Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Täna räägime ühest kaugest saarest, kus kõikjal võib näha lund, fjorde mägesid võib aimata ainult varjudest, mida nad heidavad ja üksikust kõrgest Kaljuvee öödest, mis näivad kohati tumedate avatud kuristikena valges meres. Ja kui sellel Helendaval sätendaval merel nähti inimesi liikuvat siis näisid nad tillukeste kärbestena. Mina olen Heidi Sarapuu ja tsiteerisin Islandi kirjaniku kümner kümnessani raamatut Borgi rahvas. See räägib ühest omapärasest karastatud ja iseseisvast rahvast, kelle hulka kuulub ka Jon Baldwin Hannibal son. Islandi välisminister, kes 1991. aastal astus julge sammu ja tunnustas esimesena iseseisvat Eesti vabariiki. Mõistsin, et kui mina esimesena Eesti iseseisvust ei tunnusta, pole tõenäoline, et ka keegi teine seda teeks, on ta öelnud. Meiepoolne tänu islandi rahvale oli president Lennart Meri poolt annetatud maarjamaa suur rist Jon Baldwin Hannibal sonile. Loodame, et Gunnar küünersoni raamat Borgi rahvas ilmub ka täna iseseisvas Eestis. Islandi juured on Skandinaavias, eelkõige Norras ja tänagi räägivad islandlased Skandinaavia Al keelk. Islandlased on uhked oma kirjanduse üle eelkõige oma keskaegse kirjanduse üle, mis kuulub Euroopa tippude hulka. Aga tänapäeva Islandi kirjandus? Minu kõrval istub noor inimene, Norra tõlk, Maarja Siiner võib sind nii nimetada jah, täiesti õige nimetus. Ja meie jutuajamine on selle poolest võib olla huvitav, et me räägime Islandi kirjandusest, norra tõlgi kaudu. Mõni aeg tagasi oli seal võimalus kohtuda Islandi ajakirjanikuga, oli nii? Jah, see oli üsna hiljuti, kui Tallinnas käis Islandi kirjanduse ja kultuuriajakirjanik Dustun helgasson üsna noormees, kaks nädalat tagasi lõpetanud Islandi ülikooli kirjanduse ja, ja Islandi kultuuri ja keelealal magistrikraadiga Jana, viibisin mõnda aega ja pidas loengu islandi kirjandusest. Tal õnnestus, on ta üsna sügavuti minev ülevaade Islandi kirjandusest, alustades sellega, et saagad, mida meie islandi kirjanda saaks jooks ongi islandi kirjanduses nagu päike, mis särab Islandi kirjanduse kohal kui nende raskus millest nad ei pääse. Mis jääb kajastamist igas praktiliselt igas teoses. Jaa, pikemalt peatus ta sel sajandil ja selle sajandi modernistidel. Mandjased, ekshaldur Laksnessi nime, keda peetakse suurimaks islandi kirjanikuks sajandil pärast keda nagu polegi kedagi olnud. Ja ta rääkis Arthuri Williams sonist keda on peetud ka suureks mudel ristiks, tänu kellele üldse Islandi lugejaskonda tutvunud modernismi kajaga modernismi lugema. Ja mainis köinermaar külmensoni, kes sai eelmisel aastal Põhjamaade kirjandusauhinna. Sa nimetasid siin raskusest, mis sa mõtled selle raskuse all selle raskuse all mõtet? Tegelikult seda, et võib-olla tahakski kirjutada helkivatest teemadest, tahaks kirjutada modernistlikud, tahaks kirjutada kergelt dekadentsi, nagu prantslased käivad näiteks. Aga see on praktiliselt võimatu, sest 11 kõik, mida sa meenutad, mis tegelasse meenutad oma igapäevaelus kõik on seotud kas nende nimi pärit saagadest või või on nad elamut sellises kohas minema mingi mütoloogiline tähendus, põimunud saagade mütoloogia ka, et, et selles mõttes need