Vikerraadio jätkab kuulakem jälle kirjutamata memuaare. Ma nägin neid kaht venda läinud kuul, kolonel Rebase kalmus. Meie kaks venda, üks, kes alustas 41. aastal Alfons Rebasega ja mina lõpetasin sõja Saksamaad viimati tsehhimaal temaga koos väike mälestus atrast komandöri istutamisel. Vennad elavad Jõgeval, kuid perekonnanimi paeveer võib viidata Põhja-Eesti päritolule. Et Mihkel röövlid on, hakkame enam-vähem, hakkame kohe pihta. Siin on kaks venda, on kaasKoono, jäävad. Aasta aasta mehed, ta on vanem vend, on olla vanem vend on siis Eevalt, eks ole. Eemaldon sündinud 1923 18 ja noorem vend Kuuno 2026 20. märts, kuhu kanti jäi tee noorpõlvekodu? Harva jäi maha. Mustale. Musta Aiel põhilised suved elasime Narvas, käisin koolis. Oli meil kodu, oli vastlamäel Narvas, Narvast, seal oli isakodu ja tänapäevani on minu teadmata. Ei ole enam elavate kirjas, ei õdesid endast prima. Kas isa sai vabadussõjas selle talumis? Pehkla mäel oli lusti, kuidas see värk jäi omal ajal välja uurimata ja ja kunagi meil sellest juttu ei olnud. Koolis käis niisiis Narvas, mina käisin kolmandas algkoolis. Ja seal siis kolisime rammusa jõele. Säält siis hakkas, see oli juunikuus kuseda, hakkas. Kahe jõe vahel Narva jõe ja musta vahel oli see talu, kus elasime, oli suur talu. Sakslased tulid siis, ütleme Pihkva kaudu ruudu kaudu tuli teisele poole Narva jõge vene poolega. Ja me olime siin Eesti poole peal ja siis üks paar-kolm nädalat ei näinud ühtegi venelast siinkohal kõik oli nii väga rahulik. Ja mina tegin siis Arast, aastasin hobustega. Põlvaras võsa kohale ja siis tulijad venelased rohelise mütsidega piirivalvele. Üksused, mis nad olid, tulid tuhanded sõelumist mööda meid hobuste eest säraja ja loovamat. See oli siis karjas, oli karjas karjaga, loomad siis üle musta ära ja üks major oli sisse. Anti lihtsalt käsket paari tunniga olgu siidise platsi, puhasid loomadega minema ja, ja tühjaks, et siin on rinne juba saksa on teisel pool Narva jõge ja ja näitlejate siit ära minema. Paar tundi läks selleks aega, ajasime siis loomad parvega, lambad ja, ja ise siis sõitsime parvega, loomad ujusid üle musta aie ja läksime siis sinna sugulastele Hoolekülasse, musta külasse. Ja siis tulid esimesed punaarmee üksused tulid siis sinna. Narva jõge meie pool juba mitu korda paadiga seal, kus agar vussis annab olnud ühtegi kuratselt. No seal oli vanasti parvega, sõideti üle auvere, tee kohal oli just ja grivasso. Ta oli teisel pool Narva jõge. See oli küllaltki kuulus nisugune suvituskoht, kus Narva jõukad inimesed käisid suvitamas suveti ja ilus koht oli, sakslased olid seal juba sees ja aga enne sõda juba oli seal Narva jõe ääres oli kuulipildujapesad valatud. Valmistatud, et vene Balticase ohtule need olid puruks lastud ja ja siis see selle parve, kus parve käis, üle jõe, sinna ehitati silla. Ja enam parv ei käinud siis enne kui nüüd see. Üksused sinna tulid, sisaldasid selle silla õhku, need osa venelasi jäi veel teisele poole sinna Venemaa poole peale, kes hiljem siis tulid ka parvede ja paatidega, kuidas nad said üles sakslastest tulla meie poole. Ja siis tema jäigi siis sinna koha peale veel osa loomi jäi vasikad ja sead ja kanad jäid sinna. Ultraselle maja oli ka vene keeles ja ütles, et vaat meil tulevad lahingud, vagad ja siia käskis trepi kõrvale teha augu ja niuke punkri seal midagi meetrisest kasepuud, olid need siis sinna nagu Laek sinna peale ja noh, tegin selle ära ja aga siis juba sakslased olid lasknud lasknud majast