Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere saatesarja peegeldus kuulajad. Stuudios on Heidi Sarapuu, et juhatada sisse märtsikuine saade Hendrik Gibsenist. Seekord vaatame Ibsenit ja tema loomingut läbi Eesti raadioteatri. Mõlemad tähistasid hiljaaegu oma juubeleid Ibsem 100 seitsmekümnendat, meie raadioteater seitsmekümnendat sünnipäeva. Raadioteatritoimetajal Pille-Riin purjel, raadioteatri mängukavast leidsin neli Ibseni näidendite kuuldemänguseadet ajavahemikust 1956 kuni 89. Palju seda ei ole, näit paradoksaalne, et varasemad lavastused ehkki oma aja mängustiili pitseriga ometi köitvad meisterlikumad kui uuemad, mis paraku on leigemad ja staatilisemad. See võib olla juhus, aga küllap on üks põhjusi ka lavastuste temporituda. Vanasti oli aega rohkem kuuldemängud, pikemad ja mõtlikumad. Ibseni näidendite ka see aga sobib, sest tema tekstid on pikad ja loogiliste seostega. Neid on alati raske kärpida. Henrik Ibseni ei ole kuigivõrd raadiopärane autor, ta kuulub ikkagi teatrilavale. Alustan kuuldemängude lühiülevaadet uuematest, et seejärel rännata ajas tagasi. Seni uusim raadioibsen on rahvavaenlane ehk doktor Stockmann mari tuuliku raadioseade Heino Kulvere lavastus 1989. Lähiminevikust meenub see materjal režissöör Mikk Mikiveri telefilmina doktor Stockmann 88. aastal. Nimiosas Lembit Ulfsak. 1978. aastal on näidendi Endla teatris lavastanud Ingo Normet. Doktor Stockmann satiiriline allegooria, kus mürgitatud veega supelasutus saab korrumpeerunud ühiskonna võrdkujuks aga ka isiksuse eneseleidmise draama. Tugev on see, kes on üksi. Raadioteatris mängis doktorit Tõnu Aav. Katkendis kuulete vendade sõna duelli linna foogti Peeter Stockmanni osas. Jüri Krjukov. Arvasin, et keegi tuleb veel siia, kui hakkavad levima kuuldused, et meie vesi on tervisele ohtlik. Peetser, seda ta ju on, just nüüd, kui meie supelasutus on tõusuteel ka naaberlinnadel on teatavaid eeldusi kurdiks saada, arvad nad otsekohe tegevusse? Ei astujaid kogu supelvõõraste voolu endale tõmmata ja siis oled sa oma sünnilinnalaos mina laastanud üksnes supelasutuse läbi võib meie linnal nimetamisväärset tulevikku olla. Mida siis sinu arvates tuleks teha? Ma ei usu, et oleks tegemist mingi otseselt ähvardava Ohuga mu esitus on tõepärane, õige, ma tean seda. Ja sa mõistad seda väga hästi, Pedele. Ainult sa ei taha seda tunnistada. Sina surusid selle läbi, et nii supelasutuse hooned kui ka veevärk rajati sinna, kus nad praegu on ja seda seda neetud eksisammu ei taha, saame enda. Arvates, et ma sind läbi ei näe. Ja isegi kui see nii on ilma moraalse autoriteedi tai saama asju nii ajada ja juhtida, nagu ma üldisele hüvele kõige kasulikumaks pean. Sellepärast on mulle väga tähtis, et sinu ettekannet kurdi direktsioonile ei esitataks. Üldise heaolu huvides tuleb ta kõrvale jätta, ühtki sõna ei tohi sellest kahetsusväärsest loost avalikult teatavaks saada. No küll vabameelne sõltumatu ajakirjandus selle eest hoolitseb, et oma kohust täidaksite Satoomasele äärmiselt mõistmatu inimene. Oled sa järele mõtelnud, milliseid tagajärgi see sulle enesele võib tuua tagajärgi tasajärgi minule? Sinule ja su perekonnale? Kurradi peab tähendama, kuna sa ei ole osanud keelt hammaste taga hoida ja kõiksugu kuuldused on laialt levima hakanud siis on tarvis, et seal