Tallinna keskväljak ajalise mitmekorruselise, Eesti energia maja neljanda korruseni, kõik nad on täna eriti pidulikult valgel. Suur saal koos avara rõduga ei suuda mahutada kõiki neid, kes täna siia tulnud esindajaid nende seast, kes hea meelega loevad ajalehte kodumaa, kes võtavad ise osa lehe valmistamisest temale kaastööd tehes või oma muredest lehele kirjutades on paljud neist siin, et öelda oma arvamust ajalehe kohta ja abistada nõuannetega toimetust lehe väljaandmisel. Huvi toimetuse aruande kohtumiskoosoleku vastu on suur ja meie oma mikrofoni kaasabil. Lugupeetud kuulajad. Püüame teile anda üksikute lõikude varal edasi olulisema kohtumisõhtu käigus, nii palju, kui meid lubabee saate. Kaunis rahvariides välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu segakoor on kogunenud estraadi astmestikule ja alustas kohtumisõhtut Miina Härma Kalevi ja Linda ettekandega Ants Söödi juhatusel. Saalis on istet võtnud nimekad ühiskonnategelased, kirjanikud, inimesed vabrikutest, tehastest ja teistelt elualadelt. Külaliste seas võime näha ka tervet rida Repatriante, kes võõrsil olles on ajalehe kodumaaga kokku puutudes leidnud taas oma kodumaa kohtumisõhtu. Avakõne lõppedes väliseestlastega sidemete arendamise komitee esimees Endel Jaanimegi järgmiste sõnadega. Kelle objektiivse informatsiooni tulemusena on välismaal tunduvalt kasvanud välismeeste hulgas meie sõprade arv? 1961.-st aastast on ajaleht kodumaa väliseestlastega sidemete arendamise komitee ja välismaaga, sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu väljaandeks. See, et ajaleht on nende kahe organisatsiooni väljaanne organisatsioonide, kelle põhiülesanneteks on sõprus ja kultuurisidemete arendamine välismaaga sealhulgas ka välismaal elavate eestlastega, on määranudki ka ajalehe tegevuse senise suuna. Lubage väliseestlastega sidemete arendamise komitee nimel ja ajalehe kodumaa toimetuse kolleegiumi nimel avada toimetuse kohtumine oma lugejatega. Vahepeal koor laulis Konstantin Türnpu valvuri ja Lundvik liilia õie ning siis astus mikrofoni juurde ajalehe kodumaa toimetaja Elmar must mets, keda kuulata. Üheksa 58. aastal, mis kutsus siis esile vajaduse asutada uus ajaleht meie vabariigis. Aastakümnete jooksul on kümned tuhanded eestlased rännanud välja oma kodumaal. Põhjused on olnud väga mitmesugused, kes läks tööd otsima kes põgenes töö puusse tondi eest kodanlikust Eestist ja see sundis paljusid lahkuma kodumaale. Sundis maha jätma omaksed ja siirduma võõrsile. Hulgaliselt lahkus meie kaasmaalasi kodumaalt teise maailmasõja päevil. Ka siis olid põhjused väga mitmesuguseid. Paljud põgenesid Saksa fašistlikku sõjaväkke mobiliseeriv seest. Paljud olid sunnitud lahingute ajal taganema koos vaenlasega ja politsei sunnitud siirduma võõrsile. Paljud lahkusid ka sellepärast, et fašistlik propaganda eestis levitas kõiksugu võimatuid ja võimalikke kuulujutu selle kohta, et kui tuleb nõukogude armee, et siis tulevad suured tapmised ja eesti rahvas saadetakse Siberisse. Sellistel motiividel lahkusid paljud inimesed väga, paljud nendest kaotasid sidemeid omastega, nad jäid ilma informatsioonist, mis toimub kodumaal, aga samal ajal seda kasutasid ära endised tegelased, ministrita diplomaadid, miljonärid, ettevõtjad, need, kes ennem kurnasite eesti rahvast, kes istusid tema turjal. Need inimesed, kes põgenesid oma rahva eest välismaale püüavad kõigi vahenditega, püüavad