kuulipilduja valangu läbi jõe, purskaknad olid purud ja ja nagu see major sinna jõe kaldal Narva jõe kaldale läks saksa snaiper taksos Stahli, siis lasi sellel mütsi peast minema. Ja meil oli oma baas ja see oli uputatud sinna mustajõkke ära ja major nägi seda, tuleb ütleb, et et kelle see paat on? Ma ütlesin ei oma. Kas ta on tervemad? Terve? Kuna saab selle, sellega, saad oma põrsad ära viia siit ja siis annad paadi meile ja me läheme siis rasket kassa sinna Vene poolaga luureluuresse. No mina olin ka sellega nõus ja lase, paat oli teisel pool musta jõgenet. Ma võtsin riidest lahti. Tunked või lukkudega, pluuse taskud olid lukkudega triides jalga mul, kui ainult need kolmnurganurgas ujumispüksid olid, käivad jalga ja hüppasin sealt kohe vett. Paadijuhte teisele lööve, muusine, sain paadist nii paar korda loksutada seda paati, et see vesiväljal tuleb sealt, nii läks põõsad laiali. Stoi. Leemets olingi, Leemets jäigi selleks niikaua kui võeti, siis seal kinni püssimehi oli. Sadamad olid ümber tääkidega kõike. Ja hõikasin selle majorile, major jäi sinna minu riiete juurde, lõikasin sellele väga nii kuradi dollandad olid, et ei teadnud, et nüüd teisel kul niuke ka omad mehed andnud. Ja viisi siis hakkasime minema sealt putkisse. Kriipsukotis, putki küla oli seal oli metsaülem ja metsikud ja mis on niisugune? Külamajad olid, hakkasime läbi metsasilla minema, mina alasti, paljajalu ja nagu olid Elmine Taavi poolis raba kuigi palju põleni. Anni männivõsud tulid põlenud pealt, aga alt oli nagu terav nagu tikud, jalad olid purud juba ja. Ja enne seda putke siis. Kuradi kaks venelaste või kaks, räägi meest olid üles ja siis kaks ohvitseri oli nelja Christian, mina olin viies, läksime sinna. Udki Poola siis seal raba peal, siis tekivad suitsu, keerasid pläru omale ja sealses püssi vardada, siis hakkas muld kuus kordamisele püssivardaga hõimule selga, need veri hakkas jooksmas ja ujumispükste vahel. Aga siis sääski ja neid arme oli nii palju nagu kusagilt käega tõmba, siis siis oli nagu mesilase pere olis ümber. Jõudsime siis putkisse sinna metsaülema maja juurde, metsale kolisime üks paar kuud enne haarane kolis Tallinna-lähedase Riisiperes. Siis noh, mina olen geneemets ja siis hakkasid need juudi vanamoorid tulema kõik aknad, ohvitserid kadus jõud ära, neid enam ei olnud, ainult kaks püssimeest saivad mul ümber. Juudi vana Moritzis käis arstid ja kõik tulivad sii suurt ja uut nagu imelooma imetles, otsis. Kiskusid püksivärvli vahelt vahtis alla, kes olenice, meesterahvas, mis mõtlesid, ei tea. No ja siis seal ei kuulatud üle ega midagi, sealt. Pandi Ühe Kaldalu sinna konsograavel kaldale istuma, seal siis. Õhtu enne õhtut, siis hakkasime tulema nende tunnimeestega ja musta külasse tagasi. Putkest. Uus klaas läbi, aga siis Kuuno oli juba seal sugulaste juures lakkas koos metsavendadega hauar, Vaivara Väätsa ülema poeg oli seal metsas ja ja süttisse piidri ja Elmar, kes need seal oli, seal? Kuus-seitse meest olid. Ja koer oli Simmini sugune kollane, suur õuekoer õues kas haukuma, kui seal pühendun ülema, mina hõikasin? Kummed mulle pass ja, ja riided või mis kodavaikas asja. Vises. Ja selle peale siis poisid lakkasarkasivad üles või olijad. Mul ei olnud magama jäänudki, kui see tee läks sealt üks, 150 või 100 meetrit eemalt ja kui nad sealt mööda läksid, siis ta hõikas, et ma kuulsin ja püüdsin muidugi, et need teevad, viiakse, püüdsid püssimeestega läksid. Mehed rabasid siis sealt kohe üles, et nad võib-olla