Ja just nii natukene ebalevalt eksivalt Nad 30. aprillil Estonia kontserdisaalis laulsid need laulupoisid, kel praegu veel ettevalmistuskoorilaulja seisus. Aga kes mõne aasta pärast tulevad samale lavale Jaan Tombi nimelise kultuuripalee poistekoorilauljatena või mine tea, ehk on kuur enesele kõnekama iseloomulikuma nime leidnud. Nime kohta öeldakse, et see ei riku meest, kui mees ise asine, on. Need väikesed mehed, kes möödunud 35 aasta vältel on Tombi poistekooris laulnud, on igaüks omaette väärtus meie tänases päevas. On ju poiste kohta öeldud, et poisid on üldse toredad, aga kui nad veel ka laulavad, on nad suisa imelised. Sellele väitele tuleb saate käigus ka veel lisakinnitust. Et aga täna Jaan Tombi nimelise kultuuripalee poistekoorist üldse räägime, andis põhjust koori 35. aastapäev, mida pidulikult 30. aprillil Estonia kontserdisaalis tähistati. Selle kuuri üks paljudest väärtustest on see, et ta on meie esimene koolidevaheline poistekoor Eestis ja teiseks, et ta on püsima jäänud kõikidele tormidele ja mõõnadele vaatamata. Alustati 1954. aastal peaaegu tühjalt kohalt. Eesmärk aga oli sirguda kontsertkooriks. Kuidas kõik algas ja arenes seda küsisin koori asutajalt praeguselt heliloojate maja direktorilt Aksel Pajupuult. Tol ajal tegutses Tallinnas tegelikult kaks koolide vahelist lastekoori, üks oli siis pioneeride palee, praegune Ellerhein ja teine töötas 1000 kultuuripalees tollergult. Kultuurihoone oli ta nimi ja seda teist juhatajat muuseas Karl Leinus ja see tegutses üsna lühikest aega ja kui Karl leenus oli juba midagi niimoodi taseme poolest saavutanud, siis ta töödud direktsiooni poole, et nad tahaksid vähe ringi sõita, noh, lihtsalt vabariigi teistes kohtades ka esineda, noh, need esinemised ja sõidud on seotud kulutustega. Ja tol ajal tulevad nüüd reaktsioon oli olnud selle poolt, ütles, et nii, et eesmärgiks ei ole mitte ringi sõita, vaid laste tõsist tööd teha, neid kasvatada. Ja Karl leenusite siis direktorile niimoodi, et kui te niimoodi mõtleti sisi jattervit temal oli ja siis veel välja hotellid ja see laste kool lõpetas tegevuse siis kutsuti mind selle lastekoori juhatas nimelt lastekoori. Ja kui mind sinna sellele jutuajamisele kutsuti, siis ma juba arvasin, et lastekooriga ei ole siin mõtet teha, sest et Tallinnas on juba väga tubli lastekodu olemas ja külapoistekoor ei olnud. Siis tekkis siis kui mõtete hoopis poistekoor, et oleks midagi muud. Mina olin tol ajal 20 teises keskkoolis, olin muusikaõpetaja ja sealt seal oli omal ajal tore poistekoor, kui see poiste kool oli Karl teenus oli seal teisi poistekoori, kus oli minu arust ka esimene niisugune poiste segakoor üldse Eestis. Ühe kooli raames esines ka hoolinud olümpiaadil väga edukalt ja, aga hiljem, kui poiste koolid likvideeriti siis ka see koor, likvideerus tegelikult ühtegi niisugust koori üldse ei koolides, rääkimata juba, et olekski olnud koolide vaheldust. No vot siis selle 22. kooli, samuti 21. kooli, kus ma varem töötasin, kolmanda kooli nende poiste baasil maksis organiseerimisele poiste puhul ma muidugi ei mäleta täpselt seal üks, viie, 60 pois ümber, käisin ka koolides. Poiss niimoodi värbamas ja esialgu suhtumine oli teiste koolide postide pool üsna ebalev, sellepärast et lihtsalt ei oldud harjutud kooris laulma. Esiteks teistes koolide laste koolides oli väga vähe poissi. Oli ka koole, kus poiss üldse ei olnud, sealhulgas ka näiteks Tallinna pioneeride palee. Lastekooris on ka mõned