Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev päev ja on üks selle suve kõige sündmusterohkemaid nädalavahetusi. Neid üritusi ei jõua siin otse-eetris üles lugema hakata. Loodetavasti leiate aega ka rahvateenrite kuulamise jaoks ja täna on siin rahvateenrite stuudios kohad sisse võtnud Postimehe arvamustoimetuse raskekahurivägi Urve Eslas ja Neeme Korv ja Lauri Hussar vikerraadiost ja ja kõigepealt siis sellest, millest juttu tuleb, no kui saate lõpus aega, siis räägime sellest, mis rahvaid ja inimesi liidab, teeme juttu ka Euroopa uutest liidritest. Ka meie erakondade liidritest tuleb juttu, aga, aga mõistagi lõppeva nädala keskseks teemaks on siis neljapäeval Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia Jerlinsi reisilennuk, milles hukkus 300 tsiviilisikut ja, ja kui me vaatame nüüd, kuidas rahvusvahelises meedias seda teemat kajastatakse, siis võime öelda, et üks teine konflikte, ehk siis see Iisraeli maaväed sisenesid Gazasse ja käivitasid ulatusliku maavägede operatsiooni, on on täielikult rahvusvaheliste uudistekanalite huviorbiidist väljas, sest see Raina taevas juhtunu on haaranud kõiki. Ja ma, ma peaks küll sissejuhatuseks ütlema, et, et ma välistaks tänases saates küll sellise tingimusliku kõneviisi tõenäoliselt või, või suure tõenäosusega räägime asjadest nii, nagu need on, kui me vaatame faktidele otsa, vaatame millised ühe või teise poole seisukohad, millised argumendid on välja toodud, millised salvestused, mis on välja öeldud, milline on üldine hoiak siis me võime öelda, et sellel lennuki tulistasid alla Ida-Ukrainas tegutsevad terroristid, keda nimetatakse siin ka leebemalt separatistid, eks, aga, aga antud juhul me ei saa neid teisiti nimetada kui terroristideks. Igas muus olukorras mulle tunduks, et, et oleks õigem oodata ikkagi kõigepealt ära need uurimistulemused ja seejärel võtta kindlat seisukohad, aga mulle näidata teatud mõttes on seal tõepoolest õigus. Et praegu esiteks ei ole väga kindel, kui hästi on võimalik üldse selline sõltumatu rahvusvaheline uurimine üldse seal korda saata, ehkki enamus maailma liidreid on seda nõudnud. Ja teiseks, noh tõepoolest eks need nii palju, kui neid fakte on praegu, eks nad sinna ühte suunda enam-vähem kõik viitavad. Jah, et seda on ju öelnud ka need inimesed, keda me Eestis võime antud valdkonnas asjatundjaks pidada, ükskõik siis ühe või teise kandi pealt. Eile oli uudisteagentuuri BNS-i usutluses erukindral teogreener Eesti juua endine juht ja rääkis tegelikult väga lihtsalt ja selgelt miks faktid üsna üheselt viitavad sellisele sellele, et me võime nendes nendes ka suhteliselt kindel olla selles konstruktsioonis, mis sa ütlesid? Mina juhiks siiski tähelepanu, vaataks nüüd natukene nendele faktidele otsa, et miks on ühel poolel väga selged seisukohad faktid ja teisel poolel on, on hämamine. No võtame ette kõigepealt separatistide omavaheliselt telefonikõned, mida siis Ukraina julgeolekuteenistus on Youtube'i vahendusel avalikkuse ette toonud, mis väga selgelt keelt räägivad sellest, et tulistati. Need olid vist Tšernuhhini kasakad, kes tulistasid alla kõigepealt nii et on 26 ja siis selgus, et tegu oli siiski reisilennukiga. Peale selle on välja toodud loomulikult ka see, et Venemaalt toodi siis raketikomplekspukk ja ja, ja et, et ka meeskond oli kaasas ka need faktid on tegelikult nendest telefonikõnedest ja välja tulnud loomulikult sisse kelkimine selle relva endaga sotsiaalmeedias oli, oli, oli näide sellest, mis, mis kinnitab, et, et, et see võimekus oli separatistidel olemas peale selle loomulikult siis postitus selle kohta, et meie tulistasime lennuki alla kelkimine kõige, kõige sellega täpselt samamoodi, nii et neid fakte, mis kinnitavad seda, oli, oli veelgi rohkem. Siis on üks teema, millest ei ole siiamaani räägitud, aga mida me võime järeldada näiteks USA presidendi Barack Obama kõnest, kes üsna üheselt ütles, et et selle lennuki tulistasid alla Ukraina separatistid ja kui me nüüd teame, et millised, milline võimekus on USAl kasutada, mis, mida tähendab endast signaalluure ja ka see, et juba aastal 1983 koriaale reisilennuki allatulistamisel puhul, kui siis Nõukogude Liidu hävitaja tulistas Korea reisilennuki alla ka siis suudeti ära tõestada ja nõukogude liidule ühel hetkel need faktid lauale panna, miks ikkagi oldi täiesti kindlalt veendunud, et Nõukogude Liit tulistas selle reisilennuki alla siis praegu on neid fakte, mis räägivad separatistide ja antud juhul ka Venemaa osaluse kahjuks niivõrd palju, et siin ei, ei saa enam teisi teisiti väita, lihtsalt see, et siin ka näiteks Angela Merkel ja teised lääneriikide juhid veel kasutavad tingimusliku kõneviis on, on tingitud sellest et ühel hetkel nad näevad, et Venemaaga tuleb edasi suhelda Venemaaga, tuleb saavutada mingisugunegi kokkulepe Ukraina kriisi küsimuses ja huvi on ikkagi Ukraina kriisi tee eskaleerumine ja see on see põhjus, miks siis kasutatakse praegu just just seda lähenemist, aga, aga, aga tegelikult on juba kõigile selge, mis juhtus ja kelle poolt toime pandud. Ma tooksin ühe fakti veel, mis on võib-olla nendest minu jaoks kõige kõnekam on nimelt see, et ühel hetkel hakata neid samu jälgi siis internetist hävitama, siis separatistide poolt ja, ja see, kui selline maha kustutatud informatsioon, mis teatavasti ei jää internetis kunagi saladuseks, et mingi asi on kusagilt maha kustuda. Selline mahakustutamise vajadus räägib võib-olla isegi veel veenvalt selle kasuks, et järelikult seal midagi ikkagi oli, sellist, mida oli väga hirmsasti vaja avalikkuse eest varjata. No nii nagu kirjutamata seadused on. Ja kultuur on tugevamad kui kirjutatud seadused, täpselt samamoodi need kustutatud jäljed võivad olla tugevamad, tugevamad jäljed. Eelmisel nädalal ma rääkisin ühe ühe diplomaadiga ühe Eesti diplomaadid ja kes rääkis seda, et juba pikemat aega see oli enne seda, kui see lennuki tulistamise intsident oli juba pikemat aega tegelikult diplomaatilises ringkondades valitseb päris tugev surve Euroopa poolt. Et see Krimmi konflikt kuidagi või krimi Krimmi annekteerimine kuidagi nagu paika pandaks, umbes nii nagu nagu pankade saneerimisel. Et teeks