Head vikerraadio kuulajad ilusat pühapäevateele. Aleksei Tolstoi tõi meid eelmine kord filmi Peeter esimene juurde ning rääkisime ka natukene teistest tolle aja linateostest nendest filmidest, mis valmisid enam-vähem samal ajal kui Peeter esimene jääks neil kõigil oli ju üks ülesanne, kas kasutades ajaloolist paralleeli, nagu seda tehti Peeter esimese puhul või oli meil ka näitena üks teine film, valitsuse liige lihtsalt otseselt ülistada Stalinit ja tema poolt valitud kurssi, nii et kõik nad täitsid seda ühte ja sama ideoloogiliste ülesannet, aga kuna meil juba kirjandusele vahelduseks filmid tulid siis mõtlesin, et me võiksime peatuda ka sellel teisel linateosel mis neid mitte otseselt ei valminud Aleksei Tolstoi stsenaariumi alusel. Aga väga paljus ikkagi tugines cadema näidendile ja seal Läks kangelaseks, kellest film loodi, on Ivan julm. Rääkisime ka sellest, et eeskuju, mida Stalinile pakkus Peeter esimene see ajas peas ja me võime ka täpselt enam-vähem selle piiri tõmmata. Peeter esimene rahuldas Stalinit kuskil 30.-te aastate keskpaigani. Aga kui vaadata seda, mis nõukogude maal toimus aastatel 37 38 siis on ju täiesti arusaadav, et eeskuju nagu juba mingisuguseid paralleele minevikust otsida siis Ivan Julm sobis hoopis paremini kui Peeter esimene ja ta kangelasena vahetaski Peetri Dalia. Ja kui mõelda, kellele selle filmi idee ju kuulub lisaks ajaloolaste teostele lisaks kõigele muule tsiklitele siin ja seal teaduslikus ja populaarses žanris on veel vaja ka filmi, et seda ideed laiade rahvamassideni tuua, siis selle ettepaneku teeb ju Stalin otseselt, et ta annab üles sander Zdanovile ja tolle aja kinojuhile Ivan bolshakovile üles sander leida parim lavastaja, kes selle ülesandega hakkama saaks. Neid on palju agavas, kõige suurem täht ja kelle poole Ždanov ning poishakov selle ülesandega pöörduvad, see on Sergei Eisenshreid tuntud režissöör. Natuke oleme temast rääkinud, ei hakka praegu pikemalt peatuma. Ja Ta kirjutab stsenaariumi ning jällegi loeb sellest stsenaariumi isiklikult läbi, Stalin ja kinnitab. Ning selle filmivõtted algavad 41. aastal Moskvas. Teame, mis aastase on. Puhkeb sõda ja pärast seda, kui kinostuudio mos film, aga just nimelt see kinostuudios selle filmiga tegeles, evakueeriti takse Almalt taas. Siis seal filmivõtted jätkuvad. Kusjuures on teab filmi valmimiskäiku, kus sekkub pidevalt seesama boilshakov, nõuab, et võimalikult kiiremini saaks film valmis ja vähe sellest annata käsuga filmida siis kui haige tervis on tal üldiselt suhteliselt vilets saak teha iga päev siis peab tema ülesandeid üle võtma assistent, nii et mingil juhul taid katkestada ei tohi kõik kiirendatud tempos. Muidugi tema pea on mängus, tema nõuab, et film oleks valmis. Lõpuks muutub tema sekkumine niivõrd häirivaks. Sten kirjutab Stalinile kirja, milles palub tähtaja pikendamist kahe-kolme kuu võrra. Ja otseselt kirjutab ka, et see bolshakov võiks olla natukene paindlikum, nii et nii ei ole vaja teda survestada, segab loomeprotsesse. Ja esimene seeria. Tegemist on mitmeseerialise filmiga, nii on seda kavandatud. See jõuab Nõukogude maa ekraanidele 1945. aasta alguses. Ja kui vaadata, millist perioodi Ivan julma elusse käsitleb, siis on tema valitsemisaja esimesed 