Tere kuulama. Hooajal 2012 2013 oli eetris üheksa saadet rokibeerida sarjast külalisteks eesti piitja rokkmuusika oluliselt tegijad vanuses 55 pluss. Tänasest neljapäevani on stuudios veel neli rokibeeri. Priit Pihlap, Riho Sibul, Mart Helme ja Tõnu Aare. Täna aga mul on väga tõsine hea meel tervitada vikerraadio stuudios Priit Pihlap. Tere tulemast. Tere, tere, suur au, lugesid nimed, et suur au nende meestega koos. Ma pean tunnistama, et sa oled üks nendest eesti rokkmuusikutest, kelle ammune fänn ma olen. Sa oled laval olnud väga pikka aega. Ja kui me valisime tänaseid muusika lugusid, siis sa ütlesid, et ei tule ei vana pildiraami ega kuningannat ja sa valisid esimeseks loopsopis Fixi loo varblane. Ja ütle, miks sa selle loo valisite, sellel on mingisugune väikene story juures. Stoori isegi ei ole niivõrd stoori, kui see lugu iseloomustab seda Fixi kõige helgemat perioodi, vot selline oli see fix, ütleme, 70 900 80. Sellel lool on vunk sees, see on mängitud hästi dolla koht. Ta lauldud hästi ja tal on selline minek. Alati kui ma seda kuulan, ma naudin, sest täpselt sellised sellel ajal olime. See lugu kõlas, kas ta oli ta kusagil võsal kõlakojas suures kallis ta oli meil kogu aeg naudinguga esitatud lugu ja minu meelest on see nauding jäänud sinna selle salvestuse külgedega. Kuulame loo ära ka sellest loost, ma tahaksin veel rääkida ja sellest helgest perioodist võiksis. Niisiis, täna on stuudios Priit Pihlap ja Priit selle loo saund on sedavõrd hea, et mina ei usu, et see on salvestatud aastal 1979 lihtsalt ma keeldun seda uskumast. Esiteks, ma tahan öelda, et sul on väga hea maitse kuid seal neid fännad aastakümneid lugu on, tähendab lugu aus, mis need need saundid on, ütleme, nagu nad on. Noh, mina kuulen küll praegu, et seal Ammati trummid on, et seal ei ole mitte liidabli ju American. Aga jah, ta on on mängitud, et see niuke sisemiselt mõnuga mängitud lugu, sellepärast ta mulle meeldib. Sa rääkisid, et see lugu kuulub Fixi helgesse perioodinaa fiks on laval olnud ja eksisteerinud üle 40 aasta 45 oli siin juba selline. Selline tärmin aga iseloomusta, miks see periood, mida sa seoses Varblasega mainisid, oli helge periood. No Fixil ütleme, eluiga on pilt puudu 50-st 68 loodud ansambel, aga siis nimetatud koosseisu selline helge periood. Noh, see on ka võib-olla niisugune lapsepõlve muretu aeg ja muretud mängud, mina olin siis ju noh, 20, absoluutselt pilvitu taeva all elasin, mitte ühtegi muret ei olnud, me olime Vanemuise teatri palgal, meie käsutada oli Vanemuise stuudio. Me olime sõna otseses mõttes, tegime, mida tahtsime. Kaarel Ird võttis meiesugused karvikud oma tiiva alla, võttis meid kuupalgale, me ei pidanud selle raha eest tegelikult rohkem midagi tegema, kui aasta lõpus Vanemuisel ballitantsu esitama, ütleme oma oma programmis palli pallikavas ja ülejäänud ajame, tegelesime iseendaga ja, ja see loomingulisust tekkiski just sellest vabadusest, nii nagu pähe tuli kadunud Joosep Leemets, kelle esmaka kummardan maani. Tema on ju kõige selle autol, mis, mis sinna lindi külge sai, sest Vanemuise stuudios oli kaherealine STEM Mac Nõukogude toodang. Ja mina, kes ma tehnikast taipa suurt mõhkugi, kuni siiamaani veel. Siis mina ei oskagi öelda, kuidas nad suutsid kaherealise makiga tekitada kolmehäälse kitarri, sest Vicky mängis seal ka kolmehäälse kitarrisoolo, kui vaja oli. Aga kõik see toimus Vanemuise laval, Kont tähendab