niimoodi, et eraldaks nagu halvad laenud ja asetaks nad nagu mingisse ühte potti ja siis tegelikult nagu see tavapärane äritegevus, et see business as usual läheks nagu edasi ja ühesõnaga põhimõtteliselt, et saaks kuidagi nagu selle selle selle kuidagi niimoodi paika panna, et ühesõnaga, et see suhe, suhe Venemaaga läheks edasi, kasi läheks niimoodi. Ja nüüd ilmselgelt on, on see see asi nagu muutumas, sellepärast et võtmeküsimus selles asjas minu arvates on ikkagi Lääne-Euroopa avalik arvamus ja see on olnud siiamaani noh, kui mitte teadmatuses, siis võrdlemisi suhteliselt ükskõik. Ma tean, Leemet, sul on väga head suhted Hollandis, sa elad sellele riigile väga kaasa, sest sul on seal palju sõpru. Sa jälgisid väga tähelepanelikult ka seda, mis siin viimaste päevade jooksul juhtus Hollandi meedias Oleja. Kirjelda natukene natukene seda, mis Hollandi meedia meedias hakkas juhtuma pärast seda, kui lennuk alla tulistati. Noh, selles mõttes, kas just väga tähelepanelikult, aga ma olen rääkinud ikka päris mitme Hollandusega, kes, kes mul on tuttav ja, ja inimestega, kes, kes seal ka Eesti inimestega, kes seal elavad ja on elanud suhteliselt pikka aega. Ja eks kolumnist kirjutas minu meelest avaldatised tänases ajalehes Volksgrant, et et veel eelmisel nädalal. Me mõtlesime joovastuses, et jalgpall on sõda. Aga kainenemine tuli nagu, nagu väga ruttu. Et, et põhimõtteliselt on ju see, et nii nagu nagu Kaire fondertoori Kuthan üks Rotterdamis elav eesti graafiline disainer täna Postimehes kirjutab. Ja siis püüab kirjeldada seda Hollandi heaoluühiskonnas 60 aastat elanud nii-öelda ühiskonna sellist, sellist reaktsiooni sellisele sündmusele, et nad elavad tegelikult oma oma rahulikku elu, oma rahulikus kääbik, las nad kasutavad põhimõtteliselt noh, nagu käävikla näide, eks ju, et ilusad aiad, väikesed maksud, omavahelised naginad vaikselt, aga, aga ikkagi perekondlikud ringis asja arutatakse, valitsust usaldatakse, valitsus peab tegelema selle küsimusega, eks. Ja, ja, ja ka praegu on, praegu on natuke, et mis meie, mis meie siin inimesed teha saavad, mis meist sõltub, eks. Et ja, ja minu arust on ka see, et kõige selle nii-öelda meie siin sellise kindla kõneviisi kõrval, mida me siin saates ka oleb juba täna väljendanud nagu näiteks ka sinu läbi, et me peame tegelikult mõtlema, kuidas mõtlevad, et lääneeurooplased ja just selle Lääne-Euroopa avaliku arvamuse peale, sest minu arust see on, on tegelikult see, mis hakkab määrama seda, kuidas Euroopa sellesse konflikti reaalselt suhtub. Nojah, tõepoolest, minu meelest on siin kaks, kaks küsimust, just nimelt selle läänepoolse suhtumisega Ukraina küsimus, et üks on see, et, et natukene võib-olla on selline teadmatus või see, et see, mis toimub Ukrainas, on kusagil kaugel. Ja meid ei puuduta, aga teine on natuke ka ilmselt see Venemaaga seotud majandushuvid, mis ühel või teisel riigil on ikkagi ilmselgelt olemas. Et eks nad kahekesi koos siis mängivad sellise kombinatsiooni võib-olla kokku. Aga mis on nagu veider selle olukorra juures on see, et tegelikult on nüüd kujunenud selline olukord, kus need ohvrid, mida Venemaa Ukrainas sõda on nõudnud, on ondlik peamiselt hollandlased. Mis tähendab seda, et, et see küsimus ei ole enam kusagil kaugel vaid see on meie sõda, on üldse, sai siis Euroopa. Kuigi tõenäoliselt on hukkunud juba sadu ja tuhandeid, aga, aga ütleme, viimase nädala nädala hukkunutest on ikkagi märkimisväärne osa Hollandist. Ja kui ja ikkagi, kui rääkida veel selle ühiskonna reaktsioonist, siis ma tulen, kuna selle Urve selle sinu jutu juurde tagasi, et ikkagi hoolimata sellest šokist ja tegelikult sellest, et tõesti väga paljud inimesed tunnevad kedagi, kes tunnevad kedagi, kes, kes on päris otseselt oli, seal oli seal lennukis, et ikkagi nad ütlevad, et, et seesama, seesama asi, et me ootame seda uurimist ja täielikke tõendeid ja selliseid asju. Kuigi, kuigi nüüd ütleme on olnud suhteliselt tähelepanuväärne, et kohalik ajakirjandus on ka siiski peaministrile, kes oli, oli tavapäraselt väga ettevaatlik on avaldanud talle päris tugevat survet seal kohapeal küsimustega pressikonverentsil. Ma vaatasin ka viimase kahe päeva jooksul päris palju, mida siis hollandi lehed kirjutavad nii palju, kui ma Google'i tõlke abil ja, ja oma oma saksa keele oskust kasutusele võttes kuidas ta aru sain, siis, siis see suhtumine on väga kiiresti muutumas. Et kui veel eile oli, oli selline tagasihoidlik hoiak ja, ja pigem pigem natukene ei, ei juletud ka oletada, et mis, et mis nüüd ikkagi taga on ja noh, lihtsalt räägiti sellest, et on, on kohutav tragöödia aset leidnud siis siis tänaseks oli juba toon muutunud ja vist Hollandi kõige suurem ajaleht on Amsterdamis välja antavate telegraaf siis, siis nemad on, on ka oma veebiversioonis üsna etteotsa riputanud ühed pildid sellest, kuidas Ukraina separatistid, lennuõnnetuse hukkumiskohal poseerivad hukkunud inimeste asjadega ja eriti jälestusväärne on pilt, et sellest, kuidas üks separatiste poseerib ühe hukkunud lapse mänguahviga ja Hollandi meedia lihtsalt on, on selle pealkirjaks kirjutanud jälestusväärne. No mis Telegraphi puutuks telegraaf on muidugi sellises vanas klassikalises mõttes, kuigi need piirid on tänapäeval nagu nihkes, et ta on ikkagi tabloid. Nojaa, aga ta on kõige-kõige suurem. Just nimelt, aga, aga noh, ikkagi see Ellart, Handelsblatt ja Volksgrant on need, mis on sellise kvaliteetmeedia sellised suured lipulaevad seal, aga loomulikult sellised asjad, sellised pildid, see, see, see kõik hakkab mõjutama seda avalikku arvamust selgelt. Huvitav on ka muidugi see, et millised on Venemaa meedia reaktsioonid olnud ja, ja nii palju, kui siin meediavaatlejad on, on mulle rääkinud, ma ei ole ise jõudnud viimastel päevadel väga palju vene televisiooni vaadata, aga aga see, mida on välja toodud, on, on, on pigem selline peatavale kui neljapäeva õhtu kohta. Ta on, on mitmed inimesed öelnud, et neljapäeva õhtul olid justkui jutupunktid välja andmata või, või vene meedia ei, ei leidnud pidepunkte, kuidas seda teemat kajastada, et nad loomulikult tegid oma kohustusliku ära, aga sellist väga selgelt suunda või joont, et kuidas