võõrustaja võõrustaja ise ja külalistena Eesti Kirjanduse Seltsi juhataja Kaljo Arko ning teadussekretär Mart Velsker. Daniel Palgi oli nimelt pikka aega Eesti Kirjanduse Seltsi sekretäriks kuni seltsi sulgemiseni 1940. aastal. Mis jõudis selts selle aja jooksul teha? Selle seltsi taotluseks algusest peale oli üldine kultuuri arendamine kavatseti juga tegeleda kaunite kunstidega, kuigi kuni seltsi likvideerimis sündinud 1940 sellel alal ei suudetud midagi ära teha. Aga noh, töötasid toimkonnad ajaloo ja koduuurimisi ja, ja geene ja nii edasi. Aga muidugi üldiselt on ju rahva seas laiemalt tead see kirjastustegevus, mis oli eriti kolmekümnendatel aastal ikka Eesti väljaantava kirjanduse kujundamisega väga oluline. Selle kodu-uurimistoimkonna ja ajaloo toimime konnatöö tulemusena ju ilmusid koguteos Eesti maakonnad maakondade kohta nende paksud raamatud, ajaloo toimkond sai kaante vahele panna kolm köidet. Aga banaanid situd oli ta viieköitelise. Tegevus oli üsna lai ja muidugi liikmeskond oli, oli ääretult suur ja avar kuigi aktiivselt tegutsejaid ei olnud ju sadu, neid oli mõnikümmend ja siis nõuab nii, kes need liikmed olid ja on ka tähtis, et täitsa, ütleme seal arstiteaduse professorist või piiskop vist alates just väga palju, kooliõpetajad muidugi, aga ka lõpuks ärksamad koolipoisike, nagu sina seda sel ajal olid. Kas neid neid väga palju ei anna taga, aga üliõpilasi ja, ja, ja maa kui kunagi varem jorbol rõhutanud, et noh, siis nimetati neid tulundustegelasteks tähendad pangadirektorit, kõrgemat panga nikud siis ärimehed, kultuuritahteliste inimeste seltskond oli lai. Sele Taaniel põlgi raamatu puhul on muidugi väga oluline kõik see, millest me siin praegu rääkisime. Eesti Kirjanduse Seltsi arengulugu, aga mulle pakub sealjuures suurt huvi tema enda isiksus. Ma mäletan teda väga hästi juba poisipõlvest peale. Siis ta elas ju Peedul, tema äi puna Viiding ehitas seal maja. Ja seal ta elaski. Ja tema lapsed, minust veidi nooremad tütar, minu õe ja kaaslane, need on mulle hästi tuttavad ja tema enda pisikeses on mulle ka alati väga võimsa mulje. Siis väga vaikne ja väga soliidne inimene, rahulik ja tõsine. Ja kui ma juba nii noor mees olin ja ja juba ka selge oli minu kirjandushuvi ja nii edasi siis tõesti kontakte maa elavaloomulise abikaasaga osis nagu lähedasem kui selle väga vaikse reserveeritud Daniel Palgi endaga. Aga mulle tundub, et Eesti sisemisi seltsis oli ta täiesti õige mees sest selle vana vabariigi aegsed kirjanduslikud liikumised olid ju väga mitmes ostetud, seal olid oma generatsioonide vahelised vastuolud ja ütleme siin uues eesti ja jaa, kiuru generatsioon oli nagu õel pool, selle vastu tekkis mingisugune reaktsioon selle väga segase küll aga, aga siiski igatahes selle vastu nagu ülesaast tuua meeleolu kajastaja orbiidi näol, kus ka Daniel Palgi oli kaasas aga mitte mitte, ütleme jälle nii käremeelselt nagu nagu tema kaashordiitlane Sütiste, kõnelemata sellest väga kategoorilisest Oskar Loorits, Metsast, kes kõigile, aga kus vähegi võitmapikuli pähe tõmbas. Tema oli juht ja vaikne ja mõõdukas juhte, paras kompromisside tegija, nii et lõpuks