Ma ei saanud Veneetsias und. Ilu tegi mind ärevaks. Sibul, ümarik, päike langes igal õhtul saluute kiriku suure rohelise kupli taha, värvides deka kanali drastiliselt sügav, roosaks. Igivanade kergelt erinevate palede fassaadidel kumas kaunis hüljatud valguses allasurutud kurbus. See oli talumatu. Piinarikas loojang. Metslased nimetavad kella kuue ja seitsmevahelist tundi luurandooroks kuldseks tunniks, kui surev valgus värvib kogu linna igatsuse karvaliseks. Robert Sherardi vaporeta 13. On öeldud ja kirjutatud, et Veneetsia kohta pole enam võimalik öelda või kirjutada midagi, mida kunagi varem öeldud ei oleks. Ka siin, selsamal aja jälje tunnil on aastate jooksul rännata mööda selle linnakanaleid ja sildu, iidseid vallatsesid ja kirikuid. Kuid seni pole veel jõutud, kus see, millel on imeilus nimi Santama, Riiadel saluute ja mille suure rohelise kupli taha langeb igal õhtul sibul, ümarik, päike, need taas kord ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja vana tuttav. 1618 kuni 1648 rüüstas Euroopat suur kolmekümneaastane sõda sõdiskaks Euroopa riikide rühmitust Habsburgide liit ja selle liidu vastased. Austria ja Hispaania Habsburgide poolel olid paavst, saksa katoliiklikud, ülikud ja Poola-Leedu riik. Habsburgide vastased olid Saksa protestantlikud ülikud Prantsusmaa, Rootsi ja Taani. Neid toetasid veel ka Inglismaa, Madalmaad ja Venemaa. Praktiliselt Allasid sõdurisaapad kolmekümneaastase sõja ajal siis kogu Euroopat ja juhtus nii, et vägede ümberpaigutamise tõttu tõid saksa ja prantsuse väeosad 1629. aastal Põhja-Itaalia linna Mantuasse Itaalia Mantova hirmsa nakkuse muhkkatku. Mõne kuuga oli katk levinud juba Lombardia kaubanduskeskusse Milanosse, kuhu sõitis kaupmehi kõigist Põhja-Itaalia linnadest. Vaata kiiresti kehtestatud karantiinist levis katk edasi. Veneetsias ei osatud nakkust eriti karta, sest linn seisis laguuni saartel ja vesi eraldas teda maismaast kuid lambaaridiast koju saabuvad väed õid sinnagi katku kaasa. Teiste allikate kohaselt jõudis katke Veneetsiasse Mantoa saadikutega, kes tulid Veneetsia Vabariigilt abi paluma. Saadikud paigutatud küll kohe sanservala Saarele karantiini, kuid mõned nendega kokku puutunud inimesed haigestusid ja tõikad kui enese teadmata ka Veneetsiasse. Vaid mõne nädala jooksul nakatus kogu linn. See erakordselt raske katku puhang laastas Veneetsiat aastatel 1630 kuni 31 linna 140-st mõnedel andmetel 150-st 1000-st elanikust hukkus ligi kolmandik. Ja siis oktoobrist 1630 nagu ütleb rändemm, võrdlen oma kirjutises külalistele avatud Veneetsia. Siis pöördus Veneetsia seinad palves jumala poole, päästa meid sellest kohutavast epideemiast ja me ehitame oma linn, imekauni kiriku. Neitsi Maarja auks võiks mõelda, et jumal võttis selle pakkumise vastu või lühendas külmemaks muutunud katkupisikute eluigatahes. Haigus ei levinud, Läheme edasi ja hakkas vähehaaval taanduma ja Veneetsia aukandjad täitsid oma lubaduse. Uue kiriku jaoks leiti väärikas paik kitsal maaribal suure kanali ja Püha Markuse veepiirkonna vahel. Otse Püha Markuse väljaku ning kiriku vastas teispool suhteliselt kitsast kanali osa. Nii et norantim õudeni tsiteerides. Kui sa jõuad Veneetsiasse mööda mereteed ja iga muu saabumine sellesse linna, oleks mõeldav paleesse astumisega läbida Kaukse. Niisiis, kui sa jõuad Veneetsiasse mööda mereteed, tervitabki sind suure kanali suus, vasakul pool kõige esimesena imepärane Santa Maria della saluute kirik, ümarate kuplite ja baroksete rullornamentidega. Õige