18 aastat. Nii et see on ajajärk Brichina kehtestamiseni. Ma arvan, et Vastme kuulajad mäletavad, teavad kooliajast, mida saab Bridghnina ennast kujutas. No igatahes, kui seda võrrelda mingi ajaga Nõukogude perioodilt siis võiks olla midagi sõjakommunismi sarnast, tegelikult väesalgad röövisid omavolimaa oli jagatud kogu Venemaa kaheks eraldi piirkonnaks jamslasks Brich ninaks ja sinna aega kuulub ka võidukas sõda Kaasani khaani riigiga, nii et saan enam-vähem periood, mida see esimene seeria käsitles. Ja sellega jäädakse väga rahule, nii et Stalin on rahul selle tulemusega ja ta on rahul. Seda kinnitab ka fakt, et nii lavastaja kuivad D-grupp saavad hiljem Stalini preemia ja just nimelt esimese järgu. Ja seda filmi on hinnatud ka päris kõrgelt välismaal. Eriliselt palju preemiaid ta kuskil saanud ei ole, aga üht-teist ikka. Vaatasin 46. aastal Locarna kino festivalil rahvusvahelisel auhinnati selle filmi puhul parimat operaatorit. Nii et sellise äramärkimise seal film ka leiab. Kuiv piss põnevamad lood on teise seeriaga. Need on hoopis teistsugused. See pidi käsitlema ja käsitleski just nimelt Opričsnena aega neid sündmuseid. Ehk ajaliselt on see periood aastast 1565 69 enam-vähem see aeg, kui ekraanidele see filme ei jõuagi. Tol ajal ja esmakordselt Nõukogude inimesed näevad seda filmi 13 aastat hiljem. Septembris 1958. aastal, kui juba surnud oli nii filmi tellija Stalin kui ka selle peamine elluviija Eisen Ždei. Kui see film jõudis 58. aastal ekraanidele, siis filmikriitikute seas puhkas päris äge vaidlus. Tegemist on ju sulaajaga, võis enam-vähem kirjutada nii nagu sa arvad, vähemalt nendel teemadel. Ja miks vaidlus puhkes, aga sellepärast, et teine seeria on esimesest niivõrd erinev oma lähenemiselt oma stiililt idee isegi tekivad mingisugused kontseptsioonid, kinoajaloolased, teoreetikud, filmiteoreetikud kirjutavad, arutlevad et kas ei ole asi selles, Esimese seeriana Stein nagu täidaks seda tellimust, mis talle esitati. Ja siis, kui ta tegi teist, ärkas tal südametunnistus ja ta nagu leiab hoopis teise lahenduse. Ühesõnaga esimene seeria tamme, selle kõik kokku oleks nagu Ivan julma ülistus siis täisesta teda süüdistab, aga loomulikult Stalin ei vajanud ju seda süüdistavat filmi. Tema jaoks oli Ivan Julm tollel ajal juba positiivne kangelane. Ja see teine seeria algab, kui seda vaadata, aga nad on ju tänasel päeval kõik kättesaadavad, kes tunneb huvile ja põles. Internetiavarustel pole seda väga raske teha. Ja algab teine seeria sisse juhatada tavalt levitani sõnadega levitan, loeb seda teksti. Räägib neid lauseid, mida Stalinil oli vaja. Meie nooremad kuulajad vist seda nime ei tunne, see ütle midagi, aga minuealistele kindlasti. Sellepärast et Nõukogude liidus veel ka kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel polnud vist ühtegi inimest, kes poleks levitani häält kuulnud. Ja sellepärast, kuna tegemist on niivõrd olulise persooniga, võiks mõne lausega ka temal peatuda. Sest me ei ole Temaskist varem rääkinud. Perekonnaloole ei hakka peatuma, see ei ole niivõrd meie jaoks praegu tähtis, kuigi ka seal on väga palju huvitavaid seiku. Aga Moskvasse jõuab ta siis, kui on täitunud 17 eluaastat. Ja tahab saada näitlejaks, nii et mingisugune niisugune