kontsertsaali laval. Me olime seal kardinate vahel, trummid olid selle oreli katega ära summutatud, ütleme ma olin nagu mingite noodipultide oreli katest oli mulle ehitatud nagu trummiputka, aga silmside oli mul kõikide pillimeestega sütti, juku istus mul vastas, Vicky oli paremal käel ja ütleme eemalt klaveriga oli siis kusagil nagu eemal ja me mängisime seda kõike otse siin ja praegu, noh sellepärast varblane selline on. Kas te mingit nõukogude tsensuuri ka tunnetasite, kas kas tuli sellega mingil perioodil tegemist teha või või mitte? Tartus me kindlasti, aga Eesti oludes ütleme Eestis kontserte tehes ei mõelnud küll mingisuguse tsensuuri peale, aga meil jagus ka seda tähelendu, nii et me olime ju ka liidu konkursil, kus me saime kahjuks mitte laureaatideks, vaid diplomantideks, sest Läti ansambel hoolika tegime lihtsalt üks, null ära. Hoolika helitehnik oli meil puldis, kuna Joosep haigestus ja noh, ilmselge ilmselge võit oli lätlaste koduvile ja, aga, aga ühesõnaga, vot sellises kontekstis ma arvan küll, et me arvestasime ikkagi seda, seda ideoloogiat ja kõike, mis, mis meil seal pidi olema protsentuaalselt ega Priit Pihlap, rääkimata. Priit Pihlap, Gunnar Graps ei olnud ju eesti helilooja ja, ja noh, ühesõnaga bändides tegutsevad lugude kirjutajad, kes arvasid, et nad oma ansamblist loovad muusikat. Seda ei loetud Nõukogude muusika. Kas sa oled enda kohta öelnud, et ma olen lihtsalt bändimees, kes aeg-ajalt teeb ka mõne loo, mida saab esitada minu meelest sa ei ole lihtsalt bändimees. Kui sa nii ütled, siis ma olen muidugi kõrvust tõstetud, sest noh, austusest sinu vastu ma mul läheb see eriti hinge, kui sa nii ütled, sest ma olin ikka päris noor, poisikene kuma, kõrv vastu raadiot, su keskprogramme kuulasin ja ja mis mulje nad jätsid seda sõnu, sõnulkirjeldamatu on see tunne, sest kõik need, need tolleaegsed raadio, kõllid, kuise keskeprogramm, läks lahti, huu lugu oli sealse. Ma muidugi ei suuda praegu seda nime meenutada, aga see, mis tasandil on tehtud oreliga järjel No ühesõnaga, mul ei tule see lugu, tead, mida ma mõtlen ja tean see siis oli abi Roadi pealt oli seal üks, üks mingi neli takti kidraga. No ühesõnaga, ma, ma olin juba nendest raadio Kõllides nii lummatud, et kui siis kõik see muusika, mis sa sinna lasid, noh see oli lapsepõlvesugune igavesti mällu. Positiivses mõttes talletunud. Sa oled tartu poiss, ütlesid, et oled Tartus elanud 23 esimest eluaastat ja ma lugesin sinu intervjuusid tänaseks saateks valmistumisel ja räägi see lugu veel kord tänases raadiousutluses ka kuidasmoodi sa oma esimesed trummipulgad said, sest see oli igavesti igavesti vahva lugu ja teiseks, kui vana sa siis olid? No 23 aastat ma tõepoolest Tartus elasin ja ma olin üheaastane, kui Pärnu-Jaagupist kolisime Tartusse. Aga see trummimänguhuvi tekkis mul ikkagi juba enne, kui ma kooliealiseks sain ja mis seal salata, ma olin juba koordinatsiooni poolest nii kõva poiss, et Tarmo näitasin olla seal mingisuguseid Twiski faktuurima, oskasin juba tumba peal lüüa, aga mis oli eelkooliealisena ja no ega see pole ju ime, kui sa praegu YouTube'ist sisse kolme aastane istub trummiseti taga ja tulistab kahe pedaaliga trummiga. Aga suur probleem on ja trummipulka keegi ei olnud ja Tarmo oli tööõpetustunnis treinud, endale ühe trummipulga teistest jõudnud. Sunnid sait otsa ja materjal sai otsa. Aga emal oli, oli naisrühma tarbeks selline võimlemislint harjutusi lindikestega, millel oli täpselt selline sama pikk vars, trumpi. Ja nii ma selle lindi küljest rebisin, sain ema käest sugeda, aga mul oli kaks. Ja siis sa olid eelkooliealine. Ja kus sa siis nende kahe esimese pulgaga mängisid, mingit kohvrit? Tumba neil oli niisugune 30.