poisid, nii et poistel seda laulmise harjumust ja seda huvi nagu üldse nii palju ei olnud. Kui me siis tööle hakkasime, ma töötasin üksipäini, seal tol ajal abilisi ei olnud siis oli meil esimesi eesmärgiks, et, et õppida selgeks teatud arv laule ja katsuda nende laulude esitamisega raadius ja ka siin-seal kontsertitel seda huvi natukese äratada. Raadio lindistas terve realaule ja pärast seda, kui see just raadioesinemised olid. Pärast seda hakkasid poistekoor tekkima mitmel pool, nii et tänu sellele, et need tompi poisid laulsid, raadius tekkis järsku poistel huviga koorilaulu vastu. Muidugi ei saa ju võrrelda seda taset, sellega ka lihtsalt oli kriisi tähtsam see, et äratada huvi poistes laulu vastu. Ja muidugi repertuaari suutvat ta sellepärast, et tol ajal oli see repertuaar üldse piiratud klassikast seal, nii nagu praegu sellest ei saanud unistadagi. Huvitav, mis oli esimene laul, mida te raadiost lindid? Esiteks, kas see oli pajupoiste lai, ei, pajupoisse lahule, poiste laul tekkis hiljem, teeme, see oli selle esimese tööaasta lõpul lihtsalt sest sel ajal oli ju niimoodi, et meie valdan pätsi poistelaule, aga sel ajal oli päts veel niimoodi keelatud inimene. Ja siis siis sai kuna vanni, kas see püüdud ka laule teha, siis siis tuli see poiste laul tuli mulle viis, tuli välja kuidagi niimoodi ja siis istusime Kaarel kursusega siis Kaarli puiesteelt olla suur seal pingi peal ja rääts laulsid seda laulu ette, seal tekkis disKaarel, kordan, tegi siis. Tahad ka, et et ja sellele, et selle laulu juures oli siis eriti, mis poistele meeldisid, vilistamise osas oli see esimest korda, kus lubatiga vilistada üldse asjad poistele suur siis sai. Ega seda kõike ei pooldanud, aga siis me nimetisselts kunstiline vile. Me esinesime lihtsalt õpilaste kontserdile. Estonia kontserdisaalis. Tartus käisime Riias käisime ja nii et et seal siis tekkis siis kontakt üldse juba laiema publikuga. Aga mis kõige tähtsam, selle trumpi poistekooris juures on see, et sealt sai siis alguse üldse. Ja, ja siis pärast seda hakkasid tekkima siis need koolidevahelised, mis seal tol ajal, mis elu üldse raskeks tegi, oli see, ma repertuaaris ütlesin, oli see, et mäletavaksid tol ajal oli Lewise see lastehalvatus. Ja tavaliselt peagu iga talvel veebruari-märtsikuus kuus, kaks kuud, igasugune kooliväline tegevus oli keelatud. Ja see muidugi, see oli kõige magusam töö tegemise ajal, nii et see palju takistas ja mõnikord see, see keeluaeg kestis kuni maikuuni, isegi kaua, 56. aastal, jah, see oli. Kui see vahe juba kuivas, kolme kuulsaks saime ainult kevadel enne täitsa laialiminekut veel käia paar korda kohustust suvevaheaeg ja siis, kuna mul jälle töökoht muutus täiendusi, siis. Ma sellest seal üldse loobusin, Uno Järvela tuli pärast mind ja mis oli veel eriti tähtis, et tol ajal oli lastesektori juhatajaks, oli Linda Teder. Linda Teder oli minu olime koos kolleegid 20 teises keskkoolis ja Linda tütar võttis selle lastesektori töö üldse ja eriti poistekoori ridades hoole alla. No tema oli ju pikki aastaid poistekooris. Tema sepik ja poiste ema olnud ja ja seal oli väga tugev koosseis, Uno Järvela oli seal siis Gunnar klass oli kuna arengut seal töötanud ja ühesõnaga see poiste koolitöö läks täitsa niisugune stuudiotööks, nii nagu on palee poistekoori. Sellel lastega oli kõik nii, nii et ja repertuaar aegamööda sai, sai nii avaramaks ja teiseks oli see, et see poiste poiste laul on juba nii siiski levinud, et selle