Tere, Lembit Eelmäe. Tere. Ma teeksin alustuseks saatele sellise hästi enesekeskse sissejuhatuse, mis peaks seletama seda, miks me sinuga sinatame, kuigi meie vanusevahe on täpselt 50 aastat. Ja see esimene põhjus on see, oleme pikka aega elanud ühes majas ühes trepikojas. Ja kui mina läksin Tallinnasse, vedas raadiorysi sisseastumiskatsetele. Ma ei tea, kas sa seda mäletad, mäletan, siis ma pidin esitama ühe luuletuse seal ja kuna ma tahtsin seda kellelegi, seda ma ei teadnud, kellele ma võtsin julguse kokku, esitasin selle sulle muidugi, sest me olime ikkagi lähedased ja teadsime, tundsime. Loomulik, minu arust kolmas või teine põhjus, mis on võib-olla kõige nagu olulisem on see, et minu jaoks oled sa rajal olnud olemas, kui on ka Eesti teater, et sa oled kogu aeg olnud olemas ja minu esimene mälestus, üks esimesi teleteatri mälestusi on kauka jumalast, kus olid Mogri, Märt ja ütlesid niimoodi, et ah teie sete korpe, mul pole raha, korpe süüa. Jah, oli küll selline tekst ja, ja siin süüakse korpe, mina, Saagorpaci ja minul ei ole seda rahaga süüakse korpe. Aga võiksid sa nagu jätkata nagu selle tekstiga, et on sa peas seal. Rahustab hindate Ärgemi kuri nüüd olge ja et me tegime ja ise siin ja siis ma võtan viinapudeli lahti ja, ja pakun siis pojale viinaga. Tule võta viinaga. Ja, ja paarikese karsklaseks siis otsustanud hakata ja. Mina ei joo, ma ei võta viina. Mulle, mis mees, sina joo, sina, mina võin võtta, mina võtan teda. Ja siis ma hakkasin seda viinapudelit lahti tegema ja mulluniks teks märgil seal sees viled, kahvel, tao või mis siis, kui karbid on juba lauale? Mina lahendasin nii muli, ma ei, ma ei tea, et ma selle kahvliga teen viinapudeli lahti, seda korki sealt võtan pealt niimoodi või? Ei ole nende karpide jaoks ja siis ma tegin mõngatu, uuristasin seda viinapudelit lahti, seda kurki, ega ta oli enne ka niimoodi kasutuses olnud ja see kurk oli pudeda ja läbi torgitud. Kurk tuli, pealmine osa, mis pudelist väljasse tuli maha jäi pudelikaelaga, aga ühetasaseks pudelikaelas oli paar sentimeetrit korki veel sees. Kuidagi kätte ei saanud. Ja kahvli tagumine pool selleks äkki jämedaks sellega ma ei saanud midagi teha. Ja ja kuidagi aeg läheb laval, on see sekund, on selline, et tundub nagu igavikku, no ma ei tea. Ja siis ma mõtlesin, et no mehed löövad pudelilt korgi ära, müriaad käega, niimoodi. Puraka panime esimese põrakad, see pudel läks puruks käte vahel. See läks katki, komitee nii modidzee, pudeli osa, mis mul käes oli, see jäi nagu, kui aga siis pealmine poole ja, ja killud välja sealt suured. Ma ise mõtlesin, jumal hoidis mind, et ma ei purustanud oma veresooni. Soonile sellega ei lõiganud ja, ja siis sealt lollidest tegin, rippasid seda viimaselt, katkes pudelist. Ja kadunud Leida laius oli näinud etendust pealt, see oli Draamateatri etendus külalisetendusel veel oli näinud pealt, et issand jumal, et mis nüüd juhtus, viibi kuidas. Ja siis, kui tuli see ettepanek seal. Sellega aga su käed jäid terveks ja homme sa saad 80 aastat vanaks. Sa oled olnud üle 50 aasta teatris, näitleja, mis asi see on, mis on sind teatris hoidnud? Homme on tõesti 80 ja mu ema oli 40 23. septembril sai 40, mina sündisin 26. sünnipäeva, kingituseks oli küllalt aastaid, siis juba õppisin Oldre algkoolis, Oldre on seal Valga maaliks, praegune külaseisuses aga Helme kallal nädal omaette vald, Algkool Tõrva keskkool. Ja pärast seda siis üks aasta arstiteaduskonnas isa tahtel õppisid ja siis ma seal isand, hakkama keemiatega keemiad, rasked reaalained ja maapoiss tuliselt metsade vahel natuke naiivne ja ja mis ilge sõja. Valisin teadmikust, tead, kõrgkooli astujatele, oli teatri Eesti, Eesti, mitte Eesti NSV vad imelik. Selline ameti, Eesti riiklik teatriinstituut. Ma tahtsin, et sisseastumistingimused, läbiained, seal