Eesti Kirjanduse Seltsi, nagu juht kolmikuks, oli esimees Tuglas, selle vana generatsiooni nii-öelda esteetilise esindaja. Ja siis need kaks meest, Daniel Palgi, ütleme, orbiidi generatsiooni esindaja. Realism contra polism nii-öelda kui väga lihtsustada või ja siis seal kuskil vahel pal August Annist kes ei olnud see päris orbiitlane, aga alguses ka nagu kaasa, nõnda jah, aga kellel oli ka oma koht, kes oli jällegi moodi mees, aga need kolmekesi töötasid suurepärase meeskonnana, sealjuures nad ei kakelnud omavahel kuigi tõepoolest, igaüks oli täiesti täiesti oma nägu. See vaiksel viisil kompromissi või sünteesi looja oli just nimelt see mõõdukas ja tõsine ja väärikas Daniel Palgi. Ja kui neist mälestustest rääkida, siis on just nõele väga iseloomulik püüdnud olla igati objektiivne, kui tal näiteks on mingisugused kirjandusalased eriarvamusi ühe või teise inimesega, siis need ei jõua palgihinnangutes nende erimeelsused neid küll päris maha tema eelist näiteks sellele Healistlikule suunale võtamegi pärasel ka need kiviga asunikud jõllustavalt, millest kirjandus, lõbu tegelikult nii väga just ei hooli sellega seoses tõde ja õigus ja pööre sinna realismi romaani prevaleerimise suunas, selles ei suutnud ta muidugi väga tunnustavalt, aga väga muidugi ta ei ole sugugi kunagi ei ole ta kitsalt erapoolik, ta ei kanna isiklik, kesse suhetes ülaülene erimeelsusi ja näiteks ka Friedebert Tuglase juttudes Daniel Palgi on tegelikult vägagi respekteeriv. Jah, jah, kusagilt sügavalt Haindub siiski kriitika ja muidugi seda küll, aga ta tasa tähendab selle ära just selle inimliku poolega. Mäletate ja seal on juttu sellest, kuidas Tuglas käib orbiitlastega vestlemas ja jääb oma seisukohtade juurde, aga kõik lõppeb kuidagi sõbralikult ja muheda niisuguse olekuga ja jääb mingi suurt tüli, ega ega rusikatega vehklemist ei tekigi kusjuures, aga suitsu ka läksid ju suhted hoopis termosuid siis seda ja seda ja. Ja siis Semperi poolmärgita irooniliselt, Tsemperit ei julgetud riiki rünnata, tema käes on väga Kuigi Semper oleks pidanud Jüre esteet-ide hulgas olema just eriti silma paistnud selle, kellel ei tule ise kohther võis olla 47 48 Tartu Kirjanike Liidust, kus oli ka selliseid koosolekuid, millest tudengid võisid osa võtta ühel koosolekul Erni hiir väga kurjalt astus välja Daniel Palgi vastu kui karvane lara sorbiitlased, aga nimelt, et miks tema Ta osa nõukogude kultuuri loomisest, miks ta on vait, miks ta ei tee midagi. Ja noh, perekonnatuttav ma teatasin koheselt, Nathaniel pajukile ka, et näed teid seal kritiseerisid palgi muutes võrdlemisi rahutuks selle pääle nendest nendel aastatel ka sellelaadiline kriitika oli juba võis olla ohtlik, aga õnneks ta jäeti siiski rahule, ta sai seal ülikoolis, seal aspirantuuri juhendajana võiks kohapeal ikkagi töötada ja ja alguses oli ta isegi keele ja Kirjanduse Instituudi direktor. Aga lühikest aega siiski leiti, et aasia õige mees selle koha peal selle koha peal ei ole, nii et ta oli üsna tagasi tõmbunud, aga talle ei saadud keeta, heita mingisuguseid noh, aktiivsed poliitilisi tegusid eelmisest ajastust, sest ta oli tõesti tegelenud