On aeg kuulata kirjutamata memuaare. Vennad Eevald ja Kuuno Paeveer jätkuvad täna oma lugu nagu nädal varem lubatud. Vanem vend Evald oli vabatahtlikuna idapataljonis 658 mida tema ülema järgi teati major Rebase pataljon, nina. Jah, ja, ja no siis folko vääras olime volframi ääres, olin kaks korda. Suvel olime niimoodi, et peaaegu terve suvi otsa olime seal. Ja kevade poole olime põlvist saadik vee sees, mis need kraavid olid vett täis, Volhovi jõgi oli nagu alla või see üleujutatud ja siis need kaitsekraavid olid tükk maad jõest ülevalpool, enne veel, kus punkrid olid. Punkrist iga päev, iga mees, kes postilt tuli, 25, pangem punkri põranda Alpici vett välja viskama. Viskasid sinna kalda peal üles natuke aega, see tuli kuni jälle tagasi. No ja siis seal ma sain siis. Ja palju niisugune asi, et inter oli maa sees, tunnen sealt välja õhtuseid, öiseid poiste, vahetan välja, kolm meest olid bussis. Vaatan välja vaatanud, kuna, mis seal on, et meie need kuradi ratsanikud juures oma tõkked, traattõkked ja et kui nad kuude viisi, siis iga iga märk jääb sul nagu alusse. Ja kuulanike seal ja kuulen, kui krõks-krõks lõikab saab tühjaks. Lohistab seda traati seal puruks. Ma mõtlen, kuulipilduja oli käes ja Üs ja mõtlen, et mis ma nüüd teen, et kas ma olen kuulipilduja, valang sinna või pane püssiga mutantpanev püssiga. Et äkki on mõni loom või midagi seal. Ja nagu selle püssiga selle prohmaka panin ja teise käega lasin raketi õhku ja ja sealt eest hakkas head saksa keeles õige päevase parooli Antsivad. Sain aru, et sakslased Meil oli kompaniiülem, oli siis Landberg Vilansbergimist olija. Ja siis tuli välja, et oligi see naaberkompaniiülem, oli ta käskjalg, tuli nüüd otselinnaks leitnant. Ja mõlemad saivad haavata, leitnant sai põlvest ja raske on midagi nende traadikildudega ka mitte kuulikaga just selle traadikildudega. Ja tulivad sinna ja läkski Sõrve rindel, õigus läks. Kolm-nelisada meeter tuli tagapool tulijad säält laske elada. Mis lahti, mis lahti olidki. Ja mina sain siis selle püssipaugutamise eest 10 päeva puhkus rebase käest. Ja tulin, käisin siin puhkusel ära. Rebane ütles, et mehetegu Ja ma sain noh, 10 päeva puhkusi oligi suur asi siis seekord. Ja, ja see sellega veel ei lõppenud. Puhkusel olin ära, aga vend oli siis juba Tallinnas tuba, rajooni konstaabel ja puhkuse ajal tema puhul ka seal uus aeg saab täis ja räägin, et ma pean hakkama tagasi. Oh, ära mine sinna sõtta mineku kaega küljed, et lähme käime arstil ära, vaatame, saad pikendust. Läksimegi velt komandantuuri arsti juurde, aga enne jaht käskis mul soolas kaks supilusikatäit, võtsin soola sisse. Et soola ajab siis selle palaviku üles. Ja. Seal arsti ukse taga ootan ja vaatan vee Karafen seal laua peal, nii ilus keel kuivad, enam ei ligi. Kuu suusaläksin, jõin terve janusalt vett peale, läksin siis arsti juurde arst kraadiklaasi ja mis ta seal katsuse pani? Ei saanud midagi, aga vähemalt kirjutasin, ma käisin seal. Puhkus sai läbi ja 10 päeva ma olin kauem siis kui see puhkuse aeg käisin kodumaal välja, kus ma helistasin ringija. Ja siis hüppasin siis Narvas selle rongi peale ja sõitsin siis rinde poole tagasi, Casinos oli rongi peal, oli kontroll ja katsinas võeti siis rongi pealt maha, mind seal oli teisi ka sellel hulga mehi, mis oli ja siis katsinas oli mingisugune niisugune. Kartservi vangise jooksikud kokku korjati. Aga no minul oli neli pudelid, oli puskarit kaasas sinki ja saia ja mis kõik kodune värk. Ja. Ja elu oli seal nii kaua, kui see oli nädal otsa, olin seal või? Tuli