-te aastate Eesti tigudiivan ja tummad ja see summa oli väga hästi, seda ainult tolmas hirmsasti ema rüüdlased tolmuta. Aga siis kadunud isa ütles mulle, et ära arva, et trumm on mingi kerge pill, et see on ansambli kõige tähtsam pill, et see mootor, millest tal oli tuline õigus. Aga siis, kui ma sellest eelkooliealist east tumba tagant natuke olin välja juba kasvanud, siis maalin arvan 10 kuni 11, kui ma sattusin juba esimest korda Trova komplekti taha. Saksa DV toodang. Just just ja trummimäng oli siis ütleme, esimene pillimäng, milles ära õppisid, sest sa oled ka hiljem olnud kitarri taga eriti truba tuurina ja ka klahvpille mänginud. No tegelikult minu muusikaline haridus algab ja lõpebki klaverimänguga klaverimängu õppimisega, mis oli noh, loomulikult ikkagi tavalise tavalise, sellise analoogia põhjal nagu ta paljudel pillimeestele niimoodi, et isa püksirihm oli viiulivõtmes klaveri vahel ja tserni tööd tuli, aga noh, no mis ei huvitanud, see ei huvitanud ja nii nagu oli see harjutamise aeg läbini, läksid CERNi noodid klaveri taha ja ma hakkasin propulaarumi Vaidišeede faili proovima, et kuidas see armoonia käib. Aga räägi mulle, kas võib nii öelda, et muusikaliselt astusid sa oma kuus aastat vanema venna Tarmo jälgedes kuidagi või oli see tee rohkem iseseisev? Ei, no ta oli, ei, ei, ei, ta iseseisev ei olnud mingil juhul. Teie esimesed eluaastad, ütlesin, ma ei pea päris päris alaealist sellist beebi igav silmas, vaid ütleme kümneid, kes nimetas teda seal, mul on väga kaugeleulatuv muusikaline mälu ja Tarmo oli seal suuna ja, ja maitsekujundaja väga paljuski, sest näiteks 64. aastal Me olime Viljandimaal Matu talus. Autoraadiost tuli saade biitlitest ja see on minu esimene mälestus biitlitest. Aasta oli 60 nelimann, kuueaastane ja hilisem. Ütleme aastate kaupa ta nii umbes läks, umbes aastal 66 oli, kui me olime tädi juures jälle Viljandimaal. Raadiost tuli üks piraatjaam lasi näiteks biitlite lugusid niimoodi, et vahel oli mingi 10 sekundit lugu, lõppes 10 sekundit vahet ja sedasama lugu tuli uuesti. Me olime võimelised naudinguga, kuulasime seda kämpa, Emil, ma ei tea, mitu korda teda seal tuli 10 korda või põlluvaat see ja see siis ma olin kaheksas. Kas sa ei võinud olla raadio Nurd või oli raadio juurde pagenud? Ei, ma arvan, et see nord oligi keegi just nimelt on seda pakkunud välja, et selline olla. Minul on üks mälestus Tarmost seoses Procal haarumiga. Aasta oli, sa ütlesid, et ta lõpetas Tartu Ellerini lähersile muusikakooli 1969. aastal ja mina olin siis Pedakas ja me olime, kas ma ei mäleta, kas sauel või Sakus? Olime ühes restoranis õhtut veetmas ja millegipärast Tarmo mingi bändiga seal esines. Ja minu meelest üks lugu, mida nad laulsid, Ta võis olla Vaithschweidofeil või mingi muu brokkolharomi logoks, see võis nii olla. Võis võis, ta oli ju kõva tegija, 69.