nüüd selle teemaga edasi minna ei olnud. Ja kui nüüd vaadata ka seda, et, et mida siis edasi Vene meedia kajastab, siis siis küll täna näiteks Lenta Ruust leidsin päris mitu sellist huvitavat uudist. Küll üritatakse selliste väikeste uudisnuppudega tekitada uudisvoogu, aga aga samal ajal nagu nagu nendest olulistest nüanssidest ja faktidest, mis on avalikkuse ette tulnud ka läbi Ukraina julgeolekuteenistuse ikkagi väga ei juleta rääkida ja siis uudised ongi sellised, et vene jõustruktuuride esitasid Ukraina võimudele 10 küsimust, siis selline, selline üsna hambutu sisutu uudis, mis, mis justkui ei ava mitte midagi, aga lihtsalt toodetakse mingisugust sisu. Aga, aga, aga on näha, et sellel ei ole, sellel ei ole nagu sellist sügavamat, sügavamat tausta või, või sellele, sellel ei ole midagi, midagi muud peale selle, et vet sogada. Aga mida see ütleb meile, see on ju tegelikult päris huvitav fakt, kas see näitab näiteks seda, et, et Venemaal ei toimi ikkagi selline kriisikäitumine nii hästi kui, kui me ette kujutasime ette, et see toimib, et mulle tundub, et mitte selliselt, kui see niimoodi on? Ta üksnes läänele ei ole oma teistel lääneriikidel siis veel läänepoolse madal, kui meie ei ole oma väga selgete võib-olla tegelikkusest erinevat arusaama sellest, milline Venemaa on katki on siis ka meil, sest ilmselt kujutame pigem teda ette selliselt väga selgelt selgelt läbi mõeldud propaganda selgelt läbi mõeldud strateegilise käitumisega riigina, siis tuleb välja, et ta päris sellisena siiski ei ole. No selles mõttes, et ma arvan, et, et see näitab ka ühtlasi seda, et see sündmus ei olnud ka niimoodi nii-öelda kuskilt pikalt läbi planeeritud, tehtud nii-öelda kavandatud, mis iganes, et panin ka tähele seda, et see, see otsiti neid pidepunkte, et ei olnud sellist ei olnud sellist nagu nagu, nagu, nagu läbimõeldud tegutsemine ei olnud juht antud. Näide Lentaroost veel see üks donetski rahvavabariigi separatistide juht, Pušilin oli vist tema nimi on, on kadunud ja, ja siis arvati, et ta on nüüd põgenenud Moskvasse ja roosali uudistele kohta, et kuidas ikkagi temaga kolleegid seal donetski rahvavabariigis jutumärkides avaldavad ikkagi lootust, et võib-olla ta ühel hetkel ikkagi tuleb tagasi või et ta ikkagi ta, et Donetski rahvavabariik on tal ikkagi südamelähedane, et võib-olla ta kunagi ikkagi tegutseb selles liinis veel edasi. Et selline selline hambutu uudis oli ka täna hommikul vaatasin muuseas väga loetud uudiseks. Ülemnõukogu liider seal nii-öelda nõndanimetatud rahvavabariigi ülemnõukogu Jah, noh, tõenäoliselt ta ei olnud kindlasti nii kõva mees kui Igor laskur või Igor Strelkov. Tema testime Postimehes, täna kirjutas ära, aga ega keegi teine teda teda selle teise nimega või tema õige nimega ei tea, kõik teavad teda laskorina ja laskur on tõenäoliselt see inimene, keda siis ka isikuliselt tahetakse selle teo eest vastutavaks panna või vähemalt teda seostatakse väga selgelt selle, selle kuriteoga. Aga mis puudutab veel veel vene meediaversioone, siis siis see, kuidas Vene meedia üritas hakata rääkima sellest, et võib-olla ikkagi taheti rünnata Putini lennukit, siis väga jõuliselt üritati tugineda mingile Hispaania lennujuhi Twitteri postitusele, kus ta rääkis, et mingid Ukraina hävitajad olevat transponder sisse lülitatud, täna saatnud justkui seda, seda Malaisia lennukit, et, et noh, et, et ka selliste selliste nüansside otsimine isegi juhul kui Ukraina lennukeid olid, olid seal üleval ja neile transponder sees, siis siis mõelge ise, et kui on hävitaja transponder sees, ehk ta on siis nähtav tsiviilradaril siis milline, milline hävitaja läheks, läheks mingile ründele, ükskõik millega selleks põhjendatud, ütleme niimoodi, et nad otsitakse selliseid täiesti arusaamatuid, arusaamatuid fakte, sogatakse hämatakse, aga, aga tõenäoliselt üritatakse lihtsalt siseriiklikult oma nägu päästa. Sellepärast et kui me vaatame, mis toimub laias maailmas ja kuidas nagu rahvusvaheline üldsus sellele teemale reageerib, siis siis siin on küll kujunemas väga selge ja ühene seisukoht ja, ja kui ma vaatan ka Angela Herkeli seisukoha võtta, siis ma peaks ütlema, et Angela Merkel on eile öelnud kõige teravamad sõnad Venemaa aadressi kohta aadressil üldse. Mis omakorda on huvitav seetõttu, et, et kui see meelsus nii kiiresti on niisugune üsna radikaalselt Venemaa suhtes, siis väärtuse ümberhinda siis Venemaad ümber hindav, et kui siiras enne selline võib-olla natukene sõbralikum suhe siis ikkagi tegelikult oli, et tundub, et valmisolek võtta vastu Venemaad sellise noh, tõesti sihukese agressiivse jõuna oli seega tegelikult Euroopas suurem olemas, kui me võib-olla oskasime loota. See siiras selles mõttes, et ta oli täiesti pragmaatiline, ehk siis kurgid sulle raha mulle suhe, aga, aga kui, niikaua kui endale tagahoovis ei olnud, ei olnud probleeme, nii kaua oli kõik väga hästi, aga nüüd on ühel hetkel probleem sõitnud Euroopasse kohale täie selgusega ja, ja ma väidan, miks Euroopa ei saa seda, seda teemat, et enam enam ignoreerida on, on seotud ka ka siseriiklike protsessidega, kuna hukkunuid on niivõrd mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist Hollandist ka Saksamaal ja nii edasi, kas siis see siseriiklik surve, et riigid ja riigijuhid näitaksid oma selgroog, on nii tugev, et nendel poliitikutel ei ole enam tagasiteed? Jah, see on äärmiselt põnev küsimus maaninud järjest vaadanud kahe päeva jooksul, mis välismeedia kirjutab just nimelt seda sellest Venemaa näo muutma istumisest ja üks huvitavamaid kirjutasin, mis ma leidsin teiste seas, oli eilses Washington postis näpelbami lugu sellest, et lennukatastroof on Venemaa luiskelo lõpp. Ja põhimõtteliselt mulle tundub, et nii see vist üsna suurel määral lääne jaoks praegu paistab. Jah, et, et muidugi üleüldse on nii, et, et praegu sa enne, tõid siin sellise huvitava võrdluse, saate alguses välja Lauri, et kui kaasas toimuvad asjad, mis muidu oleksid täiesti selgelt Lääne-Euroopa meedias, kindlasti. Ma julgeks öelda, esiuudised siin praegusel suvisel ajal, sest sest noh, mis seal salata, et ikkagi, kas Euroopa juhtide valik, mis, mis mis toimub ja mis võiks, võiks