pisut edasi liikudes avastad paremal pool võrratu San Marco ja Tootside palee. Milline plastiline sissesõit Veneetsia suurde kanalisse ja linn, mis paistis eemalt laguunilt veepinnal udu hämus hõljuvate kirikukuplite ja kellatornide määratu koguna, siin-seal krooniks mõni marmorist pühak või kullatud ingel. Santa Maria della saluute kiriku nimi viitab ohustada pääsemisele sellele, et pühakoda on ehitatud tänuks neitsi Maarjale, katkust, päästjale ja tervisetoojale. Otsus kiriku ehitamise kohta oli vastu võetud ja ehitusplats leitud. Kuulutati välja projektide võistlus, selle võitis vaid 32 aastane baldas saarelongeena, üks neid Veneetsia arhitekte ja ehitusmeistreid, kelle isiksus on olnud piisavalt tugev, et kaugele jäänud udusest ajaloost tänasesse päeva välja paista. Kaasaegsete kirjelduse järgi olnud Veneetsias sündinud valdas saarelongeena väikesekasvuline ja vilgas mees, kes rõivastus alati musta. Ta olnud ka viisakas ja tagasihoidlik, kuid ometi olnud tal üks natuke tüütu omadus ta kippunud iga helt pärima arvamust oma töökohta. Selline enesekindluse puudumine polnud küll kuidagi põhjendatud, sest longeena loodud ehitised demonstreerisid suurepäraselt tema võrratut talenti, eriti Santa marjadele. Saluute. Lounge'i esitest täiesti konkreetse viimase detailini välja töötatud ehitusplaani koos materjalide ja hindade loeteluga ning kirjutas. Olen loonud rotundikujulise kiriku, see on uus leiutis. Veneetsias pole säärast jumalakoda varem ehitatud. Selle kiriku muudab eriliseks tema pühendamise saladus. Ta on pühendatud meie imepärasele madonnale. See on pannud mind mõtlema, et jumal on mind õnnistanud andega luua kroonikujuline kirikuhoone väärtuslik, kaunis ja haruldane ümmargune monument, mida selles linnas seni keegi loonud ei ole. Kui meister nägi oma loomingus konikujulist ehitist, siis suur enamus Veneetsia senati liikmetest, kes selle projekti poolt hääletasid, on kirjeldanud seda erakordset dekoratiivset ümarat hoonet, reliikviad, hoiulaeka või Kiviibitsilise karikana, mis kannab eneses linna jumala kartlikust. Poeesiat on selles linnas alati armastatud. Võrrelongeena loodud Santa Maria della saluutet nimetab arhitektuuriajalugu kõige olulisemaks barokkstiilis kirikuks Veneetsias ja üheks varasemaks ning võimsamaks varuk ehituseks kogu Itaalias. Ja ei tohi unustada, et see tohutu ehitis Läti saartele ja vete püstitatud linnaalusele, mille moodustavad üks miljon 156627 puuvaia, need on nüüdseks varsti juba ligi 400 aastat puutumatult oma kohal seisnud. Kirik ehitati valges Ristria kivist ja marmorinast. Nii kutsuti marmortolmuga kaetud telliseid otse San Marco sadamakailt, kus seisab hulk triibulisi gondliposte viib väikelaev huvilisi üle suure kanali, peaaegu sante marjadele salude trepile, ilmatu suure kaheksanurkse kiriku fassaadi juurde. On see alles uhke fassaad. Kanala madalast kaldapealsest mõnekümne sammu kaugusele algav lai mitmenurkne majesteetlik ja mitte kuigi kõrge trepp juhipsu otsese antama Riiadele saluute peaukse juurde. See on ilmatu kõrge ja meenutab vägevat Rooma triumfikaart. Kummalgi pool laia kaariat. Ukse avaust seisab kaks tohutut Korintose sammast, nende vahel uhked reljeef, skulptuurid, need on pühakud. Markus, Luukas Matteus ja Johannes sissekäigu kohal seisvat ehisviilu kroonib kivine Neitsi Maarja, kelle jaoks kirik püstitatud on. Nõute, nagu seda Veneetsias kutsutakse, on kaheksanurkne ehitis rattunud nii et peafassaadis kahel pool kulgevad ringis hoone nurki