-ks aastaks juba tal oli noh, kui sa muidugi sa ju tead ja mäletad, Tartus oli see rokiüritus, rokk kaleidoskoop oli täpselt 69. aastal, sest ka mina 11 aastase koolipoisina selle viimase kaleidoskoobi kontserdil viibisin. Tarmo esitas oma viiulisoologa seda Travel triibulised ma ei näinud. Aga siis sellel ajal proopal haarum oli kohustuslik lektüür. Nad olid kursusekaaslased Riho Lilje, Evald Raidma, Tarmo Pihlap ja, ja meil oli, oli tingimata üks lugudest, mida nad lahti arutasid ja ja mis ka minule selgeks üsna ruttu sai, sest ta oli noh, veel lihtsalt helistikust tooma, sorrist meeldisid valged klahvid, väikse lapse asi. Ja see, et see lugu on iseenesest Bachi aariaga väga sarnane, seda me saime ka juba lapsena aru ja mida hiljem on maestro kärvi pruukinud, ise tunnistanud, detalib selle Bachi aaria. Nii, nii sügavalt selle mõju all, et ta üldse jäi, et noh, et need on suguluses, need lood. Aga sinu küsimusele nüüd, kas Tarmo seal võis esineda Prokolaarumi seda lugu mängida? Täiesti täiesti reaalne. Millal sa Fixiga ühinesid? Kui vana sa siis olid? Seal olid veel keskkoolipoiss. Ja ma olin 17 aastat vana, 75. aasta sügisel. Väga ammu. Väga ammu noh, 40 aastat. Minu arust enne ajaloolist materialismi, kui ostab Benderi, tsiteerida sellest vaid sealt midagi. Aga räägi mulle seda, sa oled oma intervjuudes rääkinud ka, et fiks omal ajal oli ju nii kõva bänd, et tuuritas kohtades, kus publikut oli 10000 15000 20000 räägi natukene sellest perioodist ja, ja sellest elust, sest see oli ikkagi noh, täismõõtmeline rokkari, elu. Vaat, siin on nüüd väikene. Vastu käigus tähendab mina Fixiga sellist teed käinud ei ole, mina olin siis juba fiksist ära, kui fiks, kahtlemata kõik see vastab tõele, et fiks esines nendel suurtel staadionitel ja esineski 10-le 15-le 1000-le. Mina sõitsin selle Venemaaperioodi iseenda elus läbi apelsini, trummarina, apelsini ja, ja siis veel viimane periood, olin ma ka Anne Veski trummar. Olime koos kadunud Ivo Vartsuga. Me mängisime kahekesi trumme. Aga, aga see mastaap ja mis see tähendab, kui, kui staadionil Kemerovo staadionil oli 32000 inimest. Fantastika praegu ei kujuta. Ja kui see ikkagi skandeerib sinule ja sina lööd seal trummi ja oled nii-öelda A ja O, et selle loo käima paned, noh, see on, see ongi see rokimeeste kaist, mille pärast kift Richard ja keelduvad laval särab heledalt, nad tahavad selle oma adrenaliinilaksu ikkagi kätte saada. Aga ütle, kuidas nad jaksavad, nad on mõlemad üle 70 no ja, ja milliste elu elanud kius Richard temaga, noh välimus on tal selline, et sellega võib lapsi hirmutada, aga samal ajal laval on ta edasi ja, ja samas nad teevad edasi ja Keith Richard on öelnud ju seda, et, et põhimõtteliselt tema organismis on kogu Mendelejevi tabel. Ja ilmselt ma just lugesin ta selle eluloole, peenothan, geenius, see, mismoodi ta on, on ennast suutnud säilitada, et ta üldse elus on, selle üle imestab isegi miks nad sinna lavale tükivad. Ma arvan, et nad ei oska üleüldse mitte midagi muud, kui neid pannakse näiteks vägivaldselt kinni tuppa ja öeldakse, et nii kõik, nüüd sa hakkad elama oma 70 viieaastase vastavalt eale, selle inimese elule, siis ta sureb kohe ära. Arvan ma, aga see gif, Richard on geenius. Sellest ma sain tegelikult praegu lugedes selle raamatu läbi, sain veel kord kinnitust, selgub, et tal on kogu aeg kitarr oma häälest. Tal on kitarr, üle kuue keele on, on, on lahtine akord, need, ühesõnaga seda hankida. Pomeni kidrariffi ei ole üldse võimalik järgi mängida, kui sa ei teagi. Fi häälest. Jah, tõesti fantastiline mees, sina oled praegu 56 aastane ja kas sa kujutad ette, kui jumal annab eluaastaid, et ikkagi ütleme seitsmekümneselt 70 viieselt? Sa oled endiselt muusika