Tere hommikust, on pühapäev, üheksas aprill ja jutusaate stuudios on Margit Kilumets, arhitekt Mai Šein ja praegu oli natuke aega pluss Kristin ka, aga tema pidi ära minema. Tere hommikust, mai. Tere hommikust. Me oleme kõik nii-öelda iluohvreid selles mõttes, et kui me näeme midagi midagi head ja kaunist enda ümber, siis tõstab meie tuju ja meeleolus täna hommikul siia raadiomajja sõitsid kas arhitektina nägid mõnda ilusat maja oma teel? Oi ei vaadanud isegi ringi adapteerinud kiiruga. Aga, aga selles mõttes arhitekt on ohtlik nähtus roolis, et et just nimelt tihtipeale sõidu ajal tahad niimoodi kõrvale vaadata ja eriti Tallinnas, kus äkki oo, siin on jälle uus maja tekkinud ja sa vaatadki kõrvale. Et parem oleks küll kõrval istuda, mitte roolis. Tegelikult tänase jutusaate teema sai alguse sellest, et, et ehitusmess on võtnud minu arvates sellised meeletud mõjutama, et ma arvan, et ta ületab juba ammu kõik mootoreid ja ja muud, mis tähendab seda, et, et eestlased ehitavad tõesti marulisel kombel ja, ja arhitektid ei olegi jutusaatekülalised olnud, ma arvan, päris pikka aega. No kes see siis ikka eestlasele ehitada aitab, kui mitte hea ja maitsekas arhitekt. Ja, ja, ja täna me räägime sellest, et mida siis eestlased ehitavad, kui palju neid arhitektid selle juures aitavad, kas see, mida eestlased toovad ja mis jääb meile aegade lõpuni, kas see on siis lõppkokkuvõttes ilus ja maitsekas või on ikkagi suhteliselt kole, nagu vahel tundub? Kui, kui liigud linnas ja eriti pealinnas. Aga alustada sellest nagu isiklikust punktist, et kuidas sinust arhitekt sai, kas siis, kui mina joonistasin selliseid kandilisi maju peale, tegin kolmnurga ja siis korstnast tuli niisugune keerudega suits, kas sina tegid siis juba selliseid mitme mitmemõõtmelisi lahendusi ja, ja kavalaid paleesid? Noh, ma ei tea, mida sa nimetad, et millal aeg on üks väga oluline asi. Et kui väiksena keegi maja joonistub, ma arvan, et absoluutselt iga laps on joonistanud maja. Ja ja kui me käisime žürii vaatamas väikest väikeelamute konkursil esitatud töid, siis üritus oli üks väga ilus Raivo Puusepa joonistatud maja ja sellel oli viilkatus peal ja, ja ta oli nii lapseliku joonega nagu ilus, nagu väike laps joonistab niisuguse suurte ruutudega maja ja, ja puhtalt kolmnurkne katus peal. Et et see mõtlemine lapsel on millegipärast läbiviilu ja kui ma Alman Indrek Allmann rääkisime, et vaat kui huvitav majad laps joonistab, niisiis Indrek ütles, et minu laps joonistab kandilisi maju. Nii et juba väiksest peale on täiesti erinevad mõtleliselt, kes viiluga, kes kandilised, see ei tähenda seda, et eluaeg nii jääb, sest Raivo hoopis teistsuguseid, ma hiljem teinud. Aga millal see asi alguse saab, on see, et et jah, mina, näiteks lapsepõlves tegin juba makette Sai täna saab alguse juba väga vara. Nonii pidulik öeldamakett, aga tegelikult olid need nukumajad, me tegime. Me tegime vennaga vend Peetriga, tegime nendest nii, kus olid ümber maailmamängud olid sees niisugune väike viis sentimeetrit kõrge karp. Sinna sisse tegime toad ja kogu kogu maja elamise. Ja nukkudeks nuppudeks olid meil ümber maailmanupud kaks senti kõrged. Ja minu vend Peeter tegi talle plastiliinist riided selga. Ja nendel nuppudel olid ka mootorrattad ja mootorrattal olid kodarad. Et see oli nii. Jah, ongi see nikerdamise kunst, millest pärast hea arhitektuur välja kasvatan pooleni. Ei, ma arvan, et üldiselt last lapsepõlvest saab päris palju kaasa iga inimene ja selle tõttu Jaapanis näiteks õpetatakse juba lasteaias arhitektuuri noh, kõlav sõna, liiga uhke sõna, aga, aga õpetatakse jah, mis on ilus ja mis ei ole või, või kujundatakse nende mõtlemisviisi juba mahuliselt. Kunagi Märt Bormeister käis Jaapanis ja siis ta rääkis väga vaimustatud värvide õpetamisest Jaapanis. Et Ma leian, et see on üks ala, mida võiks Eestis ka nii andekad Eesti lapsed, kui