ainult kultuuri ja kirjandusega täiesti apoliitiline, nii-öelda. Nii et ta ei puutunud lihtsalt ette. Ta ei olnud isegi ühegi üliõpilasorganisatsiooni liige, nojah, oli ju periood noh, EV-s oli alati kahtlane, Veljesto hakati hirmsasti taga kiusama sõjajärgsetel aastatel, ta ei olnud ka Veljesto liige, nagu filoloogid oleksid. Või sagedad. Miks te seda olid nii et ühesõnaga puudus nagu kuriteo koosseise, isiklikke vaenlasi tal kahtlemata ei olnudki, sest ta oli vaikne ja soliidne inimene juba poole ja pääses halbade ta iseloom. Aga jumal hoidku selle käsikirja kili. Vaat seda ma imesta. Ühesõnaga oli ta täiesti selge, et see ei, seda see nõukogude okupatsioon igavesti ja tuleb aeg, kus seda käsikirja saab avaldada, jälle? Täiesti vankumatu ja oli muidu ei oleks muidu muidugi seda ta on kirjutanud täiesti täiesti julgelt ja siiralt, teatud aastatel oleks võinud selle Eesti seal kirjutab ja viimastel aastatel võib-olla tööd ehk enam mitte, aga igatahes see on juba kirjutatud, ikka hakatud kirjutama sel ajal, kui seda kirjutada oli väga riskantne. Kuuel selle sellega. 24, see oli kõige hullem aeg. Jaa jaa. Aga mis puutub Daniel Palgi ja Annisti suhetesse, siis mulle tundub, et selle teema lahtikirjutamisest on natuke palgi hoidunud. Sest nad ikkagi konkureerisid mõlemad üheskoos RKASi teadusliku sekretäri kohale. Ja nüüd sellest sellest Kurentsist sellest suhtest, mis ta Laanestiga tekkis, ta libiseb nagu kergelt üle. Jah, mulle tundub, et nende temperament või kuidas öelda oli, oli väga erinev, et need ei olnud mehed, kellest oleks kunagisi olnud sõpru. Et no ma arvan, et see jaan, siiras Jon kiilas Ardiga, nad ei teadnud seda, see jäi neil teadma, kas tõest ja seda ma tean, Annistiga oli sellest juttu. Ah tõesti, tähendab, see on teada rahvale, et Jaan siirase nime all ilmus Soomes siis. Ja kui meil oli opositsioon, üks ülevaade 40. 41. aasta sündmustest ja see Leonnist isegi seal jah, miskit kirjutada, aga siis ei tulnud välja. Ah, see ei tulnud ja ma arvasin, et see tuli. Olin koormus ja, ja niiviisi see õnnis tõepoolest see ei tulnud välja kõik tema hõimutegevus ja nigunii suhted poliitiliste ringkondadega ja seal jätkus küll ja küll, mille eest istuma panna. Aga tõesti põlgi palgipoliitiline maailmavaade oli täiesti rahulik, rahvuslik, eks ole. Tunnustav, aga ta ei tegelenud poliitikaga konkreetselt, tema ala oli kultuur ja kirjandus ja mingid teipoliitikaga ei olnud tal iialgi pistmist, nii et ei olnud alustada kapita vastu, luues tasandus siis kui Annist sai kaante vahele oma doktoriväitekirja ja selle edukalt kaitses ja ja ega ju nendel niisugust isiklikku otsest isiklikku tüli ilmselt kunagi olnudki, see on ainult konkureerimine. Ja. Mulle tundub, et ega tookord konkureeriti alati, aga meil nüüd viimasel avaid, noh jah, nõukogude ajal oli ju nii, et kes alla jäi, see pidi see oli kuidagi halb, vaid niimoodi aus võistlus. Aus võistlus võib ju ka olla, nii et sõbrad võistlevad omavahel isegi, aga muidugi nii nagu Ain ütles ka nende temperament muidugi. Muidugi, nüüd, kui vaadata seda kõige pikemat lõikumida palgi Annistist on kirja pannud, siis seal on