juures? Kui liigesed valutama ei hakka ja, ja ma ei tea, mis kõik muu sinna eale võib juurde lisada, siis laval ma kujutan küll ette, et noh, 75, issand hoidku, ei tea. Ei tea, seda on raske öelda, see, see on ikka ulme praeguse seisuga ma tunnen küll, et noh ei taha ühtegi sõna öelda, ära ei taha ju midagi sõnada, sest noh, elu on ju julm, ümberringi toimub ju ootamatusi ja, ja ma arvan, et üks, üks kuuekümneaastane ka Eesti pillimees sobib sinna lavale väga hästi sellest. Me oleme hingelt poisikesed. Mis vahe seal on, kas sa oled 60 või 50 või? Või, või 65, noh, kui me kokku saame, rääkima hakkame, siis me saame aru, et me oleme poisikesed oma hingelt. Noh, see on ilusalt seesama põhjus, miks Clif Richard Mikk Sageri 70 viieselt on, on. Eks see on sama nagu kui saavad kaheksakümneaastased kooliõed kokku, siis nad ütlevad, et tüdruk, tüdrukud said kokku ja poisid Poisid saavad kokku ja, ja nii ongi ja samas ei tajume seda aja noh, tähendab kui palju aega kõigest on juba möödas. Me istume sõbraga, räägime too ja et noh, et see oli siis, kui me siin nüüd noh, alles nagu hiljaaegu, et see oli, kui me seal Sotšis olime, noh ja siis tütar naerab laginal, ütleb isa, see oli 84. aastal. Mis aasta praegu on? Tõesti päris ammu. Et lapse jaoks on see ju igav. Teine lugu, mille sa valisid, on sinu 2007. aastal ilmunud autoriplaadilt. Hingepeegel ja loo nimi on hansalinnamüürid ja ma sooviksin, et sa selle loo valikuga lahti See on minu jaoks tähendusrikas just sellepärast, et selle looga ma nägin suurt vaeva. Kõigepealt Väino Land, Fixi juht ja õpetaja asutajaliige, andis mulle kätte inglisekeelset teksti ja ütles, et nüüd sa pead sellele tekstile tegema laulu ja seda laulu hakkab laulma Silvi Vrait. Selle loo, ütleme siis selle, selle teksti autor oli, oli araabia juurtega mingi noh, piltlikult öeldes mingi õli või naftašeik pururikas, kes elas tol hetkel New Yorgis, Stockholmis ja Helsingis ja igal pool ja ta oli väga luulelembeline ja ta otsustas kirjutada hansalinnadest kõikidest linnadest luuletust, kaasa arvatud Tallinnast. Ja siis, et iga riigi esindaja ütleme Rootsist, laulab seal. Stockholmist laulab laulja Eestis, ta leidis ta, talle väga meeldis. Silvi Vrait, et seda lugu peaks laulma Silvi Vrait. Mulle antise tekste, et see oli täpselt 98. aastal, sest ma sain 40, sest ma mäletan, ma olin, nutt oli varuks, viskan seal tekstid Landile tagasi, mõtlen võimatu. See on täiesti rütmiline, siia ei ole muusikat võimalik luua, aga edev ja auahne ka. Ma mõtlesin, et ma ükskord veel proovin ja siis sain sellele viisi alla ja see klapib siiamaani. Seda oleks võimalik laulda. Aga muidugi, kogu see üritus jäi ära minule teadaolevat põhjusel. Sheikhist sai õli otsa rajavad, mina ei tea tänaseni, mis tast saanud on ja see lugu jäi linti laulmata, minul oli muusika valmis, maalin palju vaeva näinud, idee oli hansalinnadest lihtne olevat, ta seda pealkirja juba ja see on mõjutatud ka siis noh, see muusika on ka mõjutatud sellest ja ma olin eriti rõõmus, kui, kui noh, minu jaoks maestro malkovi Peeter pakkus ennast, et noh, et mängime flöödi ka sinna veel teema, mõtlesin, no supper. Kes ei tea, kes on Peeter Volkov, Peeter Volkov, on, on, ütleme, rockiringkondadele propeller, aga tegelikult Eesti riikliku sümfooniaorkestri kuldflööt Kuulame ära. Suurepärane sa ütlesid, et kui sa Truva tuurina laeval seda lugu mängida, siis tihti ümberringi melu pakatab