ka väga, mis on ka kindlasti kahtlemata väga tähtis, et, et see kaasa on see, mis ja Lähis-Ida on see, mis, mis salati alati seda Lääne-Euroopa meediat nagu, nagu kõige või noh, ütleme väga huvitav ja, ja see on tõesti nagu tähtis teema siis praegu on ikkagi ilmselgelt ka see, et, et see Ukraina Ma ma mingist sõnana kasutada, sõda on, on siiski jõudnud Euroopa koduõuele ja eurooplased jälgivad seda, ma arvan, et me näeme seda, seda, seda retoorika muutusteta, et selle sellised rahutused või, või mingisugune mingisugune segadus, mis toimub kuskil, eks ju kuskil et, et see, see on, see on muutumas, sest lihtsalt see tähelepanu väga-väga suur ja see nüüd ilmselgelt ei kao, kuna kuna noh, siin keegi tõi siin sellise võrdluse, et kui seesama õnnetu Malaisia lennukompanii kaotas oma lennuki kuskil ookeanis riigi saladuslikult kadunuks kuskil piirkonnas, mõni arvab, et see lennuk on siiamaani kuskil olemas, et et mäletate, kuidas CNN käsitlesin iga viimast kui väikest detaili, keegi ei saanud enam arugi, et kas jälle mingi keegi jälle kuskil mingi avalduse teinud, et äkki me suuname mingisse teise Kvataraati, need otsingud ja nii edasi. Kuna meil on siin nüüd keset Euroopat veel veel palju mitmekihilisena katastroof, eks ju, ja ja ma olen täitsa veendunud, et noh, meedia nüüd seda teemat ju kindlasti ei jäta. Kindlasti ei jäta jah sest esilehed olid esiküljel Need on need jah, juba juba ka täna mitte üksnes eile, aga täna vaatasin hommikul malmlehtede esiküljed ikkagi enamasti enamasti selliste kvaliteetlehtedel sammastest räägivad. Aga kui sa enne tõid välja selle, et, et mismoodi Holland on šokis seetõttu, et üks separatistlikest siis justkui poseeris pildipealsele hukkunud lapse mänguahviga siis see veidikene, see positsioon on ju iseloomulik olnud Eilart jupa väga või siis üldisemalt sellisele-sellisele sellisel terroristlikule meelestatusele, seal küll on, aga iseloomulik CC-nüüd hakkab siis tõepoolest kui läänele kohale jõuab. Terrorismi? Üks väga huvitav, huvitav tekst, mida, mida sina võib-olla oled ka juba märganud mille tõi välja eilne Forin poissi. Seal oli juttu ühest tekstist, millest lähtuvalt siis justkui need venemeelsed separatistid, separatistid tegutsevad, loo enda pealkiri oli viruta talle kirvega ja seal siis kirjeldatakse seda teksti, mis siis kaudses tõlkes oleks meetodoloogiline käsiraamat ukrainameelsete vastu võitlemiseks. Ja põhimõtteliselt lisaks sellele, et see sisaldab juhiseid, kuidas röövida panka, kuidas teha sabotaaži, kuidas autost inimesi tulistada. Sisaldab see ka näiteks selliseid, siis eluks vajalikke näpunäiteid nagu tulista ilma kõhkluseta, isegi kui tegu on naiste või lastega. Nad ei toimi samamoodi ainult seepärast, et nad on rumalad. Muidu nad sind ei säästaks. Pea seda meeles, et kui see nüüd tõepoolest on see põhimõte, mille järgi Ukraina venemeelsed tegutseb, lähevad siis on päris hirmuäratav tõepoolest. Ma ma ma esitaks teile küsimuse, et see on nüüd juba teist päeva kõlamas, aga seda tuleks ikkagi ikka ja veel küsida, et kas, kas selle lennuõnnetuse, mis, mis õnnetuse, ütleme, lennuki allatulistamise puhul on tegu, sündmuste käiku muutuma muutva juhtumiga või kas, kas see lennuki allatulistamine võiks nüüd midagi olulist muutma, kas see konfliktikäik võiks selle lennuki tõttu kuidagi kuidagi? Sa mõtled ukraina? Raina Ukraina Venemaa konflikti, separatistide tegevust ja nii edasi. Mina usun küll, sellepärast et kui enne toimus asi justkui Euroopa värava taga siis nüüd ta tuli sinna õuele, see tegevus ja mulle tundub, nagu Neeme tegelikult enne ütles, et see sisepoliitiline surve Euroopa riikides selle küsimusega tegelema, see on niivõrd tugev ja üks asi, mis minu arvates parem lasi sellel konfliktile natukene sellised takistamatult liikuda. Oligi need kaks asja üks väidet pooleldi halvasti varjatud majandushuvid ja teine oli see teadmatus või natuke ignorantsus, aga kuna ühte enam ei saa ja, ja teiste enam ei oska siis üsna paratamatult minu meelest tähelepanu pöördub üsna selgelt sellele, et mis toimub seal piirkonnas. Kas Venemaa teod on vastavuses selle jutuga, mida ta räägib? Ja, ja ka see, et, et kuskohast nüüd siis propaganda sealt täpsemalt liigub. Et Mulle küll näib, et sealt võib tulla muutusi, teised väga huvitav jaaguar, rääkides samast asjast veel ühe lause juurde, on see, et, et ju ka need sanktsioonid ilmselt vaadatakse taas üle, kuigi nad on nüüd juba korra korra karmistatud. Aga ilmselt ka see, see laev liigub veel edasi. Nüüd. Jah, ja siin on lihtsalt üks väike niisugune asi on veel selle asja juures on see, et tõenäoliselt see hakkab mõjutama ka need Euroopa Liidu kõrgete juhtide valimisi. See, kes täpselt, aga sellest me räägime ilmselt järgmise teemana, aga see, kes ilmselt sinna punki saab, et see nüüd sõltub ka tõenäoliselt tõenäoliselt sellest sündmusest vähemasti kaudselt, et mulle näib, et Itaalia välisministri vist võib praegu nimetada Ta on juba maha kantud. Ma võin sulle kinnitada, et ta on juba maakonda. Absoluutselt, ja see on, see ongi vahetult seotud sedasama ikka sedasama asja Lääne-Euroopa avaliku arvamusega, ehk siis needsamad poliitikute tööandjad ehk siis kodanikud hakkavad lihtsalt asja teistmoodi vaatama. Ja täitsa selge on see, et asjad niimoodi edasi lähevad. Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross eile Postimehe usutluses ka rääkis seda, et ka teooriatele tuginedes, et, et see on selline pöördeline sündmus, et kui vaadata ka ajalukku, et väga sellised erinevad konfliktolukorrad Sõjad igasugused igasugused muud pinged, et tihtipeale on, on see üks, üks mingisugune moment ja tema väitis, et sellel on ilmselgelt nagu, nagu, nagu need tunnused olemas, täitsa selge. Postimehe veebist nagu seda üle vaadata, kuidas ta seda teooriat täpselt selgitab? Just ma rääkisin eile ka ühe analüütiku, ka tema ütles, et üsna küüniliselt küll, et kui ka midagi muud ei juhtu, siis vähemasti said hollandlased teada, kus asub Ukraina. Mina nii ei oleks nii küüniline ega ka nii Pähe ütlev, sest mulle tundub, et juhtub ikkagi oluliselt rohkem, kui see hetkel ühe või teise inimese geograafiaalased teadmised paranesid. Ma juhiks tähelepanu veel ühele olulisele nüansile, et kui, kui Venemaa siseselt jah, Putini tegevus Krimmi annekteerimisele ja nii edasi praegu ka seisukohavõtud ja, ja väga selge toetus separatistidele Ida-Ukrainas see on tõstnud Putini populaarsuse ikkagi uskumatust kõrgusesse, et seal 85 86 protsendi juures on, on täna Venemaal toetus Venemaa presidendile ja see on, see on märkimisväärne, aga samal ajal kogu see propagandamasin töötab ainult siseriigi jaoks ja me peame ütlema, et Venemaalt välja suunatud propagandamasin on täna täielikult ebaõnnestunud. Ja kui, kui vaadata nüüd seda, et mida Vladimir Putin ise ütles pärast seda katastroofi, mida ütles näiteks Venemaa suursaadik ÜRO juures Vitali Tšurkin, kelle esinemine muuseas ÜRO-s oli eile väga küüniline. Ta ütles sisuliselt sedasama, mida Vladimir Putin, ta ütles, et riigi kohustus on tagada oma õhuruumi turvalisus. Kiiev on kõiges suud süüdi ja Ukraina kriisi lahendamisel on vähe tehtud ja see on lääne kolleegide süü sellises Vitali Tšurkini seisukoht. Ja kui, kui nüüd vaadata, et kui Venemaa veel pikalt jätkab seda sama sarnast retoorikat, et väljapoole ja, ja, ja ta ta ei, ta ei hakkagi siin oma oma seisukohti muutma või, või, või kuidagi kuidagi mingisugustki teistsugust teed leidma, siis on. On üsna tõenäoline, et Venemaa mõistab ennast väga pikaks ajaks isolatsiooni, Venemaast saab paariariik ja ühel hetkel tal on rohkem omast Põhja-Koreaga kui, kui nende riikidega, mille, mille hulka ja kellega, kellega ta tahaks suhelda ja, ja kelle hulka ta justkui ennast arvab, et tugevad ja jõulised jõuliselt maailma riigid, et, et see, see, see, see tee, tupikusse on, on, on jalge alla võetud. Nüüd on küsimus selles, et kas, kas Venemaa juhtidel jätkub mõistust, et seisma jääda. Oleneb, mille järgi söödapositsiooni määrad, kui sa ütled, et ta nüüd sinnapoole teel, siis ma ütlen, et kas ta juba ei ole sealsamas samas samas grupis, teiste selliste paariariikidega oleneb sellest mille järgi me seda hindame. Kas me hindame seda? Jah, aga täna veel Vladimir Putin istub jalgpalli MM-il Sepp Blatteri kõrval surukad ka Angela Merkel, kuigi see oli veel enne lennukatastroofi ja nii edasi, nii et, et tal on ikkagi väga selgelt veel nii-öelda riikliku diplomaatia tunnused olemas ja, ja riigi tunnused olemas. Kellega veel suheldakse? Ma küsisin küsisingi sinu käest, et mille järgi sa seda hindad, et üks võimalus on see, et me vaatame seda, et, et mis Venemaa see tõde ongi, sest kui sünnib seal välisriikide jaoks ja teine on see, et vaatame seda tõde, mis siis sealt koorub selle välisriikide jaoks esitatava tõe alt välja ühe puhul tõepoolest, me ütleme, et ta veel ei ole ennast nii nurka mänginud, teisel puhul me ütleme, et kõik need viited sellele, et see on võimalus, selleks on olemas senisel olemas juba. Jah, tõenäoliselt muidugi kõik Vene Venemaa infoaparaadi teenistuses olevad inimesed või need, kes tunnevad ennast Venemaa fännidena üritavad siin muidugi üht koma teist rääkida ja meil oli ka sellel nädalal ühe sellise isikuga seoses diskussioon üleval, aga ma ei tea, kas pärast lennuki katastroofi augustipluusist Steven Segalist on üle rääkida. Neeme sõnul on ideid selle kohta Ma mõtlesin korra selle teema juures seda, et et kui meil nüüd Mõeldes seda, et kui me seda lennukit ei oleks olnud et kas me näiteks oleksime üldse selles saates täna Ukrainast rääkinud, et olgem ausad, et ka ka Eestis, kus ikkagi väga palju võrreldes näiteks Lääne-Euroopaga ja väga põhjalikult no mitte mitte kõigiga, aga noh arvestades nagu võimalusi on veel, meil on ikka tohutult palju sellest sellest räägitud. Paraku on ka olnud ikkagi kerge selline selline meil on siin suvi olnud ja väsimus ja tüdimus ja siis ma mõtlesin, et huvitav, et, et kas me näiteks selle ameerika märulifilmide näitleja staari tähe Steven Seagali bluusimuusiku, kes pidi Eestisse tulema, esinema tema kaudu, oleks siis võib-olla jõudnud ka selle, selle temaatika nii, võib-olla Euroopa juhtide teema kaudu, mida loodetavasti ka natukene räägime, et oleksime jõutena. Aga, aga jah, no mõne mõne mõne sõnaga võib-olla midagi võiks ju võiks ju öelda, et et oli, oli üks selline oli üks selline märulimees, kes kuhugi ei tulnud. Tuli, seisis käed puusas ja lõi platsi puhtaks. Ma mõtlen meedia uudistevoos enne seda, kui see lennuki tragöödia juhtus. Ma arvan, et me oleks siiski jõudnud vist jah, selle selle jutuga Ukraina, nii natuke ka sama küsimus on, mis puudutab seda, et mismoodi Venemaast saame aru meie, mismoodi Venemaast saab aru siis läänepoolne maailm ja tundub niimoodi, et seal läänest päris kõike päris aru ei saa, mis asi see Venemaa ikkagi on? No Depardieu nüüd mõnda aega juba olnud lähemates suhetes Venemaaga, et võib-olla aitaks see, kui, Aga sellega pea filmi Strauss mõnest Vene poliitikast. Võib-olla tema võib siis jagada kogemusi, siukseid lähivaates, et läänemaailmainimene lähivaates Venemaast rääkimas siis teisele läänemaailma inimesele kuulenantslikule? Ei, ei, see ikka ei ole päris see koht, et äkki sa ikka veel mõtled või nii. Aga, aga mis ma tahaks siia juurde tuua minu meelest see näitab seda kui heas positsioonis meie tegelikult oleme. Et me oleme justkui siuksed, kahe maailmakodanikud, et me oleme ühe jalaga oleme justkui veel kusagi selles selles maailmas, kuhu Venemaa kuulus kuulub. Me mäletame seda, mis moodi on olla Venemaa koosseisus, me mäletame seda, mismoodi Venemaa mõtleb. Meil on olemas kogemus, kus kusagil kontidesse kusagil mälus ja teiselt poolt me teame, mis moodi on olla Euroopas, mismoodi tähendab kuuluda lääneriikide hulka. Ja see nüüd on see kogemus, mida ei ole suurel osal maailmast. Ja seetõttu mulle näib, et see on see kogemus, mida me peaks rohkem jagama. Võib-olla mitte nii väga sellistelt õpetajalikult positsioonist, aga võib-olla just nimelt näitamaks leebelt, et on olemas nagu väga selgelt erinevad maailma nägemise viisid. Ja seetõttu võib-olla need alati ei sobigi omavahel nii hästi kokku võsaks. Me ei ole jah, ma arvan, et ma olen näinud Steven Segaali filme, aga ma ei mäleta küll vist mitte midagi, aga aga kui ma natukene uurisin tema kohta, et siis ühe sellise positiivse