nad on head kuulajad, kõik jõudnud on arvutiteemadel võiks juba ka kunsti ja, ja arhitektuuri õpetada väiksest peale. Siis ei tekiks selliseid küsimusi, nagu sa praegu esitasid, missi koledad. Aga sina oleksid arhitektuuri õppima ja kriisi alternatiive või, või tegelikult ikkagi oli. Ma tegin kooli ajal päris kõvasti sporti ja selles mõttes, et koolinoorte spartakiaad idelt olid mul ikka esikohad, aga ja tahtsingi minna, kui kehakultuuri Tartusse minna õppima, aga isa oli mul ehitusjuht suur, et välisüsteemis ja ja tema ütles niisuguse päris tähtsa asja, et et kui sul on elukutse, siis sporti sa võid alati teha selle kõrvalt ja hobi, aga kui sa võtad spordisiis selle kõrvalt enam mingit teist huvitavat asja ei tee, su elu on lihtsalt huvitav. Ja meil oli kodus hästi palju projekte. Päris pisikesest peale juba lehitsesin neid ja mul meeldis seal niimoodi tipa-taparingi jalutada ja mõelda, doosinanud kööke, sarm, pliit ja ah selline ahi. Et see oli põnev. Olete kunagi hilisemas elus kahetsenud seda, et sa otsustasid arhitektuuri õppimise kasuks. See on jah, selline asi, mida ma olen just mõelnud, et see on üks asi, mida ma olen tõesti õieti teinud. Et see on väga uhke elukutse, väga uhke eriala ja väga huvitav ala, millega tegeleda ja mille peale mõelda. Aga ütle mulle, miks on nii, et, et praegu, kui arhitektuuri üle vaieldakse ajakirjanduses ja seltskondades ja ja, ja sellest on, on tõesti saanud niisugune kuum sõna praeguses Eesti elus miks siis sageli just arhitektid on need, kes süüdi jäävad ja kes maa sisse tambitakse, kuigi võib-olla süü hoopis kusagil mujal? Aga see on elementaarne, sellepärast et see läheb kohe sellest küsimusest, kes tegi, arhitekt tegi, aga kust asi alguse sai, selle peale ju eriti palju ei mõelda. Ja ma isegi olen vaadanud, et vot kui huvitav eesti keeltki on, et et tahad, oli ilus, siis ütled väga ilus, aga ülivõrdes nagu eriti midagi seda sõna ei kasutata suurepärane või, või imeilus, nad on nagu tühjad tühja kõlaga, eestlane ei kasuta selliseid sõnu. Ütled kole, väga kole, õudne juda, vaat kuidas kasutatakse seda õudne. Nii et see kirumine tuleb kuidagi kergemini kui kiitmine, et märgatakse kergemini halbu asju kui häid. Mis muidugi ei tähenda seda, et täid hinnata ei osanud. Ma olen täiesti kindel, et eestlane oskab väga hästi häid hinnata. Ja võib-olla see latt on lihtsalt nii palju kõrged, kogu aeg tahetakse ikka noh, tõesti suurepäraseid, väga häid asju ja ollakse pettunud, kui, kui seda ei nähtav. Kuidas sa hindad praegu sellist keskmist eesti arhitektuuritaset et kas see, mida, mida arhitektid praegu loovad, et kas selle kohta võib öelda väga ilus ja ja, ja ilus või, või on see kuidagi devalveeruma aastate kaudu? Ei ole devalveerumas, Eesti arhitektuuritase on väga hea. Miks ma seda ütlen? Tähendab, ma mäletan, kui ma läksin aastaid tagasi Soome ja mu esimene ehmatus oli see, et kuidas võimalik, Soome maailmakuulus arhitektuuri, ma, miks siin on nii koledaid maju, et kuidas see üldse võimalik on, et järjest ainult koledad majad, et ilusaid, ma nagu ei näinud taolist, otsisin üles, kus nad paiknevad, siis ma leidsin nad ülesse. Et lihtsalt see buum, mis praegu toimub, on nii meeletult suur ja kiire ja, ja kõigil on hullumeelselt kiire, et mingil moel kõige rutem saamad saavad valmis väikesed asjad ja väikseid asju tihtipeale ehitatakse valmis praktiliselt eskiisi järgi, eskiis on sisuliselt lisanud lõppprojekti nagu ei tellitagi. Algaastatel läks täiesti niimoodi, sest eesti mees, nagu sa ütlesid, et sul on pikad järjekorrad iga eesti mees sündinud praktiliselt haamer käes, igaüks oskab ehitada. Ja ja ta arvab, et kui tal on pilt ees, et küll ta selle maja valmis ehitab, asi see siis ära ei ole. Kuid arhitektuuris kui arhitekt ikkagi mõtleb selle asja läbi ja lõppu raadiominivälja siis iga 10 sentimeetrit on oluline, kuidas ma nihutan