ja püüdsid kohe pärast sõda hoida nii-öelda väliseestlasi eemal sellest, et nad ei teaks seda, mis toimub kodumaal. Samal ajal nad levitasid ja levitavad igasuguseid väljamõeldisi. Meie Nõukogude Eesti elu kohta. Väänavad fakte pea peale. Ja sellega tahes-tahtmata. Inimestel tekib kahtlus, informatsioon puudub. Ja sellepärast oligi vajalik hakata välja andma ajalehte mis siis tõepärast objektiivselt informatsiooni annaks. Välismaal elavatele eestlastele paljastaks emm grantliku ladviku väljamõeldised meie elu kohta. Lähtudes nendest motiividest ongi siis meie ajalehe kodumaa antud ülesandeks seda laimukampaaniat paljastada janda õiget informatsiooni väliseestlastele. Edasi tõi ajalehe toimetaja Mustimets terve rea näiteid armetu vale ja laimu kohta, mis on ilmunud immigrantlikes lehtedes võõrsil. Nende näidete ettelugemine tekitas kuulaskonnas lõbusat suminat. Teil eestlastel ja nende sugulaste kodumaal leida 11, kes on kaotanud sideme, kirjavahetuse ja nii edasi. Kui meie ajaleht hakkas ilmuma, siis võis seal poolt kuulda selliseid hääli. Tead, see leht on tehtud selle jaoks, et nüüd hakata meelitama kodumaale väliseestlasi. Muidugi, seda eesmärki ei ole meie kunagi endale sättinud. Seda otsustab iga inimene ise, millal ta tuleb kodumaale ja mis teed, see on igaühe südameasi. Meie eesmärk on selles, et anda tõepärast informatsiooni sest inimene, eestlane, kes elab praegu välismaal, ta võib oma kodumaa patrioot olla. Siin saalis meil viibikat, terve rida väliseestlasi, kes on tulnud tagasi kodumaale küll Kanadast, küll Ameerika ühendriikidest, Lõuna-Ameerika riikidest, Brasiiliast paljud. Siin istuvad seltsimees pärlitest tuli Rootsist tagasi, seltsimees Lember, kes tuli möödunud aastal tagasi oma kodukohta Saaremaale. Seltsimees Tomson, kes palju aastaid elas Kesk-Ameerika riikides. Ja rida teisi seltsimehi, kes on asunud koos meiega loovale tööle uue ja parema elu ehitamisel. Bussis meie lehte levib, teda loetakse jaagu kõikidel kontinentidel. Meie lugejad on lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Inglismaal ja Rootsis Saksamaal ja Austrias, Soomes ja isegi sellistes kaugetes maades nagu India ja Lõuna-Aafrika. Lubage ma loen teile ette mõne kirja, mis on meie toimetuse saabud. Tänan teid südamest kõigi heategude eest. Sain teie kirja, milles oli minu vööbilt. Samal ajal sain oma õe käest postkaardi, milles ta teatas, et ka minu vanaema elab veel. See tegi mind rõõmsaks. Ma ei ole veel täielikult sellest rõõmust toibunud. Ma ei leia sõnu dile oma tänu väljendada. Leidsin teie abiga ema ja õe kelledest mitu aastakümmet midagi teadnud. Olge tuhandeid kordi tänatud. Son peet, Ameerika ühendriikidest võiks amet teise kirja. See kiri on Nõukogude Eesti kodanikud, kes elab Nõukogude Eestis. Ta kirjutas meile järgmise kirja. 12. aprillil 1961 ilmus teie ajalehe veergudel minu teadaanne, kus ma otsisin oma kooliõde Elenerosmitit. Täna, 30. detsembril 1000 941961 sain esimese kirjas Elenerosmildid, kes elab oma perega Argentiinas. Olen teile väga tänulik selle abi eest. Tean, et paljud lapsed on teie abiga leidnud vanemad vanemate oma lapsed, naised oma mehe. Õigi, tänu kuulub teile. Minu kooliõde teatab et minu otsimise peale teie lehes sai ta palju kirju väliseestlastelt koos kodumaa numbriga, kus minu kuulutus avaldatud oli. Kirju oli Rootsist, Ameerikast, Kanadast ja Argentiinast. Nagu ta ise mainib