niisugused kuuldused avalikult ümber lükkaksid. Mina, mismoodi? Ma ei saa sinust aru, esiteks Peatse uurimisi uuesti läbi viies jõudma otsusele, et see asi ei ole kaugeltki nii ohtlik või kartust äratav, kui sa esimesel hetkel ette kujutasid. Ja teiseks, sinul kui funktsionäril ei tohi mingeid separaatseid veendumusi olla ei tohi, kui funktsionäril ütlesin. Kui eraisikul jummal hoidku, see on teine asi. Aga kurdi valitsuse alluva ametnikuna ei tohi avaldada mingeid arvamusi, mis on su ülemuste omadega vastuolus selleri valijale. Mina kui arst, mina kui teadusemees ei peaks tohtima see asjaolu, millest siin juttu on, ei ole puhtteaduslik-son komplitseeritud küsimus. See on ühtaegu tehniline ja majanduslik küsimus. Mina tahan, et mul oleks voli oma arvamust avaldada kõikvõimalike küsimustega, palun väga, ainult mitte kuurordis puutuvate küsimuste kohta. Selle me keelame sulle ära keelata säärase mina, keelan sul selle ära. Mina Su kõrgeim ülemus ja kui mina sul midagi keelan, siis pead sa kuulama. Kuuldu oli alles doktor, Stockmanni võitluse algus. Ilmselt hoopis tuntum, Ibseni draama on aga nukumaja ehk Noora lähemast minevikust meenub, et 85. aastal lavastas Noora Ugalas viljas Haldre. Noore osas oli Leila Säälik, tema abikaasa turvalt Helmer Raivo Adlas. 1991 esietendus nukumaja noorsooteatris külalislavastajaks Tertus avale Soomest. Peaosades Anne Reemann ja Andrus Vaarik. Üks väheseid näiteid, kui sipsenile on võimalik ka binades läheneda, on Mati Undi 95. aasta lavastus nukumaja ehk Norbert kus hunt tegi Noora naistegelastest mehed ja vastupidi. Kuuldemänguseade noorest tegi hinge Trikkel ja nukumaja lavastas raadius Kaarel Toom. 1984. aastal. Osades olid Noora Maria Klenskaja, turvald Hans Kaldoja, doktor Rank, Jüri Järvet, proua Linde, Eneke Priks ja Nils kruukstad Tõnu Mikiver. Intriig keerleb ümber raha laenu, tänu millele Nora on päästnud oma mehe elu ilma meesisesed aimakski. Kuid seejuures võltsis Noora oma sureva isa allkirja võlakirjal. Nüüd on tema mehest saanud aktsiapanga direktor. Raha laene kruukstaadiaga ähvardab koha kaotus pangas katkenud ongi noore ja Kruk stardidialoog, Maria Klenskaja ja Tõnu Mikiver. Tervist, proua kelner. Moodus palun tulge siia. Mis te tahate teha, muidugi teada, et mind varandad. Uskuge, ma ei suutnud seda takistada, härg, Ruuks, võitlesin teest viimse võimaluseni, ka sellest ei olnud aps. Vaadake, vaadake, proua Helve. Ma olen kogu tänase päeva, mõtlen teie peale. Isegi välja, pressi on niisugused nagu mina natuke seda, mida nimetatakse südametunnistuseks. Ma tahtsin teile ütelda, et esialgu ma teie peale kaebust veel ei esita. Kogu selle asja võib vastastikusel kokkuleppel ära korraldada. See ei pruugi avalikkuse ette tulla, see jääks ainult meie kolme vahel sellest iialgi midagi teada saada. Kuidas te seda takistada suudate? On teil ehk võimalust kohe ära maksta see osa, mis teil veel tasumata on? Nüüd kohe sellest ei oleks ka mingit kasu. Ükskõik kui palju teil praegu sularahaga poleks oma võlakirjaisade, mu käest sellegipoolest siis seletage mulle ometi, milleks te seda kasutate. Tahate taandada lihtsalt enese käes hoida? Yks Villex. Kui teil sellepärast mingi meeleheitlik otsus mõttes mõlguks Malgutki. Kui te näiteks kavatsete oma kodumite perekonna juurest plehku