tähistavad, enduvad ehisviiludega külg fassaadid oma Te olete poole akende ja rikkalike kaunistustega. Maroklik teater rõõmutseb hoone katuse äärel triumfeerivates kivi figuurides. Ning katuselt tõuseb saluute aukartust äratav pooli margupel baroki dramaatilisuse varaküps, väljund, kui tsiteerida arhitektuuriajalugu. Kuid põlves säärel on kena, ei piirdunud ühe kopliga selle taha koorirõdu kohale tõstis ta veel ühe väiksema ka ümara kupli ja nii tekib julge ning Veneetsiapäraselt põnev siluett. Mõlema kopli tipus seisab lahtistest sammastest moodustuv ja väikese kupliga kaetud ringikujuline latern. Pigem veel arhitektuuriajalugu peakupli silindrilise osa tugi piileriteks on 16 hiigelsuurt Voluuti, mille rullis ornamendiga kivimüüritis laiendab veesisesse keskkonda sobival viisil laineid. Niisiis Santa Maria della saluute on võimas ümar, kahe kupliga valge barokk-kirik otse suure kanali lõunapoolses otsas, teisele poole vett jääva Püha Markuse kirikus kuvastas. Kogu kirik oli selle looja, valdas saarelongeena kujutlustes sümboolselt seotud Neitsi Maarjaga suurub Bel tähistas tema krooni koopakujuline sisemus, tema uska kaheksa külge, aga tema sümboolse tähe kaheksat nurka. Saluute sisemus ei sarnane hoopiski harjumuspärase kiriku sisemusega. Elegantne, hele ja pidulik ruum on ümmargune. Seda ümbritseb kaheksa tohutute sammaste vahel seisvat ümarkaar. Sambad tõusevad taeva poole ning toetavad kiriku hiiglaslikku kuplit, mille tipp tõuseb põrandast rohkem kui 60 meetri kõrgusele. Kupli all laiuv ringikujuline põrand on tõeline meistritöö konsentrilistes ringides laotud värvilisest marmorist mosaiik, mida ümbritseb 32 kaunist mosaiik roosi. Neitsi Maarja palve, Helmete sümbol. Ümarkaared Santa Maria della saluute ringikujulise põranda ümber juhivad sind kuude kabelisse. Vallassaarel on kena enda kujundatud barokse peaaltari, valged marmorkujud sümboliseerivad Veneetsia vabanemist katkust. Nende keskel seisab Bütsantsi koonina 12.-st 13.-st sajandist pärit maal madonna lapsega, mille kreekakeelne nimetus on banaagia Mesopantityssa vahendaja madonna. See aare toodi siia kandja katedraalist pärast linna langemist Ottomani küüsi aastal 1669. Altariskulptuurigrupp kujutab taevakuningannat, kes linnakatkust vabastas. See 1670.-st aastast pärit teos on flaami skulptori Jossede korte barokne meistritöö. Kõik saluute külg altarit kuues kabelis, mis avanevad kiriku ümarasse keskossa ülistavad madonnat. Kiriku siseruumides põimuvad rahulikud toonid, valge Veežhja tumepruun Lähevad, särada ruume divatel, kuulsatel ja kaunitel, maalidel külg. Altareid kaunistavad Luukad, Jordaania Pietro liberi ja Tiitsiani maalid. Osas anta marjadele salude aardeid on hoiul kiriku käärkambris Zagrestias, kuhu viib pearuumist kitsast käiku. Kõrgrenessansi suur meisterditsjanovetšell ja 1490 kuni 1576 töötas peamiselt Veneetsias ja tema eluajal peeti täidavad, et Itaalia suurimaks maaliaks tal polnud Leonardo da Vinci teaduslikke huve või Michelangelo tundlikkust usu ja poeesia suhtes. DC on oli maalikunstnik, mitte arhitekt või skulptor. Ta oli suurepärane arenev maalikunstnik, kes tänu oma pikale eale ja heale tervisele jõudis väga palju tööd teha. Meie eluajal oli tavaks öelda, et selle kunstniku pintsel on kõikvõimas kuigi üks tema õpilastest märkinud, et vanemas eas taas lõpetas meister oma pilte mitte pintsli, vaid sõrmedega. Tema teostes valitseb pehme maalilises ning värvid säravad ja kaunid muidugi ka see kuulu stiitseni punane