kaks niisugust anekdootlik lugu, mis kerge kerge iroonilise varjundi kogu Annisti tegevusele annavad. Kuivõrd nüüd midagi muud olulist olulist andistiga seoses ei ole eriti lisa. Aga mulle tundub, et üldse nende mälestust üks suur väärtusi on selliste portreede loomine Eesti kultuuritegelastest ja mingi iseloomulikku detaili või detailide abil antakse siis edasi ühe või teise inimese. Loomujooned ja tema tegevuse tähtsuse koht kultuuris. Ja see on üldse väga tore minu meelest, kui mõnel meie kultuuri suurmehel, kui nüüd seda terminit tarvitada on ka naljakaid külgi olemas ja teeb ta kuidagi inimlikult armsaks onnistil või vägagi palju naljakaid jooni, elu läheb, aga see ei vähenda sugugi tema väga auväärset osa Eesti kultuuriloos, et olla just deeply kuidagi armsamaks lähedasemaks isegi. Ja noh, siin on ka teisi portreesid, näiteks. Valmar Adams ist saame ühte, ühte ja teist vägagi imelikku teada, mis nii üldiselt on ju teada olnud need veidrad jooned Valmar Adamsi eluloos, mida siiamaani nagu registreeritud ei, ei ole aga mille, mis on täiesti vajalikud, kasvõi tema, selle kummalise romaani Est taastub ellu mõistmiseks mida see on kuidagi kummaliselt ülehinnatud ja Adamsi on võrreldud isegi küll tontega, küll poolt, iga, mis on päris veider. Võrdlejaid paigutab juba koomilise valguse Aadapsilongaa oma suured teened Eesti kultuuriloos. Samal ajal oli ta vägagi imelik mees ja miks mitte sellest rääkida. Vot see-eest astub ellu oli ka üks raamat, millele mina mõtlesin sellepärast et, et selle mõju oli siiski see in seal küllaltki suur. Ja seda ma imestan, aga minule erakordselt Totteri peos ja, ja aga saadav, see on minu meelest väga huvitav luuletaja, aga see proosateos lihtsalt tema tema enda väga vastuolulist ja kummalist karakteri valgustab. Ja see on kõik, mingit muud tähtsust tal ei ole. Ja palgilt mees see tuge kasvõi selleks hinnanguks. Mulle tundubki, et kuigi see nüüd tänasest läheb natuke kõrvale teemast, aga vahepeal tekkis niisugune Valmoraadamsist seda, seda paisutati, see oli. Oli midagi eriti paha, aga ta oli niisugune hetke sünni dishetke laps siis oli meil vaja lihtsalt sel hetkel uudist, siis oli nagu noh, oli meil kuna või niiviisi ning mõni aasta tagasi vaja neid. Vabadussõja mälestussambaid, mille kunstiline väärtus suuremas osas on null, oli vaja neid lasta uuesti üles panna, võime midagi taolist, ma kujutan ette, et igal ajamomendil peab midagi juhtuma. Et see nüüd kultuuriringkond rahuldaks või midagi. On vaja sündmusi, sündmusi laadasime, idee aluseks on lihtsalt see, et ta oli väga haritud ja väga palju lugenud ja ja selliseid inimesi oli meil väga-väga vana, kes tõesti oskab kõik euroopa keel ja, ja palju lugenud. Loomulikult paistis ta sellega silma ja vääris ka sel momendil austust kalda peale, selle imelik oli täiesti ja. Aga muidugi sellised keerulised isiksused, kultuurilist tekitavat retseptsioonis häireid kahes suunas, samas on näiteks Valmar Adamsi puhul just tema isiksuse eriomadused mõjutanud, mõnikord mulle tundub tema luule halvustamist ja, ja tema hoopiski väljatõrjumist kultuuripildist, aga näiteks Daniel Palgi puhul ma