juba pataljoni staabist tuli käskjalg mulle püssiga järgi. Mina olin ainukene, kes meie pataljonis tuli, teisel politseipataljon ja mis nüüd teisi poisse seal oli, aga hakkasime siis minema tagasi SAISis. Polhovi Ardu uuesti tagasi, pataljoni staap ja rebasele meeldima sinna pataljon staapia. Mitte midagi ei, Mikke pikem jutt oli ikka ja lubas kohe sõjakohtu alla anda, kussandil kümnepäevad, siin poisid kukuvad ja ja hukkuvad ja sina lõdverdad seal ja ja ma räägin ära, käisin arstil ja niisugune asi oli ja vot nüüd tood mulle selle arstitõendi, et sooled arsti juures käinud siis lõpetame selle asja ära, aga et kui seda ei tule, et siis läheb sõjakohtu alla. No ja läksin siis mina läksin jälle rindele liinile tagasi. Ja kirjutasin siis ühele käis Anvelt, komandant uuris ära ja otsima nimi üles, et kas sul on see kuuga käinud seal õde läks sinna ja saatis ka kirja selle komandant Uri arstitõendiga, et sul on käinud. Viisin siis selle pataljoni staapi sinna. Tubli poiss. Pääsesin sellega sõjakohtu poolt siis ära ja. Siis ma küsiks vahepeal. Kas tõesti mõtlete, et oleks andnud, et sõjakahte alla, kas ta andis mehi sõjakohtu alla? Ainult niisugune hirmutamine? Kuidas ta meestega läbi sai, hästi. Ilman järve äärde, see noh, see oli nagu puhkus, siis seal olime. Seal oli täitsa hea elu, seal ei olnud koera nagu järve kaldal olid punkrid, seal toodi söök ja jook kõik sinna ja seal olime siis iga kui juba sügise poole, siis toodi teist korda 1000 Volhovi Novgorodi linnas natukene siia lääne poole. Ja seal olime siis nii kaua, kui see Leningradi rinne läbi murdis ja olime seal ja siis säält hakkasime siis taganesime taganesime sees korrusesse ja luuga maanteed mööda, seal otsivad venelased meid juba rõngasse. Kas te tegite selle Sõhkkova lahinguga kaasa? Kosovo lahing ja Voskoola joovad ja need olid kaks suuremat lahingut, mis olid Surkov lahinguis raudtee ääres. Aga vot seda ma enam ei mäleta, hästi, kas me läksime tankidega sinna? Eino Eino rassi teate, olete, kirjutab võitleja, kadunud mees, adunud mees ja temaga olime ühe tanki peal, pandi neli meest tanki peale ja neli tanki oli ja läksime sinnapoole, aga siis poisid olid juba seal raudteetammi ääres ja ja küpseta seal neid seal kogu aeg ja, ja seal saime siis selle heinuga, saime esimest korda saime Katjuša tule peale selle tankidele need lõhkesid paar meetrit oli vahendingumale maleruudus lõhkeseade, et kassi, usa mürsud, aga meist ei saanud ükski ja siis ei saanud pihta, ega ükski tank ei saanud pihta. Aga, aga miks rassi seal tagasi keerasime, seda ma ei mäleta enam. Aga siis noogunud siis kui tulime juba sealt surkoosse siia. Rasa saime siia, võeti rõngasse enne seda Moskool küla. Aga säält murdsime siis läbi. Lakid olid kaks lake oli teine, teisel pool teed, need lasevad selle metsa hõredaks, sealt tulime Ramos kooskõlas, saime sinna. Klasse sisse, seal olid enne külakraavid, olid varem karvad, need olid pealt tulid ottidega kinni pandud üle mati tunnistused ja need pealt ära siis oli, kraav oli, oli vaba. Ja maantee ääres olin kohe seal tee ääres, lumeväravaredelid tuli, kuulipilduja, panin siia sauna sauna seina ääres oli üks saksa tank aga siis kuulipilduja jäi nagu maantee poole sellest tankist käel. Ja me ei saanudki, ma sain seal saunas vildid jalast ära tõmmata, et nad saab natukene magada kohatanali, magamata kõik ja ja nii see tank lasigi sealt saama seina äärest esimese paugu metsa servas olid juba venelased, tankiga olid järgi ja see tank esimese ropsuga hakkas põlema seal. Ja, ja