soov, soov oli. Kuid kinod, tehnikumi vastuvõtukomisjon olevat ta kõrvale jätnud ja väidetavalt kuivõrd tõene see on, on raske öelda. Aga komisjoni liikmed Seas olevat isegi tekitanud mingisugustes nalja just nimelt tema hääl. Nii et see tekitas küsimusi ju seal siis oli, midagi väga spetsiifilist ei kõlba. Ja need nagu sageli elus juhtub, kui mõelda ka oma elukäigule, ikka tulevad mängu mingid juhused ka tema kuskil jalutades näeb ühte kuulutust ja kuulutusel tekst. Vajatakse raadio diktoreid, tähendab, kuulutatakse välja mingisugune konkurss. Aru saada, Adolf koguneb päris palju noori inimesi, neide, noormehi, kõik tahavad ju saada diktariks, miks ka mitte tol ajal eriti televiisorit ju ei ole. Ja vaata läbib selle konkurssi ja loebki vahetevahel raadios mingisuguseid teisejärgulisi teateid. Ja niisugune rea raadio töötaja ja ilmselt olekski selleks jäänud kuimid Te ime, aga seda me juba teame, et tol ajal imet said nõukogude maal sündida ainult tänu sellele jumalale, kes valitses. Ja Stalin Stalin juhuslikult öösel raadios kuulab, diktorit jääb kuidagi kuulama, kui diktor loeb ette Pravda juhtkirja, ilmselt mingi öine kordussaade Stalin on öösel üleval, raadio mängib ja kuuleb seal diktorit lugemas Pravda juhtkirja. Ilmselt see talle nii meeldis seal või kuidagi jäi kõrvu, et ta olevat koheselt helistanud raadiokomiteesse ja teatanud jällegi mingisugune juhus et järgmine päev pidi alustama tööd seitsmeteistkümnes partei kongress kongressil, nagu me teame, seltsimees Stalin esines kõnega ja see kõne loeti hiljem raadios. Et rahvale oli vaja ette kanda see hoopis parema häälega parema intonatsioonide, kui seda oli võimeline Stalin tegema. Ja nüüd ta teatabki raadiokomiteele, et just nimelt see seal peab tema kõne esitama raadios. Ja vot sealt algab levitani tõus. Ning muidugi kulminatsiooniks tipuks tippuda jõuab ja tippuda jääb aastateks, võib isegi öelda aastakümned, eks sõja ajal, kui ta loeb, et kõiki neid Sophie informbüroo teateid Stalini kui ülemjuhataja käskkirju ja miks just sel ajal, aga võib ju arvata, olenevalt inimesed neid teateid kuulasid, eriti sõja, võib-olla algperioodil. Ja neid see hääl, mis neid Ta luges. No talle on usaldatud eaka seda köike loetlema, aga kas või näidetena tema teatab Berliini vallutamisest, tema teatab võidust. Ja võib-olla vähesed teavad, et need saated sõja algperioodil alates 1941. aasta sügisest läksid eetrisse hoopis svert lovskist. Ja põhjus oli järgmine või peamine põhjus, neid oli muidugi mitmeid, kardeti ju ka mingi hetk, et sakslased võivad moskva vallutada. Aga see raadiokeskus läheb juba varem Moskvast minema ja sel põhjusel Moskva-lähedased raadiomastid võeti maha. Kuna need olid väga head orientiirid saksa lennukitele. Kui ole Maste, siis ei ole võimalik ka saateid edastada, nii et Sverlovskisse ja levitani hääl tolleks ajaks on muutunud selliseks. Lõpetuseks nagu üldse ajalast natukene naljaga mingeid paralleele otsida, siis saab seda võrrelda ainult neeruhäälega. Vist ühelegi teisele häälele pole riiklikult omistatud. Kas tähelepanu, kui keiser neeruhäälele ja hiljem levitani häälele ainult vahe on selles neuropidas ise oma häält väga ilusaks ja võimsaks, kas see tegelikult oli selline, on raske öelda, siis