tahan loota, et et selliseid häireid need ei teki isiksust, tuleb päris kenasti siit mälestustest välja ja ja tema töö olulisus on ilmselt selge ilma selletagi ning niisuguse vastuolusid. Et ta ei ole enda ümber tekitanud, pigem ta on ikka olnud lepitaja, erinevate vaadete siduja. Praegu tekkis niisugune mõte ja ma ei tea, palju see väärt on. Mõni eesti kirjanduslootundja võiks korrigeerida ehk et kas ei olnud palgile lähedane karakter, see Eesti Kirjanduse Seltsi asutaja Jõgeval kes oli ka vaikne, tõsine tööinimene ja, ja kuigi ta oli isegi tsaariajal kunagi tsensor, aga katsensorina ähvarium, soliidne ja korrektne kuritarvitanud oma võimu. Ja, ja sealjuures ta ei olnud, ei suur teadlane ei olnud ka suur kirjanik, mõlemate on harrastanud, aga tema teene oli, et ta pani käima selle Eesti Kirjanduse Seltsi ka ajakirja Eesti kirjandus ja siis jäi nagu edasisest kultuuriprotsessist, nagu veidi kõrvale jäi tagaplaanile, aga, aga sel hetkel suurepäraselt täitis oma osa, äkki kõlbab see võrdlus? Vist oli see nii üllatav minule mulle emaile täiesti elaga aegumisele mõtte peale, mis teie ise, aga mõtteks on ühesõnaga see, et igasugune rahvuslik ettevõte vajab alati niisugust tõsist vaikset töö tegijast. Ja ja, ja igal pool ka Postimehel Jaan Tõnissoni ringkonnas on leida vaikset tööriori. Jürgenstein siis Pätsi teataja ja liust ja igal pool on neid neid olnud, et on üks niisugune juht, kes silma paistab. Ja, ja siis selle kõrval väga tähtsad need mehed, kes tööd teevad, palgist ei oleks iialgi saanud seda säravat juhtige, võimsaid kõnesid ja nii edasi, aga just tõsine, tõsine töötegija ja, ja sealjuures tark töö tegija oli, ületab väga tark. Aga samas selles raamatus tuleb ikkagi vaadata, et Daniel pargi mingis mõttes nii nagu seletab iseennast ja teistpidi võiks vaadata, mingit kinkida tahab endast anda, kuivõrd objektiivne seal või mida ta ei taha endast anda. Seal on väga huvitav alguses, kuidas ta selle õigustab, kuidas ta õigustab oma mälestuste kirjutamist selle kohta, näiteks minu väitis, et mälestused. Ma ei taha ennast tähtsaks teha, tähendab, tal on kogu aeg avalikkuse suhtes mingi tõrju hirmunud hoiak minu arvates sellega, et ta kardab, et kui ta ise ette astub, et sisend enda tõstmine ootab nagu mingit objektiivset või jumaliku isegi otsust Jah, me ühel pool oleks nagu Tuglas Tõustes ka reisikirjadest, kus te iseendast räägib ja on andnud endast teatud pildi ja, ja väga teadlikult. Vette on nagu võimalik eraldada härrasFriedebert, Mihkelson, kellest me vähe teame, ja Friedebert Tuglas, kes on selle endise Friedebert Mihkelsoni lood. Ja, ja, ja see on nagu määratav. Igla paljud probleemid jäävad Tuglase mälestustes lahendamata. Kas või see, kellesse sa armunud pidid juba kellessegi armunud olema, ei räägi isegi sellest, et ta kunagi abiellunud on Jänedal kuskil seda polgiga, märgib ära, abiellus Nendel aastatel ja nii edasi. Ja, ja sellepärast palgi on nagu seda märganud ja, ja temal ei ole meeldinud see Tuglase enesekujundus ja tema kui realistliku kirjanduse pooldaja. Tema arvab, et tal on võimalik endast anda see tõesti see objektiivne tõde, aga loomulikult