ei olnud reaalaineid või midagi. Vaat et sinna ma lähen. Mul oli selline kunstilembene esineda tahtmiselembene onu, ema, vend, üks, millest sai tema piismit. Lapsi laulma ja esinema ja küla peal selline noh, küla Sagana esinenud esinemine. Vaata ja sealt ja siis läksin teatrikooli 47. mulle istus, kõik oli uudne, kõik oli tore ja kõik raske ka mulle. Muidugi. Ma olin kinnine. Loen siia vahele ühe katkendi ja see on ühest artiklist ajalehest sirp ja vasar. Ja seal on kirjutatud täpselt 30 aastat tagasi ja see kirjutaja nimetab ennast kolleegiks. Nii, ja ta kirjutab niimoodi, et just sellest ajast, kui sa olid Eesti riiklikus teatriinstituudis ta kirjutab, et kõik ained läksid nagu kenasti. Lähed kippus tegema ainult põhiaine näitlejameisterlikkus ja ei leidnud endale Poleks, nagu julenud end avaldada. Sisekujutised olid haaravad läbi tuntud ja tunnetatud, aga välja tuli vähevõitu. Eneseteostus, tahe muutus laval kohmakaks, ülipüüdlikkus kombiks ja veel lisada, et ainus oli vaid Priit Põldroos, kes sinusse uskus. Sind teades ja sind näinud olles on see hästi huvitav, et sina, kes sa oled nagu väga orgaaniline olid väheütlev ja krampis. Ja see võis olla küll, see on õige, muide. Vaata, ma ei julgenud nagu ennast avaldada, tagasihoidlik ja siis hästi teha tahtmine, mesi on üks halb asi, loomulikust oli nagu vähe ja kindlasti minu isikuomadused ka ma arvan, näitlejal peab olema natukene heas mõttes agressiivsust, huligaansuste ekspressiivsust ja kõike niimoodi, et oleks huvitav materjal millegi mina kunstina, minu keha ja ja mind siis ikka olemas kõik, et isegi hoitud, see oli liiga liiga eetiline oli see. Ja see oli kodust kaasa. Isa Ta oli väga selline eetiline ja moraalne mees ja usklik inimene ja kõik kokku, see mõjutas ka meie lapsepõlve ja kujunemist. Ja siis ma nii noh, oli mingi, ma ei hakanud nagu silma, vot mõnel ei olegi vaja midagi teha, ta on selline nii sündinud näitleja, see on juba selline kõrgem kategooria, neid on ka. Aga mõni on hästi huvitav isiksus ja huvitava maalin. Et sellepärast ma olin liiga, me oleme aru saanud, olin korralik raal, ma tahtsin nende suhtes väga hea olla ja õiglane niimoodi, aga no kus ei lähe kuskile ja, ja lava laval on vaja vaadata ka midagi erakorralist või nii, et sa ja kui ma tegin seda, siis tundus tõesti kunstlik sise. Ja emotsionaalsust või niimoodi. Aga mis sa selle tühjaga ikka teed, vahel on teda vaja ja eks ta ekskategooria kunsti juurde kuulub. Seda oli liiga palju, kippusin jääma. Hale meeldiks natuke kaastundlikuks, mis ikka ja niimoodi sellega jõe ei näitemängus, nagu see ei sobi ja ega ei olnud sellist mehelikkust või, või maskuliinsus ka niimoodi. Selline maapoiss, suur välja kasvanud hundi, härra kutsikas. Ja, aga see kõik läks mööda, ma ei, ma ei kahetse seda, et mul on selline pahas olnud või? Ma võin juurde õppida, Raamat siia linnavurle vahekorras vurle ja linnamehe kombeid ja saad õppida juurde ja inimesed ka kasvatavad ja ja, ja vastu päid-jalgu olen saanud ka lavapraktika tunnis küll ja küll ja ükskord Leok, Kalmet ja kes oli meie õppealajuhataja või lavastuse õppealajuhataja ja Priit Põldroos oli direktor, pidasid aru seal minu üle niimoodi, et mida teha oleks muidu arvatakse pärast esimest kursust välja. Ja PVD teiselt kursuselt või kas midagi on tulemas või ei ole. Aga siis jah, Priit Põldroos olevat seda tõesti ütelnud. Seda teadis mu kadunud koolivend, kursavend Kulno Süvalepp. Hästi palju on räägitud sellest sinu murrangust või, või sellest vabanemisest, et sa kõigepealt töötasid Pärnu Endlas peale seda instituudi lõpetamist ja ja seal kaasa olid selline noh, mida sa isegi oled öelnud, et selline hea näitleja ja tegid väikeseid osasid ja, ja väga silma ei paistnud. Ja alles siis, kui sa olid peaaegu 50 saamas, toimus