Tere õhtust, kell on saanud kuus ja aeg vaadata tagasi neljapäeval, seitsmeteistkümnendal juulil. Mina olen toimetaja Reene Leas. Majandusekspert Raivo Vare hinnangul on Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu seoses Ukrainaga suhteliselt piiratud mõjuga. Ameerika Ühendriikide omandajale. Näoliselt aga hakkavad mõjuma, kuna sanktsioonide alla pandi neli Vene majandusgiganti. Välisminister Urmas Paet leiab, et sanktsioonidele muud alternatiivi on raske leida. Ukraina peaministril Arseni Jatsenjuk sõnul näitavad USA ning Euroopa liidu uued sanktsioonid Venemaa suhtes et nurjunud on Venemaa katse lõhestada selles küsimuses Euroopa liitu ning ka katse lüüa kiil Euroopa Liidu ja USA vahele. Infotehnoloogiafirma Microsoft teatas, et koondab kuni 18000 töötajat ehk pea 14 protsenti kogu personalist. Suurem osa koondamistest viiakse läbi Nokialt üle võetud mobiiliüksuses. Tänavu on esimese lastaga uppunud 24 inimest, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kuue uppunu rohkem. Sealjuures suvekuud ehk juuni ja juuli on olnud rahulikud ning hoopis rohkem oli uppumisi märtsis ja aprillis. Keskkonnainvesteeringute keskus nõuab Ragn-Sellsilt tagasi üle miljoni euro toetust, mida jäätmekäitlusfirma pole sihtotstarbeliselt kasutanud. Ragn-Sells viitab ebaõiglasele turu olukorrale, mistõttu ei saa nad lihtsalt kokku piisaval hulgal biojäätmeid. Võrus kuulutati avatuks kahekümnes- Võru folkloorifestival. Tänavune festivali teema on lugu. Täna alustasid kolm noort peret Haapsalust 5000 kilomeetri pikkust reisi Põhja-Norrasse nordkappi. Tegu pole päris tavalise reisiga, sest sõiduvahenditeks on kaks vana Žigulid. Zaporožets anti avalöök Lõuna-Eesti teedel sõidetava Eestimaarallile, mis tänavu kuulub ka Euroopa meistrivõistluste arvestusse. Homne ilm on suvine, kohati võib sadada hoovihma. Sooja tuleb 19 kuni 25 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Euroopa Liidu liidrid leppisid tippkohtumisel kokku sanktsioonide karmistamisest Venemaa vastu seoses Ukrainaga. USA oli juba veidi varem teatanud, et karmistas märkimisväärselt sanktsioone Venemaa vastu. Sihikule on võetud kaitse, finants- ja energiaettevõtted ning kõrged võimuesindajad. Moskva reageeris viimastele valusalt, teatades, et ei talu USA väljapressimist. Palusime majandusekspert Raivo Varel mõlemate sanktsioonide võimalikku mõju kommenteerida. No alustame Euroopa omadest, Euroopa maades on suhteliselt piiratud mõjuga, võib-olla kõige olulisem on see, et mõningate arenguprojektide finantseerimisega tegelevad EBRD ei bee pankade nii-öelda rahaeraldised pandi seisma ka Euroopa Liidu toetusrahasid, lisaks sellele kindlasti mingit mõju avaldab konkreetsetele projektidele asjadel, aga ega väga suurt Me ei avalda ja pigem on nii-öelda see teema õhku jäetud. Nüüd Ameerika sanktsioonid on nüüd midagi muud, Ameerika sanktsioonide puhul on esimest korda kasutatud lisaks nimede konkreetsete kompaniide põhimine, sel lähenemisel on kasutatud kassektoriaalselt lähenemist. Päris uus samm, ehk siis meil on selline SD n staatus, eksis Peželid, esignetteid, märshnov staatus ja see tähendab seda, et sellise staatusega firmadele ja üksikisikute puhul laieneb sanktsioon selliselt, et ükski Ühendriikidega seotud ei kodanik ei juriidiline isik ei tohi nendega mingisugust tegemist teha. See on nagu üks moment ja teine moment