seda see meie tank rohkem ei lasknud, ainult ühe paugu ja südant läks põlema. Ja siis hakkas pankade laviin tulema, neid oli midagi 12, ainetlemise ahelik. Teevad kõik sinna, nojaa kapten, lihtoli, meil kompaniiülem, siis Lehiste ütleb meile, et ärge kaugelt tulistage, Danske, hästi lähedane praadimist, olgu selleks siis lööge tuli peale, et laskemoona on meil vähe. Oligi siis ma teatud maa peal jah, ning 25 30 meetert, nad ei märganud teid, ei nemad midagi, see oli ainult esimesed, mis tulivad. Aga siis, kui noh, esimese käivad juba maha sinna ja siis tuli mina häälige kord korralda kõik käimata tingu virna sinna hunnikusse ja neid oli niimoodi, et üks väikevenelane tuli, vahtis üle selle inimvalli, vahtis meile otsa ja siis lihttellis kahuritule selle pallile peale, aga see pall oli nii lähedal, et lihtsai ise ka seal selles lahingus haavata. Aga no see lage plats, mis metsa omavahel, see oli kõik. Ja säält nägin siis ka, kuna inimene põleb. Leekkuulidega poisid otsivad, aga siis neil olid Faikad ja nad olid mustad ja rahvas oli, haisesime. Ja tõusis mees tõusiski ülesse ja tahtis tagasi joosta, kindlasti haavatud. Ja tagant käis kuulipilduja valang ja kukkusin vaja. Natuke aega vaatasime, põles reeglid, käsivad kohe sealt vast üle ja siis sai nagu kuulipilduja, Lazisuaalik tuli peaaegu mees, meesotiimasi olivad nad kõrvuti, külg külje kõrval, külg külje kõrval ja siis täitsa nagu rohi vikati ees, kukkus ühele poole nagu Ma sinna jahivad siis nagu raamatute ja selle jutu järgi, et terve pataljon, jai või diviis, mis seal olin. Ei vot sinna noh, ja siis alt. Seal tulime siis öösse, taganesime siis teise, teise päeva öösel taganesid ära, pandi autode taga olid reed vägede peale siis mehed ja sõitsime siis järgmise külas. Ma ei mäleta, mis oli. Jäima sakslased olid sellest majast välja läinud, sördolid ahjus kõike ja tuba oli soe ja, ja mina tõstsin pingisele ahjus Uueldaja, enne doosi sööki sõime veel suppi seal ja ja poisid keerasid magama ja mina ka ja sinna pingi peale ja ütlesin ükskord üles, kui see, kas tanki pealt tankitõrjekahurist, mis ta lasi selle maja üleval, sarikad ja katuse kõik puruks ja tahad passivad seal toas siis. Ja üks ajatala kukkus mulle siia rindade pääle ribi puruks, rohkem hingata ei saanud, kui ka niimoodi otsad puutu sealt kopsu. Ja ja anam majast ukse kaudu välja saanud küla, kõik põles ümberringi ja meie poiss ühtegi enam ei olnud, need olid ajanud mind ülesse, et lähme minema, et käsk tuli, et lähme sealt minema, läksivad raudteed mööda minema ja mina jäin, olin tõusnud ülesse ja panud rihma peale ja keeran uuesti pingi peale magama sinna siis saingi selle klahvi kätte. Ja siis hüppasin unega selle aknaraamid puruks, mis seal veel klaasidesse. Ja hüppasin sealt aknast siis alla. Ja säält roomasin, hingeldasin, kuda ma sain sinna raudtee peal seal olnud sakslased edasiseid raudteed õhku seal küsinud, kus eestlased olete näinud, kus kamp gruppe. Lebanon noolt pool tundi tagasi läksivad. Aga siis hakkasin minema nendele Yalegi raudteed mööda hingeldades. Üks kord kuulan tankla kolin tagajärgi, mõtlesin, tuleb venelased. Ja hüppasin sealt raudteetammi pealt alla, aga noh, need kraavid on raudtee ääres, seal oli täis aga õhukene jää sinna peale aastaseni olisi ristluuni, olin vee sees üles, tõusin, olin jääs. Ja saksa tank läks oma tank, läks mööda, karjusin küll nii, ja vot siis ütleme seal seal tundsin esimest korda hirmu. Et nüüd venelaste kätte ja nüüd enam ei ole midagi. Ja komberdasi siis ikka nii kaua, kui