omandi raskus kanda. Et sellest ei suuda vabaneda. Kas oli kõneaineks ka eesti kirjandus ja on seda tõlgitud Islandi keeltega, et juustu seal, kas sul oli viibinud paar päeva tainas tulekut Tartus, kus ta kohtus Kaplinski ka kellega on meeldiv võimalus vestelda Eesti lähiminevikust kaugemast minevikust, Repinski loomingust ja tuli välja, et Kaplinski on tema arvates ainus eesti kirjanik, kes on siiani tõlgitud islandi keelde ja see toimus üsna hiljuti ja kas too ka Islandi teatas, ma mõtlen, et kui loodus või, või või elu on või tundub raskemeelsena, siis tavaliselt inimene tahab ennast mingil moel väljendada ja kas, kas teatritegemine on Islandist populaarne või on? On ja huvitav fakteri välja, et Island, et lased hoolimata oma mütoloogias minevikust siiamaani armastavad lugusid ja kui tema muiates mainis, et kus ka pargi veeres keegi midagi jutustab, siis tuleb siia ümber suur rahvahulk. Tahasega armastab lugusid, olgu need siis televiisorist, raadiost, teatris ükskõik kust. Nii et Islandi, seal jah, kolm professionaalset teatrit, kaks Reykjavikis üks, siis väljaspool Reykjavik ja arvutel hulgal väiksemateks teatreid. Mängitakse oma autoreid ja väljastpoolt autoreid, aga suures osas oma näitekirjandus, sest nagu ma ütlesin, teema on väga spetsiifiline, mida meeldib kuulata. Ja samas on ka neil endil on modernist, kes huvitavat lähenevat nii-öelda eepiliste teemale, näiteks nagu tuur Williamson kes on nii mode, mis kui on ka draamakirjanikega haldur Laksnes kes kirjutas mitmeid huvitavaid tramudega. Kas ta tõi endaga kaasa uudiskirjandust ka? Ta tõi endaga kaasa sületäie raamatuid, mille ta jättis lahkes siia ja, ja, ja ta küll inglise keeles, jumal tänatud muidugi, et issand ei oska, et meil on ju teatavasti vähe. Ja Ta lähemalt rääkis Einar Maar külmunud sonis, keda ma ka enne mainisin, kes sai Põhjamaade auhinna tema teosest, mille alusel ta sauna sai Universumi inglid. Sealt lugesin katkendi ette, ta puudutas seoses sellega teemat, mis on lähedate Islandiga seotud hullumeelsus, enesetapp, surm, elu, need vastandid. Ja nüüd meil on võimalik kulatagi katkendit nimetatud teha, sest see on siis Einar, külmunud soni, Universumi inglid, Maarja siineri tõlkes. Loeb Dan Põldroos. Kord sõidutasid vanemad mu haiglasse tagasi. Ümberringi oli hall, hämu ja uduvihm. Me sõitsime lääne poole piki Kleppi viivat maanteed ning keerasime haigla poole ära. Tee kõrval astus samas suunas üks mees. Ta kandis kerget pealismantlit ja kogu maailma raskus naisel asuvat õlgadel. Ta pea oli langetatud. Mees silmitses musta kruusa maas. Sellega seal on halvad lood, ütles mu ema. Kindla peale mustas masenduses, ütles isa. Kuid kui nad mehest mööda sõitsid, vaatas too auto suunas. Vanemad olid jahmunud. See oli brünnil minu psühhiaater. Ta kannab meid oma õlul. Meie mure on tema mure. Ma arvan, et ta veedab rohkem aega meie seltsis kui koos nendega, keda peetakse normaalseteks. Mul on kuri kahtlus, et on meist paremal arvamusel kui neist. Ning et meie teraapia on vastastikune. Tema üritab ravida meid ja meie teda. Rünnil väidab, et skisofreenia juured peituvad sügaval Islandi identiteedis. Kogu see usk vaimudesse, hingedesse ja