on see, et need Ameerika Ühendriikide sanktsioonide siin esimest korda kirja saanud neli juhtivat Vene firmat, mis on võib-olla päris uus samm idaeurooplast loomulikult ei julgenud teha, ei taha teha arusaadavatel põhjustel on nimelt Gazprom pank, juhtiv pank, Rosneft, juhtiv naftafirma number kaks gaasifirma ja jefreitor pank, see on siis välisfinantseerimispank. Need neli kanti on siis nii-öelda pandud ka sellesse nimekirja ja see hakkab mingil määral kindlasti mõjutab, et noh, see finantseerimisteema on niisugune suhteliselt hämar lugu, aga ühel või teisel viisil varem või hiljem kõik need finantseeringud jooksevad serva pidi Ameerikaga Ühendriikide jurisdiktsiooni ja vot kuidas see hakkab välja nägema, eks paistab ja lisaks sellele siis pandi terve rida isikute sanktsioone veel juurde. Noh, siin on need presidendi Putini abi krimmialal 10 asjade minister, üks huvitav isik, on ka tekkinud nimekirja, kelle nimi on Sergei pess, edasi on siis Föderaalse julgeolekuteenistuse polkovnik mingi isik, kes on nüüd otseselt seotud Ukrainaga seotud Venemaa tegevustega, kellest noh, nagu meedias ei ole midagi lugenud ja siis on terve rida selliseid ettevõtteid, kes on siis militaartoodanguga tegelevad ettevõtted. Nii et ütleme kokkuvõttes, et olla see mõju nii dramaatiline veel ei olegi. Üldjuhul ütleme persoonide suhtes ja ka nende enamiku nende ettevõtete puhul küll aga on see oluline, et on siia tulnud ka neli juhtivat Venemaa majandus lipulaat ja teine asi, mis on veel olulisem, on see, et esimest korda on siis Ameerikas kasutanud sektor reaalset lähenemist. Et teatud sektorites tervikuna lähenetakse nii-öelda sanktsioneerivalt. Välisminister Urmas Paeti sõnul täpsustatakse veel neid ettevõtteid ja ametiisikuid, kelle suhtes Euroopa Liidu sanktsioonid kehtima hakkavad. Euroopa Liit katkestab ka paljud koostööprojektid ning abiprogrammid tabatud näiteks kodanikuühiskonda puudutavad programmid. Paeti sõnul on sanktsioonidele raskem mingit muud alternatiivi leida. Selge on see, et ilmselt sanktsioonid üksi nii-öelda puhast lahendust ei too, et see ikkagi on koosmõjus ka jätkuvalt selliste rahvusvaheliste poliitiliste diplomaatiliste ponnistuste ja survega. Et eks siin võib otsida näiteid ka mujalt maailmast, et kas ja kui palju praegu on võtnud mingisuguste sanktsioonide või piirangute mõju, nii et jälle seda on võimatu ette ennustada, aga noh, alati on ka küsimus see, et mis on alternatiiv. Et selles mõttes, et kui jutt ei aita, kui kõik need soovid läbi kida, otsida lahendusi sellele olukorrale, ei aita mitte midagi, nende kuude ja nädalatega ei ole paremaks läinud, pigem vastupidi. Et noh, see on küsimus, kas on midagi muud. Kui keegi suudab välja mõelda veel mingisuguseid lahendusi, siis kindlasti rõõmuga võetakse need head mõtted vastu, aga, aga noh, hetkel peale selliste piirangute või sanktsioonide, et survestada ja siis seda konflikti osapoolte, kes ei soovi nii-öelda sisulisi kõnelusi olukorra lahendamiseks pidada ja samme selleks astuda, noh ega paraku palju muud ei olegi. Välissõnumitega jätkame ja neist teeb ülevaate Janek Salme. Ukraina peaminister Arseni otse niuke sõnul näitavad USA ning Euroopa liidu uued sanktsioonid Venemaa suhtes, et nurjunud on Venemaa katse lõhestada selles küsimuses Euroopa liitu ning katse lüüa kiil Euroopa Liidu ja USA vahele. Kohe lõpetama