igast ilmakaarest. Ella Tombak, lubage mul teile veel ette lugeda, lõpuks üks selline kiri. Olen väga tänulik lehe ja uue aasta õnnesoovide eest. Justkui armas päike vaatab läbi aknaklaasi hakkasel päeval. Nõnda soojendab südant tervitus ja 1000 korda kallis meeles pidanud armsalt armsalt kodumaal. Teie lehe kaudu, mida olen kogu aeg lugenud, tean nüüd, kuidas kodumaal elatakse. Mul on aga piinlik ja kahju, et uskusin ja laskis siin enesele kolli mängida sõnaga kommunist. Nüüd ma tean, Need, kes on kommunisti kaitse all, on ta tõesti kaitstud. Ükski halb aru ei saa Eestis enam kedagi orjastada. Muidugi tean kallid, et teil oli pärast seda väga raske purustamise tõttu. Elagu tugev eesti rahva pere, kes on jõudu täis nagu lõvipoeg. Johanna Puusepp Kanadast. Siis kutsus toimetaja saalisolijaid avaldama oma arvamust ajalehe kodumaa kohta ning esimesena aastaski kõnepulti Repatriand. Tallinna kontroll-mõõteriistade tehase insener Gustav Pärn. Peab tegema järeldus, et koduma lugejaid On üsna laialdaselt seoses sellega, ma tahan mainida nii, nagu juba me kuulsime, toimetaja must metsa kaudu, et seda lehte kodumaad ei loeta mitte üksi ainult Eestis meie kodumaal vaid seda loetakse ka mujal. Ja mina olen üks neist, kes seda lehte On lugenud mujal ja nimelt nagu juba varem kuulda oli, Rootsis. Minust sai selle ajalehelugeja, see oli 1000 959. aastal kui minul tekkis ühendus ja kontakt minu abikaasaga tekkis kirjavahetus abikaasaga ja juba õige lühikese aja järele. Minul valmis otsus täiesti iseseisvalt ilma kellelegiga läbi rääkimata pöörduda tagasi kodumaale. Edasi insener Gustav Pärn rääkis oma elust võõrsil ja kokkupuutumisest ajalehega Kodumaal. Ta kõneles ka erilisest suhtumisest temasse ladviku poolt pärast seda, kui ta tegi teatavaks, et sõidab kodumaale tagasi oma perekonna juurde. Siis võttis sõna Teaduste Akadeemia majandusinstituudi vanemteaduslik töötaja, ajaloo kandidaat Leida Loone. Et ma märgin ära õigesti kõigi siinviibijate kodumaa lugejate ja ühtlasi mujal viibijate ajalehelugejate nii soovi või arvamuse kuivama. Ma ütlen, et me kõik võime tänulikud olla kodumaa toimetusele, kes viie aasta jooksul on tõesti seda suurt ja äärmiselt väärtuslikku tööd teinud. Et ta on pidanud sidet eestlaste vahel koduma all ja eestlaste vahel välismaailmas muidugi, sideme pidamine on eriti raske. Ma ütleksin, nii keerukas ülesanne olnud. Kodune toimetus on mulle tundub selle oma ülesandega väga hästi toime tulnud. Oskab seda anda lugejale huvitavalt. Terve rida kodumaa numbreid on olnud ju eriti. Me kesised väga rikka materjaliga ja see populaarsus, mis ajalehel on, ma ütlen, populaarsus nii meil kui ka väljaspool Eestit kindlasti näitab, et ajalehte üldiselt oma ülesandega hästi toime tulnud. Siiski võiks siin täna mõningatele nii mõningad mõtted esile tõsta, mida võib-olla toimetus võiks luda küsimusi ja missugustele küsimustele kõige selle kõrval, mis juba tehtud on, võiks edaspidigi veel rõhku panna. Mul on olnud juhus, tähendab rääkida väliseestlastega paaril korral välismaal viibides on olnud ju siit Eestit külastanud, muud väliseestlasi näha ja nendega vestelda. Ja selle tõttu kerkib esile ka selgemalt võib-olla mõningaid küsimusi, mida siiski veel on tarvis valgustada, mis meile, võib-olla siin Nõukogude Eestis elades juba tuttavad ammu selgelt. Ajaloo kandidaat Leida Loone arvudes väga huvitavalt probleemi, millised on seotud