Oma emakeelse ülikooli juubelisaadete sarjas oleme jõudnud siis usuteaduskonna ajast aega üliga algusest peale on ikka nii olnud, et usuteaduskond on ülikooli kuulunud. Kuid ometigi, kui te mäletate, rääkisime vaidlustest, mis olid 1919 ja sellele eelneval perioodil käis kõige ägedam diskuteerimine just usuteaduskonna ümber ja kuulama neid, mida arvab asjast juba mees, kes ise usuteaduskonnas õppinud ära Harald Tammur. Tol ajal olid ju kindlasti atestlikut voolud olemas, oli ka palju neid, kes ei soovinud, et usuteaduskond ja kirik üldse oleks. Põld, kes oli tol ajal juhtivaid inimesi ja terve põllukoolkond see koolkond ja see liin oli ju meie rahvuse tõusu aegade juhtivliin ja selle nõndanimetatud omaaegse Tartu vaimu loojaid ka. Ja sellega ka meie kultuuri alussambaid. Niiet tänu nendele jäi usuteaduskond siiski ülikooli juure. Meie rahvuse tõusu võimalused algasid ju orjuse kaotamisega 1800 19. aastal ja esimesed koolid ju, mida loodi, need olid kirikukoolid, esimesed laulukoori, mida loodi, need olid kirikulaulukoorid. Esimese laulu pidule tulid ju kirikute laulukoorid ja seda tehti nendel aegadel, kus samal ajal käis talude päris ostmiseks valmistumine, kus olid inimestel tohutul pikad tööpäevad, tohutut lühikese tööd aga tuldi ja lauldi nende juhtideks ja nende innustajateks olid kirikuõpetajaid ja köstri nendel aegadel. Ja kihelkonnakoolid see joon, mis nagu viis välja Mei kultuur rahvani selle joonekandjad algasid ju Johann Voldemar Janseni Karl August härman, Villem Reiman Kolga-Jaanist Jaan Tõnisson, Juhan kõpsilmid, mõlemad vennad ja tohutu tohutu hulk sama ringkonna inimesi, kelle algatusel loodi esimene Eesti tütarlastega gümnaasium Tartus ja Vanemuine ja kirjameeste selts ja, ja nii edasi ja nii edasi, kõik. Nii et me jõudsime 1919, kui olid meil need rasked ja väga otsustavad ajad, siis olime juba rahvas, kellel oli oma tugev talupoeg, kond, kes suutis nii-öelda sõda kanda, oli meil tugev haritlaskond olemas ja selle kandjaks ja aluseks ja need mehed olid kõikjal sügavalt kristlikud inimesed ja luterlikud inimesed. Ja sügavalt kristlik rahvas ka kuni 40. aastani. Ja eks selle aluseks oli ikkagi see Tartu Ülikooli usuteaduskond, kes andis välja vaimulikke ja kes omakorda pidid siis oma ülesannet täitmas neid neid tõdesid ja, ja veendumis edasi andma. Rahval. Nüüd, mil me oleme jälle tõusmas, on ka kirik tõusu jooned. Kindlasti praost Harald Tammur tunnete oma igapäevatöös vist sedasama. Ja ma tunnen seda, et kiriku suhtes tuimaks on jäänud vahepealset põlvkonnad, võib-olla 40 kuuekümneaastased inimesed, aga noori tuleb väga palju juure ja tunnen, et suur osa neist ei tule mitte kombe pärast, vaid nad tulevad otsima. Ja nad tulevad siira südamega. Jätkame juttu juba Põltsamaal kirikhärra Herbert Kuurme ka mehega, kes on siin Põltsamaa kogudust teeninud 50 aastat ja oli üks nendest, kes ülikooli kiriku varad siia Põltsamaale tõi ja seega ka sisuliselt päästis. Kuid enne seda vaatame ülikooli algusaastatesse ja vaidlustesse meie tolle aja haritlaskond. Oli õieti revolutsioonilise meelsusega jaga veel selle seitsmeteistkümnendal, 18. aastal ei olnud mitte meie haritlaskond, kõik kihiku sõbralik olid, olid, ma ei ütleks, vastu, vastased olid aga vähemalt ükskõiksed ja osalt muidugi ka päris kiriku vasta. Ja selle tõttu taheti ju usuteaduskond sulgeda ja nagu koolidest usuõpetus välja heita ja seda tehtigi, aga see pandi rahvale hääletusele ja rahvas hääletas