relvatarned 10 tankid kaasaskantavad raketiseadeldised ja uus sõjavarustus on Donetski ja Luganski oblastis. Seal tegutsevad FSB ja GRU agendid. Nad koordineerivad bandiitide tegutsemist ning saavad raha Venemaalt, rääkis Jatsenjuk. Vene peaminister Dmitri Medvedev teatas valitsuse istungil, et Venemaa-vastased sanktsioonid on ebaseaduslikud ning need ei anna soovitud tulemust. Krutib Vene ühiskond konsolideeruma veelgi enam nende riikide ja inimeste vastu, kes üritavad meie riiki piirata ja tegutseda meie kodanike huvide vastu. Niimoodi läheneda suhetes riikidega, mis sellised sanktsioonid kehtestasid tagasi 1900 kaheksakümnendates aastates. See on kurb. Rääkisime veerev. Infotehnoloogiafirma. Microsoft teatas, et koondab kuni 18000 töötajat ehk pea 14 protsenti kogu personalist. Suurem osa koondamistest viiakse läbi Nokialt üle võetud mobiiliüksuses, mille töötajaskond kahaneb 12500 inimese võrra. Soomes kaotab töö 1100 inimest. Nokia müüs aprillis oma mobiiliüksuse Microsoftile 5,44 miljardi euro eest ning Microsofti töötajate arv kasvas 25000 võrra. Palestiina äärmusrühmituse Hamas esindaja ei kinnitanud, et Iisraeliga on saavutatud kokkulepe uue relvarahu kohta. Hamasi esindaja Sami Abu suri ütles uudisteagentuurile AFP, et jutt vaherahust pole tõene. Tema sõnul tehakse selles suunas jõupingutusi, kuid mingit kokkulepet pole sõlmitud. Üks anonüümsust palunud Iisraeli ametiisik ütles varem samale uudist tagant tuurile, et Iisrael ja Hamas on jõudnud kokkuleppele uues relvarahus ning see jõustub homme hommikul. Täna varahommikul jõudsid konfliktipooled kokkuleppele relvarahus, mille kehtivus lõppes kolm tundi tagasi Iisraelis vaadake teatas, et kohe seejärel tabas rakett oskalani linna. 10 päevases konfliktis on surma saanud 231 ning vigastada ligi 1700 inimest. Tuleme nüüd Eestisse, kuigi suveilmaga pole tänavu olnud priisata, on ometi esimesel poolaastal uppunud 24 inimest mida on kuus inimest rohkem kui mullu samal ajal. Mari Rebane räägib lähemalt. Enamik uppumissurmadest juhtus suplusperioodi välisel ajal, teisisõnu juuni ja juuli on olnud eelmiste aastatega võrreldes rahulikumad, kuid hoopis märts ja aprill olid õnnetuste rohked. Aprillis uppus üheksa inimest, samas kui varem on olnud kolm kuni viis uppunut. Põhilised olid õnnetused veesõidukitega ning läbi jää vajumised. See tähendab, et uus riskirühm on harrastuskalamehed ja muidugi alkohol, jätkab päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. Kalapüük tundub, et muutub järjest populaarsemaks ja üha rohkem on neid inimesi, kellel on vähe kogemust ja nii need õnnetused juhtuvad, aga kevadel võib-olla tuleks ka selle välja, et kuna nüüd kuue kuu kokkuvõttes tuli välja, et kolmandik olid alkoholijoobes, siis ikkagi, kui inimesed napsutavad ja satuvad veeguga juurde, et siis see osakaal on häiritud ja, ja on ka neid juhtumeid, kus inimesed lihtsalt kukuvad vette ja upuvad, põle sogases vees, et kindlasti vesi, alkohol olles siis paadiga kalal või lihtsalt veekogu ääres, et need ei ole hea kombinatsioon, inimesed ei, ei tohiks veekogu ääres alkoholi tarbida. Ints ütleb, et ennetustöö vilju näebki ligi 10 aasta järel ning näiteks tulesurmade arv oli 2006. aastaga võrreldes mullu üle kolme korra väiksem. Miks inimesed aga endiselt veekogudele turvavarustuseta kipuvad ning alkoholist loobuda ei suuda, selle juuri