akent või ust või kui kaugele tuleb varikatus või mis proportsioonis üldse maja on. Et neid asju timmitakse välja alles lõppfaasides. Teine asi on see, et kui saga joonistad korralikuma projekti, siis tihtipeale ehituse käigus mees ise mõtleb, et teeb natuke teisiti, et ma jätan selle sõit ära või pane sinna posti või. Ja, ja sa lähed kohale, sa ei tunne ära seda maja, mida sa joonistasid. Jüri Okas just ükspäev nägin, küsisin, miks sa eramaju ei tee. Jüri Ratasel on ju väga hea käsi ja hästi ja maitse. Ta ütles, et ta ei ta kunagi ära, maju enam, et kui ta paar korda kohale läks, maja ära ei tundnud, et milleks talle seda elamust? Kas suurte majade puhul on sellisel puhul see järelevalve küsimus nagu otsesem, et, et sa saad ikkagi nagu kontrollida, et see maja ehitatakse niimoodi valmis, nagu sinodi teda teda joonistanud oled. Et lihtsalt eramajade puhul puudub arhitektil võim selle eramajaomaniku üleval? No loomulikult, sa ei saa ju lõpuni öelda, et tähendab arhitektuur on väga materiaalne asi ja, ja, ja seotud väga suurte rahadega ja ja tihtipeale ongi vaja materjale välja vahetada, sellepärast et ei ole selle asja jaoks raha, peab ostma teise asja. Ja, ja loomulikult see kiirused, et on vaja kiiresti katuse alla saada ja igasugused põhjused võivad olla. Seetõttu tulevad ikkagi need tulemused paremad, mida kauem tehtud, ma tean ühte arhitekti, kes oli, joonistas kaks aastat maja. Eramud pisikest eramut ja tulemus oli väga ilus. Martinauni väga ilus maja. Aga, aga kas majadesse puutub, see oli seal päris hea küsimus, tegelikult. Ehitusjärelvalve näiteks autorijärelevalvet ei ole isegi seadusesse märgitud. Nüüd me üritasime seda sisse viia tagasi. See on väga oluline, et arhitekt viibib maja juures, maja valmimiseni. Teostab seda autorijärelevalvet. Ja oli ka üks hea kogemus Soomes, kui suur autoriteet on ikkagi Soomes, lihtsalt arhitekt tuli platsile siis oli suur ja oluline sündmus, aga meil seejärelvalve hetkel isegi puudub. Kuid suure maja puhul ei tule kõne allagi, et seal ei ole projekt staadiumid lõpuni joonistatud. Seetõttu ei saa sellist asja isegi. See ei ole võimalik, et väga suured viperused juhtuvad ja ei, ei, seda ei saa. Aga sa rääkisid sellest, et, et arhitekt tuleb platsile, on, on auväärne ja lugupeetud. Kas tänapäeval vähemalt Eestis pole siiski mitte nii et, et see, kes ütleb, et nii on, käseb, poob ja laseb. Ehitaja. Ei ta päris isi puu ja ei lase. Ehitaja roll on siis ületähtsustatud, kui tellija teeb selle vea, et noh, ma nimetan arhitekti vaatevinklist vea, Te olete Euroopasse, eksisteerib ka niisuguseid tellimusi niinimetatud võtmed kätte, tellija võtab ise arhitekti, ise ehitab ja, ja ise tellib detaili ja ühesõnaga kõik läheb nagu läbi ehitaja vaatevinkli ja rahakoti. Et sellisel juhul Noh, lähebki kogu tulemusel väheliga ühesuunaliseks külje all peaks olema nagu kolm nurkne skeem, et tellija, ehitaja, arhitekt ja, ja igaüks teeb siis nagu oma osa. Tulemus on kindlasti õiglasem ja parem. Sest et ehitus on kohutavalt kallis, kallis kunst. Ja noh, see on nii nagu kui ma olen, ütleme, arst ja toodan ise rohtusid, siis kirjutan, Neid rohtusid, mida mina toodan ja noh, see on kuidagi liiga selge ja valeskeem, et sellist skeemi nagu peaks vältima Maran Töötanud päris pikka aega suunas vahelduva eduga, kui pikka aega. Ei, ma olin niimoodi, et kaks aastat olin kohapeal ja siis kaks aastat sõitsin tagasi. Kogemusi Soome kogemus sinu jaoks oli. See oli väga huvitav kogemus iga ala pealt alates just nimelt seal arstiabiga ja olme ja ela elamisega ja kooliga ja sest mu laps oli kaasas ja ta läks esimesse klassi seal ja ja lõpetades arhitektuuriga. Töötasin linnavalitsuses ja nägin siis kogu seda niinimetatud arhitekt Jüri poliitikat ja juhtimist ja ja kuidas seal suunati ja, ja mis olid olulised asjad ja, ja mis oli arhitekti roll ja seda oli just