pista, tahtsingi või midagi veelgi hullemat. Kas teie seda tead, siis jätke säärased mõtted. Suurem osa meist mõtleb alguses nõnda. Ka mina mõtlesin. Aga tunnistan teile päris ausalt. Mul ei olnud selleks julgust. Ka minul ei ole. See olekski suur rumalus. Sest niipea kui esimene kodune torm mehedas, on. Muuseas mul on siin taskust kiride mäel Hiiumaal ja seal on kõik siis nii leebetest toonides kui vähegi võimalik. Saada rebige tükkideks, mis on kindel ja raha. Ma ju ütlesin teile äsja, ma ei räägi sellest. Selge, kui suurt summat teil minu mehe käest vaja on ja ma hangin Tehilgama. Mitte mingit raha, mida te nõuate poolteist aastat olen ma virelenud. Nüüd on mulle mu koht üles öeldud. Aga ma tahan panka tagasi saada. Ma tahan ükskord ometi haljale oksale jõuda. Peate ja mees minu jaoks selle koha lohuma ei täpselt, seda teeb seda nii palju ma teda juba tunnen ele aastatki, kui ma olen tema parem käsi. Ja siis juhib aktsiapanka juba Nils gurustad, aga mitte turvad Helme, palun. Ei maksa rumalusi teha. Külmus küsimuste vette minna ja sealt kevadel jälle veepinnale kerkida. Inetuna juuksed peast välja langenud. Ei jätaks teist just kõige paremat mälestust. Ja pidage meeles. Tema ise on mind säärasele teele tõuganud ainult tema ise. Ja seda ei andesta madala iialgi. Peab ütlema, et Tõnu Mikiveri Nils kruukstad ongi selle raadiolavastuse üks huvitavamaid rolle. Sama osa dramaatilisi võimalusi kasutas muide väga paeluvalt ka näitleja Madis Kalmet noorsooteatri lavastuses. Aga jätame nüüd Noora ja rändame ajas ligi 40 aastat tagasi, kuni jõuame kuuldemänguni Metspart. Ibseni metspardi. Üks kuulsaid teatrilavastusi on Voldemar Panso-lt 1969. aastal noorsooteatris mil peaosades olid Heino mandri kreekers Verle, Ants Eskola või Mikk Mikiver. Jalmar hektel ja Mari Lill, Hedvig Jaan Tooming. Lavastas Mets pardi Vanemuises 1990 kreekers Verlet mängis Andrus Allikvee Jalmar hektarit, Aivar Tommingas. Hedvig Liina Ulmaru, kelle jaoks see oli esimene roll ja meeldejääv roll pärast stuudio lõpetamist. Doktor Rällingi osas oli Hannes Kaljujärv. Kuuldemänguseade metspardist tegi Iko Maran. Lavastas Kaarel Toom. 1959. aastal. Osades olid Jalmar hektel, Olev Eskola, tema naine, kiina Aino Talvi, Hedvig Ita, Ever vana hektel Ants Lauter, kes muide mängis sama rolli ta 10 aastat hiljem Panso lavastuses. Krieger, Sverle, Rudolf Nuude, suurärimees Verle, Olev Tinn, doktor Rälling, Valdeko Ratassepp, provozerby, Silvia Laidla. Näitlejate mäng on nauditav tänagi, kuulates elu vale ja tõemaania kokkupõrge, mille ohvriks saab süütu hingega nooruke Hedvig tuleb raadiolavastuses hästi esile. Kõigepealt katkenud, kus kuulajate peaaegu kõiki tähtsamaid tegelasi alustavad Olev Eskola peenelt korrigeeritud Jalmarile ja Ants Lauter, tema isa, vana hektariline. Siis liituvad Aino Talvi kiina ja Ita Everi Hedvig ning seejärel Ita Everi Hedvig kahekesi, Rudolf Nuude, Gregers Verlega. Kuni kõneks tuleb sümboolseks tegelaseks muutuv Metspart hämaral pööningul. Kas sul on palju tegemist, Jalmar on küll. Istuge vaevalt ennast nende piltidega siin. Ja loomulikult kui sul hirmsasti tegemist on, siis aga kuidas sinuga? Kui sinul on töö teha, siis on minul ja muidugi. Ega mul just üliarvud tegemist ei tulegi. Ma arvasin, et sul on veel killud, toa tuline tantsijal