trollidesse pole muud kui vaid isiksuse kahestumine. Siit ei minda diplomiga psühhiaatriahaigla uksed sulguvad ning asemele astub tõelus. Ometigi oli mul tunne, nagu oleksin ma maalt linna tagasi tulnud. Ema oli toa korda seadnud. Heidad voodisse ning tõmbad teki üle pea. Tühjust tulvab su üle kriipiv ahastus, kohutav kassiahastus, töö. Ehk oleks parem, kui sa leiaksid endale mingid tööravimid, rõhuvad tinaraske hinnangu lauge. Seisan neid silmini täis topituna talvepakases ning rassina laevajahukottides tühjaks laadida. Lõunaooteajal löön käega ning tõmban meeleheite kui lina ümber näo. Aga kui õige kirjutaks islandi keelseid luuletusi? Tõlgiks neid inglise keelde ning saadakse Yokoonule. Ma tean, et kui luuletused Yoko'le meeldiks ja ta avaldaks need Ameerikas miljonites eksemplaride siis jätaks vanakülendustentsil trükitarvete poes trükkimise hea meelega tema hooleks. Ma pidin tõepoolest väga purjus olema. Või siis juhtus minuga midagi teel telefoni juurde sest ma ei mäleta, kas ma sain Grööni kätte või kas keegi mulle stentsili trükitarvete poes vastas. Kuid Ameerika näol oli nüüd tekkinud uus perspektiiv. Ning mu esmaseks ülesandeks oli selle maa vallutamine. Kuid sellest saidki kõik hädad alguse. Saatkonnas panevad nad psühhiaatriahaigla patsiendid ühe mütsi alla homoseksuaalide ja kommunistidega. Ma ei saanud ei sellega järgneval ööl sõba silmale. Kui ma baasi sisse pääseks. Võiksime lasta mõnel lahingureaktiivlennukil end seal maha kukutada. Ma rändasin majas ringi avades uksi ja neid taas sulgedes. Jänkidel pole mingit õigust minu maal viibida, kui mina ei saa minna nende maale. Ma võtan oma transistorraadio kaasa. Kusagil öö või hommiku paiku astusin ma mööda kehvlaviki maanteed. Kogu teekond kodust, sinnamaani on minu jaoks üksainus suur must auk. Teama kuhu olid mu jalas kadunud kingad ja sokid? Ma olin paljajalu, kui kandsin ikka veel käes transistorraadiot, mis oli Ameerika õhujõudude lainepikkusele keeratud oli udune ning tibutas sammaldunud laavasandid olid mu pilgu eest varjatud. Ei ainsatki mäge nägemisulatuses. Ainult vihma käes ligunev kehvlaviki maantee. Oli hiline öö või varajane hommik ning vähesed möödasõitjad näisid pidavat mind kummituseks mõneks hauast tõusnud surnuks Aframfjorduri surnuaiast või koguni kuulsaks kohalikuks tapivaimuks. Siis keeras minu kõrvale politsei furgoon. Kaks politseiniku hüppasid välja ning avasid auto, tagumised uksed. Ma ei üritanudki nende eest ära joosta, kuid nad käsi rauastasid mu otsekohe. Võib-olla olid nad mind jälitanud. Nad aitasid mu autosse ning ma istusin taha ühele külmisele pingile. Raadio mängis ikka veel. Me saime ta kätte, ütles juht. Üks politseinik istus koos minuga taga. Ta oli väga noor. Mu varbad olid roosad ja sinised ning mu juustest närises vett. Sellele vaatamata ei tundnud ma ei külma ega märga. Tuled kaasa ütlesime noorele politseinikule, kes istus otse minu vastas. Kuu ütles ta Ameerikasse. Ja mida ma seal tegema hakkan? Küsis ta. Sa võid kanda transistorraadiot, ütlesin ma. Wilhelm psühhiaatriahaigla valvur seisis Kleppi uksel, näol enesega rahulolev naeratus. Ta oli suur ja tugev. Ta tõstis hantleid. Noor politseinik avas käerauad