Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida kolmapäeva, 16. juuli olulisematest uudistest. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Brüsselis algab Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorraline kohtumine, kus muu hulgas arutatakse kandidaat Euroopa Liidu välispoliitikajuhi ja ülemkogu eesistujaametisse. Ida-Euroopa riike, sealhulgas kõik balti riigid on asunud tõkestama välispoliitika juhi koha andmist Itaalia välisministrile Federica Mogherini ile keda peetakse liialt venemeelseks. Europarlament hakkas tunni eest arutama ka Iraagi olukorda. Sellele järgneb hiljem arutelu Gazas puhkenud vägivalla. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon ootab kohtu seisukohta, kas kohalike omavalitsuste valimiste ajal linna raha eest tellitud niinimetatud teavituskampaaniad on keelatud või lubatud reklaami. EAS tutvustas täna perioodil 2007 kuni 2013 välja antud ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemusi. Toetuste saajad on olnud võrdlusgrupist edukamad kõigi näitajate osas, välja arvatud eksporditulu. Helilooja Arvo Pärt pälvis maineka jaapani kultuuriauhinna premium imperialist. Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis saab tänasest aga näha klaasikunstnik Ivo Lille läbilõikenäitust ning spordist. Anett Kontaveit kaotas Rootsis toimuva WTA tenniseturniiri teises ringis maailma edetabeli 64.-le numbrile Jana Tseebeeellovale ja ilmast. Kui homne päev on vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta. Sooja on öösel 10 kuni 17, homme päeval 19 kuni 25 kraadi. Kõigest lähemalt hilisõhtul algab Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumine, kus praeguse plaani kohaselt on kaks põhiküsimust. Euroliidu uue välispoliitika juhi valimine ja Ukrainaga seotu. Osa Ida-Euroopa riike on asunud tõkestama välispoliitika juhi koha andmist Itaalia välisministrile Federica Mogherini le. Kampaaniat tema vastu juhivad Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Võlakes süüdistavad Mogherinit liigses venemeelsuses. Palusime välispoliitika juhi valimist kommenteerida riigikogu väliskomisjoni juhile Marko Mihkelsonile. Ma arvan, et kõige olulisem kogu selles nii-öelda valiku küsimuses, mis praegu puudutab, siis tulevast niinimetatud Euroopa välisministrit on Eestile ja teistele balti riikidele ja Poolale kindlasti väga oluline see, et see inimene mõistaks Venemaad väga hästi, et tal ei oleks illusioone, ei oleks võltslootusi mingite sammude osas, mis justkui võiksid aidata olukorra lahendamisele, vaid vastupidi, et ta tegelikult oleks selgrooga poliitik, kes suudaks olla nii-öelda võrdväärseks partneriks liikmesriikide välisteenistustele ja ka riigijuhtidele. Sest olgem ausad, eelolevad viis aastat saavad olema väga ja väga keerulised, väga rahvusvaheliselt dünaamilised. Need väljakutsed ei puuduta ainult Venemaad ja idanaabrust, ka lõunanaabrus ja paljud muud küsimused on äärmiselt olulised ja nüüd selles valikus nendes nimedes, sest mida praegu me teame, kes on siis välja käidud, kaasa arvatud Federica Mogherini. Ma puhul kindlasti üheks selliseks nii-öelda miinuspunktiks, millele on osutatud siit kandist on see, et esiteks tal on vähe kogemust, tema kogemused tegelikult sellistes keerulisemates diplomaatilistes olukordades käituda ei ole piisavalt suured ja kindlasti väga paljudele oli selline sool haava peale, kui Itaalia välisminister otsustas oma ühe esimese visiidi eesistuja riigi välisministrina teha Putinile külla minnes Moskvasse lootuses, et sellega justkui aidatakse kaasa mingisuguse dialoogi taastamisele Venemaaga. Valge punane rätt praeguses olukorras aga kahtlemata otsuse teevad 28 liikmesriiki on veel kandidaate, nagu näiteks Katariina orgiva Bulgaariast. Praegune