tuleb rohkem siis nüüd siin sõjaväelasi tulemas, haarangut, midagit, kustuta need siia sai. Aga ütlesid, et kas sa ikka kuulsid õieti ja nii, aga nad läksid koheselt kiiresti mööda, aga me ei saanud enam, täpsustan midagi, mehed rabasid relvadele, läksid siis alla metsaserva mööda, lähevad sinna ette, vaatavad, et kas teie arust on midagi näha, nad kartsid ka enda olemasolu pärast ja ja niimoodi, kui nad sinna jõudsid, siis tee äärde, kus nad pidid nüüd kohtuma, neid ei, ootasid seal hulk aega ja ei kassad olid ennem nüüd mööda juba läinud või, või ma ei tea, igatahes tuli tagasi, mina nendega kaasa ei läinud, ei ole, mindi võetudki ja mina olin seal järgmisel päeval läksime siis meie vanaemaga sinna vaatama nüüd et kas vastab ikka tõele töö, see nüüd läks sinna ja. Ja siis leidsime seal, et kui läksime üle jõe sinna maja poole juba teemandiriided olid seal puruks kistud aažid, mis siin nüüd on toimunud, siis oli kindel, kuidas lukus oli ka. Et midagi on nüüd siin kaklus olnud, et riided on räbalad ja kuskil teda ei ole ja siis öeldi, et ei, see ikka kuulsid valesti. Ei ja ühesõnaga me ei teadnud enam temast mitte midagi, enne kui juba sakslane oli sees, siis alles saime teada. Lõpuks ikka elusaid. Narvas on, mis teiega siis vahepeal juhtus? No ja siis tulime sealt ultrakülas läbi, saime selle kliiwazonovele tee peale, seal olid juba venelased nagu kaitses. Punaarmee oli juba seal sees ja seal oli üks Venemaa eestlane agressi keeld. Ta rääkis ja nii kui sinna läksime, aga see oli politruk, ta ei olnud kurat. Stahli rääkis siis eestikeelse sõna nende tunnimeeste käest, et kes Leemets minuga õhkas, eesti keelt rääkima, mina räägin ära kõik, kuidas asi oli. Seal vasakul pool oli sügav magistraalkraavi tee kraami sugune lükkas mind sealt kuningaga sealt kraavi põhja. Ma lasen su maha siiani koerapoja. Olin seal kraavis, kükakil ootamillase valang, tule metsis tulemata, käskis jälle üles tulla sealt tee peale ja siis hakkasime tulema sealt kuni auvere jaama, kui auvere mõisa. Sealt on üks kaheksa oli rohkem, 10 kilomeeter tuli tulla. Tulime seda teed mööda, siis ma olin juba niivõrd väsinud ja, ja mis olid, silmad kinni panin nagu hakkasin, tee pealt läksid silmad kinni, nüüd lähen otsaga, läksin jälle käpukile teekraave, sain jälle püssipära tuvastada kummikusele saati. Ja niimoodi saime sissi noore mõisa. Viidi sinna mõisahoonesse sisse saanud, ei olnud ühtegi tegelast, siis käskis mind sinna Griva sodi aardeid, seal oli kütisse kauplus sinna kaupluse juurde. Seal oli toomingas sinna alla istuma, punni mehed ümber ja. Ja öö otsa oli siis seal puu all. Hommikuses viidi mõisa seina tagasi, siis oli seal üks kindral Lampassidega punaste passid, olid pükse ja suur kongus, nina kurb on inimesi. Sele Sis olinud ja istusse mõisa ühes ruumis siis teisel pool lauda, mina teisel plahuda, temal linna kaaneez hakkab vene keeles siis rääki ana. Mina purssisin ka, kuigi palju aru sain, aga aga ma ei teinud väljagi. Ei oska vene keelt Systituudiks. Ingerlane, kes tõlgiks hinnaks, leitnant oli, aga see siis tõlkis selle minu jutu ära ja kuulas, kuulas, tuli ümber selle laua selja taha mulle selle Khaniga. Lõi lüüa ja kukkusin sealt siis kolinaga tooli pealt maha. Ärkasin siis alles ülese, kui. Et te olite teadvuseta teadvuseta seal tooli pealt maha kukkusin, kui tal see mulle selja taha tuli siis viidi sinna puu alla tagasi. Jäigi siis sellega natuke aega, siis toodi süüa. Ümarik Klansioni, siis kohaks liha pudru täis, kõik