tuleb otsida lapsepõlvest. Indrek Ints. Eks see tuleb sellest, et lapsepõlves pole neid teemasid kajastatud ja üle räägitud, et millele ütleme, et täna ka väga palju rõhku paneb, on just laste ja noorte ja meie järeltuleva põlve harimine. Kui selle maast madalast juba räägitakse ja sinu käitumine, hoiakud muutuvad sellel ajal siis tõenäoliselt täiskasvanuna, sa käitud ka teistmoodi. Et kui nüüd täiskasvanuna hakata sedasama juttu rääkima, siis ta ei taha Ta uut teadmist endale omaks võtta ja tahab saada väga sellise faktipõhist lähenemist, et paraku nii see on. Siseminister Hanno Pevkur usub, et ka täiskasvanud inimesed suudavad ümber õppida. Kui me mõtleme väga lihtsate asjade peale, et võib-olla paarkümmend aastat tagasi suur hulk inimesi ei mõelnud isegi selle peale, et turvavöö peale panna siis täna ikkagi valdav enamus juba kasutab turvavööd ja väga vähesed, kes tõesti jäävad politseile vahele, et, et nad ei kasuta turvavööd. Omamoodi rattakiiver üha enam me näeme seda, et, et inimesed kasutavad rattakiivrit, et sama loomulik on see, et kui minna paadiga ükskõik kas jõele või järvele pannakse päästevest selga. Täna peaministri ülesannetes toimetanud kaitseminister Sven Mikseril oli valitsuse pressikonverentsil lisaks päevakorra punktidele südamel valitsuse meediaga kajastus puudutav teema. Nimelt Postimehes ilmunud artikkel, mis süüdistas kaudselt valitsust ja põllumajandusministrit Ivari Padarit ärimees Heldur Tõnissoni surmas. Kaitseminister avaldas Postimehele kaastunnet lehe endise omaniku lahkumise tõttu, kuid oli artikli suhtes väga kriitiline. Valitsusel ja ministritel on kindlasti kohustus oma otsuseid põhjendada. On ka võimalus neid otsuseid õigustada. Ajakirjandusel on kindlasti õigus olla kriitiline, on õigus olla hävitavalt kriitiline ja isegi konstruktiivsust selle kriitika puhul ei ole kindlasti kohustuslik. Küll aga on olemas eetilised standardid millest üle ei astute. Ja Eesti uudistega jätkame. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas 2010. aastal Ragn seltsile ligi 1,3 miljonit eurot biojäätmete taaskasutuseks ja töötlemiseks. Kuna kontrolli käigus selgus, et jäätmekäitlusfirma pole raha sihtotstarbeliselt kasutanud ehk tootnud kompostmulda, nõuab keskkonnainvesteeringute keskus nüüd toetuse tagasimaksmist. Kristi Sobakult lähemalt. Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna rõhutab, et seatud eesmärk ei suudetud täita osaliselt ja selles on süüdi muutunud turuolukord. Tänase võimsus, mis me tookord lubasime, on loodud ja me lihtsalt ei suuda tagada sellises mahus liigiti kogutud jäätmete hulka, nagu oli seal projektis ette nähtud. Rain Vääna viitab Iru põletusjaamale, kus lähevad kaubaks segajäätmed. Kui algselt pidime siis koguma liigiti biojäätmed ja nendest tootma kompostmulda, siis tänase päeva seisuga turusituatsioon seda lihtsalt ei võimalda. Mis on vahepeal muutunud? Riik on asunud toetama jäätmete masspõletamist. Jäätmete masspõletamine tähendab seda, et liigiti kogumine täna enam majanduslikult väga mõttekas ei ole. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek möönab, et jäätmekäitlusvõimsusi on Eestis hetkel tõesti rohkem kui jäätmeid, kuid kõik see oleks pidanud olema Ragn-Sellsile oma mehaanilist bioloogilist ümbertöötlustehast planeerides teada, sest Iru põletusjaama kava oli siis juba olemas. Samuti tänase Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse mehhaanilist bioloogilise töötluse liiniprojekt. Kuna see on olnud arendajatele arendamise hetkel teada situatsioon siis siin nagu väga palju neil kurta tegelikult põhjust ei ole. Puutub toetustesse, siis energiaturuseaduse alusel saavad seda kõik koostootmisrajatised, mis tingimustele vastavad. Peeter Eek. See oli kõikidele osapooltele täpselt samamoodi teada, need tegelikult ei ole keegi kunagi takistanud ka näiteks Ragn seltsil ehitada jäätmepõletustehast. Ragn-Sells loodab siiski KIKi paindlikkusele ja nende ettepanek on toota lubatud kompostmulla asemel hoopis kattematerjali. Rain Vääna. Täna tänu sellele muutunud turusituatsioonile me kompostmulda lihtsalt toota ei suuda. Meiepoolne ettepanek on, et me suudame etteantud mahus ära käidelda biojäätmeid ja sellest toota kvaliteetset kattematerjali, millega siis suletakse vanu prügilaid ja saab veel nii mõneski muus kohas kasutada. KIKi projektikoordinaator Merje Mihelis ütleb aga, et küsimus pole isegi niivõrd selles, kas toota kompostmulda või Ta materjali ning mis mahus seda teha vaid lepingu täitmises ehk liigiti kogutud biojäätmete kasutamisest. Nad teaksid käitlema siis liigiti kogutud biojäätmeid segaolmejäätmetest lahus. Kõigele vaatamata peavad seda vara kasutama selleks otstarbeks, milleks toetust küsisid ja mingiks muuks tegevuseks ei tohi seda kasutada. Seda enam, et meetme määrus välistab jäätmekütuse tootmisel. Toetatav tegevus. Kas ja mis mahus kik Ragn-Sellsilt toetuse tagasi nõuab, sõltub ettevõtte selgitustest. Aega nende esitamiseks on jäätmekäitlusfirmal 10. augustini. Perie Mihelist kinnitab, et kõiki KIKi toetuste saajaid kontrollitakse ja pidevalt. Praegu ei ole tema sõnul ühegi teise jäätmekäitlusfirma suhtes sellist menetlust alustatud. Just praegu käib 20. Võru folkloorifestivali avamine. Tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise tantsu festivaliga mis toob kohale nii meie maa kui meretagused. Parimad tantsurühmad. Selleaastase festivali teema on lugu. Igor Taro räägib lähemalt. Iga aasta Võru folkloorifestivali laadal valmistatavaid vaipasid on kogunenud juba pikk jada, nii et sündmusel endal on päris mitu lugu kõnelda, selgitab festivali peakorraldaja Kadri Valner. Kas mõnikord mõeldakse ka selle peale, kas midagi oleks teistmoodi, kui seda festivali ei oleks olnud, et juubeli ajal mõeldes päeviku peale on ju hea just nimelt vaadata minevikku ja teha mingit kokkuvõtted et selles suhtes on seesama nimilugu, selline hästi mitmekihiline. Lisaks väljendub ta ka meie programmis. Sellel aastal on väga palju selliseid lugude, rääkimise, rooslugude mängimise kohti. Võru folkloorifestivalil on 19 aastaga kogunenud asju, mis ei muutu mitte kunagi. Üks neist on avamisrituaal lauluisa ausamba juures pargis. Kadri Valner. Tegelikult see festival ju sarnaneb või festivali kõrvaldamine sarnaneb justkui väikesele lapsele, et lapsel tekivad need meelismuinasjutud, mida tuleb alati alati ette lugeda ja jutustada. Ja kui minna sealt hoopis teise muinasjutu peale, siis laps ütleb, et oot, aga ma tahan seda vana ja head haldja lugu kuulata. Räägi mulle parem seda. Kuid ajas muutumatuna püsivasse vormi on igal aastal asetatud uus sisu. Nii kuulub eelmisest aastast festival Unesco juures tegutseva rahvusvahelise folkloorifestivalide võrgustikud