toon, mida ta peaaegu igasse oma maali põimida oskas. Tema portreede ja grupipiltides leidub õige tihti mahedaid rahulikke maastikke. Ning nagu enamus tolle Kunstnike leidis katiitsen oma maalide teemad sageli mütoloogiast jahusust, sante Mariedele saluut. Kirikus on mitmeid Tiitseni religioosseid maale. Kirikupearuumis kaunistavad Tiitsiani maalid, külg altareid, heledalt särab taevast langev kiirgav valgusmaalil püha vaimu laskumine ja aujärjele tõstetud Püha Markuse pildil on taas seda kirjeldamatult kaunist piitsejani. Punast käärkambris on võimalik kohtuda Tiitsejani maalitud pühakutega. Siin on Püha Matteus, Püha Markus, Püha Luukas, jutlustaja ja Hannes. Pühakuid on veelgi, aga siin on ka meisterlikke dramaatilisi piiblistseene Cain ja Aabel Taaveti koljat ning Iisaku ohverdamine. Veneetsia meister Tiitsen tõstis oma kodulinna uhke ja kauni kiriku Santa Maria della saluute igaveseks kunstilukku. Ja selles töös oli tal veel mõnigi kuulus abiline. Ja siin on meil teine Itaalia hilisrenessansimeister, Jakob Komin. Alguses tunti teda Jacob rõbuste nime all, tema isa oli värval itaalia tint toore. Ja siit sai Jakob uue hüüdnime tintoreta väike värval värvali poeg. Selle nime all ongi kunstnik. Kuulsaks saanud. Pintureta elas Veneetsias ning õppis lühikest aega Kadiidseni juures kuid viimane loobunud juba kümnekonna päeva pärast intoreta õpetamisest väidetavalt seeder võeti juba keskikka jõudnud meister avastas 15 aastases noorukis kadedaks tegevalt suure ande. Tõenäolisem on, et noored intoreta tööd viitasid juba tulevasele andekale kunstnikule, kellest heade õpipoissi ei tuleks oma kunsti Ajaloos jotast Sessanneni kirjutab Michal live et interretroloomingus väljendus avalikult tema kavatsus ühendada Tiitseni raamatu värvimäng ja Michelangelo meisterlik joonistamisoskust. Tulemuseks oli kõrgrenessansijärgse ja barokieelse Itaalia kunsti triumf. Kuid Veneetsia moodi. Dentor eta läks sama teed dramaatilise ja düna, millise maalikunst, ideed, valgus kuulus sageli tema maalide peategelaste hulka. Ja mõnd maali vaadates võis tema kaasaegsete sõnul tunduda, et kunstniku pintsel oli selle maalimiseks otsevalguse sisse kastetud. Jäta mitmekesises loomingusse kuulub suuri religioosse sisuga maale ristilöömine näiteks ja viimane õhtusöömaaeg. Tema paradiis Veneetsia tootšide palees kuulub maailma kõige suuremate õlimaalide hulka. Santa Maria della saluute kambri seinal võib imetleda Intarreta Kaana pulma. Jutlustaja Johannes on kirjutanud enam-vähem niimoodi. Kolmandal päeval oli Galileas Ghanas suur pulmapidu, kuhu olid kutsutud ka Jeesus Jeesuse ema ja jüngrid. Oma peol sai Veinatsa Jeesuse ema öelnud oma pojale. Neil pole enam veini. Jeesus vastanud. Mida sa tahad, minust? Naine? Minu tund pole veel tulnud seepeale öelnud Jeesuse emateenijatele. Tehke, mida ta käsib teil teha. Ja see oli kuus suurt kivist veenõud ja Jeesuse öelnud teenijatele. Pange need nõud vett täis, kui see oli tehtud, öelnud Jeesus kallake nüüd veidi vett nõust välja ja peoperemehele viimane maitsnud vett ja see olnud veiniks muutunud. Mehel polnud aimugi, kust see vein pärit oli. Aga ta kutsunud peigmehe ja öelnud talle. Üks pakub külalistele enne paremat veini ja hiljem, kui rahvas juba joobnud on, toob lauale halvema veini. Sina oled kõige parema veini viimaseks jätnud. Neeleedis Galileas Kaana pulmas aset Jeesuse esimene imetegu mis kindlustas jüngrite usku oma õpetajaiumaalikesse võimetesse. 