oligi rammus, söök oli. Ja, aga see ei läinud sul alla ka, leiba oli igavene suur kõlakas ja ei läinud söök õieti alla ka midagi head. Auto sõitis ette, pandi auto peale ja mõtlesin, et no nüüd on siis mahalaskmisele viidi mitmes kohas käisime metsas sees, kus olid venelaste üksused. Käisime seal, aga mind enam auto pealt maha ei võetud ja sõitsime kuni Narva, aga Narvas oli taganenud sakslaste eest kõik suurem osa, need asutised olid ära teisel pool jõge läinud ja ja sõitsime siis silla Sildonidel mõlemad sillad olid veel terved, vist kuusildone, külgneb uusila, sõitsime üle ja, ja jaanilinnas uus liin seal oli üks kõrts, oli üles tola. Lennuk. See see meie miilitsaülem oli üks neemele, aga aukraadi ma ei tea. Mis tähtsust ja viisin sinna nagu ma olin tahmane ja räpane alastaga siis Veneeriks venelane, nendes keskkon või oli mul see andis oma sineli, need olid sinelid, olid neil rulli keeratud, jõulisin kaelase andis oma sineli juba seal putkis, kui olime seal jõekallas, sääskede ja parmud kaitseks andis, siis see oli siis mul kogu aeg seljas ja see võttis siis oma selle sineli säält minu käest ära jäingi, porgand sinna. Sellele eelnenud neemele kuulas siis üle, et kuidas see asi kolija. Et me hakka määr Venemaale venematulega Askus halvasti tulenevad korruse, teavad, et või et ei tea, kus ma olen ja räägin juttudel ära. Ja siis toodi mulle Tartu vangimaja pesu, pikad riidest aluspüksid ja riides särk ja välja kandilised Tartu Ongima templid olid seal pesul küllas. Aga siis sain nagu riidejuhet, tennised või ketsid, mis nad olid need sainis jalga ja jah, ja nüüd mulle ütleb, et mis nüüd saab, siis? Tahaks kodu, Minnad või tädi juurde, tädi on siin, linnas jäävad, saaks vähemalt nii kaua teada. Kui sa lähed, et võetakse kohe sind kinni löönud paberitega dokumenti, midagi moodsamat ei ole ja ja, ja siis kirjutasime venekeelse kirja. Jutt oli siis niimoodi, raudsild on veel terved, saad sealt sillalt kusejooksuga laadad, siis saad enne sealt raudsillast üle, enne kui see õhku lastaks. No ja lase mind sealt niimoodi selle jutu peale tulema. Ja tulingi siis uude külla sinna tädi juurde ja seal kahekordne maja oli ja sa sinna keldrisse siis varjul. Mida inimene mõtleb, sellises olukorras? Ei olnudki? Ei oska, oli hirm, hirm oli, ei, selle elusolemiseks korda ainult hirmu tundnud. Ja see oli siis, kui selle jutuga sinnamaale. Ja olengi siis seal keldris oli nii, kui paar-kolm kaevamist või valetanud siis ühel hommikul olid saksa mootorratturid, olid linnas ja ja venelased ka hommikul vara läks joodeks jagu venelasi, läks sealt keldriaknast mööda jõe poolamisena Kreenholmi poolel. Ja peale seda paar tundi oli vahet, tulidki sakslased mootorratastega keldrist välja ja ja siis oli juba linnas olid omakaitse mehed, kaitseliitlased ja piirivalvur lisaks, et kõik olid valged, lindid olid ümber ja siis oli linn on juba sakslaseid paksult täis. No ja siis ma sain ühe koolivennaga kukkunud, kust sa siia said? Tema koolivenna isa oli Narva linnas oli konstaabel politseis ja läksime siis vesterali tänavasse ja seal siis Olid omakaitse mehed ja vaadake poisid, et et kui näete, et kesa kusagil hakatakse tuld tegema, maju põletama, et kommunistrani linnas veel nii palju, et vanimad selle linna mõnest 10-st kohast Survakamisse linn juba põles reservvalli tänaval, siis on mul meeles, läksime ühte majja sisse ja seal tänavapidi lende ridva majade pidil käis üks niisugune, kui kommunistel oli tehtud, ma ei tea, mis jooksis