Nõukogude Liidust läinud inimesel on huvitav vaadata, sest ma kogu aeg võrdlesin kaaslast, kreemi, sotsialismi ja kapitalismi ise vaikselt mõtlesin, et oleks Eestis varem kapitalism olnud. Et meil oleks samasugune kadedus ja takistamine ja seal oli täitsa niisugune laudakonnas harjutati mingi mindi ehitamist täisehitusprotsenti või õigemini tihedust või Tehukus, nagu nad ise nimetavad teoks kult raha krundi omaniku, potentsiaalne taskusse tulev raha. See tähendab, et et siis Eestis on see nüüd tihedused, brutopinna suhe krundi pinda. Et kui palju ma võin korruseid ehitada. Majal summana jagatuna krundi pinnaga. Ja, ja mida suurem see on, seda rikkam mees ma olen. Ja runti nüüd müün koos selle numbriga siis see on ju minu võit. Ja kui keegi oli kade ja ei tahtnud seda läbi lasta, siis kadedus viidi täis auruga läbi ja seal maad hästi vaikselt mõtlesin, et kui Eestis oleks kapitalism, et et ilmselt toimiksid samasugused kadeduseussid meile ja nüüd ongi käes. On on käes ja on siingi näha, kuidas protestid toimivad ja ja kuidas neid maha võetakse ja mis need protestide mahavõtmised maksavad ja uskumatud asjad võivad toimuda. Raha on ränk asi, kui teda on ja kui teda ei ole ja vist isegi veel rohkem on probleeme, kui teid on palju ja me ei ole sellega harjunud. Seal oli kõik uudis ja needsamad soome mehed, eks ole. Tulevad siia ja kasutavad ära selliste eestlaste kapitalismi peataolekut ja, ja, ja teevad isegi meile väga tähtsatel ehitustandritel seda, mida nad tegelikult ise tahavad. Ma pean nüüd silmas seda. Seda legendaarset ja, ja pahaendelise kõlaga Viru keskuse ja viruplatsi lugu. Keskus oli just täpselt nüüd selle jutu jätkuks, mis ma praegu rääkisin, et et kui Soomes oli meil muide niimoodi see tehakse number kui ma ei olnud kolme aasta jooksul eriti täis ehitanud, siis sinna lubatud tihedusega siis ma pidin hakkama maksuametile juba maksu maksma, just nagu oleks see maja seal peal. See tähendas seda, et niisugust tühja auku ei saanud kaua seista. Omanik pidi selle valmis ehitama ja linna korda tegema. Aga no meil seda numbrit siiamaani ei ole ja seisavad hästi koledad kohad siin südalinnas. Aga mida see Tihukuse number sisse tiheduse number liuväljakul tegi, oli just see, et meil seda seadust ei olnud? Jaa jaa, teiselt maalt tulnud inimene, kus oli selline number, teadis väga hästi, mida see number tähendab ja tegi ruumiprogrammi. Kas see oli nüüd Villu Künnapu ja Ain Padrik või ükskõik kes teine, selles konkursis osalenu? Ruumiprogramm oli täpselt sama suur? Jaa, jaa, ükskõik milline teine arhitekt pidis oma ülesandega hakkama saama, see tähendab, et see plats oleks väga täis olnud ehitatud kuidas arhitektuur on, kindlasti oleks erinev olnud, aga, aga see tihedus oleks olnud täpselt sama. Ja ja seda meil ei olnud, see võeti vastu ja kinnitati detailplaneering ära ja ja nüüd on ta seaduslik alusomanikul nõudeta, tahab seda täis ehitada sellesama musta venna näol või väikevenna näol. Siis on väga raske probleem. Nüüd inimesed leiavad ja keegi ei soovi seda enam, aga aga väga raske sammu tagasi astuda. Aga on see sinu arvates üldse mõeldav selle sammu tagasi astuda, et kas midagi saab veel päästa, et kuna tal on kõik läbi raha tähendab, kui omanikule maksta. Tehakse kõik need kahju toonud Tallinna äriplaani teinud. Ja, ja sellisel juhul peab talle see kõik välja makstama, siis on see mõeldav. Aga kellel on nii palju raha, et noh raha teebki siin kapitalistlikus maa, meil on varakapitalismi. Sina kõnnid läbi selle Viru keskuse või lähedalt mööda ja näiteks vaatad seda vana ilusat kaubamaja fassaadi, mille külge on nüüd tõlgitud või, või vägivaldselt tõesti keevitatud mingisugune toru, mis viib Viru keskusesse, eks ju, et et kas sul arhitekt linnapeaks ju olema nagu hästi kahju või isegi nagu piinlik või natuke häbi, et, et ta ei näe välja nagu, nagu selline väärikas suure