1561. aastal valminud tint Toretto suur lõuend. Ghana pulm oli algselt Grozzisveeri Nende söögisaali seinale mõeldud Santa Maria della saluutesse toodi see seitsmeteistkümnendal sajandil. See on üks intor eto kõige ambitsioonikamad maale, suure pulmapeoks dekoreeritud ruumi, tahvel, lae viimistletud perspektiiv oleneb ilmselt grotšifeeri konvendi söögisaalile aega. Kaana pulmamaali ülesehitus erineb suuresti oma aja sedalaadi maalide kompositsioonist. Intureton asetanud valge linaga kaetud peolaua maali vasakpoolsesse külge. Mõlemal pool lauda istub peos meeskond. Mehed vasakul pool valgesse rõivastatud pruutama kaaslannadega paremal vaatajapoolses laua otsas kedagi. Istu. Siin ulatab teenijatüdruk parasjagu habemikule peoperemehele klaas peekrit, millesse noor teenija valmistub suurest nõust vett valama. Pikale laua kaugemas otsas istub Jeesus Heleni imbus ümber pea näguga poja vasakul käel istuval jumalaemal. Tundub, et internet on neid nimbusi maalides oma pintsli jälle korraks valguse sisse kastnud. Otse ruumi vasakpoolse seina sügavatest akendest langeb hele valgus ka pruudi ja tema kaaskondlaste reale. Lisaks lauas istujatele aga laual on näha toiduvaagnad ja meisterlikult maalitud läbipaistvaid klaasnõusid siis lisaks lauas istujatele on ruumis veel hulk rahvast. Inimesed seisavad enamasti tagaseinast, kus asub sammaste vahel kolm kaarjad. Sissepääsu neist paistab sinist walkijate pilvedega taevast, parempoolse seina- ja laua vahel on lagedamala. Siin toimetavad teenijad veenõudega seinas üksust ja siin-seal seisab ärevatest poosides hämmeldunud nägudega inimesi kogu maal. Tee otsekui vaataja poole avatud lavast seen ja võiks arvata, et kunstnik on oma pildile jäädvustanud just selle hetke mil selgus, et pulmapeoks varutud vein on otsa saanud. Aga kohe sündis ka ime. Maieszteetliku Santa Maria della saluute põhiosa sai valmis 1653 kuid hoone viimistlemine ja dekoreerimine võttis veel aastakümneid 1600-ga 92. aastal siinsamas Veneetsias surnud kiriku looja baldas saarelongeena jõudis õnneks oma meistritööd valmiskujul näha ning sai siit ilmast lahkuda teadmisega, et tema oli loonud selle ime pärase valge kiriku mille tohutu roheka kupli taha langeb igal õhtul Veneetsia sibul, ümarik päike. Kirikumis ehitati Veneetsia kaitsjale neitsi Maarjale tänutäheks hirmsa nakkuse katku kadumise eest Veneetsiast. Aastal 1631. Samal ajal kui Veneetsia senat oli otsustanud pühendada madonnale Santa Maria della saluute kiriku otsustati veel midagi. Otsustati, et igal aastal 21. novembril külastavad senati liikmed saluute kirikut et ikka ja jälle Kanada linna katkust päästnud madonnat toimub suur pidu festadele, mandonnadel, saluute San Marco juurest ehitatakse selleks päevaks pontoonsild üle suure kanali saluute kiriku treppide juurde Te välja. Kiriku tohutud uksed on terve päeva avatud ja muidu kee kõnni üle selle ajutise silla ainult linnavalitsus, vaid ka linnaelanikud ja kahtlemata turistid. Viimaste jaoks on see huvi rännak paljude venelaste jaoks on aga sellest saanud Moody palverännak madonna juurde tänuks selle eest, et viimane kaitses nende linna 46000 inimelu viinud katku eest nüüd juba varsti ligi neli sajandit tagasi ja lootuses, et nad on, kaitseb ja aitab Veneetsiat ka edaspidi. Traditsiooni kohaselt toovad ka Veneetsia kontoleerid oma aerud novembrikuu 21. päeval igal aastal saluute kiriku treppidele. Et preester neile kaitset paluks, neid õnnistaks. Traditsioonid elavad Veneetsias vahest kauem kui mõnes muus paigas. Ja sellel novembrikuu päeval