ja väga suure häälteenamusega koolides jätta. Usuõpetus. Kuid ülikooli juures vaidlus käis ikka veel edasi, kestis mitu aastat, kui ma ei eksi, siis isegi veel kuni 25. aastani. Ja siis ikkagi otsustati jätta ülikooli teaduskond. Muidugi selle eest võitlesid seal tolleaegsed küllaltki ärksad tegelased Johan Kõpp ja oli 25. aastal oli ju haridusministriks Hugo Bernhard Rahamägi hilisem piiskop. Enamusega otsustati jätta usuteaduskonda sellest peale muidugi pärast tänavuse küsimuse alla ei tulnud tolleaegne professor Johan Kõpp Jensen piiskop maju propageeris seda rahvakiriku ideed. Ja tema ütles nõnda, et kõik kuuluvat kirikusse. Kirik on patuid, kirik ainult need, kes ametnikud teatavad kirjalikult, teatavad, et nad astuvad kirikust välja, need ei kuulu kirikusse, ka teised kõik kuuluvat kirikusse. Ja muidugi, see oli põhjendatud, sest tollel seal ju kuni 1926. aasta esimese juulini ju kõik lapsed ristiti ja kõik laulatati, sest see oli 1009, kuues aasta esimesest juulist peale, kui riik lahutati kirikust, kirik riigist ja tollel ajal ristimine oli sünni registreerimine ja doktor selle abielu registreerimine muutriste fifty olnud mitte ja sellega, kuna nad kõik olid ristitud ja käes olid juba noored inimesed, nad kõik käisid leeris, muidu neid ei oleks laulatatud, tähendab, nad olid kõik kiriku liikmed, kui nad ka ei olnud otseselt nüüd eriti aktiivselt ühendust pidanud kirikuga, aga nad tegelikult olid kõik need sammud läbi käinud, mille kaudu kiriku liikmeks astutakse, nii et ta oli see põhjendatud, et on rahvakirik, et kõik inimesed on kiriku liikmed. Need võtan kätte väikese ele roheliste kaantega legitimatsiooni kaardi ja selle kaanel on kiri Eesti vabariigi Tartu Ülikool legitimatsiooni kaart number 15388 välja antud Tartus neljandal septembril 1936 ja sees on pilt üliõpilase allkiri ja teisel pooltekste, et selle ettenäitaja ja on Eesti vabariigi Tartu ülikooli usuteaduskonna heliõpilane Harald Tammur. Rektor Johan Kõpp siin pöördun, on veel väike tekst, mis juhtub siis, kui üliõpilane lahkub ülikoolist ja kui ta kaardi kaotab. Kirikuõpetajaid on ikka peetud inimesteks, kes on targemad kui teised, sest nad peavad valdama paljusid alasid, et oma koguduse liikmetega teistega vestelda. Ja ilmselt on loogiline seeläbi ka oletada, et ka Tartu ülikool usuteaduskonnas jagati teile teadvust mitte siis usuasjade kohta, vaid pidid olema päris hästi kursis ka kõikide teiste eluvaldadega. Ma mäletan, kui mina lõpetasin päris heade tulemustega, siis ütles minu patrooniori kümmelmuled, nüüd tuleb sul hakata õppima lugema. Viimasel kahel aastal kipub ära kaduma, sellepärast et tööpinge on kirikus läinud niivõrd suureks, et nagu ei ei suuda palju enam juurde lugeda. No põhiline oli muidugi ikkagi need bioloogilised ained. Kuus professuuri õieti vana testament ja semi keeled. Teiseks uus testament ja kreeka keel siis süstemaatiline usuteadus, tegelikkus, teadusajalooline usuteadus, võrdlevuse teadus, need olid need professuurid. Meie pidime ainult tegema teistes teaduskondades filosoofia eksamid, need me tegime seal filosoofia teaduskonna juures nendele õppejõududele meil selleks oma loenguid ei peetud, aga muidu Nadeltiga jo teoloobulised ained on muidugi ajalugu oli kaeluga ja ka oli juba Eesti kiriku ajalugu, aga see kuulus, ütlesin ajalooteaduskonna juurde. Nõnda muidugi stuudio me ei olnud küllaltki, oli küllaltki raske ja on siiamaale meil nüüd praegu Tallinnasse instituut, meil