ning ulatas mulle raadio. Wilhelm suskas mulle näpuga selga ning tõukas mu trepist üles valveruumi. Niipea kui sinna olime jõudnud, üritas ta raadiot minu käest ära võtta. See on minu raadio, ütlesin ma, jäta see rahule. Wilhelm võttis raadios kinni ja mina tirisin seda tagasi. Ning täidis enneolematu füüsiline jõud, mis on minu haigusele iseloomulik. Hoidsin raadiot sangast ning Wilhelm üritas seda mul käest ära tõmmata. Ja nii tugev, kui ta oli, nõudis seda pingutust. Ta üritas kõigest väest, kuid kui ta pingutas kõige enam ning ma tundsin, et see mul peost libiseb lasin ma lahti. Nii et Wilhelm, too musklimägi, keda kutsuti ka loll Villuks, kukkus tagurpidi alguses toolile, siis maha põrandale. Raadio purunes tükkideks ning mul õnnestus Wilhelmi peale viskuda mad, tagusin teda rusikatega. Ta läks korda mind enda pealt maha raputada ning just samal silmapilgul ilmusid kaks valvurit. Ma nägin ta kipros nägu ja ülestõstetavaid rusikaid. Ta põles soovist mu nägu segamini lüüa, kuid teised valvurid rahustasid ta maha. Mulle tehti süst ning heideti seejärel üksindusse. Seal polnud midagi muud peale voodi. Ja öö potisel all. Möödunud aastal oli Eesti televisiooni programmis film Islandist, autoriteks Andres Hiiania, Jaanus Mikk. Täna stuudios üks filmi jääma autoreid. Andres on, kas teie ettekujutus Islandist vastas tegelikkusele? Ja mingil määral, kuigi ma ei julgeks öelda, et ma oleks väga täpselt üritanud ette kujutada seda, missugune see maa välja näeb enne sõitu. Aga eks ma olin nii palju kui võimalik lugenud ja, uurinud ja üsna palju olulist informatsiooni sain ma Jaanus Männiku käest, kes oli seal 93. aasta suvel tiimis on hästi palju huvitavat, ilusat muusikat. Mille põhjal te selle valiku tegid? Selle muusikaga oli selles mõttes kummaline, et kui ma seda filmi Monteerisin võib seda järjestust pildis kokku panin siis ma miskipärast teadsin üsna täpselt, mida kuhugi tuleb panna või mida ma kuhugi panen. Ja huvitav oli see, et kui ma hakkasin kodus neid linte ja kassette ja laserplaate vaatame üle kuulama, siis ma avastasin, et ma olin ma ütleme, 100 protsenti täpselt ette kujutanud. Aga mis sellesse muusikasse endasse puutub, esitajatesse, siis seal on üsna lai valik, alates Islandi siis nii-öelda sellest rahvamuusikast ja lõpetades kaasaegsel džässi Johnsoniga. Niisugused nimed nagu Johnsoni grupp ja ja biitlejevin ja muidugi üks lugu vältimatult metsa forte, seda kõike Islandilt kolmat gruppi, ma arvan, arvan üldse või gruppi kellelegi Islandit võib-olla üldse teatakse mõnedes mõnedes ringkondades, kus muidu see saar on, on täiesti võõras maa hindamegi pausi ja kuulame siis ja ma pakun välja siis niisuguse näite. See on seesama metsa forte, mõnes mõttes, aga tegelikult see plaat, millelt see pala pärineb, on metsa Farty kitarristi Fredrik Karlssoni oma ja vaatamata sellele, et see on tema nime all tehtud plaat, kasutate seal tegelikult oma nende metsa, forte, kolleegide abi ja ka mõningate Ameerika väga kuulsate jazzmuusikute panustada. Ja see näide on nüüd niisuguselt suuruselt niisuguselt tähelt keda teatakse praeguse aja muusikamaailmas väga hästi ja kes on Islandlaste üks nii-öelda lemmiklapsi