nagu sinuga midagi, mis on ju täiesti nagu kurna või, ja see, kes sinu lavastaja oli, oli Jaan Tooming, et, et mis siis sinuga toimus? Ma arvan, maalin moraalselt valmis varem tegema sellist tööd ja nii süvenenult ennem seda oligi. Evald Hermaküla tegi Paul Kuusbergi südasuvi 1940 tüks. Ku Elise. Poliitiline ühiskondlik murrang inseneedeelias seal seda olid ja ma ma olin nagu küpsenud ja ja olin nagu elu näinud ja, ja mõtestanud ja ma olin saanud ka füüsiliselt lahti või? Olin selline tugev ja jõuline maapoiss, ega seda ei olnud, mul jõudu ei olnud või niimoodi. Voodil Eldunud või karjapõlves oli viks vana lammas, koer kartis jalaga kõpsti vastu maad lõi niimoodi koer kadus. Aga ma muutusin nagu avatuks ja ma arvan, et see on Jaan Toominga teene, kes õpetas nagu nägema maailma ja, ja mõtestama tema maailma ja inimese nägemist. Ja see oli nii avar ja nii suur. Ta rääkis kõigesse tagamaa. Põhi sai nii tugev. Last ja usust ja, ja teistest usunditest ja kõigest ja et said mõtelda, said aru ja tema aktsepteeris seda minu mõtet ja arusaamist. Meil tekkis mõte, kaaslus tekkis ja siis tuli selline materjal nagu põrgupõhja, uus vanapagan. Aga mis oli siis, mis Tooming tegi, oli see tema töömeetodit proovis noh, oli seal midagi sootuks muud kui tema nägemus kunstist või teatrist. Seal oli küll jaa, oli füüsiline tegevus ja, ja selle aluseks oli eesti rahvaluule rahvalooming, need rahvalaulud igast eluvaldkonnast ju, mis on rahvaluule, on nii rikas ja rikkalik. Ja, ja siis. Me tegime füüsilisi harjutusi lauldes ja laulu veel ükskõik millised kujundit ma siis füüsiliselt käitumise keegi võttis ja tema tegi seda kogu aeg kaasa. Stahli, selle eestvedaja nagu ja, ja meie siis harjutasime ja tegime seda. Ja nüüd milleski ütlemis väiderdavad või, aga kui sa teed ja see sai nagu ühendatud, ma sain füüsiliselt vabaks, palju füüsilist ja siis ma olin nagu võimeline tegema ka ja ma olin 50 saama ja eriti midagi ei olnud teinud või eriti midagi ei olnud õnnestunud Kuusbergi tükk muidugi õnnestus küll ka juba ja ja siis see tegi mu enda vabaks, viimane aeg, mina siis enam aeg läheb mööda, oled oma teatri ära teinud, oma osa täitnud ja teen, aga mul oli reaalseks selliseks suureks toeks ja ja kõik tema, minu minusse suhtumine ja väga palju noori, kes tegi, tegime kaasa, meil oli selline oma sõpruskond ja joomatrupp mida noh, ikka püütakse ja kõrvalt Nad tahavad aida, mis seal olid nagu mingisugust isiklikku või negatiivsed ilmingud andas, midagi taolist ei olnud. Me tegime, tahtsid teha kunsti, tahtsime täiendada ennast ja rakendada seda selles selles materjalis, mis me õppisime. Ja siis ma mõtlesin ka, et ma pean tegema. Ma sain psühholoogiliselt vabaks igasugustest tellisest krampidest ja hoiakutest ja tegime nõud ja see läks nagu peale, nagu öeldakse ja äratas tähelepanu ja eneseusku. Ja, ja Tooming oli hea juhendaja, uusi kujundeid ja võttis ja, ja siis panin Aga kas sa teatrist ära ei tahtnud tulla, et, et kui sa olid kogu aeg nagunii-öelda üsna nagu keskpärane ja nagu sa ise ütled. Ja teinud nagu selliseid väikseid asju. Et kas sa teadsid, et vot kunagi sinus midagi avardab, et sa teed midagi suurt ja võimast ja kõik elu hakkab pihta teatris või, või oli seal mingi hetk ka mõtteteatrisse tahad olla, sest minu meelest noh hästi kurb, vaata neid keskpäraseid, näitlejaid, kes on küll korralikud, aga nad, nad on selliseid haiglaid õed ja ja siis teised sõdurid seisavad ukselävel. Kurb, sa oled õppinud selleks ja, ja, ja korralikud inimesed ja neil on oma mõtted ja tunded. Niimoodi mul käisid sellised mõtted läbi küll ise ma mõtlesin, et et võib-olla saab kuskile kooli õpetajaks või, või või huvijuhid nüüd noh. Ja siis ükskord ka nii, sellist suurest sügavast solvumisest või au haavamisest, mis au nüüd minul