on ikka meie veel nõuame seal veeblegijate kreeka keelt ja ladina keelt. Tollel ajal oli kaks keskkooli Eestimaal, kus oli klassikaharu üks klass. LED klassidest oli klassikaharu alates tollel ajal siis gümnaasiumis. Külase esimene klass, seitsmes õppeaasta ja üks oli nendest Tallinnas Adolf või tollal Tallinna humanitaargümnaasiumi juures ja teine oli Tartu Treffneris ja nendes keskkoolides Haasimest akud aeg nimetati alguses ladina keel, esimesest gümnaasiumiklassid ja üheksandat õppeaastat tuli ka kreeka keel. Nõnda et nendel, kes oli lõpetanud need koolid või need klassid, nendel oli kergem ülikoolis enam siis ei tulnud mitte teha ladina keeleeksamitega kreeka Celektsemid vaid tuli Heebrea keel küll juurde veel õppida, ka teised pidid ka need keeleeksamit tegema, need olid õite, need tulid ka teha teistes teaduskondades. Ega meil omaniku ladina keele õpetamist olla ei olnud. Järvelt Kurme, te olete eluaeg pidanud ka päevikut, kahjuks see osa, mis puudutab ka õppemeisterlikkuse usuteaduskonnas on jäänud sõja tulla, küll aga on teie laual. Te võtsite just välja see päevik, mis käsitleb juba ülikooli kiriku varanduste toomist siia Põltsamaa kirikusse. Ülikooli koguduse sulgemine tehti ikka nõnda ärataja õpetajale, nõukogu pidi selle otsustama, kas seal ikka olevat kaks meest ka vastu hääletanud ja meile ja teatati, et meil ei maksa mitte hakata inventari valmistama, et me seda kuskilt mujalt saame ja siis selgus, et tolleaegse usuvastane volinikku kaudu, et meile antakse Tartu ülikooli kiriku sisustus. Meil oli alles kõik pooleli, algesime ehitussiin 1947 ja 1948, aga juba tuli see inventar ära vedada, veel oli sellega üsna palju tegusel seal paigutamisega. Väga palju pidime tõstma seal kiriku lae peale, nii palju meil oli juba siin, kirikul olid ikka juba uksed-aknad ees ja, ja põranda all. Aga altar ja kantsel neid mehi ei mahtunud laele tõsta sealt talade vahelt mitte läbi, oli sinna kiriku sisse pandud ja kuidagi kinni kaetud. Ja me Tõime sealt õieti 11 koormat kokku. Pingid muidugi võtsid palju ruumi autokoormad ja minule ja helistati, et nüüd tuleb ära viia ja ei olnud Rõõm minna kirikust välja, lõhkuma inventari. Ja mina siis küsisin, et mis siis on, kui meie ei too. Ja siis öeldi, et siis lõhume välja. Selle peale ma vaatasin, täna on väga siis Soome ja hakkasime siis kohe seda korraldama ja otsima autosid, millega tuua. Ja see vedu valges 1948. aasta detsembrikuus. Veel vist vist väikene osa jäi veel 49. aasta jaanuarisse, viimased said toodud ja meie püüdsime kõik siis siia tuua, mida meiega mitte tarvitanud, nii selle kiriku rist, Ülikooli kirikul torneli olla torni ei olnud, ka seal toome poola varemat otsas oli kirikul suur malmrist, teeme isegi sealt laulunumbrid ja, ja numbrite tahvlid, vaibad olid ära viidud, oli ära viidud. Orel oli sellel ajal juba Tallinnas, seal oli kontsertsaal uuesti üles ehitatud ja sinna pandi tema üles tuli suur 52 heliseva registriga hea orel, aga muudan, on siin isegi seal kaks väikest värvilist akent altariruumis. Teine olinidest kena, aga me need kõik võtsime ilusasti ja pakkisime kastidesse ja need on praegu meie pööningul need inventar saiaheite peale oreli kõik siia. Ennem kui me tooma hakkasime, rääkisin läbi selle inimesega, kelle, kes voliniku pooldajakse, lein, notarile määratud, see oli tolleaegse Tartu Peetri Maarja pihtkonna õpetaja Villem Tubin omaaegne Tartu kommertsgümnaasiumi direktor. Ja küsisin