nendest majadest läbi olijat. Et seinad olid lõhutud, aga jälle saite ise majasesetega. Siis läksime sinna Pinaja müüri peale selle Kunnariga Gunnar oli selle poisi nimi. Läksime sinna müüri peale ja sakslased olid seal juba siis andsime püssi laskma, kolm. Ometi läks üle selle Narva jõeAga majasega. Saeveski oli seal selle vahelt lõhe jõe. Me lasime Gunnar leiategi veel, saad püssidest istuli Saksa major sinna ja anti meile süüa ja olime seal öö otsa, olime siis enda sakslaste juures seal ja ja peale seda siis hommikul panin auto peale ja sõitsime siis üle puusilla, sõitsime sinna jaanilinna ja hakkasime siis piiri poole sõitma. Sõitsime siis niikaua, kui Komarovka külast läbi tuli või enne piirajat Barlow. Kas jah? Kaheksa kilomeetrit oli piir, oli Narvas sinna. Eesti vabariigipiir. Ja. See major oli peal. Ja kaks ohvitseri ja siis meie Gunnari K2 kest. Ja vaatame, ükskord tuleb paremalt poolt metsast või seal ei olnudki õiget metsa, võsa, Recoli säält tulid siis üks autu välja keeras, me ei jäta nagu Venemaa poole minema. Ja see, major, vaata binokli seda ütlevad, et see ei ole meie masinad seal venelane. No ja tassivad seal mitu valanguid peatab kinni ja siis lasevad kummid tühjaks tal siinse tee äärde seeskonna oleksin vahi all ja vaatame seal kaks kindralid ja kaks ohvitseri ja autojuht, see oli mäletamisk Aukratsele. Need kavandati välja käpa püsti ja. Ja siis seal autos oli üks raud, kas niisugune ma ei oska? 40 sentimeetrit, 50 sentimeetrit sugune plekist rauast kast oli, major tegi selle kasti kaane lahti, see oli raha täis. Aberaaneid, ser vuntse ja siis olid kellad teenuseid ja ja siis olid kuldrahad 10 ja viierublase tsaari kuldrahad, aga neil olid kusagilt tehasest, nii et neil ei olnud veel neid happega Kulie pääl, vaid olid nagu matriitsi alt löödud on, niisugused, olid fabrikaadid, poolfabrikaadid, neid oli seal noh, vaata sealt ära kinni ja raadiojaamaga kohe helistati seda Narva või kuhu nad helistasid ja seal tuli natukese aja pärast teine masin jällegi pandinud. Kindralid ja see rahakast sinna peale Veedises minema. Ja me sõitsime siis edasi kuni Luuga jõe sillani, enne silda oli enne Kingissepa. Mis paar-kolm päeva minna oli suurem lahing peetud ja nüüd laipulise Eestipoolne jõe kallas uniselt laipu täis ja need vaibad olid kõik eesti miilitsad ja Läti hävituspataljoni mehed. Eesti miilitsaid tundis sellest ära, nad saivad jumala uue vormi arvustuse, see oli niisugune ana. Ja neid laipu siis otsivad need külaelanikud või mis nad olid need matsioneed maha. Ja läksime siis üle silla säält, niikaua kui oli kasarmuikke kasvanud ja pandi sinna, siis major ütleb, et kaugemale ma teid viia ei saa. Õiget saksa keelt ei oska ja et Narvas moodustatakse eesti üksused, et ma viin teid sinna tagasi, kogu aeg oli tal side. Kas Narvaga mingisuguse staabiga tal oli? Seal siis jälle saime süüa. Tulimegi selle major tõi meid Narva Hermanni kindlusesse tagasi. Ja seal oligi siis, seal siseRunkeks kutsuti 181, pataljon on aga sisse julgestus julgestusgrupp ja seal siis oli. Ma ei mäleta enam, kes. Ja siis oli see Tallinna elama, kompaniiülem oli leitnant taganaugus, tagan oli, see oli siit aedus pärit. Ja rühmaülem oli siis käär, Johannes. Need on mul meeles. Aga seisuni kolmandal päeval tuli siis üks uus ešelon, tuli, Tallinas toodi terve rongitäis, toodi mobiliseeritud või neid Vaba tahtis tollal mobilisatsiooni vabatahtlikud ja, ja Need toodi siis sinna Hermanni kindlus pandi meiega sinna ühte ja ja siis toodi, tuli kase vask ja kurg oma Eldram tulid oma alasi Tartusse, kus nad tulivad siis? Tuli on harva, siis moodustati mütse. 