levitani hääl oli üldtunnustatud, üldtunnustatud suurepärane. Ja kuna seda häält peeti niivõrd oluliseks ja niivõrd tähtsaks, siis näiteks tema asupaika hoiti täielikus saladuses on teada vaid mõned tema lähedased sõbrad said suure saladuskatte, et all ja eriloaga teda sõja ajal seal külastada. Kuidas need saated sündisid? Informatsioon edastati talle telefoni teel. Ja siis transleeriti 10 raadiojaamade poolt üle terve nõukogude liidu. Ja jällegi tuuakse ka välja põhjus, miks seda just nii tehti, aga sellepärast teatatakse nendes ametlikes dokumentides, et vaenlane ei saaks välja peilida seda põhijaama, nii et seal, kus Levitan istub otse, on tohutu suur saladus. Tema hääl on niivõrd oluline laseda, kinnitab omatmoodi ka hinnang, mille talle on andnud Hitler sõja ajal. Hitler on teda nimetanud oma isiklikuks vaenlaseks number üks, asetanud Stalinist isegi ettepoole. Ja teatanud, et kui Värmaht vallutab Moskvas, siis esimene, kes tuleb Moskvas külas puua, see on levitan. Ja tema pea eest oli välja pakutud ka auraha, nii et võis teenida. Ja milline see summa oli, vaatasin natukene kirjandi osas, nii palju kui jõudsin, nimetatakse erinevad rahaühikud, aga need on päris suured summad. Muidugi jällegi 100 protsenti pole kindel, kas, kas midagi sellist ikka aset leidis või mitte. Kuid on teada näiteks, et saksa salaluure töötas välja ka mingeid variante, plaanist ta röövida, niisugune kavatsus teoreetiline, vähemalt oli olemas. Nii et sõja ajal levi Taani valvatakse kui üht suurt aaret. Ja ööl ja päeval ümbritsevad teda NKVD agendid, kellele oli andnud erikäsk kasutada relva väiksemagi kahtluse puhul. Ja mida veel testi, milliseid nippe kasutati näit näiteks on teada, et teadlikult levitati valeinformatsiooni tema väljanägemise kohta. Nagu möödaminnes keegi kuskil räägib, lootuses muidugi, et see informatsioon levib. Et foto on nüüd ütleme, lühike kena valge peaga meest täielikult oli suhteliselt pikk ja mustade juustega. Ja 43. aastal viiakse see kogu käskus Kulbushovi. Ning ega tema populaarsus ei vähene ka pärast sõda. Loeb, et valitsuse teadaandeid, nii et see on kõik levitani hääl. Ja võib-olla osa meie kuulajatest mäletab, et tema hääl või lihtsalt üritades seda häält kuidagi meelde tuletada. Tema oli ka see inimene, kes teatas nii Nõukogude kodanikele kui üle terve maa. Et esimene inimene on lennanud kosmosesse. Teade Juri Gagarini lennust on antud levitani häälega ja kokk Kuu ta tegutses või tema hääl kostis raadiotest ligikaudu 50 aasta jooksul ja just nimelt nende ametlike teadete edasiandjana. Nii et nõukogude inimestele oli maagiline hääl lihtsalt meil oli seda vaja sellepärast, et anda mõista, et see ei ole lihtsalt niisama, kes selle filmi sissejuhatavas osas oma häält teeb, see oli levitada. Ta on ja suri ta 1983. aastal. Nüüd aga üks huvitav faktikena, kui keegi tunneb natukene põhjalikumalt huvi võib ju ka tänasel päeval üles leida need sov informbüroo sõjaaegset teadust. Ja kuulata, mida ta ütleb lihtsalt kasvõi tema häälekõla pärast. Aga jah, seda võib teha, kuid nagu hiljem selgus, sõja ajal keegi neid ei lindistanud ja 1900 viiekümnendatel aastatel korraldati ajaloo jaoks nende teab, et uus ettelugemine. Nii et kui tänasel päeval leida sov informbüroo