või lemmikkaasmaalasi, see on muidugi Pirkel kodanikunimi on siis Pirkurörmenduste Otteria ja kes on teinud 90. aastal väga huvitava plaadi ühe Reykjaviki džässtrio ka. Nii et see on nüüd natuke teistmoodi muusika kui see, mida tavaliselt Virkiga osatakse seostada, aga see on väga kena niisugune mintiimsel, ads, arti, trio, džäss ja muidugi minu jaoks on selle muusika erakordselt võluse Virki fantastiline islandi keel. Nii et üks niisugune näide. Teie filmist võib näha kuulda tunnetada Islandi loodust, inimest. Kas on vale mõelda, et islandlane on ääretult raskemeelne, üksik lane, tihti depressioonis? Tegelikult. Ta on islandlane, kui nüüd võõramaalane püüab Islandast hinnata, siis ta tundub, et tõepoolest esimesel pilgul olevat küllaltki reserveeritud. Ja Islandi ühiskonda niisama naljalt ütleme, võõramaalasele on suhteliselt raske siseneda. Küll aga on asjad hoopis teistmoodi, kui nüüd sellel võõramaalasel või mitte Islandusel on mõni Islandasest hea sõber või tuttav siis muutub kõik nagu nõiaväel ja sa avastad, et islandlased on, on fantastiliselt südamlik ja tore, tõsi küll, natuke kangekaelne ja ja, ja võib-olla heas mõttes väikse niukse kiiksuga rahvas, aga ka see on kogu selle rahvuse puhul võib öelda, et et erakordselt võluvad inimesed. Ja mis puutub sellesse depressiooni, ma ei. Ma ei oska selle kohta nii täpselt öelda, võib kujutada ette, et arvestades seda, millistes tingimustes ligi 100000 Islandast elavad, ma pean silmas seda, et nad elavad elavad täielikus üksilduses, paljud neist farmides, millele lähim naaber või farm ütleme, asub kümneid ja kümneid kilomeetreid eemal mäegurude või fjordide taga. Või pidades silmas osa Islandas, elab nendes imetillukeses linnakeses, kus on kusagil ütleme, 300 elaniku ümber. Ja kui nad elavad nendes linnades selle pika pimeda uduse vihmase tormise sügise, talve ja kevade, et neid võib seal sageli ta üsna noh, ütleme tume või nisugune, mustapoolne, hingeseisund mul on, mul on raske öelda, kui, kui palju see paika peab, aga ma arvan, et see võib olla, et see võib-olla siiski niimoodi noh, võib otsida seletusi sellest, et nende kliima, onju noh, minu jaoks või ütleme, niisuguse Euroopa inimese jaoks on see õudselt tüütu, sellepärast. No näiteks, kui neid temperatuure vaadata, siis ütleme, seal Reykjaviki piirkonnas on talve või jaanuari keskmine õhutemperatuur on null. Tähendab sisuliselt lõputult halli taevast niisugust lobjaka, mõnikord on siis paar mõni kraad alla nulli, siis on, ütleme lund. Ja suvel juuli keskmine on 10 kraadi C sisust. Et niisugune keskmine kogu aeg keskmine ja tüütu ja ma kujutan ette, et see võib kohutavalt stressi olla ja elada nendes fjordi põhjades millega ütleme, teed kaudu ei ole aastas ütleme 10 kuud üldse mingit ühendust. Ja kuhu käib siis lennuk, kui ilm on sellises kohas elada võib-olla ikka masendav, täiesti. Ütleme, et sa oled sõitnud mööda neid fjord üles ja alla ja siis on niimoodi, et ühe fjordi põhjas siis selle ookeanimäeveeru vahel on siis üks järsku muutub, see kruusatee muutub asfalteerituks, ütleme kilomeetri ulatuses. Mõlemal pool on siis kaks rida maju, ühel pool nad jooksevad mäkke, teisel pool alla siis vee äärde. Ja