181. pataljon ja Ühe õppuse rivis ainult teha, nii kaugel kui Narva Hermanni kindlusest kuni reilasse Narva-Jõesuukool riigi külas hirmsa ropu lauludega, mis me läksime sinna ja ja kõigil oli niisugune ja hea tuju ja, ja tulime sealt tagasi. Ja antigi siis Puusillavalvesse ja see Pumbajaam oli seal silla otsas kohe selle saada. Ja muist pois sovjeti Sis paemurrumetsa sinna laskemoona ladude juurde ja, ja kus me käisime niimoodi valves. Küll, aga see oligi siis juba Rebase pataljon. Ei olnud, see oli Bergmanni vasepataljon, asepataljon allika esimene, jah, vasepataljon Kurg, Kurgja vaske ja relvam, need olivad ühes tulivad kõik sinna, major Kurg, major Kurg ja siis pandi autode peale veidi Venemaale. Esimene peatus, mis oli Kingissepast läbise, mõni Weimari Weimari jaam seal siis jäime. Seal oli aruarm, C1 läks Slanssi pääle ja teine läks siis Leningradi pääle, siis viidi sinna flantsi harutee, pillasin Narvast raudteejaama, hakkasime siis seda raudteed patrullima. Relvad olid vene vendid, lävindid, vene vindid ja. Alguses kui olime, siis, siis oli veel. Erariides olime kõige vormi polnud, ei olnud, minul oli vähemalt need venna sääri, kuid ja piirivalvevormi ülikonnapüksid. Valge lind käe peal. Ja nendega siis oli, ma ei mäleta enam kui kaua, aga me olime ikka kaua aega seal enne kui Venemaa läbi. Mitu kuud vist käis lennukeid seda Narva teha? Jah, ja noh, ja siis sealt. Raudteevalve viidi jälle Weimorest sinna Leningradi poole, Polossuva seal, kus me kõik, kui eestlasi enam ei mäleta, nüüd täpselt nii kaua siis lõpuks viidi. See oli siis juba kevade poole. Kas oli mai, mai, aprilli lõpp, nii oli. Viidi Volhovi Art, esimene kord Volhovi ääres, olime seal, must mägi oli olemal ja punased kasarmud olid vasakul. Ja neljas Company olime siis seal keskel, teisel pool jõge olid suured pikad puuriidad olid seal puritad, all olid venelastel sees punkrid. Ja siis nad sealt tulivad üle jõe. Tulivad käisime, tahtsivad keelt saada või vange võtta, aga nad ei saanud ja siis meie panijad meie meestest neljamehelise kuulipilduja posti panevad jõekalda peal. Aga see pilliroog oli seal jõe kallan Volhovi madalalt ujutanud kevade suur veeaegse üle ja siis pärast kasvas ainult pilliroog sinna peale. Ja siis meil oli juba see telefoniside, oli nende eelpostiga seal olemas ja siis ainult mul oli käsi laadise kaigas käsigranaat käes, selle juhtmeid pidi läksin Kulla poiste juurde, vahetasime jälle tunnimehed alaja. Ja ma ei tea, mitmendat korda ma sinna läksin, sinna alla, kui kui vaid ka tõhus ja neli tükki tõhusad eestia Alt alkamoraadana. Maadid lõhkesivad ka kaks tükki kohe hästi-hästi lähedalt neutriie riietest mun läbi läksivad sest puhvaika, mis meil olid aga ihuga läi enam ei puutunud. Viskasime õlaga panka, keerasid otsa ringi ja panid maa jõe äärde oma paadi juurde. Paati ei olnud kaugel. Nendel meie postist. Saime trossiga, tõmmati see pahad nii ruttu jälle teisele poole jõge. Meie poisid lasevad siis selle paadi pooleks, seal käivadki need valjukad siin. Ja meie poistest üks siis läks nagu paanikasse ja pani, aga miiniväli oli meil selja taganeks, Hispaania ratsanikud. See poiss jooksis nüüd sellest. Hispaania ratsanik on traattõke jah, ja, ja nuppu vigastatud kohale traatilisest põimitud igavesti läbi. Ja jooksis, jooksis oma miini otsa, sai seal surma. Ta oli mitu päeva