konto, mis võivad ka päev-paar oodata. Muidugi, ja sea pole ka kellelgi, oli. Ja siis sünteetiline asi seal pööningul ja loomulikult. Kas aitan sul ust avada? Ei teeks halba, siis saatsime selle asjaga korda, just, just homme hommikuks läheb juba infisulima. Sünnipäev on tal ju homme muidugi homne. Nii neid kes. Ei, mul pole aega, ma pean töötama mere üksi sinna kolama, mis oleks parem, kui ta jälle jooma läheks. Mis sa soovid? Tahtsin ainult küsida, kas ma siia katan. Aga muidugi, siia. Ma koristan otsekohe. Ei, noorhärra Verle läks veel korraks välja. Sa võid rahulikult lauda kasutada, Ma arvan, sa peaksid nägema, kasutanud lauda, kuidas, aga jõua selle oleta pärast vaba. Mis on makaronid, küünal tuleb ikkagi partest, ma olen seda alati rääkinud. Ta lihtsalt hoolega salatiga. Kas ma võiksin sind millegagi aidata? Ise? Kohe on parem, kui ma kõik ise üksi ära teen, kuni jõudu vastu pead. Seni pole häda karta, kui isal veel tervist jätkub? Ei, ise ei tohi nii inetult rääkida. Vaata korraks, mis vanaisa sealt pööningule õieti teeb? Ta vihjab uut teed, vii küna juurde. Sellega ei saada eluilmaski üksi hakkama. Mina istugu siin nagu aheldatud vang, luba pintsel minu kätte, ma tulen selle tööga toime veel, sa rikud sellega ainult omast silmi, ei riku luba. Luba, pintsel mulle. Mul küll ei kulu rohkem aega, minut-paar, aga vaata täitsa oma silmi ei riku mina vastutust endale. Ei võta Saisi bet vastutama. Kas kuuled küll? No ma pean näitama, kuidas seal üldse Ei isa ja tunnis ainult. Kas ma teatan neile, et pole vaja, ma öeldi, ootan pisut. Laod on kõik korras? Ei, palun, palun, ärge hakake. Ah, need ongi pildid, mida oli vaja redusseerida. Hea, ma tahtsin, ise ei täideta. Ainult ärge laskem minust segada. Heisis. Kas metspart magas täna öösel ka hästi? Näed, ma arvan küll. Devist viibida väga sageli tema juures ja kui aga mahti saan, siis kuid teil pole vist eriti palju vaba aega. Te käite koolis? Ei, enam mitte. Isa kardab, et ma rikun oma silmad Võnni. Ta õpetab sisendeid kodus. Ta lubas mind õpettidega sinipõlidel aega jätkunud nuh seesiatel küllalt mahti. Ja kas pole pööning omaette maa, mis täiesti seal leidubsuguseid, huvitavaid asju, Võnni, seal on suured kapid täis raamatuid ja paljud neist on piltidega. Siis on seal vana kirst laegast käia, pidega. Kell kujutistega, mis käivad välja, jää sisse. Ainult Killigeijena. Nii et seal metspardi juures on aeg seisma jäänud Ja veel üks katkend metspardist kahe vastandtegelase oluline dialoog. Rudolf Nuude kreekers, Valdeko Ratassepa, doktor relling. Kas te võite mulle seletada, mis praegu Jalmar hektari hinges toimub? Tõesti ei märganud, et seal üldse midagi toimuks, mis niisugune isiksus nagu Jalmar teema ja isiksus. Kui tal kunagi oligi eeldusi normist kõrvale kaldumiseks, mida nimetati isiksuseks siis on need tal juba varases nooruses juurtega välja kistud. Lapsepõlves kasvatati teda vana piigates tädide poolt. Puupäine isa jojo leitnant eetide all on olnud eluaeg suur Puubia imetles poissi. Vähe sellest, sedasama tegid ka ülikoolikaaslased, sest Jalmar oli ju nii punapõskne ja oskas nii kaunilt deklameerida, võõraid värsse ja võõraid mõtteid. Räägite Jalmar ötalist teie lahkel loal. Sest nii näeb tõeliselt väljapuuslik, mille ees teie põrgus lamate. Ma ei usu, et oleksin