Euroopa volinik humanitaarküsimustes peetakse ka üheks võimalikuks kandidaadiks, aga, aga ikkagi jätkuvalt selliseks esinumbriks on Mogherini. Euroopa parlament arutab praegu aga olukorda Iraagis. Eesti eurosaadiku Tunne Kelami hinnangul saab parlament avaldada mõju selleks, et Iraagis moodustataks võimalikult kiiresti rahvusliku ühtsuse valitsus. Arutelu üks moment on ikkagi see, et miks niisugune olukord tekkis, kuidas üks väike tundmatu rühmitus sai mõnedel andmetel hakata kontrollima isegi poolt Iraagi territooriumi, see ei saa olla niimoodi data, ilmub kuskilt kasvõi isegi Süüriast ja saab kohe elanike poolehoiu. Küsimus on selles, et miks siis Iraagi põhjaosa sunniidid on keeldunud vastu Panoosutamas tegelikult ja pigem toimivad koos terroristidega. On see, et, et kaheksa aastat Iraagi praegune valitsus, mida juhib šiitlik peaminister, on teostanud järjest süvenevad sektantlikke poliitikat, ma ütleksin tähendab, shiitide enamuse huvides, tõrjudes sunniidid valitsuselt ja mitte andes tõelise õigusega kurtidele. Ja nüüd on küsimus, et Euroopa parlament saab avaldada mõju selleks, et Iraagis moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus nii kiiresti kui võimalik. Sündmused suruvad peale, Iraan on kasutanud juhust ja viinud oma eliitjõud juba Iraagi territooriumile, väidetavalt et võidelda islamiriigiga, kes sunniidid, aga samal ajal me teame, et Iraan toetab ju al-Assadi režiimi Süürias ja toimetab relvi rakett, et ka Marsile kaasas. Nii et see on nagu panna kits Kärneriks. Ja ikkagi lahendus on see, et kui Iraagi uus valitsus saab mõõdukad, sunniidid Põhja-Iraagis enda poolele, kui ta avab ukse tasakaalustatud rahvusliku ühtsuse valitsusele siis on olemas jõud, kes suudavad vastu panna äärmuslastele ja siis on kindlasti ka võimalik, et kurdi stan püsib Iraagi osana. Hollandi kohus otsustas täna, et Holland ei vastuta valdava osa 19 aasta eest rebrenitsas tapetud 8000 moslemi surma eest kui peab maksma hüvitist 300-le serblastele üle antud Bosnia mehe perele. Kohtu teatel on Hollandi riik vastutav kaotusevalu eest, mida tunnevad Hollandi väeosa fototcheril laagrist 13. juulil 1995 viidud inimeste sugulased. 2007. aastal algatatud tsiviilasi keskendus ÜRO rahujõududes teeninud Hollandi vägede suutmatusele kaitsta moslemeid Bosnia idaosas rebrenizza Enclawis linna hõivanud serblaste eest, kes tapsid umbes 8000 meest ja poissi. Srebrenica massimõrva peetakse kõige hullemaks Euroopas pärast teist maailmasõda. Nüüd aga Eesti uudiste juurde. Täna istus koos erakondade rahastamise järelevalve komisjon ja olulisematest teemadest, teeb ülevaate Reene Leas. Kassa sissetuleku orderi võltsimises süüdistuse saanud Keskerakonna sekretäri Priit Toobali süüasja uurides selgus, et kaks keskerakonnale väidetavalt annetanud isikut ei ole enda sõnul annetusi teinud. Kohtuasja menetlemise käigus laekunud infot arutas täna ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Komisjoni esimehe Ardo Ojasalu sõnul tuleb komisjonil ilmsiks tulnud teabe osas võtta seisukoht. Et me saaksime teha sellise ettekirjutuse ja nõuda siis keelatud annetuse tagastamist, me otsustasime, et küsime prokuratuurilt täiendavalt seda teavet, mida nad on uurimise käigus kogunud, et me saaksime omalt poolt teha siis kaalutletud otsuse, kas on tegemist keelatud annetusega ja kui suures ulatuses on tegemist keelatud annetusega ja siis, kui me oleme selle enam selgeks läinud, saan teha juba siis haldusakti erakonnale kui see peaks olema vajalik. Ojasalu sõnul puudutab see 2010. aastal Keskerakonna sularaha sissemakseid kassasse kogusummas 252000 Eesti krooni. Komisjoni aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul soovitakse selgust just selles osas, kas tegemist on olnud anonüümsete ja seega keelatud annetustega. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni jaoks on keskne selles küsimuse tuvastada, et kas neil annetused on seaduslikud või anonüümsed, keelatud annetused, sest teatavasti kohtuprotsessi käigus on vähemalt kaks isikud väitnud, et nemad ei ole annetanud ja me peame selles küsimuses lõpliku ja täieliku selguse saama ka omalt poolt, sest see kohtumenetluses ei ole selle keelatud annetuse küsimus ju aju arutlusel. Kohtu seisukohta ootab veel teinegi kohalike omavalitsuste valimiste ajal tehtud reklaamikampaaniate asi nimelt tegi komisjon mitmele valimistel kandideerinud omavalitsustegelasele ettekirjutuse keelatud valimisreklaami kuludele kastamiseks. Mõned neist, sealhulgas Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, vaidlustas komisjoni ettekirjutuse kohtus. Ardo Ojasalu sõnul on nad palganud advokaadi jahutavat kohtu hinnangut. Kas selline reklaamimine, mida nii-öelda Tallinna linn ja mida siis konkreetselt poliitikud nimetanud teavitamiseks konkreetsete ürituste kohta kuid mille osas komisjon, reklaamieksperdid on arvamusel, et see ei ole mitte niivõrd teavitamine, kuivõrd ikkagi poliitiline reklaam valimisreklaam siis saada selles osas nagu väga selged ja sisulised hinnanguid kohtu poolt, see on meie peamine eesmärk. Ja Kaarel Tarand, me tahame luua pretsedent is on, komisjoni jaoks on selge, et kui kohtult midagi lõplikud ütlevad, siis on see suunis, eks ju. Järgmistel valimistel erakondadele, et nad teavad, kuidas on õige käituda ja kuidas ei tohi käituda mitte mingil juhul. Ettevõtluse arendamise sihtasutus tutvustas täna perioodil 2007 kuni 2013 välja antud ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemusi. Viimase 10 aastaga on läbi HS-i liikunud ettevõtetele umbes miljardi euro väärtuses erinevaid toetusi ja ühe toetuse keskmine suurus on 14000 eurot. Toetuste vahehindamine sellises mastaabis on järjekorras teine. Teemat jätkab Sven Andresson. Antud perioodil olid EAS-i peamised tegevused seotud toetuste väljaandmisega. Paljude ettevõtete jaoks oli Eesti esimesele täispikale talveperioodil toetuse saamine ja selle abil tegevuste tegemine esmakordne kogemus. Hoolimata sellest, et perioodil jäid ka majanduskriisi aastad loeb EAS-i juhatuse liige Taavi Laur möödunut õnnestumiseks ja EAS-i tegevust finantsvahendite jagamisel efektiivseks. EAS rakendus need toetusmeetmed efektiivselt aatomi siin võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, vaatame ka oma tagasinõude protsenti siis on see, see on see väike, kõige tähtsam selle vahendamise juures on see saad aru, et noh, mis oli nende teenuste ja toodete mõju ja kui tõhusad nad olid ka me ise näeme, et ettevõtete tulemused ikkagi läbi meie teenuste on oluliselt paranenud. EAS-i strateegia ja analüüsi valdkonna juht Tanel Rebane tõi välja, et 3,9 protsenti toetust saanud ettevõtetest on oma tegevuse lõpetanud. Tulebki mõelda sisse põhjalikult selle peale, et milleks need toetused iseenesest mõeldud on, et nad on mõeldud siis nende nende turutõrgete ületamiseks, eks, eks siis toetamaks tegevusi, mida ettevõtjad ise võib-olla ette ei võtaks, ehk et nii-öelda riigi EAS-i poolt selliste riskide jaotamise kohta, eks, et ja kui mõelda, et me tahame, aga sellist nii-öelda erakorralist väga head tulemust, siis ettevõtte kindlasti peab igapäevaseks võtma mõned riskid mõned nendest riskidest nii-öelda ei õnnestu. Siis need ongi just see osa ettevõtetest, keda me praegu näeme. Majandusteadlase Rainer Katteli sõnul võib EAS-i tegevuse tervikuna positiivseks lugeda. Ja tervikuna, ma arvan, on väga sümpaatne, mis vastu vaatab, et siin kuulsime neid numbreid asja ja KredEx on ikkagi seotud kolmandikku eksportivate ettevõtetega, olen küll