posti värbamisega ei olnud üldse probleeme, tekkis juba juba poistes endas huvikool laulma tulla ja oli see ettevalmistuskooride kõik, nii et see on siis õnneks tänaseni kestnud ja peale selle juba tavalise poiste koldav, tol ajal olid seal kahe või kolmehäälne laul, see on juba täitsa unustatud, kui nüüd on juba mutatsiooni läbidin, poisid, laulavad ka need poiste segakoor, täitsa hoopis uus kvaliteet. Ja seda oli muidugi arvata, et see kõik niimoodi läheb, aga alguses tarvis lihtsalt esimene samm oli see, et üldse poisid laulavad Nendes huvi tekitada laulmise vastu. Ja sellepärast siis tulid ka laulud valida niimoodi, mis poistele siis lihtsalt niimodi. Meeldivate leid, haaraksid. Aga öelge Aksel Pajupuu, mida teie arvates üldse poistekooris käimine sellele laulupoisile andis? Vaat siin juba niisuguste saatellide. See on, see on siiski, ma ei saa mul maga, lastekoor ja tütarlast töötanud lastekooris ja nii edasi. See on siiski midagi muud kui sest poisid posti, see eneseväärikuse tõus ja kui nad saavad esineda ja ja kogu see värk hästi vastu võetakse ja see on see, nende emotsionaalne niisugune väljendus on siiski natuke teistmoodi. See on minu arust kõige tähtsam. Me küll väga palju pidime rääkima sellest, et mehisuse kooliks on kõik need põuavälgud ja kotkapojad ja kõik muud sõjalist patriootilised mängud, pioneerilaagrid, noh, aeg oli selline, et me ei saa ennast oma ajastust lahti kiskuda, midagi ei ole parata, see on jääabielu. Aga küllap me ikkagi sisemuses teadsime ka kõik seda, et vaat, seesama poistekoor, kus see, kuhu see poiss tuli võib-olla see oli palju suurem mehisuse kasvanud. Täpselt täpselt see tunne ja seal esineda ja see on seda poistele väga vähe ja see on nendele Volode nii palju neid poisse, kes tollal käisid siia masinast niimoodi neist on saanud suured riigitegelased kõikjal. Tol ajal, kui teie seda koori juhatas, kas teil oli ka selliseid pretsedente, et näiteks nende laulupoiste hulgas oli vargapoisse või, või hooli huligaane või, või üldse oli noh, tegemist niisuguse kasvatusküsimustega? Sõbrad ütlevad, seda ei olnud, see on siiski eri eriseltsi, minu arust seda ei ole ka praegu töötöösse suhtumine hobusedistsipliin ja kogu värk on nende koorilauljate seas palju kõrgem kui tavalise tüüpilised väiksed vigurid tehakse igal pool, muidugi poisid, poisid, nii, aga, aga et oleks kuskil midagi varastatud või mingisugust niisugust, seal seda, seda asja küll ei ole ette tulnud ja ma olen hiljem käis, kui Vello töötas selle kooriga ja siis, kui nad käisid Moskvas kultuuripäevadel igalt poolt. Hulk aega käis nendega koos ka veel ja ja see eme meeleolu ja see ühtehoidmine ja niisugune, see ei tulnud üldse kõne allagi, et seal igasuguseid vigureid tehti ja igast nalja, sest ma tean, oli seal poissi seal. Lauri Nebel laulis Jüri Krjukov ja need olid tol ajal väga nii, nii naerab turg, sellest. Aga niisugused, nii et pahatahtlikkust või kust näpata, seda, seda mina küll ei tea. Kahjuks on aeg teinud oma töö ja 35 aastat tagasi lindistatud laule pole enam meie raadio fonoteegis. Seepärast kuulakem. Kuidas kõlas Aksel Pajupuu loodud poiste laul neli aastat hiljem, siis kui koori ees oli juba kolm aastat seisnud Uno Järvela? Uno Järvela oligi koori ees kõige pikemat aega 20 aastat. Tema käe all laulis kuur ennast Eesti NSV teeneliseks kollektiiviks. Tema käe all reisis kuur väga palju ümber Nõukogude Liidu. Jaga välismaal tongi poistekooris kasvas välja ka noorte