niivõrd pine, ometi olete. Olete ju teiegi haige inimene, prossinud lõikus. Aga kas siis Jalmar on haige, kuivõrd iga inimene paraku haige on? Ja mis ravi olete talle ette ainult oma tavaliselt püüan temas elu valet ülal hoida. Elu valet. Kas ma, kas ma kuulsin õigesti ja? Ma ütlesin elu valet. Sest elu vale ja vaadake, on ergutav ajend. Ja mis elu valega teie teda ülal hoiab? Ma ei reeda nii tähtsaid saladusi, soolapuhujad. Doktor Rälling? Ma ei alistu nii kergesti. Ma päästan Jalmari teie küünte vahel, see oleks talle suurimaks õnnetuseks. Võtke keskmiselt inimeselt elu, vale. Võtate temalt õnne. Elu valesid, aga hoopis fantastilisemaid kirevamas vormis käsitleb ju ka Ibseni üks ainulaadseid teoseid. Dramaatiline poeem Peeerr Küüt. Legendiks saanud Ilmar tammuri 1962. aasta lavastus Draamateatris. Gospeeri mängisid Ants Eskola või Rein Aren, ema aused Salme Reek või lisse Lindav Solveigi, Linda Rummo või Meeli Sööt. Helilindi vahendusel on alles jäänud House surmastseen. Salme Reegi, Ants Eskola ettekandes. Ilmselt ei ole maailma kirjanduses teist sama liigutavat poeetilist ja sügavat sõna- pilti ema surmast. Selle kõrvale suudan mõelda vaid hoopis teises stiilis, aga mitte vähem elamusliku. George Leonard sho kirja oma ema surmast mis jääb mällu samuti Ants Eskola häälega ette kantuna. Soorollis Zerom kilti näidendis armas luiskaja. Aga tagasi Ibseni juurde. 1978. aastal esietendus beer künt Ago-Endrik Kerge lavastuses Draamateatris ühte oma elu armsamat rolli. Ema Oset mängis taas Salme Reek per Clintoni, Juhan Viiding Solveigi, aga ka kõiki teisi naisi. Peeri elus kehastas Elle Kull. Ja möödunud aastal lavastas Beer kõndi draamateatri väikses saalis Roman Baskin. Nimiosa oli huvitavalt jagatud Elmo Nüganeni ja Mikk Mikiveri vahel. Ooset mängis Ita Ever, Solveigi Külli Koik. Kaarel Toomi raadio seades lavastuses anno 1956 mängis Bergenti Kaarel Karm ema auset, Katrin Välbe, Solveigi Ellen liiger Anitrat hinnad Aarna nööbivalajat, Hugo Laur laeva kaptenit, Ado hõimre. Valitud katkenud peaks hästi esile tooma romantilise tõstetud mängulaadi ja selle katkendiga lõpebki heli Ringvaade Ibseni draama loomingust, raadioteatris kõigepealt poose ja Solveid kordumatu häälega Katrin Välbe ning Ellen liiger. Seejärel Kaarel karmi noor keevaline beer, künt. Mägijärve juures pind on ümberringi p. Meie Soini ema Uuse on tulnud piiri otsima. Solveic näeb vaeva, et temaga sammu pidada. Kas ta ka iialgi vähe. Kuid jumal hoidku, ei ma elada võib. Teda Kuriini lõi ka võimalik, et minema tuiskas temaga siis muudkui luuletas luiskas tema, kelle ainus jõutuses suus temakese tubli töös kõhus. Kas nutta või naera? Oh taevas. Kuid hoidsime kokku. Hädasse vaevas Jason ehk pead teadma. Kõik, mis meil oli läbida, lõi, mõistusin kodu pistsite eerikasse üles ja unustes püüdsin sest saada üle. Silmast silma saatusega. See on Nicole ja tahaks ju nii väga kõik muljet endast heita, ent nende metsikute mõtete eest peita. Üks pruugib viinateest, lohutab vale. Trollide ja muu juurde viis kapruudi röösseka kuid kes siis näeb seda ette, et poisile nii külges jääb? Ljutustamal mu pojast ja köik köik küllap varsti, sest väsitsa CNN väsitav vestmas kõik kuulemastama. Ronde mäestikus. Päikeseloojang sätendavad lumiharjade ümberringi. Puuks