see paar kilomeetrit veel sain, siis oma poiste juurde ja seal pandi siis seoti kinni ja Need haavad, Mihkul lahtised olid ja ribid kaadreid ning rätikutega, millega vindidega ja auto peale ja, ja luuga puuga lennuväljale, aga lennuk oli just ära sõitnud, mis riigiga pidime. Ja seal siis viidi Luuga jaama. Jaamas pandi sanid rongi peale ja sõitsime siis Riiga. Riia haiglas oli siis nii, kui veebruari lõpus seal kirjutati välja. Millal, millal ešelon siia Tarto jõudis? Pataljoniga, siis sai seal Tartu jaama, sain pataljoniga kokku. Ja siis jaamas on pildid veel kõikus siis Velise. Olgu, poiss oli, Albert oli siis paras punn, oli siis kõige noorem, kõige väiksem rebasekutsikas isegi viitsinud kutsikas, ja see oli siis oli siis ka jaamas ja siis innus oli seal. Ja minul jäi vannihaigla, kirjeldati kuu aega puhkust, paberi teevad kõik vormistamata, sellepärast rong hakkas kohe teisel päeval liikuma. Tapa poole jah, ja siis tapal. Sõitsime jõhvi, jõhvis laaditi maha, viidi Toilomeetraadis. Metsalaagris olid suured, niisama suured nagu meie tuba, niuksed, suured vineer, telgid olid. Seal olid punkri ahjud sees, panime punkriahju küdema ja saime seal nagu ka juba tukkuda ja sooja oli kaudu tee Soviidi kurtale. Kurtnalt hakkasime siis jala minema. Griiva soosse, haabsaarde, see oli meie kodundaks 12 kilomeetrit, oli, oli nüüd see ja sisemaa poole. Nojah, ja jala marssisime siis metsa metsasihti mööda ja järsku hakkasime saama nisukest kibedat kahurituld. Midagi urka, mürsud lõhkesid mõlemil pool neid. Seda metsasihti metsas ja siis üks leitnant nuudoli, aga mina ei mäleta kas ta oli meie pataljoni leitnant, oli ta Soodoni pataljonist. See kamandas poisid laiali mööda metsapuude otsa. Vaat siin peab olema kahed tulejuhid. Natuke aega oligi, kaks vant lasti maha puude otsas, kolleks. Raadiosaatjatega. No ja mina läksin ka, käed püksitaskus ja poistele järge Londoni Londoniga, kus saime sinna Lutsar metsa, juurdeplagin juba käis seal. Alusnatuke juba sinna raba Poolametsa poole seisuks. Sakslane oli surnud, sellega sansis püssi ja padrunitaskud võtsin, siis olin juba nagu eest. Ja hakkasime siis minema. Ajalikus hakkasime minema, läksime nii kanga pimedani olid ka mõned väntad ees ja. Ja läksime, jäime pidama. Ummikuks olime rõngas. Ainult vintpüssi oli siis minul jah. Siis käiski Rebane, teisel päeval käis lätis kättpidi kõigega lahkuda on olla, ongi, anname, ei, alla ei anna ja. Ja niimoodi siis jälle läks teise teise juurde sinna. Ja ja toidulangevarjud neli langevarju tulid olla, kaks langevarju langesid meile Kacznagi kvant kadel. Laskemoon tuli meile seal, käsigranaatide kuulipildujalindid on ikkagi aetud ja toit kukkus, andke gril nod, röökis juhataja, karjuvad seal hea meelega, sellised saivad. Langevad jah, jaa, olimegi ühes rõngas tuli välja pärast välja, topeltrõngas oli. Ja aga siis raadioside oli olemas vähemalt. Ja, ja siis nad Bigasvalt sakslased tulijate Murcia treileris juurde läbija mäe murdsime siis selles teises rõngasse saime ära ja siis viidi kuremaalt ja küla Nad olid seal kuskil sinna, siis olid need rügemendi Messdeebis diviisi staap, seal olid siis lauad, seal saime siis süüa ja. Esimene sakslane, kes mulle vastu tuli, seal rõngas läbi, murdsime leiba. See tee siis oma selle leivakoti lahti, andis siis sõduri pool pätsi leivaga leiba, suutäis oli magus sees. Nojaa, saingi seal pataljoni staapi sona nende tegelastega ära, need ori mässasid mulle puhkuse uhkuse ära seal ja, ja nüüd poiss oli palju, kes koos sealt haiglast tulime