olen, kui me kätte saime. Need ohvreid oli ka ja aga meil seal, noh, see kogu v seal mingist õigeid lahinguid, üks kord ainult oli, kus nad sealt punasest kasarmutas tuli, otsis nii pudi rohkem ülegi, vähe seal poiste väljas ei olnud, see oli kas esimene teine kompanjon seal vist. Ja tulivad sinna ja siis neile anti sõduritele õlakud, enne ainult on võla, kuid ei olnud peal. Ulakut tuli palju hiljem juba ja, ja need olid igavesed suured laiad niisuja lataka tulid siin õlgade peal ja siis ma ei tea, Rahi tuli vist esimese kompaniiülem, mina ei mäleta neid enam. Ei, kuna see oli, siis hakkasime orjama nende surnute käes, siis seal peale lahingud, õlakuid kaks kartulikotitäis, otseseid õlakuid seal valgel alal. Noorem vend oli kodus, sellel. Ja mina olin koolipoiss veel õieti ja sel ajal läksin, pommitati juba pidevalt Narvat, ehkki juba rinne oli Leningradi alla ka Narva linna pommitati ikka endiselt, juunis käisin. Ja siis oli koolis ka niisugune asi, et ei olnud küttepuid. Ja siis käisime ise suuremad poisid vanematest klassidest, käisime siis kõrvale metsas puid tegemas ja ja lõpuks siis ma läksin, kui see kooliaknad jälle puruks pommitatud, Läksin tööstuskooli üle ja võeti, see on sinna vastu, läksin samal ajal tööle Kreenholmi, seal oli autoremondilukksepa õpilaseks või? Sakslastel oli saksa erafirma. Aga remontis saksa sõjaväemasinaid. Rahva ei, kuufirma oli niisugune, seal oli siis juba haavata sõnast saanud haavata sihukesi mobiliseeritud noori sakslasi, kes olid seal see juhtkond ja ja Poola spetsialistid olid siis treialid ja mehaanikuid seal ja mina olin siis nendel nagu. Saksa keelt Nadõnkasin ikka rääkida kuigivõrd ja müüsin. Et 43. aastal juba, kui see asi, eks seal idarindel nii kehva poolebane Stalingradi all juba need lahingud ja siis see firma hakkas siis oma seda töökoda ära kolima Saksamaale. Ja võeti ka siis niimoodi, et lauast selliseid katusealused, kus need autod seisid, lammutati kõik ära, pakiti ära, naelad löödi laudadest välja, pakiti kastidesse, pandi kõik rongi peale ja need viidi minema ja me tegime siis seda tööd seal niimodi. Või siis juba põhiliselt oli see kõik ära evakueeritud või ära veetud, aga veel vagunitesse vedasime seal viimaseid laudu ja naelu, sirutasime, mis kõverad olid seal nelja-viie poisiga noore poisiga neid ja pakkisime ja seal oli üks sakslane siis ilma mees aukraadiga nagu juhendas meid, oli sõjaväelane, aga kohalik sportlane oli need teda rindel ei olnud, seal ta oli jalgpallivõist Narva jalgpalli võistkonna seal mängis ja siis oli seal nagu tööpäeval oli tal meiega sisse, organiseeris seda. Remonditöökoja evakueerimist ja seal lõuna ajal vabrikuvile vilistas 12 ajal ja viskasin kolksti ja selle haamri ära ja nüüd lähme lõunale, poisid. Sakslane vaatas seda ja näitab kella peale, ütleb, et noh, ventinud, et 50. maanteed vile oli. Ja tema põrutas peale. Ma ütlesin, et on viis minutit, Arno ja oligi niimoodi, siis olime selle viie minuti veel ära, siis läksime lõunale. Tuleme tagasi jälle, vine helistab viis minutit enne kaht ja ja meedi väljagi. Ja saaks näitab, et noh, mis te istute, et on juba vaja tööle minna. Ma näitan kellad talle. Virutasin siia kuskile linnadele ta taganes, kukkus maha, mina hüppasin sealt siis minema, läksingi ära ja läksin koju ja sealt siis võtsin, korjasin oma asjad kokku ja läksin ühe juhusliku rongi peale, sõitsime Tallinnasse õe poole. Oligi mul nendega. Vennad Eevald ja Kuuno Paeveer jätkavad oma lugu tuleval laupäeval.