just lehelugejate välismaa kontingendiga, Tõi näiteid kooliolude kohta ja õpilaste ebavõrdsuse kohta kodanliku korraaegses koolis näidates ära selle sarnasuse kapitalistlikes riikides praegu valitseva korraga ja tegi ettepaneku edaspidi anda leheveergudel rohkem informatsiooni ülikoolist, mille vastu tuntakse elavat huvi noorte seas võõrsil ning jätkas. Oma toimetused, ütleme, sellele saab tähelepanu pöörata või mitte, on raske öelda. Aga nimelt ei ole seal ikkagi vaatamata sellele inimesed väga rohkelt ja väga palju Eestist kirjandust Nõukogude Eesti kirjandust saadavad välismaale ja seal paljudes perekondades Eestist saadetud kirjandus moodustabki, nende raamaturiiuli peamise sisu siis võib-olla on siiski mõeldav aeg-ajalt kodumaal üks kirjanduslik lisalehekülg ikkagi lisada võib olla kas lühemaid novelle või mõningaid luuletusi ja nii edasi kirjanduslikku loomingut siiski kah koduma veergudel. Aga kas see praktiliselt võimalik on või mitte, muidugi raske öelda. Aga mõnikord on niisugune mulje, et selle järgi ehk vajadus oleks. Edasi järgnesid vaheldumisi nii sõnavõtud kui muusikalised ettekanded, esinesid Repatriandid ja lugejat kodumaalt. Sõna võtsid ka väliseestlastega sidemete arendamise komitee Pärnu koostöögrupi esindaja, ajakirjanik Rudolf Haller ning kriitilisi märkusi lehe aadressil tegi ka Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige akadeemik Hans Kruus, kes muuhulgas ütles. Ka mina pean ühinema seltsimeestega, kes hindavad heaks kodumaa toimetuse tööd. Töö tulemused, mis kodumaa veergudel on avaldunud, on üldiselt kas üsna rahuldavad või koguni head. Kui jälgida kodumaa toimetuse tööd, siis peaks ütlema, et kodumaa toimetus on selle ülesande hästi rahuldatud. On kindlalt silmas pidanud just tõetaotlust Meie kodumaa olukordade kirjeldamisel oma veergudel ja on selle tõttu saanud usaldusväärseks, tänuväärseks ja mõjukaks häälekandjaks, mis oma sõnaga ulatub just kaugele väliseestlaste keskele. Kuid mul oleks sellega seoses siiski mõningad mõtted ega tõepärane ja õige informatsiooni andmine veel iseenesest ei. Sulge välja vajadust võidelda, aga mille vastu võidelda nende vastu, kes sellele kuulajaskonnale ja lugejaskonnale, kuhu ulatub kodumaaajalised koduma, hääl on andnud valeinformatsiooni. Ja sellepärast kodumaa võib sisuliselt, mitte vahest sõnaliselt, mitte omal stiililt, see on korrektne ja hea, võiks sisuliselt olema olla veelgi võitlevam ajaleht mille üldsuunaks selles osas on kummutada neid valesid, mis kodanlik ladvik põgenenud meie maalt juba põhjusega põgenenud ja nüüd oma käes hoidev päri piiride taga ajakirjad, eestikeelsed ajakirjanduslikku sõna on püüdnud sisendada oma laimu väärseisukohtade valiga. Seal siis Eesti kuulajaskond. Akadeemik kruusi sõnavõtuga lõpes kohtumisõhtu esimene osa ning pärast veerandtunnilist vahetust aga järgnes kontsertosa, kus esinesid professor Vladimir Alumäe, riikliku filharmoonia solist Roland Pikhof. Naisansambel ning kontserdi lõpetasid raadio, solistid Heli Lääts, teeneline kunstnik Artur Rinne ja Kalmer Tennosaar ning raadio ja televisiooni komitee instrumentaalansambel Emil Laansoo juhatusel. Kuulemegi esimesena Valgre pala muinaslugu muusikas ja hiljem Sharon Bergeri, viimane Mohikaanlane Artur Rinnega ning oma ülekandeajalehe kodumaa toimetuse kohtumisõhtult lugejaskonnaga. Lõpetame Aarne Oiti ja maika hällilauluga. Paanika alla lojaalne. Poega.