see off mis tähendab nii festivalile kui välisesinejatele kõrgeid nõudmisi kõnelejad. Festivali programmijuht Kadri Mähar. Rosinaks on meie välisrühmad, et nagu ikka, neid jällegi kokku tulnud siia, nii mõnigi kond ja selle aasta üheks rosinaks on loomulikult võistumängimine ja ka Meie lugude jutustajad, kes käivad mööda Võru linna ja räägivad põnevaid lugusi võrust Võru ümbrusest ja kõigest sellega seonduvast. Festivali korralduse pahupooleks on seni olnud raskused eksootiliste maade esinejatele viisade hankimisega nii saanud tänavugi tulla kaks ansamblit Mehhikost Kolumbiast. Vaatamata sellele püsib festival kirev ja mitmekesine. Igor Taro tantsulisest võrust. Haapsalus läksid täna teele kaks vana Žigulid ja Zaporožets, et jõuda 5000 kilomeetri kaugusele nordkappi. Ivar Soopan räägib lähemalt. Läänemaamees Tiit aed, viir armastada Zaporožetsi ja tema vend Peep armastab vanaisalt saadud Žigulid ja mõlemale meeldib Norra, kuhu reisiseltskond lõpuks jõuab, jätkab Zaporožetsi omanik Tito aedviir. Punases laudas on õde oma kaasaga rohelises autos olev mina oma kaasaga ja kollases autos on vanem veenduma kaasaga. Kas sellist ohtu ei ole, et perevärk, et väetama isegi rullib, siis saab. Siis paneme naise venna autosse. Poolest venna autos selliseks käiguks ruumi jätkuks Žiguli omanik Peep aedviir. Kõigepealt vaatame, see on. Ei ole väga palju asju. Selline kahele inimesele ei lähe väga palju asju vaja, reisis kaasa. Puudusest või rohkusest olulisem on hoopis see, kuidas vanad autod vastu peavad. Kõik autod on sõitnud umbes 100000 kilomeetrit vanadest autodest. Vanim on Zaporožets, mis on valmistatud 1986. aastal. Ootamatuks remonditööks on seltskond valmistunud ei pakkinud kaasaga hulk varuosi. Pepaed viir. Oli jaotasime roosid, varuosi on selliseid varuosakeskus nagu kõhutunde järgi, et mis võivad üles ütelda, aga otsime sellised mõõdukalt ka säästu arvelt, Sakala natuke rohkem tarvis. Aga samas, kes teab, et, et kes keda siis tagasi toob, et mis need kulunud osad on, pigem igasugused laagrid ja lõdvikud ja kõik, et määrdetavad mitmekordse kaasas olema ja. Kes mõistab, eks paistab, et mina olen sellega sõitnud alates kevadest ja ja siis juba viskas maha sõitnud sellega 50 kilomeetrit, selle seisuga ei ole väga palju midagi kulunud. Kolmel autol kulub reisile umbes 500 liitrit bensiini. Sealne bensiin võtab natukene, selle bensiiniks oleks rohkem sõita, siis, siis võtab vähem jälle Soome kütusega sõidab natuke pikemalt. Reisiseltskonna vanad autod pole mitte niisama poosetamiseks, need on kõigil igapäevases kasutuses, mis pole Eestis just haruldane, aga harva nähtav. Siiski põhjamaades tõmbavad aga Žigulid ja Zaporožets kindlasti tähelepanu. Ivar Soopan, Haapsalu. Missugune on lähipäevade ilm, räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Läänemere lõunaosa kohal paiknev kõrgrõhuala on väheliikuv ja hoiab ilma meil kuivana. Homme päeval kõrgrõhkkonna mõju nõrgeneb. Skandinaavia ja Lõuna-Soome kohal on siis väheaktiivne madalrõhuala. Eestis tekivad taas soodsamad tingimused rünksajupilvede arenguks, suvine soe ilm aga püsib. Niisiis mõjutab ööl vastu homset Eesti ilma kõrgrõhuala ja on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Kohati tekib udu. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhusooja on 10 kuni 17 kraadi. Homne päev seal on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid kohati sajab hoovihma. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb nagu tänagi 19 kuni 25 kraadini. Päeval sajab kohati hoovihma, võib olla äikest. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Üksnes äikesepilvede all keerutab tugevamat tuult. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 17, päeval 19 kuni 25 kraadi. Pühapäeva öösel sajab hoovihma, kohati päeval aga mitmel pool ja võib olla äikest. Puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 17, päeval 20 kuni 25, Ida-Eestis kohati kuni 27 kraadi. Tänastest spordisündmustest teeb nüüd ülevaate Joosep Susi. Sel nädalalõpul toimub Lõuna-Eesti teedel Euroopa meistrivõistluste arvestusse kuuluv Eestimaa ralli. Baltimaade suurimale rally võistlusele anti avalöök täna, sel teemal jätkab Karl Mihkel Eller. Rallil stardivad lisaks Eesti tippudele nagu Ott Tänak, Karl Kruuda, Euroopa meistrisarja hetke liider, soomlane Esapekka Lappi ja mullu ralli maailmameistrivõistlustel WRC kolm klassi võitnud noor prantslane Sebastien šardone. Kokku talveeritse arvestades peale 60 Iisraeli paari. Täna sõideti Otepää lähistel ralli kvalifikatsioonikatse, mille tulemuste põhjal saavad sõitjad valida endale homse stardikoha. 2,95 kilomeetri pikkusel katsel näitas parimat aega Martin Kangur Ford fiesta S 2000 masinal T4 Tänak Ford Fiesta R5, kolmas sakslased tiga Škoda Fabia S2 1000-l Rally Estonia jätkub piduliku avatseremooniaga Tartu raekoja platsil, mis algab täna kell 18 45. Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalev jätkavad täna koduplatsil Euroopa liiga hooaega. Nõmme võõrustab teise eelringi avakohtumises kell seitse õhtul Kadrioru staadionil Poola mullust hõbedameeskonda Poznani Lech-i. Vigastustega kimpus Nõmme Kalju meeskonna peatreener Igor Prins. Tuleb vältida lihtsaid vigu, tuleb ise olla valmis olukorrad, mis on, mis on palju kiiremad kui siin Eesti meistrivõistlustel ja ma ütlen kiirelt reageerima ja olema ikkagi siin 90 minutit peab olema ikkagi siin, niivõrd kui saab ikka siin mängus ja, ja ma ütlen, et olukorrad muutuvad nii tihti siin ja ja vead maksavad. Korralik ja tugev võistkond on meil vastas. Sillamäe Kalev kohtub kell pool 10 õhtul lilleküla staadionil Venemaa viienda klubiga Krasnodari endine eesti koondislane, Sillamäe mängija Andrei siduriencob. Muidugi, nad on individuaalsed, on paremad kui meie, aga me nagu teeme oma võistkonnamäng nagu sellest lähemalt mängida, selle tasemega vastane, et ma ei usu, et nad lähevad mõttega, et see on lihtne mäng nendele, et ma arvan ikkagi, et nad tegid ka nagu eeltöö ja ma arvan, tuleb kõva ikkagi lahing. Eesti jalgpallikoondis tõusis värskelt avaldatud maailma edetabelis kuus kohta, 92.-ks juhib värske maailmameister Saksamaa, järgnevad Argentiina, Holland, Kolumbia ja Belgia. Saksamaa koondisega maailmameistriks tulnud poolkaitsja Toni Kroos siirdub Müncheni Bayern Real Madridi. 24 aastane kroos sõlmis Realiga kuueaastase lepingu. Ülemineku summa oli umbes 25 miljonit eurot. Kaia Kanepi jõudis Rootsis toimuval WTA tenniseturniiril veerandfinaali. Kanepi alistas teises ringis hollandlanna Risel hoogencampi kindlalt kahes setis kuus. Kolm, kuus. Üks, Kanepi on maailma edetabelis 54., hollandlanna teise 100 keskel. Ja selline saigi seitsmeteistkümnenda juuli Päevakaja kaunist õhtut ja kuulmiseni.