puhkpilliorkester ja 1969. aasta üldlaulupeo rongkäigus. Marssisidki laulupoisid oma endiste lauljate marsihelide saatel. See oli üldse väga ootamatu pakkumine minule asuda selle poistekoori juurde, sest et ma just tulin tagasi Venemaalt, kus pull pere oli olnud küüditatud, kus ma olin viis aastat elanud tagasi jõudes asudes tööle riikliku akadeemilise meeskoori, siis tegi mulle Linda Teder tookordne lastesektori juhataja ettepaneku tulla poistekoori juurde. No kunagi ma ei olnud isegi mõelnud selle peale, et lastega tööle hakata. Aga kui nüüd tagasi mõelda, siis ma arvan, et see samm oli üks väga õige. Ja see oli väga huvitav ajajärk minu elus, kuigi ta oli omamoodi raske. Aga seda on praegu väga hea, mäletab minul on kodus, ma isegi ei oska praegu peast öelda, mis ajast üks jaan tambi nimelise kultuuripalee poistekoorilaulik. Minu meelest on see ka teie ajal välja antud ja me andsime välja kolm lauliku. Ja isegi on siis kujundatud poistekooriembleemiga ja seda siis tolleaegse rahvaloomingu majaga koos ja kultuuriministeeriumiga. Sel ajal sai tehtud poistekoorile. Oma lipp. Sai poistekoor huvitava vormirõivastuse, kunstnik Aarma kujundas seda. Ja muidugi kõige tähtsam on see, et algasid terve rida traditsioone. Ma mõtlen siin kõigepealt balti vabariikide poistekooride kokkutulekuid nii nagu praegugi Balti vabariigid koos tegutsevad, nii ka tol ajal oli kulise teises liinis kultuurivaldkonnas võib-olla kõige rohkem. Ja need olid väga toredad ettevõtmised, algasid tegelikult läti poistekoori eestvedamisel, kuid hiljem said nad juba traditsioonidega ja iga paari aasta tagant kogunesid siis kas Tallinnas, Riias või Vilniuses kokku siis poistekoorid, kus siis tehti siis ühiseid kontserte ja kahtlemata, et see oli ka üheks stiimuliks poistekooride tegevusele nii Lätis kui Leedus kui ka Eestis. Ja neid kokkutulekuid ma mäletan Tallinnas keeli, viskas kaks või kolm, oli kaks kokkutulekut, oli et seesama Tombi poistekoor, kes on nüüd mõnda aega väga paljudel neist mitteolenevatel põhjustel natukene tahaplaanile olnud surutud, on siiski meie koorimuusikakultuuripildis väga tähtsat osa etendanud. Ma arvan küll, sellepärast et, et meil ei olnud ju poistekoorilaul arenenud klassikalisi kontsert, poistekoore ei olnudki ja, ja kui nüüd me vaatame, meil on juba kolm ja poistekoori ja neljas asutati ka hiljuti, see on juba Tallinnas muusikamaja juures siis võib selle üle ainult rõõmustada. No tahaks loota, et, et siiski ka teised rajoonide linnad järgiksid seda säästetud, et võimalik on kahtlemata luua niisuguseid kontsert poistekoori kõikides meie vabariigi linnades. Aksel Pajupuu rääkis, et tänu selle Tombi poiste kurid tekkimisele hakkasid vabariigi eripaiku Kus tekkima koolides, poistekooril, siin oli võib-olla isegi kaks põhjust. Üks põhjus oli kahtlemata see eeskuju, võib-olla, mida poiste Tombi poistekoor andis ja teine oli ka kahtlemata seed lülitati laulupeo kavva poistekooride esinemine. See oli kahtlemata üheks stiimuliks ja nii Tallinna koolides hakkas rohkem kui ka terve vabariigikoolides hakkasid siis pead tõstma poistekoorid ja Jane'i tõesti oli rohkesti ja isegi peab ütlema, et mõned poistekoorid näitasid ülevaatustel, mis olid meil Dolcol, ennem laulupidusid päris päris häid tulemusi, eriti on meelde jäänud ülevaatus Tartus, kus oli juubelilaulupeol 1969. aastal kus tõesti. Poistekooride osa oli küllaltki küllaltki suur, rääkimata veel mitmest meestelaulupäevast, kus võtsid osaga