kõlab muidu vaikses linnas muusika Sestanfesta pidu. Veneetsias tuleb aeg-ajalt ikka pidustusi ette. Uhkeim on muidugi kuulus Veneetsia karneval. Maskide salapärane tants, mis jõuab haripunkti San Marco väljakul. Sellel tohutul väljakul seisab pikkades ridades tänavakohvikuid kuid laudade taga võib üsna harva inimesi istumas näha. Enamus rahvast piirdub vaid menüüst siinsete hindade vaatamisega ja lahkub. Ja väike orkester mängib siin tavaliselt vaid mõnele üksikule kuulajale. Nii et muusikat võib kõlada nii siin kui seal, kuid üldiselt valitseb Veneetsias vaikus, sammud, inimhääled ja vaikus. Tänavamüra tekitavad vaporeetod suurel kanalil, teinekord sireenidega kihutavad politsei või esmaabipaadid, kuid kitsamate kanalite ääres võib kuulda vaid ainsat Veneetsele tüüpilist heli. Vee loksumist vastu kivihoonete murenenud seinu. Kui gondel või paat juhtub väärika aeglusega libisema mööda kanali kohal rippuvatest rõdudest ilmastikku kulutatud kivifiguuridest. Vaikselt loksuvad suure kanalile ained vastusante marjadele saluute kitsast madalat kaldapealset. Piisaks väikesest veetõusust ja juba nad ulatuksid trepini ja kaugemalegi. Mis siis juhtuks oma raamatus langevate inglite linn kirjutab, see on merand. Oma hiilguse tipul oli Veneetsia olnud ülivõim maailma meredel. Tema võim oli ulatunud Alpidest Konstantinoopoli nii. Tema rikkusele polnud võrdset dema palede arhitektuurse mitmekesisuses. Gootika, renessanss, barokk, neoklassitsism on kirjas esteetilise meeleareng, mida on kujundanud aastatuhandete jooksul toime pandud vallutused ja kokkukuhjatud röövsaak. Kuid 18.-ks sajandiks oli Veneetsia andunud hedonismi, leia pillamisele maskiballid, mängud, prostitutsioon, korruptsioon, valitsejad jätsid oma kohustused unarusse, riik nõrgenes ja 1797. aastal surus Napoleon kunagi nii võimsa Veneetsia vabariigi põlvili. Tooside palees polnud enam Tootsi 10 nõukogu suures saalis polnud ülikuid, polnud laevaehitajaid, arsenalist sõjalaevu ehitamas. Polnud isegi vange, kes üle ohete sillamaa-alustesse vangikongidesse olid kõndinud. Nonii sõdurid röövisid Veneetsia varakambri, purustasid suursuguseid, vanu hooneid, viisid minema kulla, hõbeda vääriskivid ja maalid. Langenud Veneetsiast, saine rebunud suursugusus, sümbol, melanhoolia, nostalgia, romantika, müstika ja ilu asupaik. Toomas. Manni jaoks oli Veneetsia tume, võrgutav kurioosum, poolenisti muinasjutt, poolenisti lõks. Rahaliselt Wigginsile oli Veneetsia kummituslik linn. Veneetsia on jäänud salapäraseks tänaseni. Varjulised kõrvalised kanalid ja labürinditaolised läbikäigud võivad ka asjasse pühendatuid eksitada. Peegeldused, peeglid ja maskid lasevad aimata, et asjad pole need, millena nad paistavad. Peidetud Aiad luukidega kaetud aknad ja nähtamatut hääled kõnelevad saladustest. Kaks sajandit vaesust pärast Napoleoni on tähendanud seda, et Veneetsia arhitektuurile pole 19. ja 20. sajand õieti mitte mingit jälge jätnud. Mõnedki Veneetsia vaated on üsna sarnased nendega, mida maalis kanaleta 18. sajandil. Jon veerand. See tähendab selline areng õieti siis mitte areng, seda, et Veneetsia on jäänud ainulaadselt kauniks, isoleeritud, sissepoole vaatavaks linnaks. Et hoolimata oma pikkade tänavate ja kanalite sasipuntrast on Veneetsia palju väiksem ja haaratavam kui esmapilgul paistab ja et see linn on rahulik, lõpmata võluv ja kurb seepärast, et kui uskuda kõige mustemaks stsenaariumi siinse merepinna tõusu kohta ei pruugi Veneetsiat siin ilmas enam kuigi kauaks olla.