teateid levitani häälega, et laetud teateid siis need ei ole mitte originaalid, selles mõttes ka see, et nad on just nimelt tollest ajast. Originaalid on nad sellepärast, et loeb ikka levitar, aga teinud on ta seda tagantjärele viiekümnendatel aastatel. Nii et veel kord selline inimene, selline hääl teeb siis sissejuhatuse filmile Ivan Julm. Kuid järgnevad 80 minutit räägivad hoopis midagi muud, sisuliselt midagi muud. Nii et see reaalsus, mille annab Levitan filmile selle järg oleks nagu ümberlükkav, ei ole seal seda optimismi, ei ole seal seda paatost. Kremlis seda filmi vaadatakse siis samal ajal käin lamab infarktiga haiglas ja koheselt alla sellest reaktsioonist ei räägi. Ta poliitbüroo liikmetele eesotsas Staliniga film ei meeldi. Ja täpselt isegi pole teada, kes süsteenile sellest teatas. Pole ka võib-olla nii oluline. Ja pärast seda taotleb selle filmi peaosatäitja või selles filmis peaosatäitja. Jaa, Chercassaf Nikolai Tšerkassova mängis Ivan julma taotleb kokkusaamist Staliniga tsoon siis seletada, miks ja kuidas. Ja seda ta taotleb ligikaudu aasta, kusjuures ta pole tol ajal mitte ainult väljapaistev ja tuntud näitleja, vaid ka ülemnõukogu saadik. Nii et nagu ametipostist tulenevalt võiks kokku saada. Ja lõpuks kutsutaksegi ta koos Esmeshteiniga Stalini juurde. Ja see on see tuntud kokkusaamine, millest on säilinud ka stenogramm. Leidis aset 1947. aastal, 26. veebruaril. Nii et kinomaailma poolt on nemad kahekesi. Nikolai Tšerkassova, Sergei Einstein. Kremlis kell 11 on see aeg ja vastu võtavad neid Stalin, Molotov ja Ždanov. On ka kirjeldatud, kuidas nad jõuavad vastuvõtu ruumi 10 50. Täpselt kell 11 astub sisse Stalini sekretär. Stalin teatab, et ta ei ole leidnud aega, väga kiire on kirjalikult vastata, aga kuna teema on nii aktuaalne, siis ta mõtles, et sellel teemal tasub ikkagi rääkida. Ja peamiselt tema räägibki. Kuigi ka Molotov Ždanov ütlevad midagi, aga kui vaadata, need on üldse väga huvitavat stenogrammid, kus on mõned poliitbüroo liikmed Stalinile lisaks nad kogu aeg ütlevad, mida ja kui vaadata, mida nad ütlevad, siis nad kordavad seda, mida Stalinit enne on öelnud üritades seda teha oma sõnadega ja kuidagi kokkuvõtvalt. Nii et ei hakka pikemalt kogu sellel vestlusel peatama. Aga Stalini sõnum on järgmine, mädaneda siis lihtsalt sõnumina kokku. See on süüdistus, et Oprich ninad on käsitletud ehk filmis näidatud valesti. Ja miks siis valesti, aga sellepärast tuletame meelde, igaks juhuks, jätab bridži, sisuliselt oleks nagu uus sõjavägi, Oprisnikud sõjaväelased täidavad siis Ivan julma käsk. Et eelnev sõjavägi oli seotud Al-sõjavägi agavatsa Brighninnas, seletab Stahlil, ta üldse alustab seda vestlust küsimusega. Kas Sten iga ajalugu tunneb? Mille peale ta ütleb, et jah natuke nagu tunnen, Stalin teatab, tema tunneb väga hästi. Nii et see ei ole enam feodaalarmee, vaid see on riigi armee. Ja siit Stalin teeb järelduse trump, progressiivne sõjavägi, need tuleb välja, et need kõrilõikajad on köik väga progressiivse sõjaväe esindajad. Ja ta teeb Eisen Stenile otseses süüdistuse. Ütleb, et aga teie näitate aprixhninnat ja siis toob paralleeli Ameerika Ühendriike, aga nagu q Klux klanni rohkem ega vähem. Ja lõpetab kogu selle vestluse veel