see, ja see ongi kogu elukeskkond. Ja üks koht oli selles mõttes huvitav, et sõitsime sinna sisse nagu tegime siis seal fjordi sügavamas osas niimoodi pöörde keerasime, siis hakkasime nagu fordist välja tulema, järsku oli asfalteeritud tee, järsku olid need pisikesed mõnusad majad hubased majad ja siis kõige kummalisem oli, seal seisis nende majade ees üsna palju niisugusi üsna kalleid autosid. Siis me küsisime meiega kaasas olnud Islandi proua käest, et millega seda nähtust seletada, siis ta ütles, et et selle külaelanikel noh, suurem osa neist sabad ookeanist, eks ole, oma leiva on, nendel olid mingi majanduslik hiilgeaegu ütleme mõned aastad tagasi, et nad elasid väga hästi. Aga et nüüd on need ajad möödas, aga need autod siis on seal ikka seal majade uste ees ja ma kujutan ette, et nendega ütleme, suure osa aastast ei ole muud teha kui sõita lihtsalt sedagi kilomeetri pikkust tänavat ja see tee, mis ma mõtlen nüüd seda teed, mis viib Reykjavikis läänefjordidesse, see on, ütleme seal mägedes on seda teed mõnisada kilomeetrit. Ja selle sõitmiseks kulub muidugi aega aega väga kõvasti ja see tee on ainult siis tõesti kruusatee, sisuliselt kaks rattajälge mäe küljes, mis mõnikord on 45 kraadine. Siis sõidad mööda seda teed noh, meile juhtunud kordagi, et need, keegi oleks meile niimoodi välja vastu tormanud suure kiirusega. Aga noh, põhimõtteliselt on see võimalik täiesti. Ja need teed on muidugi läbitavad, ütleme siis kuskil poolest juulist augusti lõpuni. Ja siis on kõik. Ja siis on ka alati risk, et näiteks korraga tuleb lumetorm. Et ilm muutub kohutavalt kiiresti. Samas jälle on nad leidnud, ma arvan, huvitavaid töid selleks, et seda depressiooni vältida või sellest üle saada, kui me ükskord istusime ühe sealse meid vastu võtnud erakonnaga, muuseas, selle perekonnapea on üks Islandi kuulsaid filmirežissööre Frovon Pertelson. Istusime ühes Islandi pisi linnas ujulas kuuma vee basseinis ja ja tundsime sellest sellest kuumast veest mõnu. Parajasti oli niisugune umbes 10 kraadise soojaga juulikuu ilm. Siis ma küsisin Nendelt meie võõrustajatele, et kas ei või olla niimoodi, et üks üks neid suurepäraseid võimalusi selle stressi vastamis peaksin kogu aeg teid saatma on just seesama vesi. Ja kõikvõimalikes kohtades olevat basseinid nende basseinide või basseinindusega Islandil ei ole teatavasti probleeme, kuna maapõues tuleb, ma kujutan ette suvalises kohas, kus sa puuri maasse pistad kuumale ja nad arvasid, et see on, et see on tõepoolest nii, vaid see võib olla üks vähemalt, et väga olulisi faktoreid selles, et selle stressiga võidelda ja endale teha elu võimalikult hubaseks ja mugavaks. Ja teine väga tähtis moment on on minu mulje põhjal see, et islandlased oskavad oma elukeskkonda või maju või, või, või võielamisi või kvartaleid ülimugavaks ja hubaseks teha. Ma kujutan ette, et see on ka üks neid, neid võimalusi, millega nad saadavad või millega nad peletavad selle pimeda pimeda ja külma aasta aia niisugusi, hirme või, või masenduse lihtsalt naeraka. Islandlane naerab ja ta naerab sageli, tema naer on natukene irooniline või sarkastiline ja, ja need lood, mida seal räägiti, on on, on väga sümpaatsed ja