ka lisandväärtust tootvate ettevõtetega ja 90 protsenti teadus-arendustegevuse investeeringuid tehakse, EAS-i koostöös on ikkagi märkimisväärselt, numbrid peavad siis see näitab, et riigil ja, ja EAS-i siis täpsemalt on ikkagi väga suur võimalus mõjutada seda, mis toimub Eesti majanduses. Politsei on umbes aasta jagu kogunud riskiperede kohta laekuva info kokku ühte registrisse. Seda selleks, et kõik andmed oleksid kiiresti leitavad ega kaoks suurde üldisesse andmehulka. Reene Leas jätkab. Politseile tulnud teadete alusel on kindlaks tehtud rohkem kui 14000 abi vaja, et aga ka endale või teistele ohtlikku isikut. Olukorrad, kus kannatajaks on laps või noor, vajavad võimalikult kiiret reageerimist ka seetõttu, et tekitatav trauma oleks võimalikult väike ning edasine elu seetõttu võimalikult vähe häiritud. Politseileitnant Kati Arumäe ütleb, et varem pidi vajalikku infot mitmest erinevast kohast otsima. Oli vaja võtta väljendiks isikud ja hakata siis seal vaikselt vaatama, mis seal temaga juhtumeid seotud politseiga ja nii edasi. Nüüd peaks olema see pilt kohe ees selle isikuga mad, selliseid selliseid juhtumeid viimase aasta jooksul olnud see informatsioon eriti, mis meis lapsi jagatakse kindlasti lastekaitsetöötajatega, sest nemad on laste heaolu eest seisvad isikud. Et tervikpilt on politseil, aga ka lastekaitse töötajale sibub koos, vaadatakse, mis annab teha. Praegu vahetavad politsei ja sotsiaaltöötajad infot juhtumipõhiselt, ümarlaudadel ja kirja teel. Tulevikus võiks ka eri spetsialistide vahel info kiiremini liikuda. Registrite ristkasutust praegu vajalikuks ei peeta, ehkki oma andmebaas on ka sotsiaaltöötajatel. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Soleriinsepp. Meil on tõesti enda andmebaas, mis kannab nime staar ja sinna siis saavadki kõik kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kanda infot pere kohta. Ja kui pere rändab ühest omavalitsusest teise, siis saab ka seal uues omavalitsuses võtta registri lahti ja vaadata, mida eelnevalt perega ette võetud. Milliseid toetusi on pere saanud, kas on toimunud kodukülastusi, millised vestlused on tehtud, milliseid teenuseid perele soovitatud, kuhu teda on suunatud, see kõik on seal välja toodud. Kati Arumäe rõhutab, et kindlasti ei hakka tähelepanu saama vaid andmebaasi sattunud isikud. Jätkuvalt suhtutakse täie valvsusega igasse üksikjuhtumisse. Ka juba sellist varasemad üksikjuhtumid, et kes seal lapsed kodust jooksevad, ikkagi vaadata, mis seal taga oli, miks lapsed jooksevad kodust ära või alkoholiprobleemidega seal on mitmed, Austrias on vägivallajuhtumid sellised nii-öelda kergemad juhtumid veel, et kus annaks nagu varasemat sekkuda, kas siis mingi tugiisikud, määrata psühholoogilist abi või ja nii edasi, et siin ongi jällegi see koostöö kohta, et, et kui meil on informatsiooni, siis me saame seda jagada ka vastavate asutustega, kes tehes näiteks lastekaitsetöötajad saaksid sellele lapsele parimat pakkuda. Jaapani kunstiühing kuulutas välja maineka Premiumi imperiaale auhinna selle aasta laureaadid viies kunsti valdkonnas muusika valdkonnas pälvib preemia helilooja Arvo Pärt. Pärt on esimene eestlasest Premiumi imperaator auhinna saaja. Imperiale kunstipreemiaid annab Jaapani keiserlik perekond jaapani kunstiühingu kaudu välja alates 1989.