linnakeskus. Noh, see ongi kõige kurvem koht selle asja juures, et seal see oru teeb, selle asja veel eriti õudseks. Seda projekteeris vana kaubamaja, projekteeris kunagi Leningradi arhitekt, minu teada. Ta käis väga pikalt siin ja süvenesin Tallinna selles mõõtkavasse ja reportsioonidesse ja tunnetas, nagu selle kaubamaja oli ilus ehitusi. Aga ma tean, taheti ka Künnapu ja Padrik seda toru sinna nii laialt ja tummaselt kinni ei projekteerinud, see oli niisugune kitsas käik, ainult mis paistis läbi. Nii et kui ma konsorilt poolt tulin, ma ikkagi nägin kogu vanalinna torne. Kuid Kuitse panduse pinna täis tegemine ja sellest soov oli nii suur, et et ei olnud siin arhitektil midagi vastu rääkida. Ja nii ta tuli. Mõnikord on nii, et et ei kuulata arhitekti. Ja, ja sellisel juhul on väga kurvad tulemused ja, ja väga kahju vaadata. Rikkad inimesed, rula, teise ala professionaali arvamust. Praegu toimub Rotermanni hästi palju ja hästi huvitavat suur arhitektuurikonkurss ja ma ei hakka seda siin kõiki üle rääkima, seda nii palju lehtedes öeldud agalasse suhtumise küsimus. Kui just värskelt oli teemaks raekoja asukoht ja arhitektide liidu poolt Margit Mutso, nagu tõi välja arhitektide arvamuse, kusse võiks olla siis on kahju, väga kahju, et meie juhtivad linna ja kogu riigiametnikud, et et ei suudeta nagu kuulata ja hinnata, mida professionaalid ikkagi arvavad. Arhitektid ei mõtle läbi ja, või raha või, või, või kellele miski asi. Selle keskkonna ja toimivuse peale, kuidas plats töötab ja ja läbi selle funktsionaalse skeemi on ja kas see Hoone asub õiges kohas, sealt hakkab tegelikult ju kogu see asi tööle. Arhitektuuri ei olegi ainult väliskesta sisemine skeem. Kui see töötab, siis on ta õieti tehtud, see on ka ainus pluss, mis Viru keskusel on, et vähemalt see skeem töötab inimesel kokku, tal on, tal tekib nagu linn linna sisse, tal on tänav ja tänavad ja siis on tal nagu väljak ja söögikohad ja see töötab. Inimestele meeldib seal olla, et see on ka tähtis. Aga sellest raekojast veel, et mis see koht siis oli, mida Margit Mutso ette pani, no nüüd ma ütlen neile inimestele, kes ei tea seda ekslehest lugeda. Miraliteedi basseini juurde et asukoht on hästi tähtis ega arhitektuuri juurde tegelikult ongi ju niisugune asi, mis jääb ju väga kauaks ajaks. Ja ta määrab ju kokku järgmiste põlvkondade niisuguse keskkonna, kus nad arenevad, kus nad kasvavad ja milliseks nad üldse ise kujunevad. Ja, ja arhitekt, suur on tõesti seotud aja ja paigaga ja ruttu ta pärast Tallinna kohutavalt ilus linn. Tal on erinevatel ajajärkudel erinevatesse paikadesse tekkinud erinevad linnaosad ja nad töötavad. Ja nad on väga Krakteersed ja omanäolised. Et. Et selliste asjadega tuleb väga tõsiselt ringi käia ja nendele mõelda, enne kui lihtsalt öelda, et kellelegi kuulub see maa ja ja temal on sellele maale kasulik arendada. Vot sellist projekti ja sinna paneme hoopis vot niisuguse mahuga niisuguse iseloomuga maja. Noh, võib-olla ta töötab ka seal, kortermaja peaaegu istuvad peaaegu igal pool, aga me kaotame väga olulise asja raekoda ja peaaegu kõige süda. Panna see valesse kohta, selleks ei pea eriline professionaal olevat pärast siis kurvalt vaadata, et läks vähe viltu. Need asjad, et niisugust asja pärast vaadata, et läks viltu. Sul oli hästi armas näide, ennem kui me seda saadet alustasime, sa rääkisid sellest, kuidas parki planeerides tuleb oodata värske lume langemist, sest see puudutab ka natuke seda raekoja asukoha valikut või natuke niimoodi piltlikult öeldes. Kui niimoodi hästi lihtsalt lapsele seletada näiteks niisugust asja, et kui parki projekteerinud tõesti, et et kuusis teesid teha, et kõige õigem on oodata, kui värske lumi maha sajab, inimesed lastaselt käia ja siis sa näed, kuhu nad minna tahavad. Ja seda nimetatakse sisuliselt funktsionaalseks skeemiks. Ja niimoodi peaks töötama kui linn, et