on, aga me tegime ühte. Proovi vanatükiga. Gurjev Laanlasega kari, Laanus Shex pidi, see oli pikka aega repertuaar. Oskas hästi, ma hindan seda kõike, aga siis ta tuli jälle kuskil vaja näidata teda ja ja siis ühes proovis. Mul ei olnud seal suurt midagi teha. Kui ma ei ütle seda teha, tuleb kõike, mis on. Ma ei ole kunagi ära. Hakanud protestima, aga siis jälle ikka ühte ja sedasama, mul tuli läbi osta sealt. Kas ja ma magasin selle maha või niimoodi ja muidugi lavastaja ärritatud käia nii õudselt, sõimas ja pahandas. Kajad, Heiki oleks ta nurga taga kutsunud rusika alla pannud, et et kui sa veel või kuidagi niimoodi aga kajas terve maja teater. Mis avalduse sest tõesti viskas ära, nii kui öeldakse Aga seda ei rahuldatud. Ei, järgmises proovis, see ei olnud vist siis enam selle tüki prouaga, nii nagu ma proovi saadi, tulin, ird oli seal kohal juba seal tuli mulle vastu käsi pikka pere või mis, mis asi, mis mis kirjutanud oled, mis kui mina ütlesin, tegin tõesti, et mul läks kah nii. Misasja ma tõmban selle puruks tõmmata avalduse puruks minu silme all ja, ja kõik sai korda ja ta oli noh, taltaly, hästi liikuv ja muutuv psüühikas ka ja kui ta ei olnud põhiliselt halb inimene, ei olnud kangesti tahtis teha kunsti, püüdis ja tekkis täitsa suhel seeemmaru suure vihaga kandus teistele üle ja niimoodi ma ei ole sugugi pahaks andnud mind kui sellist tohmanid, et on olnud vaja raputada ka niimoodi, see oli üks raputus või siis mõni. Ma olen kõigest püüdnud. Aga ma ei ole jätnud, et endasse olen tahtnud ära kasutada iga lihtsas ja eneseväljendamiseks mõtte kujundamiseks, elu elamiseks. Lembit, kas seal on ka selliseid osa täitmisi, mis noh, kas ka hästi või mitte nii hästi välja tulnud see ei olekski nagu mu küsimuse mõte vaid mu küsimus on see, et, et kas seal on olnud osatäitmise, kus sa pead iseennast ära tundnud? Selline osatäitmine oli tuhk ja teemant, meil oli teine pealkiri teatris ja seal valitses Chuca partorg või niimoodi ja kes oli, mõni hästi ei mäleta, aga ta oli väga inimlik inimene, Taali sügav inimene, tuli mõtlegi nõmeda teedeedeni, hea inimene tahtis teha kõike ja aidata niimoodi. Ja seal ma lähtusin küll endast Sveitsis anamneesi, sest ega mul ei olnud ka selle vastu kui, kui üks inimene on hea küll, need olid tema tõekspidamised, tema ideoloogia oli selline. Ta tahtis seda teha. Hästi. Võtame kasvõi, kui juba jutuks tuli Mihhail Gorbatšovi, kes tahtis ka teha ja uskus sellesse ja püüdis teha, ei tulnud välja. Aga vastasleer on alati olemas ja mis asi siis Džuga lastakse maha, lihtsalt lasevad, tema vastasleer laseb ta maha kui sinna. Ja ma püüdsin seda tõesti teha isust ja hingest toominga lavastas selle. Ju ta tundis vast ära ka siis mind selles, et see võiks niimoodi olla ja avaldada, see oli üks selline tükk. Ja muidugi vanapagan vastas sellele mana, tagan vastas sellele täiesti. Kõik see, see Tammsaare. Tema arutelu inimese ja, ja maa ja ülemuse ja alamusi, jumala ja õigluse ja õiguse ja vale vahel. See oli. Vaata seda ma läksin ka, ma läksin täiesti puhtalt välja minus endas, neid ma olen kodust saanud. Sest ja oma isalt sellist suhtumist või kasvatada. Kolhooside ajal oli, oli kaka kalorikulu, ma näen ka kaloosislerid ütlema. Millest see on, kas seal mingi Lõuna-Eesti ütleminema? Jah, ta on jah, kaloos ja pehme eska lõpusel kaloosja täitsa kaloosi. LõunaEesti, ütleme nii, ta oli viljakuivatis, kuivatas vilja seal ja. Saadud vili käes ja et seal oleks saanud kõrvale toimetada, ei panna ja kadusid näidata kuivatus ja neid kõiki teraga ei. Mõtlesin taskusse, panin küll kanadele teri kuuetaskusse aga mingisse kõrvale või pilutamist või mis, oli ju. Oi jumal, kui palju on kõrvallöödud ja varastatud ja tehtud ärandatud ärandamine ja erastamine ja ärastamine. Kaks list sõna. Seal magama