seis. Seism. Nägemataks. VikerKarlova kloorid, meeltsiline pimesta, pull, see, kes kellade koorik. Et raske on loogia kulm hu nagu hõõvasseeris aju, huugalkuid, tuul ja jää. Ei taipa, kes, kuramus, nöörits ei armetult kinni, mu pea. Lendile kinni härjaluul leian neetud luist purjuspäi vaenlaste karja mäkke mõrsjaga tuisk. Karnadia kulle, trollid ümber, kui tuul. Narrimas tüdrukuid, hulle, luisk ja neetud luul. Seal sõue kaks kotkas pruuni. Need lõunasse lendavad koos. Ja mina, Jantaarudes suuni sind tammuma poris ja soos. Puhtaks pesta tuulde karguses maha, mis must. Taukar kele. Et võiksid kesta valgus, ristsete tihetsus. Tahan ülemis karjaste maius. Tahan olla puhas ja prii. Üles soolaste lainte raiust. Inglismaa printsi sky ja vahtiga aegade plikad ei puutugi teisse, mu lend. Oodatav võiksite ikka, eks siiski, näitan veel end. Selline oli siis heli Ringvaade Ibseni loomingust eesti raadioteatrist millest andis ülevaate Pille-Riin Purje. Ja nüüd siis tavapärane kultuuriürituste tutvustus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost räägib Epints. Aprillikuus keskendub Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo põhiliselt kahele asjale. Esimene neist on polaarkvarteti külaskäik Tallinnasse 19.-st kuni 21. aprillini. Polaarkvartett on kvartett, mis koosneb põhjamaa erinevate Põhjamaade muusikast, et seal on muusikud Norrast, Rootsist, Taanist ja Soomest. Ja nende omapära on see, et nad laulavad Põhjamaades levinud viise igaüks oma keeles, et see on väga huvitav. Põhikontsert toimub kloostri aidas 20. aprilli õhtul, aga nad korraldavad ka igasuguseid voksope veel Tallinnas, nii et siin tuleb jälgida küll reklaami. 20.-st kuni 26. aprillini on balti kultuuripäevad Ahvenamaal ja Eestist on kutsutud Põhjala instituudi poolt Ahvenamaal Eestit esindama nukud Other oma trupiga kes esitab siis etendust Pöial-Liisi. Samuti muusikud Villu Veski ja Tiit kalluste. Ning Eestimaast läheb rääkima Fred Jüssi. Viiu astel Norra saatkonnast, palun. Tere jälle. Norra kultuuriprogrammi tutvustamisel alustaksin kohe aprillikuu algusest, mil Eestisse on oodata Trevor foldi. See nimi ei ole küll väga norrapärane, kuid Remord fold on elanud Norras suure osa oma teadlikust elust. Ta on päritolult inglane ja ta peab end eeskätt norra heliloojaks. Ta on olnud 20 aastat Norra puhkpilliföderatsiooni esimees. Tema töö ulatuse kohta võiks öelda, et kui varem oli Norra puhkpilliföderatsioonile ainult kaks alakontorit üks neist Oslosse, teine Bergenis, siis nüüd on alakontorit ja igas suuremas linnas Ta Norras korraldanud puhkpillimuusikakonkursse muuhulgas käima pannud noorteorkestrite konkursid olnud mitmete konkursside žürii liige ning organiseerinud suvekursusi dirigentidele. Helilooja ei ole Eestis esimest korda, ta on teinud palju Eesti puhkpillimuusika arenguks, viies läbi näitlikke tunde muusikaakadeemias, juhatades kontserte Tallinnas ning olles noorte puhkpilliorkestrite dirigentide konkursi žürii esimeheks 96. aastal. Seekord viibib Trevor Ford Eestis Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna kutsel. Ta on konsultandiks Pedagoogikaülikooli muusikaosakonna juhataja dotsent Andres Ava rannakontserdi ettevalmistamisel. Ja samas juhatab ta ka oma trompetikontserti teisel aprillil Tartus ülikooli aulas ning kolmandal aprillil