Ülar Mark tegi ju hästi huvitava töö. Mobiiltelefonidega jälgis inimeste liikumist siis, kui te kunstiinstituudi asukohta tahtis kindlaks määrata. Oi, ta tegi kogu linna suure planeeringuga tegeles üldplaneeringuga ja huvitavalt, minu meelest isegi maailmas pole niisugust asja enne tehtud, et mobiiltelefonidega jälgis siis mingi grupp inimesi, kuidas liigutakse, et kas linnast välja või linn, kus linnas ja kuidas sti huvitav funktsionaalne skeem. See peab töötama seal vales kohas, inimesed pendeldavad täiesti valedesse kohtadesse. Sealt algab ju ka see. See ongi planeerimine. Algul tundub, et planeerimine või detailplaneering, et seal ainult maja või või umbes nii nagu kunagi, kui ma väike olin, ma kuulsin niisugust lauset, et arhitektuur on kivinenud muusika. No ei ole ju sellepärast, et ma kirjutan muusika valmis ja ma esitan siis inimestele, aga ma ei mõtle ju maja valmis ja siis hakkan siis teda toppima ükskõik kuhugile. Mul on heamajad, paneme ta kuuks siia maha. Täiesti vale on ju nii pikk, et ta peab ikka õiges kohas. Olev skeem peab töötama. Me oleme sinuga päris palju rääkinud täna sellest, kuidas elasid ja töötasid Soomes, õigupoolest me oleme sellest jõudnud nii õudselt vähe rääkida, aga laseme nüüd kuulajal hinge tõmmata Soome laulu ajal. Ja siis ma luban, et me räägime arhitekt maisseiniga natuke ka sellest, millised on on linnavisioonid Soomes, mille poolest on nad näiteks paremad kui linnade visioonid Eestis. Kell on kolmveerand 11 ja täna hommikul on jutusaates stuudios Margit Kilumets arhitekt maissein laulu meie ei mänginud mitte niisama, aga mai on lihtsalt oma elus sume arhitektuuriga päris palju kokku puutunud ja tegelikult me leppisime kokku, et, et me läheme nüüd siit edasi laia maailma ja räägime sellest olme kõrval, mida mai maailmas näinud on. Aga soomlastel kui, kui seda teemat nüüd veel lõpetada, on arhitektuuripoliitika täiesti olemas asi, mida meil ei oleks. Arhitektuuri. Kõik on üks väga oluline asi ja me nüüd üldiselt meil püütakse seda siiski nüüd nüüd väikeste sammudega sisse viia. Seda enam, et Euroopa liidus on need direktiivid lausa välja töötatud. Aga Soome arhitektuur on ju, on ju tõesti maailmas tuntud ja, ja tunnustatud asi ja soomlased ise on selle üle väga uhked ja nendel on tugev arhitektuuripoliitik ikka välja töötatud, sellepärast et et ilma selleta ei olekski niisugust tulemust. Sellega hoitakse üleval kogu seda ehituspärandit, pärandit ja oskusi, nende ehitustööliste oskust ja, ja, ja kogu inimeste niisugust hindamisvõimet oma arhitektuuri kohta. Nende ehitusviis on väga niisugune turvaline ja kindel ja usaldusväärne. Õnneks on nüüd Eesti mehi sinna päris palju õppima läinud, tööle läinud ja neid samamoodi üldiselt hinnatakse ka eesti mees õpib väga kiiresti. Ja, ja aga arhitektuur on näiteks hästi palju seal korraldatakse konkursse kukkusid väga kõrgelt tasustatud ja, ja, ja seesama, et riigi tasemel määratakse selliseid ülesandeid, mis nagu viib arhitektuuri arengut edasi. Ja see on oluline. Nii et niisugused vanasti vanast ajast juba kolm sellist hästi tähtsat funktsiooni on siis nagu mis majade puhul on oluline arhitektuuris üldse kasutuse kasutamiseks sobilikus, ta peab sobima selleks asjaks, mida, mida ta on Brateeritud, ta peab olema toimiv. Ja ta peab teiseks, ta peab olema vastupidav, loomulik Soome kliimas ta peab olema vastupidav. Ja kolmandaks, ta peab olema ilus. Mis asi on ilus? Mis asi on veel väga ilus ja mis ei puudu? Et noh, kõige olulisem Puhul on see, et ta, et ta peab keskkonda sobima? Jaa jaa. Ja sellest kõik algabki, ta peab sinna kohta sobima ja ta proportsioon peab olema õige. Ja edasi tuleb juba huvitavuse küsimus, et kui huvitav ta proportsioonist algabki, ilu mõiste. Ja teiseks arhitektuuri peal on ja see aeg ja paik, eks ole. Et ta peab oma oma ajas ja ja, ja, ja see tähendus, see paik annab