läksin ka puhta lehena välja. Ants valetama õpetapindiaatriseks. Valeta, kui seal ei oska vastata, telku isadelt, tahab niimoodi. Mina EDS-i oskavad, mitte inimene, sa oled, sa ei oska valetada ja sa pead õigesti valetama, sellepärast oli hea teha seda kõike. Ja seal tundsid ka, et mul oli hea meel, et ma teatrite ja näitemängu teen. Olen valinud ja palju kokkupuutepunkte elust enesest, tõde igavest. Et ma sain neid nagu rakendada emotsionaalne mälu selleks ajaks oli kujunenud ka. Just enne enne seda oli mu kasupoeg Vaino Ellviste surnud, enne kui see vanapagan välja tuli. Noormees, 26-ni, kasupoeg ja raskesse haigusse oste Osarku no oli, mis ta sai koolis trauma näiteks sellest momente võtta. Ja siis, kui ma palusin, et majja tütar, kanadalanna tütar, kelle ta kaotas ikka taevasse saaks. Kas kas võimalik kuidagi olla ja, ja siis need kadunud oma ema. Ma olin kolmeteistaastane siis, kui ta suri jälle raskesse haigusse maovähki. Need mälestused, emotsionaalne elu ja kõik see seda sai rakendada, ei kartnud seda avaldada. See tuli mu seest, kuna maalin füüsiliselt vaba ja kuna ma teadsin, et mind toetatakse vabastaja, toetab mind ja terve trupp ja siis tuli sealt tõestiks sündmus tuli niimoodi, käisid vaatamas Leningradist ja Vilniusest ja käisid meie etendust vaatamas ja pärast tulid mu juurde ja kohtusid minuga ja avaldasid kiitus inimesest, kuidas on võimalik, kuidas? Et me olime nagu kirikus või kuskil pühamus pühakojas. Kõik sellised asjad tulid kokku, Georg Sanderi hiilgav dekoratsioon ideedel kosmose all vanapagan harkadraga. Lisette naine on adra ees, solgivad naad seal ja teevad. Ja siis see kõiksus seal ja see väike inimene ei, väiksed majad seal peal, kes ülditud, tehtud sellele, et kõik oli nii väike, see on minu lavastus olnud. Ja see on mu peate tegevus olnud. Et seda sai teha. Uskumatu. Palju uskmatuid oli ka, kui tuli avalikuks, et Jaan Tooming pani veel me põrgupõhja Jürka mängima paljudelt prominentsetelt isikutelt isegi ja selliseid asju, mida ja see innustas mind, mind iga selline umbusaldusavaldus. See on mind alati Tiidustanud. See, kuidas sa rääkisid sellest enda kasupojast enda emast ja kuidas sa kasutasid seda enda enda rolli loomisel noh, ma olen tihtipeale vaadanud näitlejaid, kes võtavad mingisugune väga sünge materjali ja tõesti laod sellesse sisse, et et kas see kuidagi ka tema tervist või mingi psüühikat kahjustab, et et ta peab ikka väga väsinud olema peale seda, et noh, mina ei ole muidugi seda põrgupõhjast näinud, kus sa mängisid küll, aga sellest on nagu väga palju kirjutatud räägitud, et tundub, et noh, kõik need toominga asjad olid ka väga intensiivsed. Et kas see väsitas sind ka, noh, vaimselt. Ma pean ütlema, et põrgupõhja, mitte põrgupõhja, mitte kõik need avaldused, mis, mis nõudsid sellist hingejõudu ja vaimujõudu ja läbielamist, kõik nad, nad nagu vabastasid mind millestki. Ma nagu avanesin. Selleks seda oli lahe ja hea teha ja mul oli pärast hea Niimoodi füüsiline pingutus muidu aga selja tahaplaanile. Ei, seda mitte, aga väsitas mind kauka jumal küll, kui Mogri. Aga kui, kui ma tunnen, et lavastus läheb rahvale peale see on selline väljendus, läheb peale meeldi hästi või. Ja see vaikus saalis tekib tunnetus, et neil on ükskõik ja siis üksmeel või ütleb kaart. Mind vaadatakse, mind kuulatakse või siis ma püüan seda ära kasutada, natuke. Edevus enesearmastus peab ka näitlejal olema. Aga ta ei tohi välja paista, see peab olema sinu enese sees ja kasutuses, sinu kasutuses. Et kuidas ma saan paremini edasi anda. Ja kui, kui tunnetad, et, et see nagu läheb või siis on ja ja enesetunne. Ma olen lugenud seda Osvald Toominga stsenaariumit, mis on siis Tammsaare põrgupõhja uue vana pagana põhjal kirjutatud. Tammsaarel on ka sellist nagu justkui natukene lastele