kord, see on päris pikk vestlus Stalin nisukest tõdemusega väga sageli. Diktaatoreid ju esinevat tagasihoidlike tegelastena, tema ei anna loomulikult korraldusi, kuidas filme peab tegema, filmi tegijad teavad seda ise vaid Ta esitab oma kui vaataja tähelepanekuid. Ja millised siis need tähelepanekud on. Kokkuvõtvalt seda ütleb ka Stalin, selle vestluse lõpupoole, et ajalugu tuleb tõeselt kujutada. Neid üleskutset kuuleme me tänase päevani päris sageli. Ajalugu tuleb tõeselt kujutada. Ja siis tulebki see koht, millest meil oli juba juttu. Kui Stalin seletab lahti, et Ivan Julm olid tõesti selles kahelda, kuidagi ei saa. Oleks kuidagi naeruväärne, kui mees, kes on ajalukku läinud nimega Ivan Julm oleks Stalini variandis lahtiseletatult Ivan leebe, tegelikult julm, ta oli. Aga peamine Stalini seletus seisneb selles, et see julmus oli välja kutsutud soli vajalik julmus. See oli nagu teiste poolt, pigem dikteerib julmus. Paralleelid on arusaadavad, võib olla ka keegi, võib arvata, et tema on julm, kuidas tantsid arveid klaarinud kõikide nende trotskistid sinovjevlastega. Aga täpselt nii nagu Ivan Julm ei ole tema süüdi, süüdi on need trotskistid sinovjerlased, nii et need paralleelid on üks-ühesed. Ja lõpetab ta selle lõigu selle mõttekäigu tõdemusega, et oleks pidanud tegutsema veel otsustavamalt. Nii et kui üldse Ivan julmale midagi ette heita, siis just seda, et ta on jumala karta, Litrit miskit teda peatas ja tuleb tegutseda veel reso Luutsemalt. Nüüd enne seda vestlust ja see on päris oluline, ilmus keskkomitee orgbüroo otsus. Esmapilgul paistab, et sellel otsusel pole nagu meie teemaga erilist seost. Aga tegelikult on. Ja see oli otsus filmi kohta suur elu. See otsus ilmus 46. aasta neljandal septembril. Seega mõned kuud enne seda, kui toimus meie poolt mainitud kokkusaamine. Ja selles otsuses on üks lõik, et keskkomitee on kindlaks teinud, tõotavad, tegid kindlaks, et kinematograafia, ministeerium, siis ta on juba ministeerium. Ja alati, kui kedagi kritiseeriti, siis toodi ära ka sulgudes juhi Nimiiniat. Seltsimees Polish kohv on viimasel ajal lisaks pahelisele filmile suur elu saanud hakkama rea ebaõnnestumisega ja ekslike filmidega. Ja vot siis tuleb loetelu, seal on veel mõned filmid, ei hakka nendel praegu peatuma, aga selles loetelus on ka mainitud Eisen, Steini, Ivan julma teine seeria. Ja seal siis korratakse või tegelikult öeldaksegi neid lauseid selles või tuuakse selles otsuses need laused, mis hiljem on Stalini poolt selle vestluse käigus otseselt korratud. Bridžininanud progressiivne nähtus ja otsuses on veel sõna-sõnalt, aga filmis selles Ivan julma filmis esitatakse neid kui degeneraatidest jõu. See on väga huvitav, millist sõnavara üldse keskkomitee otsuste puhul kasutatakse. Et see degeneraatide jõuk meenutab, kes siis Ameerika kuuk luks klanni. Ja et Ivan Julm, keda iseloomustab suur tahe, kirjutatakse otsuses. Jaa, loomukindlus teda on esitanud tud filmis kui nõrga ja tahtejõuta tegelast ja nüüd kuna otsus käib filmi kohta, siis lisatakse selguse mõttes, ma ei oska seda mitte millegi muuga seletada nagu mingid Hamletit, nii et kujutage neid ette teha film, kus Ivan julma kujutatakse rõhklevana olla või mitte olla nagu mingid Hamletit, vot niisugune