talle ju kogu suhte tähenduse sellesse ümbruskonda ja looduses, kus ta on, et need ongi kõige tähtsamad tõrjumid. Aga et riik toetaks arhitektuuri ja et arhitektuur saaks areneda seda me nägime Hollandis. Sest see, mis hüppeid teinud praegu Holland et seal ei ole mitte üksikuid maju, vaid terve maa on täis kõrgekvaliteetsed, ilusat nii keskkonda, ümbruskonda sobivaid ja väga hea tasemega arhitektuuri, siis seal on olulisem see, et arhitektuuri kultuurne joonis ja arhitektimõtte läheks töös lõpuni välja ja arhitekti seisukohti peaks arvestama kogu lõpptulemus. Mitte mingil juhul ei tohiks lasta teisejärguliste asjadele mingit head mõtet. Nagu kaotada ja Hollandis saab, toetatakse rahaliselt arhitektuuri. Just tahtsin küsida, et kus seal siis see raha võim on, mis meil küll nii palju asju otsustab ja untsu ajab. Et kuidas nüüdiskuidas neil siis nagu ei ole. Mina ei oska ka kõikidele asjadele, vastab ots, kuidas kusagil midagi nii ei ole kõrbet ja tahaks, et Eestis ka nii ei oleks jah, sest et imulised õpihimulised ja saavutushimulised, nagu me oleme, ma ei tea, võib-olla see meie kompleksis nii väiksed olema, et me tahame tingimata olla kogu aeg kõige paremad ja, ja kõige ilusamaid asju teha ja teinekord pingutame üle või ma ei tea. Aga aga maailmast veel, et see reisib päris palju ja ja näed tõesti sellist. Noh, vaat nüüd on mul jälle ka sõna puudusin, tahtsin praegu mega ilusat arhitektuuri, vaata, ei ole, eks ole, seda. Seda ülivõrret, et, et hiljuti sa käisid Dubais ja seal olid asjad, mis sulle sügavat muljet avaldasid, mida te siis nägid nutu by, jättis mulle täieliku tähendab, seal ei saa öelda, et, et seal ehitatakse palju. Lausa skandaalne, kui palju seal ehitataks, vaatasid hotelli aknast välja, kusjuures ma ei olnud isegi mitte Dubai seal õiges ehitusbuumis südames. Malin Harzas, selles koledas kurjas kohas, mis meil praegu lehtedes kirjutati, seal üle jõe natukene kaugemal sellest tsentrumis. Ja seal Sarsa tellija aknast vaatasin välja ja ma lugesin ära 123 kraanat minu ühe akna ühel suunal 123 kraanat nokkapidi kokku ja kui nad seal ehitavad ja nad ehitavad öö läbi kolmes vahetuses. Ehitajad, vad ehitajaks on hindud. Ma tahtsin öelda, et meil peaks olema veel suurem ehitajate puudus, kui lei hindud ehitavad 200 krooni Eesti kroonides kuus, saavad nad palka. Ja see jääb muidugi nende sadamad, sealt ka veel perekonnale Indiasse raha. Ja nad elavad täielikes getodes, nendele antakse süüa, magavad basseinile, ehitavad ühe maja, valmis, viiakse ära, tuuakse järgmine seltskond. Ja sellise tempoga ehitatakse. Aga muidugi niisugune ehituspuu saab olla ainult totalitaarses riigis. Selles mõttes, et seitse emirati, seitse sheiki nende mõtte, nende raha kutsutud parimad maailma mehed, tema tahab niisugust asja ja, ja talle tehakse seal ei tunta seda küsimust, et mis see maksab. Sellist küsimust lihtsalt ei esitadagi. Esitatakse seal niimoodi, et sa oled seda kõrbes, sulle tuuakse sinna kakupalmid, muu platsid ehitatakse niimoodi, et kõrbesse liiva peale 50 sentimeetri tagant pannakse pisikesed veejuhtmed ja rullitakse muru lahti. Kogu aeg kastetakse nüüd seda muru ja niimoodi sadu ruutmeetreid istutatakse muru kõrbesse, liiva peale tuuakse palmid niimoodi tuttipidi nagu suka sisse tõmmatud, nad hoitakse tükk aega niimoodi kinni, et juured. Nii et nad nad ei ehita mitte ainult seda, 120 on kõrghoonet ümberringi, vaid nad toovad ka kogu keskkonna koos vee ja rohelise muruga lillede, põõsaste ja puudega. Kõik keerud keeravad need väikesed veejuhtmed ja nad kogu hakastavad neid. Aga majad on põhiliselt kõik pilvelõhkujad, kõik on kõrge, et kõik on klaasist. Südamik valmistatakse, valatakse monoliitbetoonist ja siis need hindud mätsivat sinna mingitest plokkidest midagi ümber. Kaunis kohutava ehitus kvaliteedikvaliteediga, aga kõik kaetakse niimoodi viimasepeal viimistlusmaterjaliga