poistekoorid, nii et see oli omamoodi niisugune stiimul meestelaulu päevad, siis, siis poistekooride osavõtt suurtest laulupidudest, lastekooride laulupidudest ja kahtlemata ka siis niisugune tippkooride eeskuju, me peame tegema sügava kummarduse sellele koorile, ta üldse on 35 aastat eksisteerinud? Jah, no kindlasti oma jälje jättis meie koorilaulu arengusse ja ma usun, et tähtsam on see, et ta valmistas ette just koorilauljaid meiega täiskasvanute kooridele, sest praegu teeksime analüüsi, vaatame neid täiskasvanud Kurmi, leiame mitmel pool neid lauljaid, kes kunagi alustasid poistega kooris ja see on eriti rõõmustav, et nad siiski on jäänud nii laulmisele truuks ja, ja armastavad seda tegevust ka praegu ja peab ütlema üldse muidugi muusikakultuurile, sest et et meil on ju juba seal konservatooriumi jõude sellest koorist, noh näiteks ütleme seal Peeter Volkov ja, ja Urmas Vulp, siis on meil terve rida näitlejaid, on, mis on meie koorist tulnud? Noh, nimetame siin kas või Paul Ka meie poisse, poliitilises osus, patju, kes võtavad osa näiteks meie praegune Tallinna linnapea Hardo Aasmäe on poistekooripoiss, siis Tallinna linnavalitsuse sekretär Andrus Lauren on poistekooripoiss siis haapsalu. Linnavolikogu esimees Toomas Vilosius on poistekooripoiss, nii et näete, tähendab, see tegevus on siiski arendanud minu arvates neid poisse väga mitmes suunas ja, ja oluline see kas siis laulavad ise või, või on nad siiski, kes armastavad, kurdavad, käivad kontserte kuulamas või abistavad meie kooriliikumisele kaasa. Kas poistekoorilauljate valik oli tol ajal raske või oli teil järjekord ukse taga ja, ja valik oli? Suur no peab ütlema, et poiste kur saavutaks mingisugust erilist tulemust, selleks on vaja luua terve süsteem. Ja meil oli ka erilise tähtsuse omandasid just ettevalmistuskoorid. Ja kui nad alguses olid ainult siis k Tombi kultuuripalee juures, siis hiljem 18. kooli juures, mis on just seal Tombly klubi lähedal kuid kahjuks plaanid olid isegi niisugused, et sellest koorikool aga kahjuks materiaalsed võimalused siiski seda ei lubanud ja pärast me viisime need klassid siis 22. keskkooli juurde, vahepeal ka seal oli asi soikunud, aga paistab, et praegu on siiski uued juhid jällegi tundnud, et see on väga vajalik. Ja ma arvan, et, et see mõjutab kahtlemata taga praeguse poistekoori tulevasel tegevust palju kaasa Etnerlasid siiski seal töötavad minu arvates esimene tähtsus on siiski selleks, et nad on meie koorilaulu traditsioonidest järgijad. Nad siiski aitavad meie koorilaulu traditsiooni edasi viia ja sest et me teame, et meil laulupeod on ju maailmas unikaalsed, need ei ole ju kuskil niisuguseid ja me peame seda traditsiooni jätkama, see on, see on esimene ja teiseks, nähtavasti ta siiski aitab paljuga Kaasa lapse üldisele arengule, sest et meie tegevus oli väga mitmekesine selles mõttes, et me andsime väga palju kontserte, me sõitsime minu Töötamise ajal poistekooris üle 40000 kilomeetrini. Moskvatest mitmed korrad Leningradist ja teistest linnadest ja juba see, mida laps laps nägi ja selles väikeses eas kahtlemata need muljed on niisugused, mis jäävad lapsele meelde eluks ajaks. Aga, aga meie püüdsime ka juveel teisiti. Neid arendada laagrite kaudu suvel, kus meil oli, oli bitte ainult laulmisega tegemist, vaid olid spordi võistlus, oli terve rida huvitavaid ettevõtmisi. Eks see niisugune tegevus omamoodi sidus poiss võib-olla ka distsiplineeris neid, kuid andis võimaluse oma energia nii