süüdistus. Nii et selles suures otsuses juba mainitakse ära Steni filmi teist seeriat aru saada, arusaadav, et pärast sellist kriitikat ei saanud silm ekraanidele enam jõuda. Nii et jääbki riiulitele 13-ks aastaks. Ja linastub alles 58. aastal. Filmile oli kavandatud veel üks kolmas seeria. See pidi kajastama Ivan Julm atribuuti läänes, niiet tooma ta siia meie aladele Liivi sõjasündmuste juurde. Milline suur triumf saavutati, sädame ajaloost muidugi, suurepäraselt teame. Kogus avantüür lõpeb suure fiaskoga, aga film pidi kujutama seda just nimelt taolises. Katkevad Reisasteni surmaga säilinud on mõned fragmendid, mingi must materjal ja neid on ka näidata antud, nii et soovi korral leiab kavast need ülesse. Nüüdse ekraanidele tulek teise seeria ekraanidele tulek langeb Hruštšovi sulaaega, kui ekraanidele jõuavad nii mitmedki filmid, mis oli varem keelatud. Huvitav, et täpselt samal 58. aastal võisid nõukogude inimesed ka vaadata seda suurt elu, mille kohta ilmusse kuulus otsus ka teist seeriat, nii et seal oli tegemist ka kaheseerialise filmiga. Aga ega see aeg ei pääse nad täpselt samuti nagu eelnev väljalõigetest sellest suure elu 58. aasta variandist on näiteks välja lõigatud, kõik need kohad toimub koosolek ja inimesed seal arutavad midagi. Sündmused leiavad aset valdavalt sõjajärgsel perioodil. Donbassis film algabki 43. aastaga, kui see piirkond vabastatakse sakslaste käest ja siis toimub suur ülesehitustöö. Arusaadav, kelle pildid võisid seinal olla, kui seal seltsimehed vestlevad omavahel Stalini pildid, need kohad lõigati kõik välja. Nii et kui ka tekstis on Stalinit mainitud, siis ka välja. Nii et lühendatud variant 58. aastal. Etteheide sellele filmile oli muidugi Tamprimi tiivne, ta ei näita seda suurt, Maret, mis iseloomustab seda perioodi ja nii edasi. Ja ka Stalini esinemine org büroo istungil, kus ta kõik arutatakse, on väga pikk ja need etteheited on täpselt samasugused, nii et peamiselt ongi nad selle filmi aadressil. Kuid möödaminnes mainitakse ka Ivan julma. Igatahes Aleksei Tolstoi looming on meid neid siukene kõrvalpõikena toonud filmide juurde. Aga mõlema filmi sünniloos, eriti muidugi, Peeter esimese puhul on tema panus väga suur, Peeter Esimese puhul otsene Ivan julma pool, pigem kaudne. Aga vähemalt näitavad need mõlemad filmid, millist rolli intelligents kunstnikul tuur stalinlikust ühiskonnas mängisid? Ja kuigi Aleksei Tolstoi-ist ning tema seosest Staliniga võib rääkida veel väga pikalt, midagi pole parata, nõukogude maal tol ajal oli ka teisi kirjanikke väga huvitavaid kirjanikke ja nende saatus oli täpselt samuti määratletud Stalini poolt. Nii et praegu on selline tunne, et me võiksime Aleksei Tolstoi käsitlusega lõpetada ja järgmine kord valida juba uue autori. Aga lõpetuseks, kuigi see viib meid valitud ajaraamidest välja pidades silmas just nimelt meie nooremaid kuulajaid, kes mitte kuidagi ilmselt ei suuda levitani häält meenutada mõtlesin, et me võiksime kuulata Ta tema esituses uudist esimese inimese jõudmisest kosmosesse. Ja sellega võimegi täna lõpetada. Vivienne ääred toova kruvisime lee Järvaiv miili Käsmiidjas köik ärabelis, sputnik vas toog, eakam, nabartu biolooda kas manaftom Käsmisest, kõrgerabli sputnik, kõvastok?