on ka tema andnud enda sellisena, nagu ta seda tahaks olla. Ennast ise kujutavaid, nagu talle näib, ei saa olla, et ta on, aga nii palju, kui mina teda nii poisipõlvest mäletan. Ta on täpselt see matult, kuuled, ajate isegi kui kui ma seda loen, ma usun, ma usun neid mälestusi täiesti usun. Ja, ja ma usun, et ta oligi loomu poolest tagasihoidlik inimene. Aga ta teadis väga hästi, et tal on üht-teist teada, mis Eesti kultuuriloos on vajalik säilitada, mis tuleb lihtsalt üles märkida. Ta kirjutas oma mälestused minu meelest. Mitte selleks, et endast kujundada mingisugust figuur Eesti kultuurikirjandusloos vaid selleks, et säilitada teatud informatsiooni kohusetundest. Niiviisi, ma arvan. Tundub küll ja ma arvan, et kui vaadata seda raamatut ka selle pilguga, et kas tulevad välja Daniel Palgi oma elu, murdekohad või sellised selginemise kohad, siis mina pean oluliseks väga aastal 1923 siis ta oli 24 aastane, kui ta läks esimest korda Postimehe toimetusse ja mõtlesin, et tema hakkab nüüd ajakirjanikuks. Ja see on väga ilusasti poolel leheküljel, kuidas ta sellega toime ei tulnud. Kuidas ta taganes katse teise-kolmandaga, kuidas ta lõpuks ütles oma nina, toppimine teiste asjadesse, see jäägu teiste hooleks. See video ja siis aga nüüd veel üks aspekt. Daniel Palgi on ju ka ilukirjanduslikke katsetusi teinud ja, ja see tema kui kirjanik on siit kadunud, ta kirjutab väga head ilmekat jahil, aga kõik need väikesed portree viljeedid ja ja need on täiesti heale ilukirjanduslikult asemele antud, temast oleks võinud saada ka kirjanik, ei ole mingisugust kahtlevalt. Ta vaatabki, mina arvan, just ennast kui kirjanduslikku tegelast ta vaatab oma elule kui ühele arenguromaanile ja ta siis vaatab, kuidas tegelema hakkama saanud. Ja kas see lõpp, kuidas ta lõpetab tegelikult just Eesti Kirjanduse Seltsi likvideerimisega, see jätab väga lahtiseks kõik teedi otsad. Nojah, aga sealjuures on see ikkagi tema jaoks on see ikkagi tõde, see ei ole mitte väljamõeldis, ei ole mitte tõekujundamine ikkagi tõde ise, sest tema kui realistliku kirjanduse pooldaja arvab, et et ilukirjanduslikus vormis on võimalik anda objektiivset tõtt edasi. Milles mina natuke küll kahtlane, aga tema on see taust mulle ja see on väga tore. Ei, ei. See, see lugedes jääb kindel veendumus, et, et see on ausalt, kirjutad. Ja see tõe küsimus ongi ehk see kustkaudu võiks avada seda, seda, miks Daniel Palgi ikka ikkagi viiekümnendatel aastatel, et seda raamatut kirjutama hakkas sest see tõde on vajanud tema jaoks talletamist aia ajast ja oludest sõltumatu. Sellest, mis kunagi on toimunud ja mis juhtmõtted on tegevust kandnud see, see on kindlasti talle tähtis olnud. Nii et järjekindlusele tõe tagaajamisel on kahtlemata olemas. Ja kui teilt nüüd küsida Eesti Kirjanduse Seltsi tänapäeva seisund nüüd uut algust, sellepärast et Kaljo Villak kontsega seltsi esimees, nüüdne esimees Mart Velsker on teadussekretär, siis sama töö jätkaja, mis tegi Daniel Palgi. Ain Kaalep on seltsi tegevliige. Vabandust siis, see tähendab seda, et ma ei tea, kas ta nüüd Daniel Palgi on kirja pannud, tarmudi, aga, aga mingi suurem tähendus