fakti, mida, mida tema kohta võiks kindlasti välja tuua, ma siiski leidsin nimelt on ka dalai-laama suur toetaja peale selle, et ta siin propageerib võitluskunst ja ja tegeleb laulmise ja filminäitlemisega, tal on ka veel veel see see oluline nüanss on dalai-laama toetaja, aga samal ajal jah, kui, kui ikkagi poliitik läheb laulma okupeeritud Krimmi Donetski rahvavabariigi hümni ja pärast seda tuleks Eestisse ja ja, ja kui me mõtleme, et mida see võiks endaga kaasa tuua ja milliseid, milliseid, milliste emotsiooni seoses armastatud muusikafestivaliga siis ma arvan, et see, see korraldajate otsus stiivandusegalist loobuda oli, oli igati õigustatud, et antud juhul seda pinget ei oleks meile siia siia tarvis olnud. Tegid ju põhimõtteliselt kaks otsust kõige patult tegid otsuse teda siia kutsuda ja siis nad tegid otsuse temast loobuda. Ma arvan, et see teine otsus oli lõpuks juba suhteliselt vältimatu, muide mis puutub sellesse siig, oli veel see, et ma ei suutnud ka ühtegi filmi nendest meenutada, et isegi ma kujutan ette, nagu pealkirjade järgi mõnda filmi või isegi olen kunagi näinud, aga ilmselt et ilmselt siis ei ole need nii väga haaravad või kuidagi hingeminevad või midagi taolist, aga ta on veel. Lisaks vaatasin tema Vikipeedia artiklit, et ta on ka veel lisaks sellele dalai-laamat jah, toetab, on ta on ta ka keskkonnaaktivist olnud ja ta on ikka mingi heategevusega tegeleda. Turvaliselt te vist ka, aga, aga lisaks on ingliskeelsesse Vikipeediasse tekkinud tema kohta ka väikene artikkel mis räägib sellest, mis pidi juhtuma Eestis ja mis ei juhtunud. Ja, ja seegi on jälle üks, üks üks jälg tema diskograafias. Ja siin see teema, mis, mis eesti meedias mis külje pealt see teema üles võeti, Eesti meedias oli üsna palju see, et kas kunstil ja poliitikal siis peab ilmtingimata olema mingi seos. Võib, äkki saab ka olla niimoodi täitsa teed oma kunsti täiesti eraldi sellest, mis on sinu hulgas, poliitilised vaated või eelistused. Ja see üks päris huvitav lugu oli Janar alalt, kes on meie oma Postimehe töötaja. Tema rääkis muu hulgas seda, kuidas John bännvilliga tegi intervjuu kesiselt. Kas pigem peaks siis kirjanik lähtuma sellisest esteetilistest kriteeriumitest või pigem eetilistest kriteeriumidest ja ta ütles, et noh, et loomulikult esteetilistest peetikaga seal ei olegi midagi pistmist. Ja, ja Janar siis meenutas seda, kuidas Nobu kov nimetas George Orwelli 1000 1984, mis siis pigem rohkem selliste eetikaküsimustega tegeleb üksnes päevakajaliseks rämpsuks ja leidis, et kunsti tugevama nagu selgelt esteetiliste kriteeriumitega. Minu meelest on lugu natuke keerulisem ja keerulisem, sellepärast autor ühel hetkel kaotab ju igasuguse kontrolli oma teose üle. Ja see on see hetk, kui ta annab oma siis käsikirja käest ära või, või laulu lindistab ära või lõpetab oma esinemise. Ehk siis teos elab kuskil temast sõltumata ja siin ei saa tema enam määrata seda, kuidas seda kirjeldatakse, kuidas seda vastu võetakse nähtamatult Kunnas, teos läheb ühiskonda siis ühiskonna oluline olemuslik asi ongi eetiline mõõde. Nii et see, et sa sinna eetiliste mõõtmetesse lõpuks sisse kukub, see lugu või see raamat on täiesti paras. Et kunstnik on justkui nagu esteetilise mõõtmes, aga ühiskond võtab seda eetilises mõõtmes kaasa ära. Aga siin oli vastus sellele diskussioonile praegu olemas, aitäh, Urve. Absoluutselt. Absoluutselt nii, aga vahetame teemat, hakkame rääkima ja sellest, mis juhtub Euroopas ja kuna Euroopa Liit puhkab meil augustis, siis juulikuus tehakse veel tõsiselt tööd. Tõsi, Need, kes eestist Euroopaga seotud on ja peavad kaasas juulikuus tõsiselt tööd tegema. Ta on natukene kurjad, sellepärast et augustis ei ole meil enam nii soojad ilmad kui, kui Euroopas ja, ja seetõttu nad leiaksid, et Euroopa Liidu puhkus võiks ka juulikuus olla, aga Euroopas on sellel nädalal olulisi otsuseid langetatud ja Euroopa Komisjoni presidendiks või vist võib öelda, et presidendiks on on kinnitatud. Endine Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker on ta saanud nii europarlamendi kui ka Euroopa ülemkogu toetuse ja, ja ma. Ma lugesin väga põhjalikult seda Junckeri Europarlamendi ees peetud kõnet. Selle kohta on on päris palju hinnanguid kõlanud, aga, aga valdavalt leitakse, et kõne oli positiivne, kõne oli põhjalik. Ja, ja kui nüüd vaadata, aga kuivõrd lihtsalt ja selgelt on ta siiski sõnastanud need prioriteedid, millega järgmine Euroopa Komisjon viie aasta jooksul tegelema hakkab, siis ma peaks ütlema. Jean-Claude Juncker suutis mind küll üllatada. Son Claude Juncker mind küll üllatada ei suutnud selles mõttes, et ma arvasin umbes täpselt seda, mida ta, mida ta räägib ka selle artikli põhjal, muide, mille ta kirjutas Postimehes enne europarlamendi valimisi, kus ta, kus ta ka nendele nendele aspektidele, kus ta rääkis muide just näiteks ka julgeoleku teemal ja rääkis ka Ukrainast, me tegelikult tellisime tahtsimegi, et julgeolekust nagu mingi nurga alt ja ta võib-olla ja nendest kandidaatidest, kes meil seal esinesid, ta ikkagi kõige selgemini nagu, nagu nagu võttis Neid seisukohti ka siis ühtsusele poliitika osas, aga ma vahetaksin selle sinu jutus ära, et ta sai ülemkogu ja siis ka parlamendi toetuse, et ma vahetasin nagu tähtsuse järjekorra ära, et ülemkogu on ikkagi praegu nagu tähtsam, kuigi Parlamendi roll on nüüd hästi suursele Kui ei oleks parlamendi toetust saanud, siis ülemkogu ei oleks teda heaks kiitnud selles mõttes. Naljaga. Ülemkogus Merkel lõi palli väravasse nagu Mario Götze ja, ja paistab poisiks. Et aga, aga selge oli see, et ta oli, ta oli kindel nimi. Ta oli, mõnes mõttes on see on see ka sellise noh nagu kuidas öelda sellise põhilise Euroopa liini nagu jätkaja Barroso komisjoni järel ei olnud, ei olnud sellist mingit sellist võib-olla mingisugust tõrget britid püüdsid sinna tekitada päris tugevasti seda vastasseisud olla. Et väites, et noh, väitis, et üleüldse, et see protsess ei ole nagu eriti demokraatlik ja, ja nii edasi, kuigi tegelikult noh, see ikkagi see põhiline oli see, et, et noh, ta selgelt vajab ikkagi seda Euroopa Euroopat ühendavat liini. Juncker, Junckeri poliitika igatepidi. Ma