midagi kirjutatud siis Osvald Toominga stsenaariumist on kõik välja visatud, et seal on väga sünged, julmad ja noh, väga ratsionaalne, reaalsed käigud kõik, et kui ma seda lugesin või noh, mitu aastat tagasi juba. Ja mul on üleüldse nagu selline tunne, et see põrgupõhja ja paganad on Tammsaare just nagu midagi väga olulist eestlase kohta nagu ära öelnud, et palju rohkem, võib-olla kui ta oma selle tõe ja õigusega, see on lihtsalt minu arvamus. Vaese Kossar toominga stsenaarium on veel kuidagi veel tõeline kontsentraat sellest Tammsaare nendest paganast vanapaganast. Ja see on tõesti niimoodi ja ta on võtnud sealt tõesti, mis võtta annab, et näidata suhteid, inimsuhteid, sotsiaalset ülekohut ja ebaõiglust ja võimude ära ostetavust. Ja sina oled võimul ja ta ütleb Ansuled. Ja Ants teeb seadus. Seadus on niimoodi, teete teie ise, olete need seadused teinud ja kasutate neid enda huvides, see on ju nii naelapea pihta ja mis on käinud ja käib siiamaani edasi. Ja just see, need teised on kõik väga toredad asjad, millest sa rääkisid, mis nagu välja on jäänud, need on omaette selline väärtus, aga. Ma olen kuulnud ühte sellist legendi et kui sa seda Jürkat mängisid, siis seal oli üks nagu tööriistsaag, mille oli su isa andnud. Kas see vastab tõele? See legend? Jah, see vastab tõele, küll. See saag oli ikkagi selline kahemehesaag või? Tõmbad üks ühest, teine teisest otsast. Saag läks pooleks. Tööprotsessis murdus pooleks ja siis üks pool Haage. Tema tegi Vuks, saag üteldakse, vaid nimetati, tegi sellise keedeemedit, sai teda ühe mehe kasutada, isa. Metsas tegid metsa üles, öeldakse ka, et teenida raha lihtsad ja minu ema pidi seda tegema, see on, kui ma olen mõtelnud, järgi see nii jube ikka noh, tegid jõudumööda ja ja nii nagu aega oli ja mitu kilomeetrit läbi lume talvehommikul. Külmaga läksid. Võileib kaasas, mis külmus ära ja mis tule paistel, soojendati üles ja siis söödi, tuldi, et, et teenida raha, sest ega mina minu isal-emal põll põldu või põlluharijad ei olnud. Käsitööline oli, isa oli sepp ja selle kõrvalt oli vaja teha siis muud tööd ka. Ja siis see saag, mina tõin ta kaasa kodust, ma ei tea, miks ma tõin ta kaasa mitte selle etenduse jooksvaid. Aga mina olin pidanud oluliseks neid, mis mulle on tähtis, see, mu isa, saag, kellega ta tööd teinud. Ta andis mulle emotsionaalse laengu. Isasaega läheme ja seal oli selline stseen, kus vanapagan läheb metsa ja siis labidavart tegema, võtab puu maha sealt ja siis Nüüd räägi puuga. Tule appi, mulle võtsime sae ja saagisin seda puud Dahli ühe sellise statiivi sees toru seespoolt, nagu oleks saaginud selle maha ja ja läksin, see, see on, vastab tõele ja et see saar, see Mul ei olnudki rohkemast tarvis momendil kui see. Ja ma olen olnud selline kodulembene maa, oma vanemaid, olen austanud nende elu ja töö ja, ja ellusuhtumise pärast ja kõige pärast, mis nad teinud on, mul ei ole midagi ütelda, see andis mulle lahingud mängida. Noh, ja selliseid asju peab näitlejal olema. See ei ole praht või prügiprügisse visatud vanarauaks või niimoodi. Aga mulle ta oli selline asi, see on oluline. Ta ei tohi muidugi risustama hakata, vanavanakraamiga kogu ei ole aga selline detaili. Nüüd me rääkisime üsna pikalt sellest sinu vanapagana hiigelrollist, aga üks teine tegelane on ka asutama, kulmud on sama karvaseid ja puhmas olnud kui vanapagana habe. Et seal Brežnev, keda sadat mänginud. Ja küsimus on selline, et, et noh, sa oled ise kirjutanud ja teinud üsna palju estraadi, sa oled ka operetis osalenud, saavad hästi draamalavastusi teinud ja komöödiaid samuti. Et on sul endal mingit eelistusi, milles tunned ennast paremini või? Hästi ja paremini ma olen tundnud sellistes maa ainelistes ja eesti maameeste ja, ja talumeeste ja nendes rollides Kitzbergi, Tammsaare ja Juhan