väljavalamiseks ja heas suunas, nii et selles mõttes poistekoorist läbi käinud poisid. Nad said siiski mitmekesise ettevalmistuse oma tulevaseks eluks ja nisugune kunstiline tegevus aitas siiski neid ka suunata selles suunas, et nad oskavad ise tulevikus, kui valida siukest õiget suunda ja tõesti tegutsevad oma südametunnistuse järgi, sest et eks ikka laulmine kahtlemata mõjutab ka inimesi tundesfääri ja, ja kui inimene siiski milleski tunneb rõõmu milleski suudab läbi elada, tunnetada seda heast küljest, siis ma arvan, see inimene on ka väärtuslik ka siis ka edaspidi ja oskab ka oma elu nagu ausalt ja ja õigesti elada. 60.-test aastatest on Tombi poiste kuurilt jäänud meie fonoteeki riiulitäis laule, kõik nad on sisse lauldud Uno Järvela käe all. 1975. aastal võttis taktikepi üle Peeter peres ja jäi kuuri ette 11-ks aastaks. Poistekoor nagu ta oli välja kujunenud, oli leidnud omale õige mitmepalgelise repertuaari. Seega ei pidanud kinni olema nendes niinimetatud poiste erisuguses repertuaaris, kus oleks lõbu ja nalja ainult ja muusikat võis vähemgi olla. Et see oli juba siis koor, kes laulis kõrgetasemelist kontsertrepertuaari. Ja muidugi ei tohtinud seda siiski unustada ka, et ollakse siiski poisid. Poisid on üldse väga nii kontaktsed ja nendega kontakti leidmine ei ole eriti raske, ta märksa lihtsam ja kergem kui tüdrukutega. Aga kuidas kooriga on, kas need poisid on natukene teistsugused ka kui ütleme tavaline koolipoiss, kes laulust on kaugel? On küll kooripoiss, kui ta natukenegi on saanud kooris juba olla. Ta oskab ennast ümber häälestada sellele küllaltki noore poisi jaoks pingutavale tegevusele olla 45 minuti jooksul pärast vaheaega veel 45 minuti jooksul. Täis tähelepanu olla kogu aeg lauluvormis, mõelda kogu aeg muusikas. See on ikkagi tavalisele poisile vist üle jõu käiv. Seal on vist ikka natukene väärikuse küsimus ka. Oh, ja noh, peab ütlema, et ega see väärikus ka alati kõigile kohe ei tulegi. Mõnigi mõnigi mees, kes on olnud juba aasta aega järjest väärikas, ei jaksa enam ja ühel heal päeval ta natukene unustab selle ja kui sealt koorison poisse juhtumisi 70 või 90 siis ikka iga päev juhtub ka niimoodi, et see unustamine tuleb vahel esile. Siis selle leidsime need õiged sõnad, mis väärikuse tagasi tõid. Ma mäletan, et siis räägiti isegi selliselt, et nüüd on meil nii palju neid tipppoistekoore ja see esimene Tombi poistekoor Petsee elab üle kriisi teise, sellise suure poistekoori tekkimine Tallinnas, et kas ei olnud ikkagi liiast, et mis nüüd saab Tombi poistekoorist ja ta oli täiesti tahaplaanile lükata, kas poisid ise ka seda kuidagi tunnetasid, et nemad ei ole võib-olla nii väärtustatud, väärtustatud, kui olid trammipoisid? Ma ei oska seda nii täpselt öelda, sest et ega keegi nagu ütlema ei tulnud, et miks neil on nii või meil teisiti. Ma arvan, et poiss laulupoiss tunneb ennast kooris siis hästi, kui kooris on asjad huvitavalt pandud, kui repertuaar on meeldiv ja olgu see siis koor kas või rändaja kui palju tahes maailmas, aga kui koorielu teda muidu ei huvita, siis ei ta ei hakkagi, võrdleb ennast teistega ta lihtsalt siis jääb ära sealt. Aga missuguse hinnangu teie annaksite Tombi poistekoorile üldse meie Eesti kultuurielus õpiks? Ma arvan, et sellel kooril on siiski oma oma niisugune väga selge roll olemas ja üks roll, mis noh, mitte kunagi kuhugi ei kao, see on see omamoodi prioriteetsus või omamoodi Esmakäia roll sest ikkagi alles Tombi poistekoori