nad kuigi nad tunduvad natukese nagu kentsakate või, või veidrat, ei ole tegelikult minu arvates väga hästi, avavad seda. Seda Islandlasenatuuri, noh, üks lugu, mida ma olen siin ja seal rääkinud, mis minu arvates iseloomustab väga hästi seda islandi mõttelaadi või seda hinge, õigupoolest on, on lugu ühest, et ühest mehest, kes ühes niisuguses fjordi põhjas olevas väikelinnas armus ühte naisesse, kes oli selles linnas, läbisõidul või komandeeringus või, või tööl ja see naine ei, ei reageerinud selle, selle kohaliku mehe ühelegi lähenemiskatsele. Ja ilmselt oli siis talveaeg igatahes maas oli lumi ja pärast seda, kui see naine oli lahkunud sellest linnast võttis mees labidaga, kaevas ühe selle naise jalajälgedest sellest lumest välja ja pani selle sügavkülma ja võib-olla ta hoiab seda seal siis kindlasti õied. Ja kui meie tahaksime seda filmi vaadata uuesti, kus koha peal, mille ma kujutan ette, et kõigil neil, kes seda filmi tahaksid näha, on võib-olla üsna hea võimalus seda teha. 19. aprillil rahvusraamatukogus. Ja nüüd tavapärane eelseisvate kultuuriürituste tutvustus. 19. aprillil toimub rahvusraamatukogus erinevate riikide kultuuriesinduste reklaami- ja teabepäev Eha Vain. Mida põnevat pakub Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo sellel päeval? Reedel, 19. aprillil toimub Tallinnas rahvusraamatukogus üks teabe- ja reklaamipäev, mille viivad läbi Tallinnas asuvad ja tegutsevad välismaa kultuuriesindused ja see üritus kannab koondpealkirjavaari ja 96 ning iga kultuuriesindus püüab siis mitmekesistada seda programmi oma maa kultuuri tutvustamisega. Filmidest on võimalik vaadata. Ta on väga huvitavat Islandi filmi jäämaa tegijateks Andres Hiion ja Jaanus Mikk. Teine film, mida tingimata tahaksin nimetada, on joonisfilm. Selle on valmistanud praegu Tallinnas elav ja tegutsev Islandi nukufilmitegija sigi. Film kannab pealkirja Reida, sest jupid ja ta kasutab üht väga vanaislandi saagat 12.-st sajandist mis pajatab ühest Islandi väga suurekasvulised ja väga tugevast. Et mehest väga rumalast mehest ja tema lustakatest uskumatute seiklustest teel Norra kuninga juurde. Eestlasi on alati huvitanud tikingid, nende ajalugu. Ja veidi lähemalt räägivad Vikingitest Vello Lõugas ja Anzori Barkalajal, kes ilmselt oma vestluses puudutab ka mütoloogiat ja seda nii Põhjamaade kui soome-ugri võrdleva mütoloogia. Oleme mõelnud ka lastele ja oleme külla kutsunud Raivo Järvi, kes nii joonistab kui, kui vestab lastele ühe ehtsa trollimuinasjuttu ja nõre. Saatkonnalt on seekord kaks videofilmi. Üks Norra helilooja Edvard kriigist ja teine teema on pühendatud kunstnike Edward muukile. Ja mida pakub Rootsi saatkond sellel päeval? Katrin Maandi, palun. Rootsi üritustest neid aprillikuus või võib-olla peamiselt rõhku asetada 19. aprillil toimuva vaaria üritusele vaaria 96 toimub rahvusraamatukogus ja kus ka Rootsi osaleb. Ja Rootsi programmipunktides on küllaltki kirev kava, on Rootsis Hans Lepp kutsutud ja tema olid seekord vahelduseks, räägib eesti jälgedest Rootsis. Siin Eestis on ta ju küllaltki tihti esinenud ega väikse raamatu välja andnud rootsi jälgedest Eestis. Jääme põnevusega, ootame, mida ta on leidnud