temalt, et mis temal seletatav, kui me selle sealt ära toome ja tema ütles, et tema seda hea meelega näeks, et sa saaks jälle kirikusse viilud ja ta mitte ei hävineks aga ütles, et meie ankur avalik avaldus ja nemad otsustavad seda siis, mis siis kogursi juhatusega. Ja nõnda me andsime ja nemad, kes selle otsuse tegid, nii et selles osas oli nii palju ettevalmistus tehtud, et meelenud mitte niisama lõhkuma võid, oli juba teada ka nendel, kelle hoole alla see asi kuulus. Härra koorma, kui teil selle vastu midagi ole, lääge, palun oma päevik selle koha pealt lahti, kui siis neid varandusi Tartust siia Põltsamaale toodi ja vaadake, mis te kirjutasite siis sinna 40 aastat tagasi. Iga päeva kohta on kirjutatud siinpool lehekülge, teinekord ka. Vähem veel 25, november, neljapäev väga pingeline päev. Organiseerin kirikuinventari transporti, lootused on väga head. Kui plaan täitub protsendiliselt, sõidab homme kolm masinad ja ülehomme jälle kolm masinad. Inimesed asutistes on siiski väga toredad. Näen, et mul on palju sõpru. Väga palju muret tekitab kellade mahavõtmine. Olen kuulanud asjatundjate juttu ja saanud ka selles osas teatava pildi. On hangitud Dali, Ross ja muud vahendid. Annaks jumal, et see töö hästi õnnestuks. Tõsi, loodan homme ETK Vellist Põltsamaa piimaühingust ja Umbussi piimaühingust Villeomeetika Põltsamaamuna punktiste, Põltsamaa masintraktorijaamast. Viimasele olen laenanud, bensiinivõlg on tasumata, muidu poleks julenud küsida. Niipaljukest oli siis kirjas 25. novembri kohta ja siinkohal ikkagi tuleb rõhutada, et tegu oli sõjajärgse ajaga, kus taolise ürituse organiseerimine oli ikkagi väga raske. Käis ka teile ühtlasi kiriku taastamine, kuid lõppes kõik õnnelikult ja kogu ülikooli kiriku varandus sai Põltsamaale ja on nüüdseks ka loomulikult siis juba aastakümneid olnud siin koguduse teenistuses. Nii palju ma kuulsin, et kantsel oleks viidud muuseumi. Oleks minu ülikoolikaaslane. Arnold kotkas oli tollel ajal seal muuseumi direktor ja tema ütles, et kantsli oleks tema sinna viinud, aga aga vist väga palju muud oleks küll. Hävitatud. Ega hiljem ei ole neid plaane peetud, et ülikoolis uuesti usuteaduskond avada või on selle üle mõtteid näiteks teie ringkondades ka vahetatud? Selle kohta on üsna palju mõtet vahetatud just nüüd, viimasel ajal, kus on kirikusse suhtlemine nüüd hoopis muutunud. Ja ta oleks nagu loomulik kola alguses, kui ülikool asutati 1632. aastal oli seal neli teaduskonda ja usuteaduskonnal oli kaks professorid ja õigus, teatud oli kaks, professorid, arstid, jaoskonnale, liks alles professor, nii et tema on algusest peale olnud ja veel see aeg, kui mina õppimas käisin, igal aastal ilmusid trükis tehnikaülikooli õppekavandiga. Esimesel kohal oli usuteaduskond, kõik need lahingud, professorid, millal nad loevad ja nii edasi. Et tal on ajalooline alus nagu ikka ülikoolist ja oleks ka muidugi väga kena, kuid hääl ja seal oleks, sest praegu see on 100 asi. Meil on moodustatud nüüd usuteaduslik instituut, kus teadusinstituut Tallinnas konsistooriumi juures. Praegu meil ka ruumid on seal kitsad, loodame, ehk edaspidi saame me rohkem ruumi. Aga see on mittestatsionaarne. Ja kui jumalal läksime meie õppima ülikooli, siis me olime kõik koolis usuõpetust õppinud alates esimesest algkooli klassist kuni gümnaasiumi lõpuklassini. Praegused noored ei ole üldse midagi õppinud ja nüüd nad tulevad ja nad käivad kodusse, tulevad seal need 12 korda aastas