sellel raamatul on ka Eesti Kirjanduse Seltsi jaoks. Noh, juba mahult ma vaatasin, kui ma tahan läbi lugenud ja veel lehitsenud üle poole kogu sellest raamatust tonni, õieti kirjutatud eesti kirjandusseltsist Sellise üksi Kasiaalikkusega ja asjalike hinnangutega, et et see on ajalooline uurimus Kaaven peale kõige muu peale. Nii et see on meile, seltsile on see muidugi väga kasulik seltsi liikmed peaksid kõik selle Daniel parki raamatuga tutvuma ja ma ma kaldun soovima, et ka meie kultuurijuhid ja isegi riigi juhtivad poliitikud peaksid seda hoolega lugema, et siis selgub, millised olid seltsi ülesanded Eesti vabariigi ajal kuni 40. aastani ja millised olid taotlused. Daniel Palgi ju korduvalt rõhutab, et see ja see ettevõtmine jäi jällegi jah, uute olude ja sõja või, või 40. aasta sündmuste tõttu lõpetamata või isegi alustamata, oli isegi mõte seal hetki ja geograafiataimkond maateaduste toimkond luua ja nii edasi hakata jällegi eestimaad uurima, sest põhikirja Eesti kirjandusseltsi põhikirjas on öeldud, et et selts tegeleb kõigi nende aladega, mis käsitlevad Eesti maad ja rahvast. Ja mulle kui praegusele teadussekretärile on väga huvitav jälgida seda, kuidas selts kolmekümnendatel aastatel funktsioneeris ja kahtlemata on sellest ka väga palju õppida. On võimalik aru saada, millised eeldused on vajalikud edukaks tegevuseks ühel või teisel alal ja millised organiseerimisraskused, milliste võtetega on võimalik kõige paremini ületada. Kahtlemata praegu on teadusliku sekretäri ülesanded natukene teistsugused kui Taaniel palkija Daniel Palgi. Väga suur töö Eesti Kirjanduse seltsis on olnud seltsi väljaannete toimetamine. Praegu rahaliste rahalised võimalused. Eriti palju väljaandeid seltsile ei luba. Eesti Kirjanduse Seltsi uusaastaraamat on küll olemas kuid samas on nüüd büroo puudumise tõttu jälle lisandunud neid ülesandeid, mida näiteks kunagisi täitis büroo juhataja Herman Evert. Ja kahtlemata on see seega õpetlik seltsi tegevuse jaoks. Raamatu raamatust endast võiks veel. Niipalju öelda, et iseendast on tore, et Loomingu Raamatukogu on selle välja andnud, kuigi kuskile tiraaži märgitud oletan ma siiski, et ta peaks olema veidi suuremast iraažis. Kui meil raamatuid saavad saavad ilmuma. Aga ta on juba ära müüdud ja väga Aga tõesti, see on tõesti tore. Jaa, muidugi teos ise oleks väärinud ilusamat väljaannet, head paberit ja ja tingimata ka palju pilte, sest palgid ja perekonnas on kahtlemata säilinud pildimaterjali, mida oleks väga huvitav sellele lisada. Et võib-olla kunagi tulevikus kume jõukamaks saame, anname veel teadma teise, teise trüki ja ja kuhu võiks liita veel Boldi teisigi memuaar hilisi kirjutisi, need on ilmunud Dior Keeles ja Kirjanduses jaamingus 200 loomine. Ja need kõik kokku, et kunagi kumeni jõukaks seome, üks niisugune toekas köide Taaniel palgist koos koos siis paljud piltidega esialgu noh, vahelised nagu me oleme, väga tore, seegi on välja antud järelsõna oleks võinud natuke pikem aiva jah, oleks väärinud küll pikemate ja aga noh, kõik oluline on seal siiski siiski öeldud ja kõige olulisema ütleb lõppude lõpuks ikkagi Daniel Palgi ise.