ja inimesed küsivad. Mis, mis on? Jajah no vastab tõele, sest ta on esiteks ta on meeleolukas lugu ja noh, üleüldse suure lärmi siis äkki midagi sellist mängida loomulikult kui on vähegi puulaja rahvastest, pubi meeleolu võib ka olla selline, et seal tõepoolest kõige halvem variant. Ta on need, et nagu üldse ei kuulata seda, ma ei lase sündida, mõtlen, et ma olen nii vana ja edev, et ma siis keeran volüümi põhja, Nad peavad kuulama. Aga, aga siis ütleme selle lärmaka pubinduse parem variant on see, kui nad mul tantsivad ja siis ei ole aega seal selliste lugudega. Tegelikult siis pane rokki ja vana kriidons ja, ja kõik. Aga vaat, kui on, on see parim, on mingi teise seti aeg, kui on, ütleme neli, viis laudkonda, kes väga tähelepanelikult jälgivad, teen, ja noh, siis ongi niimoodi, et mina juba hulka aega ei, ei ürita seal mingite noh, maailmahittidega neid ära osta, lase aeglasest laptoni Leilast mängin seda nad miljard korda. Ja ma nagunii teda paremini mängib. Ta on ja siis ma hakkan eesti keeles laulma ja ja siis vahest, kui see eestikeelne laulmine tekitab kohe huvi, siis plaksutavad, siis ütleme nüüd mängin teile ühe sellise mängin seda. Naad Rubanud uurindusest nii palju ja laeval musitseerimisest, et tihti seda alahinnatakse. Mina kuulasin sind viimati laeval, kui sa mängisid Rootsi laeval aastal 2013, sa mängid siiamaani Rootsi ajal, eks ole. Ja esimene või esimene osa oli tekil ja sa ei teinud seal mingit hinnaalandust publikule, vaid mängisid tegelikult väga-väga head muusikat. Tähendab trubaduuriks on võimalik ka nii et, et sa, et sa mängid head muusikat, sind kuulatakse ja ka tihtipeale lugudest vaimustatakse. Küll, see on uhke tunne, tiited, sa nii ütled ja küll ma tahaks, et kõik kuulaks ja kuuleks seda, et sa nii ütled, just, täpselt nii ongi, ma ei käi seal laeval mitte tegemas mingi tropp Po musta tööd, mis mulle ainult rahanumbrid silme ees on. Sest lõppude lõpuks ka see on põhjus, miks ma seal käin, ma teenin sellega oma leiba, aga ma ei suudaks iialgi seda teha, kui ma käiks tegemas mingeid nii musta tööd, et mul oleks endal jälestus kõige selle vastu või noh, ütleme, et mängiks vastumeelseid lugusid, ma püüan sealt võtta parima. See sõltub selle tööaja, ütleme pikkusest, noh, ma olen kaheksa päeva, 10 päeva, ma olen olnud ka kaks nädalat järjest. No loomulikult kaks nädalat järjest, ma ei suuda olla seal nüüd kogu aeg särada ja tohutult iseendale naudingut pakkuda, see on rutiin ja tüdimus, aga selle Kaheksapäevase töötsükli esimesed neli päeva ma leian sealt igal juhul vähemalt kolmandiku sellest õhtust, kus ma saan ise suure naudingu. Eriti kui Tiit Karuks oma abikaasaga istub ja kuulab mind, siis ma innustan sellest, ma tahan anda oma parima ja seal vastureaktsiooni, sellise, nagu sa praegu ütled, sest ma olen kõrvust tõstetud. Aga kui pikad need õhtud on üks õhtu. Varuge ohvrid on tegelikult Ütleme päris rängalt pikad kirjade järgi ma pean mängima viis korda 45 aga noh, asjaolud seal muidugi mängivad kaasa. Tavaline on see, et noh, ma juba ammu ei pea olema täis pinges, kõik see viis korda 45, sest noh, ma alustan nii, varad, ütleme, seal rahvas liigub ja seal praktiliselt nagu see on niisugune mängida ennast soojaks. Aga ma pean arvestama niukse Pooleteise kuni kahe tunniga ikka korraliku andmisega, kui on laev täis, siis ma pean selle eest seisma, et see, see rahvas seal pubis oleks. Jaa, jaa. Noh, siin on nüüd