ja ja kellel olid dokumendid, ajamata seisak, hakkasime tulema. Sellel riivas rabas, tulid siis need kripeldama, vilets. Roigasteed roigastel. Need olid seal ja siis olid need kitsa roopalised raudteed, kus sussid käisid laskemoona rada saada. Hamburgi jaam oli siis seal, pandi meid peale, sõitsime siis aastas Ahtmes, siis säält jõhvi jõhvis, siis rongi peal rongiga Tallinnas. See oli kaheksas üheksanda märtsi hommikul sõitma hakkasime üheksanda märtsi õhtu. Kool 700 kella seitsme ajal või enne seitsmed, mis olime, olime Tallinnas. Sain õe, pole sisse, silmad puhtaks pestud, kaltsud seljast ära ja annab õhuhäire õde pabelas lähemalt all olid kõik ohvrid ja kõik olid ära pakitud, laena varjendis, Arjen teda Raua tänaval elas. Ja Kreutzwaldi rauanurga peal oli see aeg-ajalt maja, see vist on raekoja tunne seda äragi. Jaa muundumis, katted olid aknal ees ja mina siis lükkasin ära selle kate, vaatasin siis oli päeva, rääkigu praegu võta nööpnõel maastra, nii valge oli. Et raketid olid valgustusraketid olid üleval. Esimesed pommid kukkusid, aga. Lavashow ja olime selle esimese laine, olime seal siis varjendis, mõtlen õelad. Et ma olen, vaatan vase tänaval, sugulasele. Hakkasin minema ja Kreutzwaldi tänavas keerasin tänase esimene keerab vasakule, seal, sina ja pronksi ja vase, nad on kõik seal rullingus. Ja esimestena mööda Lähen all vasakul pool üldse majade põrandaga vanemal pool kõiku lasevad tuletukiga. Lendasime sinna hoov ja hoovis eksmees, aidake pääskema põlen. Ja nii kui ma selle ekshoovivärava lahti lükkasin, mees oligi sealsamas värava taga oli vanas ja parem jalg oli ära siit põlvest kuni siia vadi inkad või need olid tal jalas ja seda luud vahepeal ei olnud, ainult üks, üks valge valge soon oli sinna alla panud, hinga sisse. Ja siis põlve otsas vesi, purskas kogu aeg, nagu süda lõi, lõi süda verd. Ma võtsin bussi, mul oli buss bussi käes, lõikasin selle alge soone ära ja esmaabipakkumisi igal sõduril siin. Printsi hüljes oli selleriga, sidusin jala ülevalt kinni, verejooks jäi ära, aga selja pääl siis tuli laisugune nagu sõduri või mis laiem kui püksirihm selle all kõik oli ihukroon juba ja peal nagu väiksed leegid seal tal oli, see saksa puhvaika oli seljas, mis oli, noh, läbi õmmeldud, niimoodi venelastel ei olnud õmmeldud, aga see oli läbiõmmeldud. Lõikasin selle tükiga välja ja hakkasin ukse uuesti lahti ja. Üks Eesti ohvitser tuliselt möödunud Saksa vormis ja ütlen, et aidake nõelad seinal Avatomaalsetustanuda. Siit selle tänapäeval võtsime, siis tõstsime selle pool võrava veeks ukse maha, sinna asja kesta, selle haavatu sinna peale. Aga vodka, kes täna seda Hukrate, seda meest. Sest leitnant ei tea, kus ta hästi ruttu sai kohe kaks seda plassovi venelast sai need kätte, need tuli siis viisime sinna Kreutzwaldi nurga peale, arvasingi selle mehe äraga, kas ta jäi elama või? No ja hakkasin siis minema uuesti. Nii anti uus uus alarm ja. Ja see oli teise teise laine aeg, teise laine aeg ikka oli see, kui noh, linn põles, kõik seal ja lennukimürin oli õhutõrjelasi, aga siis nagu pomme sinna laadal ei tuld. Ja hirmu seesugune inimese kisa oli ja vaatasin sinna vase tänava poole langevarju langes sinna põlevas majas sisse, nii et see lendur, kes oli kas naine või mees või see kukkusele kõige langevarjuga sinna ajasse, siis. No sai siis puhkuse, tulid mees oli puhkuse ära? Ma küsin, kus vend oli sellel Tallinna pommitamise ajal? N, mina olin siin selli külas vaimast veres korstna otsas ja vaatasin seda tulemere, mis paistis ära ometigi