sessioonile, kui on seal neljal päeval loengud ja seminarid. Aga Nad jäävad üksteisele võrdlemisi võõraks ja nad nagu ei ja sellesse sisse sellesse kiriku ja usulisse töösse. Ma olen käinud Leningradi vaimulikus akadeemias, ma olen käinud Leedus Kaunases, Nende vaimulikus seminaris nimetatakse seminaridega Tonga kõrgepe asutis ja seal kõlavad ülipõilased ruumides ühes koosnevad salla söövad ühes lauas, igal hommikul on neil seal kirikusse oma hommikupalvus ja magamisruumid on, nad on kogu aeg, aga eks seal koos ja nendel on ka vastav õppejõud nagu üksid. Nüüd ehk ütleksime hingehoidja, kes nendega suhtleb. Nad kuidagi kasvavad sellesse miljöösse. Aga, aga meie omad tulevad ja lähevad jälle laiali ja kõik soonile väga võõrad ka väga vajalik selline, et nad vähemalt päevalgi oleksid kuus, nagu meie omal ajal olime loengutel koos. Läheksin 100 küll, et seekord võimalikuks saaks, näib, et praegu nii äkitselt see vist veel ei tule. Teatavad raskused on muidugi. Et mõni juba jäänud pensionile, mõni pensionile jäämas, aga noori siiski kasvab elul praegu andarikaid noori ja küllap sellest ka üle saaks. Nii et oleks ikkagi eesmärk, oleks see küll meie kiriku inimestel, et ta ükskord jällegi saksa avatud Tartu ülikooli juures usuteaduskond, meie nii kultuuri on ju kasvanud kiriku rüpest koolid olid kiriku hoole all, kirikuõpetaja hoolitses külakoolide eest ja otsis sinna ja valimistes Lassiski, valmistada ette õpetajaid, küla koolmeistreid ja käis seda kooliga kontrollimas. Seni kultuuriliselt samuti laulukoorid ja orkestrid ja need on kõik tulnud kiriku rippest ja samuti ka sotsiaalhoolekanne. Kirikud olid need, kes rajasid vaestemaju mitmel pool ka asutati kohe vanadekodud. Nii et see sotsiaalhoolekanne lisaks kõigele kultuurilisele tegevusele on ju kõik tulnud kiriku kaudu. Ja see on selles osas aga otsert, see kasvatuslikku osa, mis meil tänapäeval nii muret tekitab. Nii et inimene enam ei usalda inimest või nagu omal ajal, kui me läksime õhtul pimedas metsateede, kuulsime siiski kuskil lähedal inimene köhatasi kuulsime Roosi sõnul ei julge. Aga kui me nüüd kuuleme pimedas kellegi teise samme, siis kardame nii on asjad muutunud. Inimene oli inimesele usaldatav ja seda kasvatati temal juba lapsepõlves ja nõnda jäi lastele teadvusse, et sa vastutad oma tegevuse eest. Tead, sa teed sa head või halba, ei ole mitte ükskõik, mis sa teed ja keegi, näe, mida sa teed. Ja see oli väga suur jõud, et inimene ei tulnud mitte üksinda. Ta tundis, et keegi on temale kaitseks ja toetajaks armastada jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. See juba inimesele kasvas lapsepõlves teadvusse. Et mitte ei tule vihata, võid olla armastada ja samuti ju käsud. Misso on elureeglid, ma mõtlen, et kui need kümmet käsku kõik inimesed täidaksid, nagu nad on, et siis ei oleks muud kriminaalega tsiviilkoodeksis tarviski, seal on kõik ära öeldud. Ja need õpitud ja lastel juba lapsepõlves neitsioonile üks hindamatu Tartus mida ei osatud hinnata, see aeg, kui see kõik meil oli käes ja seda kõike täideti ja mille tagajärgi me näeme, kui seda enam mitte ei ole. Ja, ja sageli on nõnda tartlased, mida enam ei ole olnud, siis me mõistame, mis nad väärt olid, kui nad olid. Nii et selles osas on kirikul olnud läbi aegade ikka määratud määratu suur ülesanne ja ta on andnud inimestele tõu, esiteks tahte ja teadmise, mis hea ja mis halb ja teiseks ka jõu seda head teha ja selle sellest selle kurje vastu võidelda.