-st aastast. Ararati valitakse maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri-muusika- ning teatri ja filmivaldkonnast rahvusvaheliselt silmapaistva panuse eest kunstivaldkonna arengus ja globaalse ühiskonna rikastamisel. Pärdi keskuse kommunikatsioonijuhi Riin Eensalu sõnul on helilooja talle antud auhinna üle väga tänulik ja kavatseb sügisel Jaapanis toimuval tseremoonial ise ka kindlasti kohal olla. Ütleme nii, et sellele eelnes väga pikk ettevalmistus, et tegelikult see jaapani kogu see kaunite kunstide organisatsioon käis tegelikult Eestis juba mitu kuud tagasi, külastasid loomulikult kõiki neid kunstnikke, tegid nendega intervjuud videotes eraldi fotosessioonid. Loetakse siis jah, tõesti nagu kunstivaldkonna Nobeli preemiaga samaväärseks, et kasutada siis nagu kaunitele kuttidele suuremat tähelepanu või nende nende rolli tänapäeva maailmas. Nende preemia saajate nimekiri on tõesti, see sisaldab ikkagi väga mainekaid, kunstnikke, arhitekte kui heliloojaid sellisesse nimekirja. Eestlasena jõud on väga ootamatu isegi heliloojale endale, et see, mismoodi neid neid preemia saajaid hiljem nagu esitletakse maailmale, see on võib-olla isegi kõige olulisem. See ilmselt ongi siis selline suur kala, seal sõidavad kohale kõik need kunstnikud, kaasa arvatud Arvo Pärt ja seal siis toimub nende loomingu esitlus. Ja siis jaapani prints annab üle selle preemiat. Vana-Võromaa kultuurikoja äsja remonditud galeriis avas täna näituse klaasikunstnik Ivo Lill. Läbilõikenäitusel on eksponeeritud ka sellist loomingut, mis pole varem vaatajani jõudnud. Igor Taro käis kohal. Veneetsia klaasi biennaali võitnud 2005. aasta töö kuumalaine on osalt inspireeritud just Lõuna-Eestist, kõneleb kunstnik Ivo Lill. Kiirus oli kuidagi suitsusauna põleng ja see tunne see emotsioon, mis sealt jäi. See on siin nagu sees, kuigi ta nimi on kuumalaine. Aga selle emotsiooni ajel on tehtud töö. Siinkandis asub ka Ivo Lille suvekodu, kus ta käib juba aastaid ammutamas väge oma loometööks. Kunstniku sõnul näitusel tegu läbilõikega viimase 10 aasta loomingust ning siin saab näha ka loomingut, mis varem pole näitusesaali külastanud. Näiteks käesoleval aastal valminud metamorfoosi suhteliselt juhuslikult. Aga samas nad on kõik kõnetavad nii seda kanti kui omavahel. Nii et. Tervik sai nagu kokku küll. Kui eelmine kunstniku näitus oli Tallinnas kunstihoones, siis sedapuhku saab ka vabariigi teises otsas elav või suvitav publik nautida klaasi valguse ja varjude mängu, räägib galeristi ana. Et mitte ainult Võrus, et siin kõik see Lõuna-Eesti ja ka külalised, kes siiakanti satuvad, sest see näitus ja päris pikalt avad Dogs ivalile näitust saab Võrus külastada 29. augustini. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrust. Järvamaal Väätsa Agros oli täna iselaadne karjalaskepäev, sest sajad lehmad koliti äsja valminud Baltikumi suurimasse, 2200 kohalise Lõõla lüpsilaudakompleksi. Olev Kenk räägib lähemalt. Vanast Lõõla farmist Uude 2200 lehma mahutavasse laudakompleksi jalutanud lehmad olid äkki karjunud Maale sattudes rõõmsalt üllatunud nagu kevadised vasikad. Kui eile viidi esimesena uude lauta poegimist ootavad ja lüpsipausil olevad lehmad siis täna varahommikul kogu Lõõla vana farmi lüpsikari Väätsa Agro loomaga sattus juht Pille paluma, ütleb, et uues laudakompleksis on tehtud kõik mõeldav lehmade tervise heaks ning seal töötavate inimeste töötingimuste parandamiseks, kelle jaoks valmisid riietus ja pesuruumid koos sauna ning puhketoaga. Meie praegused tingimused, kas me ikkagi loomadega ja inimestega töötamine on juba ikka pisut aegunud ja vananenud, et see uus auto on ikka ikka vägagi kaasaegne ja nagu super super, ma arvan loomadele inimestele kõigile, mida siin on tehtud selleks, et loomade tervis oleks. Neil on palju ruumi. Neil on palju õhku, neil on palju valgust, neil on palju vett. Neil ongi vabadus. Ma arvan, et see ongi lehma jaoks kõige tähtsam. Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld ütleb, et äsja sai valmis 2100 kohalist lauta. Et laudakompleks saaks tööd alustada on osaühing Nordecon Betoon valmis saanud 20000 tonni silo mahutavad hoidlad, puistesöödahoidla erivajadustega loomade lauda, lägalaguunid ning tahkesõnniku hoidla koos separeerimise ja komposteerimise hoonega. Kompleksi kuuluvad ka autokaalud kütusetankla ja mobiilside mastid, et tagada pidev levi. Margus Muld lisab, et omaette vaatamisväärsus on Eesti suurim kaheksakümnekohaline karussell-lüpsiplats. Palju investeeriti selleks, et laudakompleksis energiat kokkuhoida. Me käisime Ameerika Ühendriikides ja Kanadas uuenduslikke lahendusi Toomas kaheksakümnekohaline karussell, mille võimsus on kuskil lüpsta 400 kuni 450 looma tunnis. Tegelikult teevad ainult neli inimest ja teine suur tehnoloogiline muutus separeerime sõnniku tahkeks fraktsiooniks vedelaks fraktsiooniks sellest tahkest fraktsioonist seal kuskil ütleme 20 30 protsenti veel lähe läbi kompostri. Me saame seda peale kuumutamist kasutada loomade alale panuks kogu vajamineva soojuse. Võtame tegelikult ära piimast ja suuname siis selle läbi põrandaküte hoone kütmiseks. Võib-olla kahe-kolme aasta pärast ehitame kolmanda lauda juurde, kogu kompleks hakkab täis eneses tööle, 3300 lüpsilehma hakkab siin olema, tahaksime teha siia ka biogaasijaama. Piimakombinaat on vähe nagu kaugem tulevik, selle peale me ei ole veel konkreetseid plaane ja finantseerimiseks skeeme veel hetkel teinud. Võib-olla tuleb ta väga kiiresti. Võib-olla tulebki kuskilt viie aasta perspektiivis juba kombinaat ka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ilmast räägib nüüd sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Läänemere lõunavetelt hakkab tugevnema kõrgrõhkkond, Eestini sirutab selle kirdeserv. Viimane hajutab öösel pilved, jää rahustab. Edelatuuleõhusooja on öösel 10 kuni 17 kraadi, homme päevalgi olema antitsükloni mõjualas. Ilm on vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Puhub nõrk edela ja läänetuul ning õhusooja tuleb 19-st kraadist rannikul 25 kraadini Ida-Eestis. Hoovihma võimalus jääb püsima ka reedel ja laupäeval. Ilmann muidu vaikne, kuid laupäeval võib äikese korral esineda tugevamaid tuuleiile. Õhusooja on öösiti 10 kuni 17, päeviti 19 kuni 25 kraadi. Päevaspordiuudised võtab nüüd kokku Juhan Kilumets. Anett Kontaveit kaotas Rootsis toimuva WTA tenniseturniiri teises ringis slovaki tarile Yana Tseebeeellovale neli. Kuus, kolm, kuus. Seejuures juhtis Kontaveit esimeses setis kolm. Üks ja teises kolm. Null. Maailma edetabelis on Kontaveit 161., CB lubas 71. eile alistas Kontaveit avaringis maailma 21. reketi ealisee Kornee seitse. Kuus, kuus. Kolm. Kaia Kanepi peab oma teise ringi kohtumise ilmselt homme, kui läheb vastamisi endast maailma edetabelis ligi 100 kohta tagapool asetseva Richel hoogenud Campiga. Tallinnas jätkuval meeste tenniseturniiril Nordecon Open pääses ainsa eestlasena üksikmängu veerandfinaali esimesena asetatud Jürgen Zopp, kes alistas leedulase Lukas Mugevičiuse kuus. Üks, seitse. Viis. Veerandfinaalis kohtub Zopp soomlase Miike kontineniga, kes alistas kahes setis Jaan Boononovi. Vladimir Ivanov kaotas kahes setis itaallasele Andrea passole. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Oliver Venno hakkab uuel hooajal mängima Austria tippklubis Innsbrucki hipo Tirool. Kuu aja eest teatas sama klubiga liitumisest teinegi Eesti koondislane Martti Juhkami. Venno tirooli kasuks otsuse langetada koondise peatreener Giorgio kreetsu, kui ta algselt oli võimalikke variante mitu. Oliver Venno. Teine nurgaründaja teda ma tean ka, et need on on väga heas ja pidi olema ka treeningtingimused, pidid head olema, et saal ja kõik pidi olemas olema. Valitsev Eesti jalgpalli meister Tallinna Levadia kaotas eile õhtul meistrite liiga teise eelringi avamängus võõrsil suurelt null. Seitse Tšehhi meisterklubile Praha Sparta. Aitäh spordiuudistele selline oli tänane Päevakaja, ilusat õhtut.