puhtalt puhtalt, ütleme, kommertsiaalne kaubanduslik edu, kui kui mina mängin, siis on rahvas pubis ja rahvas ostab jooki ja noh, see on selle asja, see must külge, et siin ma ei saanud ennast tähtsaks, käin kunsti tegemas vaid, vaid nii on reaalne elu. Aga tegelikult trubaduuriks olek ikka ta peab sulle ka endale midagi pakkuma, mitte ainult, nagu sa ütlesid. Noh, ei saa mõelda. No ütleme nii, et ta hoiab ju mind ka vormis. Ma pean kogu aeg tegelema kitarrimängu ei ole ma ju päevagi kusagilt koolitust saanud mujalt, kui mul on olnud lihtsalt jälle õnnesärk seljas, ma olen ainult väga heade kidrameeste vahel ju üles kasvanud. Oli see siis Viktor Vassiljev või oli see Riho Lilje või isegi Andres Põldrooga ja nende meeste käest lihtsalt kui sul vähegi endal Nutjana ja kõrvad lahti ja küsi ka veel ja nii see kitarrimäng tuleb ja ma olen jõudnud sinnamaale välja, et ega ma ennast kitarristiks ei pea, aga ma suudan oma lugusid esitada iseennast saates niimoodi, et mul on kindlad faktuurid, mis alati töötavad ja see ei ole ütleme, üle kuue keeleblannimine, vaid seal on aastate jooksul kujunenud omad võtted, mis töötavad. Sa valisid üheks looks, ma palusin, et üks oleks ka nii-öelda maailmalugu, valisid deeply loo nimega vööl. Paar saatusena teiega. No see jällegi lõpmatuseni kestev vaidlemine, et kas Zeppelin võib meie põlvkonnale noh võrdne ka minu jaoks, aga kuna pole ammu, on juba 80.-st aastast seal igaviku ansamblis siis ja, ja n täis on mu teine lemmik, kes on praeguseni veel vägagi elus laval. Siis ma lihtsalt noh, ma, ma naudin paisi trummimänguga praegu, kui ta on, on 66 aastane, aga Björn on täpselt 40 aastat vana, see on mängitud 20 kuueaastase poisi poolt ja pööbli meeskonna vahetus toimus, kuigi Joan läks ära ja asemele tulid David kardeil ja kylandaks ära koos klaveriga. Asemele tulid jäivid kardeil ja klemm juus ja kui tuli välja plaat Björn ja see nimilugu läks käima siis vaidluspump koosseis on kõvem, mina ütlesin, et no mina ei tea, nõrgem ei ole ta igal juhul ja kui mul on vaja praegu sellist haad roki adrenaliinilaksu, vot siis ma panen selle Björni kodust peale, paneb põhja. No saame selle laksuga, praegu saame. Tead, Priit, kui tore oli sinus žeste ja liigutusi vaadata, kui mängistib pilvevöönd on see oli, see oli põhimõtteliselt pilt selle loo juurde. No vaata, see on võimas, varastad Taena kuuendast andmebaasis on pannud niisukese märgi maha, et ta juba aastakümneid ei viitsi ise enam ja ilmselt ka ei suuda enam niimoodi seda maha mängida, sest no kes vähegi trummar saab aru, mis toimub, kui laul ja trumm ühe korraga soleerivad ja see on see nii perfect, minu arust praeguseks ajaks uus põlvkond, kes ütles, täielik jahu ja mis räägib seal, aga minu jaoks on see lihtsalt. Ja võib-olla mõne vikerraadio kuulaja ütleb, et mis keevitamist lasevad ilusal suvisel esmast No vaata, aga sina jälgisid minu liigutusi ja ma jälle jälgisin, kui õieti reageerida, vaata, kui ilusad need orelikohad on, kus nahka jälle tänaseks lahkunud maestro Lord oma hämandiga ja klaveriga, mismoodi ta need kaunistused andmise keevitamise lugu. Aga ta oli ju ka klassikalise noaga ja kui palju sina oled oma muusikukarjääri jooksul lugusid kirjutanud, kas sa mingisugust arvestust oled pidanud ka? Mingisugusel ajal ma üritasin neid kokku lüüa ja sinna noh, ütleme registris registreeritud lugude arvuks ma sain vist 70 ringi. Ja, ja ma arvan, et sinna