eesti jälgedest nii kohanimedest kui kähku Isise kultuurimärkidest. Teine huvitav rootsi üritus on programme Milsfaliinist rootsiks väga tuntud luuletaja, väga armastatud luuletaja ja seda programmi esitab luule teatel vaarius. Ja selleks on siis ka kutsutud rootsist solistid või osalejad Mart Jürisoo ja Toomas Tuulse kaanel Eesti päritoluga rootslane, kelle nimi on Sophia Johannes kes on juba paar aastat Eestis olnud ja ka kindlasti võib-olla mõnele tuttav tema mängib Rootsi rahvamuusikat vanadel rahvapillidel ja seda väga hoolsasti väga toredasti ja on ka muusikamajas õpetaja viiuliklassi. Ja nüüd ulatan mikrofoni Maimu Bergile, palun. Meie panus võib-olla natuke tagasihoidlikum sellel suurel üldisel infopäeval, me tahaksime, et meie sõsarettevõtted saaksid ennast hästi palju esile tuua, kuid siiski meie pakume välja ühe niisuguse asja, nagu Marimekko moedemonstratsioon suures saalis kell 18 15 algusega. Ja siis veel on külla tulemas Soome kirjanik Kari Utria ja temaga on võimalik raamatukogu nurgasaalis kohtuda kell viis enne seda ka samas saalis kell kolm võimalik kohtuda teise soone kirjanikuga. Ja meie suursaadiku abikaasa karina kaaringaskiga ja tema põhiliseks materjaliks on just kokaraamatuid ja nendest, aga seal räägiti Taani Instituut ja Silvi Teesalu, palun. Esimesel aprillil kohe algab meil sündmusega, nimelt oleme Haapsalus ja Haapsalus avatakse taani lastekirjanduse näitus kuuse väikese loenguga ja mul on väga hea meel, et Haapsalu noored kooliõpilased on osa võtnud loomuindu võistlusest. Sellepärast et mulle tundub just nimelt, et kirjandus peab ärgitama ka meid endid kirjutama. Sedasama näituse sõidab edasi Narva ja Narvas toimub taanlaste kirjandus, näituse avamine juba 18. aprillil, enne seda, aga päev enne seda, seitsmeteistkümnendal aprillil avanemine taanikeeeni, muuseumi näituse, see on kunstinäitus, mis püsib siis Eesti kunstimuuseumisse seitsmeteistkümnendast aprillist kuni mai kuu lõpuni. Ja ma tõesti soovitan kõigil, kel vähegi on asja Toompeale, astuda sisse rüütelkonna hoonesse ja tutvuda selle näitusega, sest see on sajandinäitus Taanist Eestis, kuna nii suureulatusliku näituste pole siin varem olnud. Ja teiseks on see Taani. Noh, ma ütleksin Euroopas tunnustatumaid kollektsioone. Kuna sinna piirkonda skeenis kogunes nisugune kunstnike küla, sellele on täiesti eriline. Lõng selle näituse juures ja seal kunstnike külas elas sajandivahetusel ligi 20 Taani kunstnikku, teised käisid seal ka maalimas. Kuna öeldakse, mis põhjus oli. Põhjus oli see, et skeem on looduslikult niivõrd kaunis. Koht, et selliseid värvimänge looduses, nagu seal on näha ei ole nagu Taani teistes paikades ja tulemust, mismoodi siis need kunstnikud seda loodust või seda paika näinud, saame me tõesti siis Eesti kunstimuuseumis näha, nii et see on üks tippsündmusi, ma arvan, sellel aastal. Ja ongi käes saate lõpuminutit. Saadet toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Tänan kõiki kuulajaid, esinejaid, tegijaid. Raadio poolt olid ametis Külliki Valdma, Silja Vahuri, Marje Lenk. Sarja autor on. Kohtume taas 26. aprillil. Jälle kuulmiseni logida verise kuulep vihasi jälle Riho nähtaga katsed sellistega.