Tallinnast. Ja see oli märtsikuus, aga mina olin sel ajal ka oma kaitseliinis, nii et mind esimene mopp nagu ei puudutanud, anti pikendust ja mina olin siis niikaua kui augustikuuni olin seal selle omakaitse. Majas oli nagu abitööline ja kodukaitsega. Niikaua kui augustikuuni olin maps, siis läksin Saksa sõjaväkke. Tartus oli komisjon ja tunnistati mind kõlbulikuks, viidi siis Kloogane Kloogal. Tänu sellele, et ma valdasin saksa keel, siis võeti mind eraldi ja pandi sideüksusesse ja sain siis sideüksuse väljaõppe, mis oli hästi mõnus, ei olnud nihukest püsti pikali tegemist, nagu tavalisele meestele tehti, aga oli ikka siseõppused olid, need olid küllaltki huvitavad ja ja niimoodi siis niikaua kui septembri. Asi läks Narva all nii kaugele, et hakkas sealt ära tulema, siis meid võeti punti ja viidi pandiskisel, pandi laeva peale ja anna Deutschland. Meie tahtsime küll sealt ära hüpata ja hüppasimegi, aga vahepeal juba teised läksid marsi Paldiski poole, meie panime kodu poole tulema. Aga siis läks Tallinna pool mingisuguseks laskmiseks ja meil juba olid need suurimad riided olid juba metsa alla ära pandud ja püssid ja andsimendid Kablutamaga mööda metsi kodu poole, aga aga siis üle välja tuli üks mees ütles, et asi on rikatiselt, meie mehed olid seal sakslaste käest auto ära võetud, ohvitseri maa lasknud ja nüüd läks lahinguks seal, et et nende kätte küll ei ole soovitav jääda, kui ja need ei ole tema üks ühe juurest ära tulnud ja meie keerasime otsa ringi, panime Paldiskisse tagasi laeva peale ja saime nii õnnelikult Tandžikisse ja seal siis hiljem viidi Krošünderisse, seal paar nädalat olime, korjasime peeti ja kartulit talumeestesse toideti meid siis seal nii väga hästi võeti vastu, meid viidi siis noyammeri õppelaagrisse, kus moodustati uuesti siis Eesti diviis ja kus siis meie komandöriks sai? Rebane 46. rügemendi staabi juurde määrati mentside mäeks ja siis olime seal mõisas. Kus oli Rebasega ühes majas mehe sidemed, elasime asenalisi rinde Need luureüksused ja rästi oli seal see endine Tartu vabadusvõitlejate esimees oli kompanii staabikompaniiülem Hudorest Udras ja tema. Ja niimoodi siis. Pidasime kuni jälle side õppused kuni jaanuarikuuni, siis viidi rindele ja ja hakkas siis rindeelu, aga noh meili otsest nisukest lahingud ei olnud, aga kui ikka tõsine lahing oli, siis löödi kõik välja vaatamata. Pisame mees oled, oled kokk või sanitar, kõik läksid ikka ette. Ja peab ütlema, et õnne on ikka tohutult olnud ja minul oli kaitseingel pidevalt kaasas, nii et mul ei olnud nagu kriimu saanud sõjas, ehk olen nisukesi lahingumomente küll, kus on kohe surm silmaga näha ja ja kohe kindlad niuksed momendid on, kus on mul mingisugune niisugune nagu käskida, et ma pean siit ära minema, midagi hoopis tegevust teist tegema ja ja sealsamas, mõne minuti pärast käib pauk ja mürsk lõhkeb seal, kus ma olin ja üks moment on küll ja küll olnud. No räägime täpselt, kus kohal niisugune oli Opelni kotis vä? Oopelli koti oli see kõige viimane, mis lahingus oli, aga juba kui me rindele läksime kohe kas seal need nõelad karbis lahingud, kus me tõime kõik kaasa, no mul oli siuke Itaalia püstolkuulipilduja oli ja ja siis oli nii eelpostis olime kahe kahe mehega sealt üks 500 meetrit eemal olid venelased, jälgisime siis näigi, vaatasime, et kogu aeg tuleb sinna ümber. Nii kui üle raudteetammi tuleb pidevalt nii hüpetega mehi sinna ja siis jälle mehe nähtavuse eest varjule. Aga et kogu aeg mehi tuleb ja huvitav, et nüüd keegi kuskil seal saksa üksus pidi olema meie