tegevuse alguse järgi sai Eestis selline kooriliikide leviku nagu poiste kool teine tähendus sellel, et ta oli siiski õige kiiresti ka. Oma tegevuse algaastatel jõudis õige kiiresti ka täisväärtuslikku kontsertkoori mõõdoni välja. Ja ilmselt me ei saa ka alavääristada koori ajaloos ja eksistentsist seda külge, et kui ei oleks olemas poistekooris, siis meil ei oleks juba meeskoori. Mine tea, mismoodi oleks see meeskooride edasine kas meil kujunenud ja noh, iga värkas meesterahvas, kes iseendast lugu peab jäina ennast nüüd härraks nimetab, peab ikkagi oskama laulda, vähemalt Eestis. See on tõesti nii. Nüüd on, nüüd on neid poisse küllalt suur. Seltskond kogunenud juba moodustub nendest kuusi, meeskoore. Sellepärast, et koor on ikkagi teatud määral ka ühise panusega ühise vaimsusega seotus. Aga mis puutub tänasesse päeva, siis ma arvan, et Tombi poistekoor kui nad veel uue nimega leiaksid omale siis nad jätkavad oma ülesannet edukalt, sest praegune noor juhtkond seal kooris. Paistab, et omab nii energiat kui ka selget ettekujutust, mis peaks olemaks poistekoorilaul. Neljandat aastat töötavad kooriga noored dirigendid alla Eeemma Hirvo Surva ja Guido Ausma. Viimatinimetatu on ka ise kuuri kasvandik. Ja see on täitsa õige, ma laulsin Tommi poistekooris sel ajal, kui veel Uno Järvela olid dirigent. Ma läksin, algul õppisin muusikakeskkoolis pärast seda, kui ma siirdusin õppima kahend teise keskkooli, kohe pärast sõda, meil olid siin poisteklassid poisteklassidest kohe kõik poisid laulsid Tombi poistekooris ja siis oli ka päris pikka aega, et me mäletaks kuninale murti millegipärast pärast seda jäise poisteklassid asi natuke soiku ja algasid natuke sel Tombi poistekooril. Rasked ajad. Kas neid raskeid aegu anda praegu? Päris selge, ükski asi ei tule kergelt. Kas poisid tahavad neid raskusi koos teiega üle elada? Kõige olulisem ilmselt selle töö juures ongi see teha asi kõigepealt poistele huvitavaks ja noh, teha seda, mis, kui endal on huvitav, siis kindlasti poisid ka tunne otsast, rõõm. Missugune on see laulupoiss, kas ta natukene erinevam ka teistest poistest, ütleme spordipoisist? Ma ei oskanud seda erinevust päris täpselt nüüd öelda, kuna ma ei ole spordipoistega tegelenud, aga ma olen kindel, et kõik poisid, kes millegiga tegelevad millegi muuga väljaspool kooliaega. Et poisid on kindlasti kõik vähe teistsugused kui need poisid, kellel, kes niisama tänaval igavad või on juba laulmine ise, see ühendab igat moodi, nende huvid. Laienevad, käivad kontsertreisidel käivad, näevad maailma juba, see laiendab nende silmaringi. Aga kui te võrdlete selle aja poisse, kui te ise laulupoiss olite tänapäevalaulu poistega? Ma ei taha hakata, sellest rääkimata, ei ole mustikale, nomendist maitset. Ma võib-olla arvan niimoodi, et kõikidel poistel on omad riukaid ja vigurid sees, seda nagunii omal ajal. Kui ma praegu teen siin kahendes keskkoolis olen tundnud end kohati, vahest räägitakse, et õpilased on veidi närvilisem ja see ei ole nii vaoshoitud ja tunnis on palju saginat juttu. See on võib-olla tõsi, et ma mäletan isegi meil, kui meil ikka laulmistund oli, meil oli kord majas ja me tegime seda innuga. Aga päris selge, et iga aeg on erinev ja ka ilm ilmselt lapsed ja inimesed on erinevad. Minu meeles poistekooris laulmine, seal käimine ei tähendanud seda, et me katsume saavutada mingit suurt taset ja, ja muusikalist taset mitte, see pole selle asja eesmärk, ainult. Vaid ma leian, et seal need poisid