lugesin muuseas Postimehe juhtkirjaga, milles kirjutati, et Juncker jätkab senist liini ja see on natukene igav ja noh, et kuidas siis ikkagi niimoodi saab, et oleks võinud ikkagi nagu mingisuguse tõsisema venna sinna ette otsida ja päris nii et kui ma nüüd lihtsustan, siis see juhtkiri oli just sellises toonis. Mõneti räägibki sellele jutule, vastupidi praegu räägin põhimõtteliselt, ega siis see on ju toimetuse seisukohal. Te oletegi, toimetab mitte ainult ei ole täiskoosseisus. Ilmast veel, aga minu meelest on. Ma olen Neeme sinuga selles mõttes nõus, et ega tõesti seal midagi üllatavat ei olnud, nüüd selles selles sõnavõtus. Ja samas ei olnud ka üllatav see, et Suurbritannia natukene sellele vastu justkui oli, sellepärast et eks nemad on püüdnud omakorda osaliselt valijaskonna survel natuke eemaldada kogu aeg Euroopa Liidust ja, ja noh, ilmselt niisugune suuremat sellist eurointegratsiooni toetav lähenemine võib-olla ei ole päris nende Mina mina siiski väidan, et see Junckeri vastu olek oli brittidele kaotatud lahing sest nüüd tuleb hakata brittidel Junckeriga ikkagi asju ajama. Junckeriga tuleb läbi saada, kui me meenutame, mis Cameroni ees seisavad, Cameron'ilt seisavad ees valimised, ta, ta ei ole üldse kindel, kas ka need valimised võidab ja võib-olla samal ajal ta tuleb. Kui ta valimised võidab, tuleb tal referendum. Tal on Euroopat vaja, tõenäoliselt. Cameron võtab Euroopa liitu toetava seisukoha mingite ühendustega ja üritab läbi saada Talon Euroopaga vaja asju ajada, aga kui ta on juba eelnevalt Junckeriga suutnud nagu suhted suhted nugade peale viia, siis tal on pärast keerulisem. Nii et, et ma väidan, et Cameron Junckeri vastu olemisega lõikusena Mina ei ole päris kindel selles, sellepärast et Cameroni varemgi väga selgelt vastandanud ennast Euroopa liidule ja pigem on igakordse toonud talle kaasa valijaskonna toetuse suurenemise. Nii et ma, mis mulle pigem näib, on see, et ta teeb jälle oma seda täispõietehnikat tavaliselt kasutab, kui on sellised kriitilised sõnavõtud läheb sirge seljaga sinnasamasse Europarlamendi ette ja, ja ütleb, mis tal on öelda. Võtan aga sa unustad, et vahepeal on olukord muutunud, sellepärast et euroskeptikud on teinud väga hea tulemuse Europarlamendi valimistel, mis on oluliselt muutnud Suurbritannia poliitika senist seisu. Seda küll, aga, aga ikkagi toetama ikkagi kokkuvõte. Kokkuvõttes on see, et nii-öelda profro Euroopa jõud on ikkagi nagu, nagu ühtse Euroopa jõuda ikkagi nagu selges selges ülekaalus ja ega poliitiliselt erinevatelt tiibadelt mõista, mida näitas ka Junckeri toetus. Et mina, mina arvan pigem nagu nagu Urve selles küsimuses, et et Cameron tegi nii nagu ta, nii nagu ta pidi tegema ja, ja, ja põhimõtteliselt on see, et on ju selgelt aru saada, et, et kui sa ütled, et Cameron vajab Junckerit, Juncker vajab Cameroni Nii aga vaatame, mida siis Juncker lubas selles kõnes, et me kõiki teemasid ei jõua käsitleda ja julgeoleku teemad väga paljud muud teemad olid väga selgelt sisse kirjutatud. Ta leidis, et Euroopa peab oluliselt rohkem kaitsetööd ja kaitsekoostööd ühtlustama ja, ja ta pidas ka ebanormaalseks seda, et riigid kulutavad näiteks kaitsekulutustele ainult läbi siseriikliku mehhanismi, aga, aga võiks ka olla mingisugune üldisem ja ühtlasem vähenemine, aga väga palju punkte, mis kindlasti Eestile eestlastele meeldivad, oli, olid ka tema kõnes sees. Ta rääkis ühena esimestest nimetatud ühtsest e turust ja, ja, ja seal ta tõi just välja seda, et kuidas me peame me rohkem e-teenuseid inimesteni viima. Just see kõik, mis on, on Eestit huvitanud ja, ja milles Eestil on Euroopale väga palju pakkuda, kui ta oli selles kõnes sees, peale selle veel mobiiltelefonide rändlustasud olid jutus sees, ta leidis, et rändlustasud tuleb üleüldse kaotada rääkis Juncker ka Euroopa energialiidu ideest ja ta ütles, et kui idast tulev energia muutub poliitiliselt või majanduslikult liiga kalliks, tuleb leida alternatiivseid kanaleid. Loomulikult oli jutuga jutuga rohelisest energiast. Veel ütles Juncker, et ma kavatseb töötada selle nimel, et Euroopa Liidu tasandil võetakse vastu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaasi ja finantstehingute maks ja ma arvan, et see on nüüd küll teema, mis Reformierakonnale ei, üldse ei meeldi. Sest kui, kui selline lähenemine ette võetakse, siis tõenäoliselt tähendab ka Senise investeeringut tulumaksuvabastuse kaotust. Võib arvata, võib arvata, et see diskussioon kindlasti käivitub, siis on tal plaanis luua rände ja immigratsioonivoliniku ametikoht, mis tundub mõistlik sellepärast, et et tõesti lõunapoolsetel riikidel on väga tõsine probleem immigratsiooniga ja, ja, ja võib olla ka see Euroopa Liidu sisene sisenenud ränne, võib-olla võiks leida natukene laiemat käsitlust, sellepärast on, on see kindlasti mõistlik ja ja muidugi üks selline punkt on, on, on päris huvitav, mis ta ütleb, et ta teeb kõik endast oleneva, et tagada komisjoni juhtivate tööd võitjate valimisel, sooline tasakaal nii poliitilisel kui ka haldustasandil ja, ja see on nüüd küll õhust võetud lubades, sellepärast et kui riigid väravad volinikukandidaadi ja täna on seal vist viis, kuus naist ja ülejäänud on mehed, siis, siis mida saab Jean-Claude Juncker selles vallas parandada poliitilisel tasandil, tal on väga vähe hoobasid riikide otsuste mõjutamisel. Riskime energia positiivselt neid naisi, kes seal juba Sellega sa juhtisid tegelikult selle jutu minu meelest väga olulisele teemale ja mille üle siin ka päris palju nüüd on juba vaieldud, nii et meie seda väga palju ei tea, kuidas koerad seal vaibal purelevad nagu seda rääki, nagu seda kasutanud sellist kujundit. Ahto lobjakas meiega kolumnist, et ehk siis see, et, et milline on see uus komisjon, milline on see uus mees- ja naiskond, kes, kes seda poliitikat nagu võiks ellu viia. Komisjoni liikmete hulka kuulub ka välis ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni järeltulija, nüüd arutatakse, kes see võiks olla, see, selle, selle persooni küsimus on väga oluline, kui nüüd Juncker nagu rõhutab seda, et, et ta tahaks nagu seda ühtset välispoliitikat nagu, nagu jõulisemalt näha ütleme