Smuuli Kihnu jonni oli ka väga hea teha ja need on olnud aga, ja on olnud teha sellist, kus ma kõrvalt näen ja vaatlen ennast, et ma san, preestri oli täiesti Estraadiku oli ka palju seal seal sees ja baasiks oli vasse tõsimeelsus tema Brežnevi sisemine tõsimeelsus, mida rääkis ja mida ta tegi, kõik, mis oli nii vastuoluline ja nii vale ja vahel line kahjugi tekitas. Ja siis ma olin palju näinud teda ju seal filmireportaaži tehes ja muidu teda esinema kergelt ja kuidas ta kui püüdlik ta oli, kui tähtis oma arust ja sealsamas tühi ja see tema rääkimine muidugi May naeratada kui inimest moodi, aga naeruväärseks. Ja teha ja tema kõnemaneeri ja kõigeni rakendada siis tema suhtes ja. Hea oli teha. Mõned aastad tagasi mängisid sina ja Herta Elvist. Ühes filmis mille tegi Renee Vilbre, mille pealkiri on armas tuss 50 aastat hiljem ja sealt siis sünnitate, sest noored seda ei tee. Ja lisaks tekitas furoori see, et kasutad sellist keelt, mida Peeter Sauter, kes selle stsenaariumi kirjutanud kasutad. Kas sinu jaoks on mingeid teemasid või käitumisi, mis teatris või näitlemise juures on kas tobu või siis lihtsalt vastuvõetamatud? Jah, seal keeruline. Küsimusi arvestades publiku maitset või taluvust ja kuidagi seal võib olla erinevusi, aga ma arvan, et ei ole. Ei ole. Kuidas seda väljendada ja kuidas esitada ja teha? See on teine asi, aga ta peab olema põhjendatud, tal peab olema mingisugune eesmärk või Siitus. Miks seda näidatakse ja miks seda tehakse? Sellist põhjendust, muidu ta läheb selliseks tavaliseks, natukene banaalseks labaseks. Publik peaks olema ka mõtestatum ja, ja haritum ja püüdma, kui sa teatrisse tuled, tavaliselt tullaksegi meelt lahutama, nalja viskama, teha, aga et kui saaks niimoodi, siis suunata publikut või noori ka, et et nad püüaksid vähemalt arutleda, kasvab nüüd lahti, arutavad seda. Aga nad püüaksid ja tead, miks see niimoodi oli, miks, miks ta niimoodi tehti. Nii näidati, juba on selline suur saavutus see asi, aga kes seda viitsiks? Filmi tegemine ja Renee Vilbre ja Anu Välba tulid, helistasid meile ja Nemad tahavad meiega rääkida. Kas me oleme nõus võrdluses rääkisid ära teatrisse exceli kohvikusse istumisi ja nad tegid sellise ettepaneku? Ma olin imestunud, et, et meie, nüüd või miks meie enne olime lugenud ka küll sedasi teksti läbi? Ta tundus äärmuslik küll jaamas autori keelepruuki ja niimoodi. Aga noh, kirjanikul kirjanikega ta seda niisamuti ka siis riided ja lavastus tuleb juurde, ta õigustatud on. Ja olime nõus, et teeme neid, oli hea meel ja nemad arvanud, et me võiks just seda teha, ma ei tea, miks meie või ja, ja siis hakkasime tegema. Ei, mul ei olnud vastu, mida ma sain kõigest sellest aru, kasvõi see triibutõmbamine ja ka see ja mis on ju, see on see nii jube. Ma tegin seda teadmises usus. Ma tahan sellega näidata, kui vale see on, kui all see on. Ma ei teinud lihtsalt pulli seal. Herta ütles samuti, et kuidas sellist keelt kasutame ja niimoodi. Aga see on kunstipärane ja selline ta on. Sa oled kirjutanud näidendeid sketše ja seal on väljas kaks luulekogu ja pooled luuletused, on sul mulgi murdes ja ise kirjutamine, sinu jaoks on luule kirjutamine ja miks sa kirjutad mulgi keeles? See on üks väljendusvõimalus või üks vahend ennast teostada, ennast väljendada, sest ma olen hinges tahtnud seda teha. Ja see on olnud selline vorm, mida saab teha üksinduses ja ise ja vabalt ja ükskõik kui kaua ja teatris mulle nii palju avaldumisvõimalusi otsi ei olnud alguses ja ma pean seda kauniks ja ilusaks ja südamlikuks ja väga hingeliseks vaimseks, seda saan luulet või luuletust. Ma olen vanamoodne vanaaegne. Niimoodi ses mõttes. Mul on selline kodumaine koduteemaline inimsuhete teemaline armastusest. See teine kogu on ju puhtalt naistest. Jah, ongi teine Kogoonia. Siis tuli kord