Esimese lihavõttepüha hommikul avatakse Tallinnas Jaani kirikus uus orel, see on tõeliselt suursündmus. Aga meie teeme seda intervjuud tegelikult paar päeva varem, nii et kui nüüd kuulaja arvab, et taustal on mingi masin, mis puurib asfalti, siis nii see ei ole, proovitakse orelivilesid ja Andres Uibo vist praegu neid kõige jämedama tooliga kõige madalama tooliga, vilesid. Neid on igasuguseid, orelivilesid ju väga palju ja pidu teada, siin pilises on mingi 1200 vilet, nii etet on väga väikseid ja väga suurijad. Millist häält praegust tehti, ma ei pannudki tähele, kuna mul ei olnud muud tegemised. Aga, aga ega siin ei ole ainult mitte orelivile heli, siin on ka palju, tuleb teha ju tehniliste vahendite, onu, puuridega, saagidega, kõikvõimalikud tehnikad on siin mängus ei tööta seetõttu tavalise selliseid, mis otse oreliheli juurde ei kuulugi. Ise olete uut orelit proovinud ja ma olen natukene ta mänginud, nii palju, kui ta siin eelmine laupäev valmis oli ja mulle väga meeldib see, mis oli olemas, see oli suurepärane. Mis tuleb, loodame, et tuleb ka suurepärane. Kas te oskate öelda, millal ja kus Eestis enne seda viimati sai valmis täiesti uus orel. No oreleid on saanud valmis tegelikult Eestis me oleme olnud väga õnnelikus olukorras. Sest kui me võrdleme enda ennast Naabrite lätlastega siis on, ehkki neil on palju suuremad oreleid ja palju vägevam olnud niukene orelitraditsioon veel, kui, kui meil, siis neil ei ole imelikul kombel peale teist maailmasõda mitte ühtegi uut pill ehitatud, ei kontserdisaali ja kirikutesse Nadal üritanud, nad on minuga väga palju ka kontakti võtnud ja küsimused, kuidas teistes saate ometi neid niimoodi ja oldud vesteldud kohaga. Aga fakt on see, et tänase päevani ei ole veel kõige paremate soovide ärge mitte ühtegi pilli veel õnnes hotelli, aga meil on ju väga palju, meil on, me teame, et meil Estonia kontserdisaal, Pärnu kontserdimaja, Vanemuine muusikaakadeemial on mitu orelit. Aga Jaani kiriku kooriorel on eriline selle poolest, et see on tõepoolest esimene uus tellitud orel spetsiaalselt ühele ruumile peale kuutekümmend kuut aastat, sest viimane orel kiriku arele päris tellimise peale valmis 40. aastal, siis oli Rapla kirikus. Õpetaja Jaan Tammsalu, no kui pikk on nüüd selle oreli saamislugu, millal alustati ja millest alustati? Võiks öelda, et see on enne minu aja arvamist siin kirikus, see on vähemalt kaheksa aastat vana lugu juba kui orelifond kokku sai ja, ja oli lootus, oli igatsused, et need Doralit. Meie vana ja auväärne orel saab remonti. Aga, aga võttis tõesti väga kaua aega, sest tuli välja orelite remontimine on, on väga kallis asi ja inimestel, kes seda planeerisid, nii nagu Andres Uibo siin vahepeal ütles, et et jäi usku väheks ja kui nad nägid seda vähest raha, mis nende ees oli. Aga nüüd, ühel hetkel, kui linn ja kultuuriministeerium ja linnavalitsus ja linnavolikogu andsid oma lubaduse mõlemad ühe kolmandik, kui ka siis kaasa tulla sellesse orel ehitusse, sellesse suurde siis sellest hetkest alates jätkus usku kõigil. Ja, ja asi läks lahti, nii et üks, see on aasta ja paar kuud vana lugu, kui, kui alla kirjutati ping ja Orole meister Martin võttis kätte ja, ja andis meile ühe väga ilusa tõotuse lepingu peal nimelt mitte ehitada seda ajutist orelite vahepeal, kui ta vana oreleid Saksamaale viib korda tegemisele vaid ehitada kirikusse veel lisaks üks uus, sisuliselt kontsertorel, nimetame teda kooriorel, eks. Ja Andres Uibo mu kõrval on ikka jälle naernud, et mina ka ehitusmeister hindan orelite kilode sea kilomeetrites. Ma ütlen, et orel on kuus meetrit kõrge ja neli korda neli meetrit lai ja kaalub kolm tonni. See pidi olema erakordne asi, et üks inimene orelit tonnides mõõdab, tema mõõdab orelit, et seitsmeteistkümne registriga ja kahe manuaaliga ja ja siis Välbeda pedaalidega