klaasidega seest kinni. Sa ei tea, mis seal sees on? Soovida ei pea pidama küll külma eest kaitsma, eks ole. Ja, ja lõpetades jah, nende purskkaevude kraatritega toodud sinna linna keskel on ehitatud terved v väljakud, seal siis suured kraatrid, nii et seda on võimatu kirjeldada. Ma soovitan, kui üldse keegi soovib kusagile midagi eriti erilist näha, siis kuskil kahe-kolme aasta pärast Dubaisse minna seal näeb. Kas sa mõtled nüüd just arhitekti vaatevinklist arhitekti vaatevinklist absoluutselt? Sest et noh, ega inimesel on näiteks huvitav ka. Ma nüüd ütlen umbes nii nagu head rongkäiku ei ole inimene. Arhitekt sõdasid, et on hästi huvitav, seal muidu ka loomulikult, aga midagi vana seal ei ole, üks maja ja kogu lugu, kõik on uus. Ja uus on väga võimas, väga suur ja ja koos siis oma meeletu autode voorusena nii kohutavalt suured ja kallid autod ja need kõik kihutavad kuskil kaheksa vastasreas ühes suunas, teises suunas nad ehitasidki tunneli kõrbesse 50 kraadi sooja, betoonist kõrge suurt tunnel, 400 meetrit, võid murdmaasuusa või nende suusamäesuusasaabaste kogu varustuse selga panna ja tulla sealt siis alla, tõstukid viivad su ülesse ja sõidad lume peal ehtsa lume peal. Aga vähe sellest, kui meil teevad lund lumekahurid. Raskel Tartu maratoni ajal puhusid lund lumekahurid, siis seal on liivakahurid, loovad keset merd liiva, kasvatavad saari ja teevad sellest niisugused suured linnaosad, suure palmioksa nagu palmioks oleks vette visatud ja siis need rohelised, need ilusad palmi, need pisikesed lehevarred, need on siis maaribad veega vaheldumisi ja seal villad või siis viskavad vette terve maakera ja müüvad siis seal erinevaid, kas maailmajagusid või erinevaid riike ja rikkad ostavad sinna siis näiteks, kes ostab Soome või, või kes ostab Kreeka või keegi ostab Prantsusmaa omale, see on tema oma, ta on pisikene maakera seal uus niisugune saar ja koosneb siis üleni sellisest tema oma maailmast. See, mis seal tehakse, uskumatu. See praegu näitab maimule mingit maailma kõige ilusamat raamatut ja mul on jälle tohutult kahju, et raadio ei näita pilti, aga õnneks oskasid sõnadega peaaegu sama hästi-hästi lahmida mingi Dubais ja me ei jõua küll kahjuks sellest pikalt rääkida, aga eks praegu juhtub enneolematuid arhitektuurseid imesid. Hiinas hakkab juhtuma. Küsimus muide sellepärast, et noh, see, mis oli kunagi Ameerika, Ameerika, Ameerika on kõik, siis nüüd on see koht Hiina ja Hiinas toimub ühe päeva jooksul 20 erinevat arhitektuurivõistlust ühes päevas seal meeletu arhitektuuripuu ja, ja, ja, ja muidugi nüüd siis seal Hiinas on ju olümpiamängud tulemas ja nüüd on näha kuue tuurnsis. Selles mõttes areneb selles mõttes nagu saksa arhitekt, kes projekteeris sele soni tsentrumis, Elmut, Jaan tema nimetab ennast arhi neeriks. Sa siis kombineeritud arhitekt, insener, et need olulised ehitused koos inseneriga peaks alguse saama absoluutselt algse seosed, et see uus arhitektuurivõimalus koos inseneriga on eriline sõnum, mis nüüd Hiinas praegu oli alles hiljuti ju lehes uue staadioni pilt, mis oli nagu linnupesa, see oli väga huvitav. Müstiline inimesed, seda kõike, mida, mida olümpiamängud Hiinas endaga arhitektuurseid plaanis kaasa toovad, seda me näeme juba mõne aasta pärast. Mall on sügisel sinna, vat kell saab 11, nii õudne kui see ei ole, aga me ei ole jõudnud veeranditki neist asjust rääkida, mida me plaanisime. Käige ringi lahtiste silmadega ja tänase saate viimane lugu Läheb marjummerinel kuudilt, kes sai hiljuti 60 aastaseks, kes muusikalises plaanis on sageli ka selline hea maitse kehastus ja, ja on vist sulle ka läbi aegade väga meeldinud. Mulle ta väga meeldib. Tal on niisugune väga huvitav feeling ja ta laseb endast kuidagi selle läbi, mida ta öelda tahab. See on umbes nii, nagu arhitekt tahab oma maja endast läbi laskma, kui sa midagi joonistad. Aitäh, maisin.