kõrval, kohe seal pidi olema kuulipildujaid, mitte keegi meetilist pauku ei tee ja et midagi on korrast ära, et sinna oleks vaja kahuri tuld ja ma jätsin teise mehe sinna auku ja läksin ise siis ta sinna kompanii staapi, et räägin sellest, mis jama see on, et ta peaks just nii tegema, et nad on hunnikus seal venelastelt tipuni rünnakuks, nüüd läheb ja läksin sinna, seal oli üks veel tee peal nagu üksipäini, kedagi ei olnud ja ütleb, et seal saaks, et peaks seal olema, aga peksad ideed menoraa ei tee ja see oli nagu veel pool jopski, kas ta oli siis eelmine päev sel kärakat andmeid? Aga need temast ei saanud mitte midagi targemat ja ma hakkasin tagasi tulema, muidugi pime oli. Ja vaatan, et see minu tee pealt risti läheb, üks ahelik mehi, 10 12 meest ajavad ja mõtlesin, et need ongi nüüd sakslased. Et on neil vahetused, lähevad sinna minust paremale ja mina pidin otse minema sealt nagu nendest läbi ja ja lähen sinna oma auku tagasi, kus teine mees pidi olema, seda ei olegi. Sealsamas on kuskil ta minna ei saanud. Oleks ta rääkinud ka, kui oleks midagi teil plaanis olnud ja mõtlesin, et võib-olla läks asjale ootan, ootan kuskil midagi ja venelaste pool juba kuulda, kus läheb suureks, kolis seal söövad katelokkidega ja nendega olid kõik vaikse vahel Maali kuisu üks 500 meetrit mitte rohkem ja nii, et seal paistis väga selgelt ära kõik, aga siis oli pimesi Sännise kuulmise järgi ja ja niimoodi minu sõpra või seda kaasvõitlejat enam kuskilt välja ei tulnud ja jäigi kadunuks ja juba hakkas valgeks minema. Ja korraga hakkas Katjuša tuli siis ma olin esimest korda oli nii, otse Katjuša tule all, kus ma nägin, kuidas need mürsud lendasid nagu varesed teatud kaugusele, siis keerab otse alla tuledele ja vot niisugune tunne, et vot nüüd tuleb, tuleb, tuleb vaadanud ka, neid 100. ümberringi täiesti need. Ja kui see, neid oli ka hästi palju. Nad märkavad nii võikalt kui nii, et ei ole kuigi mõnus tunne küll nende all olla ja all olla ja aga mulle ükski nii lähedal ei tulnud, et mind oleks vigastanud ja ja kui see madin ära lõppes ja ma sealt august välja vaatasin, siis, Noh, laskmine oli nii küll parda see käsirelvadest kui ka raskerelvadest tulistati, nii et üks see nagu turmtuli käis. Ja siis vaatasin, et need on ikka viimane aeg, lasin siis oma selle pideme tühjaks ja, ja panin niimoodi siis käega käikuselt jooksu taha poolenicus, meie üksused olid ja sain siis sealt ikka ilusti majade vahelt läbi joosta, nii et minul mitte, üks siis nägin, et maas oli siis neid Katjuša mürsk, need olid nagu võilille varred, kui murrad ära, siis need keeranud ilusti sinna niimoodi. Ja maa oli siis must ümberringi kõik. Ja mina jooksin siis ikka sinna metsa poole, et saaks ikka varju kuskile. Ja üks leitnant oli seal, kuulipilduja oli maas ja ja ütleb, et ei tule siia ja ega neid venelasi palju ei ole, et hakkad siin kuulipilduja. Sellega laskma maas, mina ei ole selle mees, mina ei oska võltsida, riistapuud maaside mees mulle nii käe peal siinses ide mehe Tõnu, see korraldus oli seal need sidemee olnud õigus, nii kui võtta panna ka kuskil niimoodi oma ja mina panin ja nii edasi ja niimoodi sain sealt minema ja siis ma. Pääsesin seekord kindlast surmast hiljem muidugi ma sain aru, et see ahelik, mis minu eest risti läbi läksid, need, see oli üks vene luuregrupp, kes oli tulnud selt võtnud minu selle. Siis ma läksin jälle oma üksuse juurde ja sain lõpuks oma meestega kokku ja nii see lahing minule lõppes õnnelikult. Ründed eemalt Kuuno paever, lugu jätkub tuleval laupäeval.