ja, ja seetõttu võiks öelda küll, et tegemist on suurepärase ja väga ilusa, ilusa pilliga. Tõsi, nii juba kui ma seda puidutööd sinnagi nägin, puhtast puidu, puhtast, tammest, oreli või siis ma ütlesin, et isegi kui ainult see jääb ja ta häält ei tee, isegi, siis on ta siin kirikule iluks, aga, aga nüüd tuleb välja veel siia pannakse 1200 vilet ka sisse ja no siis on asi ikka päris ilusaks lähket ära. Andres Uibo, kas see orelimeister, kes selle oreli ehitas, on ta maailmas üks tuntumaid või või noh, vähemalt väga tuntud orelimeister Vot oreli pistvatega imelik lugu, et, et kes on väga head ehitajad, nemad, nemad ennast reklaamima ei pea, nende reklaamid igalt poolt seal puuduvad, neid tuleb lihtsalt teada. Ja kuna noh, mul on nagu õnn ja hoida nii-öelda kätt orelimaailma, oreli pulsi peal, niimoodi siis ma lihtsalt tean oma kogemustest, kus väga head meistrid on, on isiklikud kontaktid. Kindlasti ta on väga heategija, ka ta väga valib ka kohti, kuhu ta ehitab, sest et ükski orelimeister, kel kes on väga hea meistrit, ah ehitada ruumi orelit, kus on halb akustika, on teada, et maailma läbi ajaloo suuremaid orelimeistrit Silbermann, kes oli Bachi vahil orelite ehitaja kui temalt tellitud orelit, siis ta läheks kõigepealt kirikusse. Ta koputas, kolm korda, läks kiriku keskele, koputas kepiga kolm korda vastu kiriku põrandat ja ütles kohe seejärel, kas ta ehitab siia pilli või ehita rahastaja, nagu need enam ei sõltunudki. Raha ei olnudki tähtis, sest et et vägajale orelimeistrile on tähtis see, et pill oleks väga kvaliteetne, pärast oldaks sellega rahul, mitte see, et orelimeister saab oma teenistuse, läheb koju tagasi ja, ja, ja pärast öeldakse noa taga, et see pill on kena, aga noh, see ruum nagu ei ole kõige sobivam ja et väga head orelimeister Disugust, nisu, Saferbele kunagi ei lähe, nad lähvad alati kindla peale. Ja siin Jaani kirikus on ka kindla peale mindud seal suurepärane akustika siin ma olen alati imetlenud seda akustikat väga sobiva segakoorimuusika jaoks, milleks väga vähesed kirikud on sobilikud ka suur orel mis do remonti läheb. See kõlab siin ruumis fantastiliselt hästi, ehkki ta on asjatundjad, teavad, etsenud vaevalt pooled viled hüüavad ja teiselt poolelt on katki. Aga mismoodi see alla ruumi kokku sulandub? See ei ole ainult orelist kinni ruumist kinni nii-öelda. Et pill peab olema ja aga ka see ruum peab olema väga Jaaguse pill, asub need seal see tegur, kaks tegurit. Kui need satuvad hästi kokku, siis on resultaat Itaalne. Esimene teenistus on ülestõusmispüha hommikul kell seitse, siis see orel veel ei mängi, küll aga kella kümnesel teenishel. Kui siis peapiiskop Andres Põder tuleb ja pühitseb selle oreli ja nii korralam, pühitsetud nii kõlab selle peol Händeli halleluuja. Ligi sajaliikmeline koguduse ühendkoor on, on orelit toetamas siis oma lauluga ja sellest hetkest ka alates hakkab sisse orel, orel mängima siin kirikus juba juba täiesti ametlikult ja pühitsetult ja sellele järgnenud kohe siis alates kella neljast kaheksa kontserdiline sari, mida alustab siis Andres Uibo koos oma viiuldas tütrega ja hiina kontratenoriga kolmekesi teevad siis kontserdi Andres Uibo. Kogemata Ta täitub ka 50 aastat täpselt ja, ja ta selle esimese kontserdi siin anda siis 50 aastaselt juba peale seda igal päeval kella neljast on selles kirikus siis kontsert, kus Eesti parimad organistid on mängimas ja igaüks võtab siis kooslus trompetimängija, solisti ja nii edasi ja nii edasi. Ja asi lõpeb siis 23., kui, siis üks maailma parimaid ja Hollandi parimaid organiste vandaaliks annab siis siin kontserdi ja 23. aprillil, kui see kõik on tehtud, siis saab orel hakata elama oma tavapärast elu. Ristimised, laulatus, tused, leeritamised. Aitäh, õpetaja Jaan Tammsalu ja üks veel rõõmsaid ülestõusmispühi. Rõõmu ja valgust Kreile.