kasvavad natuke teisteks maailmas, käib see hariduse või harituse juurde üldse. Nii palju, kui ma olen ise ringi käinud ja festivalidel vaadanud, tähendab nii-öelda taidluskoorid, kus lauldakse, on ta siis seal arst või insener või ükskõik kes samastuvad noodita, laulukesed maha. Ta on haritud, temal olemas haridus mis tegelikult meilipuud. Tavalised koolid siiski ei anna seda siiamaani ikkagi veel. Aga siit ma näen ka seda, et need poistekoor, mis on põhikasvavad seal teisteks näha, kui tulevad sügisel uued poisid ja nädala alguses sellised marakratid nii-öelda veel juba isegi aastaga, nad kasvavad kuidagi juba ringi hakkavad tundma, et nad kuidagi vanemad poisid selja taga juba teevad märkus, et siin ei ole see koht, kus, kus sa nüüd annate selle võmmu proovial kuklasse või midagi muud. Vaid et siin tuleb natuke tööd natuke enda kallal töötajaist. Te olete kaks laupäeva siin, nüüd järjest poistega meie raadioteatrisse oma juubelikontserte repertuaari fondi salvestanud. Kuidas poisid sellisesse küllaltki tõsisesse ja pingsasse. Varsti suht. Eks nad oskavad ennast kokku võtta juba. Kui nad teavad, et on vaja siis nad seda ka teevad, suhtuvad sellesse täie tõsidusega siin seinad katsetatud, väiksemate gruppidega teha ja siis on kohe näha, et see poiss, kes sinna satub, ta tunneb sellest, et ta on ikkagi. Töö on ära nähtud tähendab ta teinud rohkem tööd ega teda selle eest nii-öelda euron, preemia. Aga lihtsalt tema töösse suhtutakse kui töösse. Ta näeb seda, ta tunneb sellest head meelt ja seda enam ta taga lindistuse ajal pingutab ja püüab anda ka parima endast. Tänapäeval on väga raske üldse koori tugevad tähendab koori hästi laulma panna ja teadust kontsert koori, kui ei ole tugevat meeskonda. Ja ma võin julgelt öelda, et meil on see meeskond olemas. Just me oleme kõik noored dirigendid, ühevanuselised, meil on hea koostöö ja rääkimata see, et meid toetab Tombi kultuuripalee, praegune Tombi kultuuripalee ja suur tugi on meile ka seal lasteosakonna tööst ja meie nii-öelda Malle Gerretz meieni öelda koori emme nagu poisid teda ja nende, see on ikka väga oluline, et ürituse nimel töötanud üks meeskond. Kas on praegu nii palju neid poisse, kes tahavad tulla laulma, et teil on olemas valik, jääte võite? Öelda, et teil on järjekord ukse taga. Praegu me seda veel ei ütle. Me ei ole nii kaua ka veel tegutsenud selle koosseisuga, nende dirigentidega. Me ei ole suutnud veel endale piisavalt võib-olla reklaami teha ja piisavalt palju esineda. Seda ei saa öelda, et järjekord ukse taga on, me ise tegeleme sellega, ise käime lasteaedades otsimas, et neid ettevalmistusrühmi komplekteerida täis saada. Kui ta, ühesõnaga, kui näiteks praegu keegi mõni ema või isa kuulab meie saadet ütleb oma poisile, kuule, kas sa ei tahaks minna sinna taudi poistekoori laulma, siis ta siis edasi tegema peab, kui vastus on jaatav. No meie meil saab kätte alati Tombi kultuuripaleest. Me töötame kolmapäeviti ja laupäeviti kolmapäeva õhtu, laupäeva hommiku ja igal ajal saab Tombingu kultuuripaleest informatsiooni meie koori kohta samuti töötavat. Sügisest alustab tööd uus poiste klass Westholmi koolis, ka seal on veel vabu kohti, nii et paluks võtta ühendust Westholmi kooliga, kui on soovijaid. Me oleme veendunud, et Tallinnas on nii palju laulupoiss, et neid jätkub nii eesti poistekoori Tombi poistekoori kui vanalinna muusikamaja poistekoori. Et need kolm kontsertkoori kõik saavad omale lauljaid, nii et tulge aga.