selline mõte, et mul sonetid meeldivat sonett, hirm ja ma olen mõned teinud, üksikud ka. Ja siis ma mõtlesin, et kui prooviks sonetipärga seal ilmatu raske ja keeruline, karm. Aga ma proovin. Jaa, aga mul oli selline tundelaeng või see oli nagu olemas või baas. Mul oli üks noorepõlve armastus sellise nooruki teismelisena armastas Haldre Läti piirivalve kordoni tütar Isabella. Säält tuli nimi Isabella Isak oli tema nimi. Me käisime koos algkoolis ja tema oli suur armastus mulle. Ja me saime hästi läbi, see oli kõik platooniline ja nooruki noorpõlve armastus. Aga ta andis minule sellise laengu, kui ma nüüd järgi mõtlen, ta läks sõja ajal. Olnud, et ma püüan sellel teemal ja hakkasid tegema ja siis tuli ka, vaata iga järgnevat soneti pead algama eelmise viimase rea sellega ja siis ma leidsin ja see andis mulle sellise rahulduse ja oma arust leidsin selliseid geni kujundeid ka sinna. Aga mida ertailvistusele Isabella luulekogu kohta arvab? Ta on napp või napisõnaline, on olnud, et kena, kena, tore, tore tee, aga mis ta siis ikka on nagu niimoodi ja et ta on võtnud seda rahulikult ja ta on näitemängus spets ja sündinud näitleja minu arust, keda alad ja vaadatakse, kõik, mis ta teeb, ja niimoodi ega ta sellest ei pea, üks selline tunglemine või tundeavaldus, see, ah, mis mehelik ikka. Mul on tihti vanemaid inimesi vaadanud ja mõelnud, et nad peaksid olema hästi targad kuidagi endaga rahu teinud ja mingit ebaolulised asjad ei peaks meile korda minema. Aga sellest rohust sisemisest tasakaalust pole nagu paljudel nagu juttugi, et nad on ikkagi kuidagi kiuslikud egoistlikud, tüütud ja nii edasi, nii edasi. Sina, kes sa tahad, mänginud teatris väikeseid ja suuri osi, mänginud filmis raadios kirjutanud luuletusi. Et kas sina oled rahul, õnnelik? Ma ütleksin niimoodi et lausa välja ütelda, et ma olen õnnelik. Ühtepidi olen teisipidi ei ole nagu kaks maailma üks üks on minu maailm, see, mis minu sees on või mis, mis mina olen. Ja, ja teine on üldine maailm, kus me kõik elame niimoodi, ma olen nagu. Vahet teinud ma sisemuses jaa? Jaa, jaa, vaimus hinges olen ma õnnelik. Sest ma olen elanud, mullond olnud, mul on olnud inimesed ümber ja mul on olnud ka usku usku, ütleb ju vana paganiga, valan sulle, et mis sa seal muretsed, usu siis on kõik niimoodi. Võib-olla see kõlab natuke imelikult, aga minule on andnud see sellise rahu, sisemise rahu. Ma olen silmas pidanud seda, et ma saaksime kasulik olla oma tööga oli oma perele inimestele üldises mõttes niimoodi. Ja, ja kui ma mõtlen, ma mõtlen ka väga globaalselt, terve maailma eest vahel kui kuskil midagi jälle loed. Küll on hirmus niimoodi valutanud südant või mis midagi ei aita ja mis paljudele korda ei lähe, ta ei tee mitte midagi, mis minu asi on, ma selline ei ole, aga õnne kui sellist oma seisust või kategooria teooriat või, või nähtust või noh, seda ei ole. Sest mis asi see õnn on, mis tahan, tahan hetkeline, ta on lähtuvalt minu soo soovidest või tahtmistest või unelmatest, kui täitub midagi, siis ma olin õnnelik olen ja ja vahel olen mõelnud, et, et ütleks niimoodi, ma olen õnnelik siis, kui kõik inimesed maailmas on õnnelikud. Ja seda ei ole ju mitte kunagi, ei ole ju. Ja ikka keegi Tammsaarel jälle õnnelik on, siis keegi kuskilt kannatab ja on õnnetu ja ikkagi niimoodi. Niimoodi ma olen mõtelnud. Ma ei ole selline individualist või niimoodi, olen püüdnud aus ja väärikas olla oma elus ja tegemistes ja ja see rahuldab mind, selles suhtes olen ma õnnelik ja minusse on suhtutud kenasti ja. Jah, hästi. Aga niimoodi on hea vastata. Küllap vist. Te kuulsite saadet näitleja Lembit Eelmäe eest. Saate pani kokku helirežissöör maris Tombach ja toimetaja Urmas Vadi. Kõiki Inemise sisu saateid saab kuulata internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.