nii, et liikmesriigid on samal ajal ikkagi pigem pigem tahaksid kas siis halli tasalülitatud või siis halli ja tasalülitatud tegelastel seal ees näha. Et need on, need on, need on huvitavad, huvitavad arutelud ja see, kuidas seda paketti üleüldse kokku pannakse, et, et oleks siis nii-öelda siis seda nii-öelda oleksid need erinevad tasakaalupunktid, sooline tasakaal, eks ju, siis on siis parteiline tasakaal siis on nii-öelda mingisugune suurriikide väikeriikidel uutele uutele just ja siis on ikkagi seesama, et millele ka Ahto lobjakas oma artiklis juhtis tähelepanu, et, et ikkagi on olemas selgelt, et ida lõuna mitte, mitte põhi-lõuna, nii nagu, nagu sa telg vahepeal oli. Nagu üritati teatud küsimustes rääkida, et selles osas me oleme, on, on see, et kui ida-le antakse midagi tähtsat noh, siis siis ta jälle mingit teist tähtsat kohta ei saa, nii et, et see, see tervikpakett saab olema huvitav ja ma arvan, et sellest ikkagi, kui, kui tugev see on karismaatilised isikud seal on. Sellest ka sõltub väga palju, kuidas Junckeri poliitikat hakatakse ellu viima. No siin on kindlasti huvitav arutleda siis ka selle üle, et millise koha saab Eesti eurovolinikukandidaat, Andrus Ansip. Ja ma kuulsin eile üht väga huvitavat arutluskäiku, et kui Andrus Ansip oleks kuulunud Euroopa rahvaparteisse, mitte liberaalide hulk, siis oleks Andrus Ansipil olnud reaalne võimalus saada kõrgeks välispoliitika esindajaks. Samas Ansipi nime on seostatud ka Euroopa ülemkogu eesistuja ametikohaga, kus siis praegu on endine Hollandi peaminister Herman Van Rompuy, aga aga Ansip on ise öelnud, et, et selline kohta ei ole, ei ole talle põnev. Tõenäoliselt Ansipit võib oodata hea koht, sest ta on üks vähestest liberaalidest. Kui nüüd Rootsi vist ikkagi esitada Margot val stream'i, siis siis üldse jõuaks Euroopa Komisjoni kaks liberaali, mida ei ole just väga palju ja arvestades, et ta on olnud ka veel pikaaegne peaminister, siis ta võib saada hea portfelli, aga, aga kindlasti mitte mitte midagi väga säravat. Võib arvata, et, et noh, on ka võimalus, et ta võib saada ka asepresidendikohaga, kui me vaatame, et Eestil on olnud asepresidendi koht juba juba kaks perioodi järjest, siis kas kas kolmandat korda järjest antakse? See on jälle üks selline tasakaalupunkt, vaata jälle nendes pikas reas, et kui need erinevaid pakette siis kõrvutatakse, siis, siis otsitakse seda, otsitakse neid punkte. Aga samas on nõndaviisi, et ilmselt on tõesti nii, et mingisugune kollektiivne Kont sellele ida idapoolsemalt lööjatele riikidele siiski visatakse. Et seetõttu mingisugune võimalus on siiski olemas, et sealt mõni koht võiks tulla. Aga vaatame veel, mida siis Juncker lubab ja Juncker on öelnud ühe huvitava lauset järgmise viie aasta jooksul uut laienemist ei tule ja see on, see on lause millega seoses on tekkinud kõige elavam diskussioon, mis mõttes ei tule, meil on siin käimas Ukraina arutelud, siin on Moldova ja, ja nii edasi ja nii edasi. Need teemad on, need teemad on kõik üleval, aga ühel hetkel selline väga selge lõikamine tähendab seda, et, et Junckeri on olnud mingi põhjus, miks ta, miks ta siis on selle oma kõnesse kirjutanud, sest sest minule teadaolevalt esialgu ta ei pidanud sellest rääkima. Aga ühel hetkel see jõudis ikkagi kõnesse sisse ja, ja siin on räägitud ka sellest, et, et võib-olla see oli väike kummardus prantslastele, kelle jaoks on probleem aga aga, aga, et, et, et kuidas nüüd ikkagi edasi minna, et ühel ühel hetkel võib-olla selline väga selge piirituse laienemisega seoses ei olnud kõige mõistlikum? Mulle ka tundub, et see võib-olla ei olnud nii, aga samas on nii, ega me ju ei oska siit praegu öelda, mis need põhjused täpselt olid. Et see on väga huvitav, oleks seda teada saada ja välja uurida ja ma arvan, et eks meie poliitikaanalüütikud ka tasapisi sinna suunas on juba hakanud vaatama, et, et selle põhjuseid selgeks teha mina küll praegu ei julgeks. Kuigi Euroopa liidul valmidust ka tõenäoliselt ühel riigil praegu ei ole, et selle viie aasta lõikes keegi võiks siis Euroopa Liiduga liituda, sest pärast Horvaatia liitumist on, on teistel ikkagi väga pikk tee minna ja, ja seda viie aastaga ära ei tee. Aga seda enam ei oleks tal olnud mingit põhjust seda tegelikult välja öelda selliselt, et see välja öeldud selliselt sai. Siis tundub jah, et siin on nagu mingisugune põhjus veel selle taga, aga nagu ma ütlesin, et seni kuni kuni ei ole analüütikud seda analüüsinud, mina ei julgeks küll seda põhjust selgelt välja tuua. Ühe nüansi veel toon Jean-Claude Junckeri kõnest välja, ta ütles, et tollimaksud USAga tuleks kiiremas korras kaotada. Majandusel on, on see täiesti selgelt elavdab meede, aga, aga üksikisikuna ütlen, et et see võiks tekitada mulle päris palju võimalusi tellida Amazon punkt kommist. Oluliselt odavamalt tooteid kui ma, kui ma siiani Euroopast ostan, tõsi, tõenäoliselt elektroonikakaupade müüjad ja, ja võib-olla ka väga paljud teised Euroopas võivad, võivad ühel hetkel pahandada, aga, aga, aga nii see on, aga samal ajal see võib jälle meil siin kohapeal turgu elavdada ja hindu alla tuua, nii et et see võib päris huvitavalt hakata mõjutama ka meie tarbimisharjumusi. Hea küll, see kaubandussuhete parandamine Ameerika kooliga nii kaua laual Ühendriikidega, et, et, et selles mõttes see väga suur üllatus kai ei, minu jaoks Ellinud. Kahjuks me ei jõudnud rääkida siin aruteludest Isamaa ja Res Publica Liidu juhtkonna üle, aga, aga kindlasti me jõuame edaspidi sellel teemal rääkida, sest see teema ei kao kuhugi ja kuuldavasti siiski erakonna sees on inimesi, kes leiavad valimistele, võiks minna vastu uue ja värskema juhiga ei jõudnud rääkida meiega jalgpallist, aga jalgpallist võib küll öelda niipalju, et kõige tugevam meeskond võitis ja siin ei ole küll kellelgi kellelgi midagi midagi kritiseerida või, või vastu öelda. Tasub olla õnnelik selle üle, et seekord jalgpalliväljakul see objektiivsus pääses, pääses võidule. Aga siinkohal paneme rahvateenrite saatele punkti ja täna olid rahvateenrite stuudios Urve Eslas, Neeme Korv ja Lauri Hussar ja soovime siis kõigile ilusa ja loodetavasti ka tegulavad tegusa nädalavahetuse jätku.