Tallinnas Tallinnas Mustpeade majas, kolmandal aprillil toimuva Norra puhkpillimuusika. Õhtu esimese osa sisustab Andres avarana magistritöö teemal Norra kaasaegne puhkpillimuusika ning teise osa Trevor Fordi trompetikontsert autori juhatusel. Teiseks tahaks tutvustada 19. ja 20. aprillil Tallinnas esineva polaarkvartett koosseisus olevat norralast kui alles vilg täierit. Kvartett annab Tallinnas kolm kortserti, neist esimese vanalinna muusikamajas 19. aprillil ning kaks järgmist 20. aprillil otsa muusikakoolis ning õhtul kloostri aidas. Kalles vilgneierit on nimetatud ka norra viisi kuningaks ja seejuures on alati lisatud see, mida ta viisidest ei tea. Ei ole ka teadmist väärt. Ta on teinud lugematul arvul programme Norra raadios, kirjutanud viisi raamatuid ja vihikuid koolidele kalles Wild, meie on ise kirjutanud pea 250 viisi. Enda kirjutatud viiside kõrval esitab ta aga ka klassikute, nagu näiteks kõigile Norrelastele tuntud altraisseni viise. Kuid repertuaaris on tänapäeva viisi looming, nagu näiteks haldansiivertsel ja tema viisi. Altruism. Seni looming on väga ulatuslik ja Skandinaaviamaades ta tutvustamist ei vajagi. Tänu lasteraamatutele ja viiside kogumikele on ta saanud tuntuks ka väljaspool Norrat. Alstraisseni sulest on ilmunud üks romaan ja mitmeid näidendeid. Ta oli kõikide norralaste lemmik paljude aastate vältel. Ja tema häält tunti eeskätt tänu lastele mõeldud programmidele raadios. Natukene enne surma austati tema tööd ka norra kultuurinõukogu auhinnaga. 1971. aastal avati talle aga Oslos raadio ja televisioonimaja ees mälestusmärk. Taani instituudi tegemistest räägib Silvi Teesalu. Taani teemadel saab aprillikuus kõige rohkem mõelda näitustele ja muusikale. Naima Neidre ja Benjamin vaserman on Rangers, siis nimelt on Rangersi kunstimuuseumis juba teine eesti kunstnike näitus sel aastal ning 25. aprillil avatakse Naima Neidre ja Benjamin vasemani näitus. Enne seda aga saame rõõmustada suure Taani kunstinäituse üle, mis saabub Eestisse. Seitsmeteistkümnendast aprillist on Tallinna kunstihoones avatud seni vähemalt viimaste kümnendite jooksul suurim taani kunstnike näitus. Need on kunstnikud, kes kuuluvad üsnagi tuntud kobra koolkonda Taani moderne kunst aastatest 1930 kuni 1970 esindatud üle 30 kunstniku. Ma soovitan kõikidel käia seda näitust vaatamas, sest vaevalt on võimalus nii suurejoonelist Taani kunstnike esitlust pikema aja jooksul edaspidi näha ja kellel on huvi suurema täpsema informatsiooni järgi siis võiks pöörduda kas Taani kultuuri Instituudi poole või ka kunstihoone enda poole et saada spetsiaalset giidi. Näitusele. Aprillikuu on džässikuu. Sellega seoses tahaks nimetada kaht esinejad, kes tulevad jazzkaarele. 22. aprillil kell 10 õhtul on Sossi klubis siile nordi kvartett. Sessile noordi on rahvusvaheliselt tuntuim ja enim plaadistatud taani lauljatar. Olgu fioosn rokk või džäss, kõike esitab ta elegantse meister rikkusega. Teine Taani trupp, kes tuleb, on siin Peartjoodi juhatusel. Džässihuvilistele, õigemini jazzmuusikutele tahan öelda, et Taani kultuuri instituuti on tulnud kutse džässilaagrisse selle aasta suvel juulikuus. Uhkuse rahvusvahelist džässilaagrit korraldatakse 13-st kuni 19. juulini. Seal noortele, džässmuusikutele ja kes huvi tunnevad, palume pöörduda Taani kultuuri Instituudi poole, sest esimeseks aprilliks peaksid sooviavaldused Taani minema. Meil on oodata ka Taani osalust rahvusvahelises, mis lasteteatrite festivalist. Mis toimub Rakveres sel aastal ning sinna on tulemas ootuse Lasteteater Steel Nögaadi juhatusel. Soome Instituudist palun. Soome Instituudi aprillikuu kava tutvustamist, alustaks siis Tallinna osakonnast. Ja reedel, kolmandal aprillil kell kolm päeval avatakse Instituudis soome naiskunstnike kiibriste näitus. Näitust esitleb Ingeri bit käranda Helsingi Ülikooli raamatukogust ja eksponeeritakse sadat tööd. Ja autoriteks on 25 Soome vanema ja keskmise põlvkonna naiskunstniku ehk tuntumatest nimedest Helene Sherpek ja Tove Janson. Aprillikuus jätkub sari uue teabetehnika võimalused ja selle sarja raames toimub kuus koguni kolm loengut. Lähemat informatsiooni võib siis saada sirbi, lehest ja Soome instituudist. Neljapäeval, 16. aprillil kell viis esineb arhitektuurimuuseumis soolalaos aadressil Ahtri kaks Soome arhitektuurialaste loengute sarjas arhitekt Juhani Pallas. Maa. Loengu pealkiri on Aisoftas, kin ja loeng on seekord inglisekeelne. Jüripäeval. 23. aprillil tähistab Soome Instituut rahvusvahelist raamatu ja roosi päeva. Seda tähistatakse nii Tallinna kui ka Tartu osakonnas. Tallinnas esineb Soome Kirjanike Liidu esimees, järkolaine ja Kirjanike Liidu sekretär päiviljeedes. Juttu tuleb nii tähistatavast päevast kui ka autoriõigustest Soomes ja Euroopa liidus. Tartu osakonnas on see päev peamiselt pühendatud tõlkijatele ja tõlkeprobleemidele. Reedel, 24. aprillil kogunevad Tallinna Instituudis taas ilukirjanduse tõlkijad. Ja laupäeval, 25. aprillil veedab Soome Instituut koos viljand lastega sõpruslinnade päeva. Viljandis toimub nimelt soomepäev, kus esinevad kirjanik kaari Utria ja Soome Instituudi juhataja Kirjanike tõlkija Juhani Salokannel. Samas eksponeeritakse ka Soome kunstiplakatite näitust ja Tartu osakonnas on aprillikuus kavas kaks videoõhtut, mis tutvustavad siis Soomet. Ja need toimuvad neljapäeval, teisel aprillil ja neljapäeval, kahe nädala pärast, 16.-na aprillil kell kuus õhtus. Üheksas aprill on Soomes Agricola päev. See seda tähistatakse juba alates 78.-st aastast kui soome keele päeva. Kuna Mikael Agricola on soome kirjakeele rajaja. Eestis on Soome Instituut tähistanud seda soome keele olümpiaadi ka alates 96.-st aastast. Sel aastal toimub soome keele olümpiaad tatart tus ja seda organiseeritakse koostöös Põhjamaade Ministrite, mitte nõukogu infobüroo, Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Eesti haridusministeeriumiga. 18. aprillil kell kolm päeval kohtutakse Tartus Kirjanduse Maja saalis. Tampere linnateatri esindajatega. Ja õhtul toimub Vanemuise väikeses majas algusega kell 18 null null. Ei maksta ei maksta. Ja lõpetuseks aprillikuus toimub 26. aprillil, pühapäeval algusega kell 14 Soome rahvuslik veteranide päev. Seda organiseeritakse koostöös Ingeri majaga ja veteranipäev toimubki Ingeri majas. Ettekanne on seal ajaloodoktor Tõnu Tanbergilt ja selle pealkiri oleks eestlased ja soomlased tsaariarmees. Ja ongi aeg teiega hüvasti jätta. Tänase saate tõid teieni Pille-Riin Purje, Külliki Valdma, Silja Vahuri ja Heidi Sarapuusaadet toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Kohtumiseni aprillikuu viimasel reedel.