sahtlisse ja, ja üleüldse aegade unustuse hõlma on ka läinud ikka kümmekond lugu küll sest meil on olnud päris sügavalt, mõtlesin oma oma elu üle järgi, kus ta vist väärtuslikud. Ja siis ma mõtlesin, et noh, palju palju häid helgeid asju jäi muidugi kahjuks lindistama. Põhjusel noh ei oskagi praegu enam seletada, meil oli seal seal ilmselt oli see see, see bändi koosseisu vahetamine ja minu äratulemine ja see, see oli kindlasti üks põhjus. Ja praeguseks me oleme siin meelde tuletada püüdnud ja nüüd need ei tule meelde, sest ega me seda seda noodikirja ju nii väga valdanud ja paberi peale suurt ei jäädvustanud. Ütleme muidugi lihtsamat klaviirid, olin ka mina suuteline kõik oma asjad kirja panema, aga ütleme täppisteadlane oli Raidma Eevald ikka, kes, kes valdas seda kunsti palju paremini, kes oli võimeline võimeline partituuri kirjutama ja ja noh, vot see, see kõik on ainult tuuri märgid, ei, mängis ta sugu enam 30 aastat hiljem. Selgita natukene seda Fixi keemiat, sest bändis peab olema keemia või ikkagi kaua koos mängitakse ja kui ütleme, teatud aja tagant tahetakse uuesti koos musitseerida, mis on selle keemiasaladus või kas seda üleüldse on võimalik sõnadega lahti rääkida? No see skeem ja tekib, see tekib laval seda sõnadega raske on väljendada. Cixi puhul on ju noh, täpselt nii palju, kui fiks armastatakse, täpselt nii palju, kui teda vihatakse, sest kui palju on, ütleme protsentuaalselt neid inimesi ja, ja rokifänne ja kes ütlevad, fiks pole üldse mingit bänni, pole üldse mingit kontseptsiooni ega midagi seinast seina, kõik me seda nautisime, sest me olime noored. Me olime jube enesekindlad. Meil jätkus jultumust igasuguse stiiliga hambaid murda ja me tegelikult ikkagi saime saba maha peaaegu kõigega. Muidugi praeguse aja kontekstis öeldakse, et noh, vot sõnum ja, ja kõike värke, no me ei pööranud sellele nii suurt tähelepanu, me nautisime seda musitseerimine, et meil läks lugu elama laval, noh nagu ma praegu loen vana mehena biitlite antoloogiast, siis selgub, et ka John ja Paul panid laulusõnu kokku niimoodi, et selle loo Yesterday pealkiri olis kämbla teeks munapuder. Ja lause oli, mis oli inglisekeelsed sõnad, aga mis lauset ei moodustanud. No järelikult ei ole ju nii, et Paulistus ja mingisugusest tohutu sõnumi purske ajal see oli niisama, tegime meie muusikat. On teada, mõnes situatsioonis ma vihkan sõna kontseptsioon. Nojah, mina samamoodi ja samamoodi. Üks kontsert, mis mulle väga hinge läks, see on üsna hiljutine, oli Silvi Vraidi mälestuskontsert Kaarli kirikus. Seal minu meelest toimis kõik ja kuidagi kuidagi väga harras, meeleolu valitses ja ja ma vaatasin, et fiks laval, kaasa arvatud sina trummide taga oli ka kuidagi väga-väga hardas meeleolus. Kas ka laval oli meeleolu selline, mis kandus kirikus kuulajateni? No seal seal oli, see oli kõige-kõige, ütleme kõikide asjade kooslus, tähendab esiteks, harras meeleolu tekkis nii ehk naa, teiseks oli seoses kui akustikaga me pidime olema väga hillitsetud ja kuna me isegi suutsime seda, siis see nagu tekitas veel omakorda sellise meeleolu. Nii et ma, ma jagan arvamust, aga noh, see, see Ardus võib tulla tähendab täiesti Enn koha peal ja ma olen võimeline täiesti mingi laulu ajal niimoodi, et ma ei saa järgmistada öelda, sest mul järsku kangastub, et nüüd teeme, et me teeme punti edasi ja keda pole. Vaat aitäh, et sa tulid, Priit, mul on väga hea meel, et sa olid nõus tulema ja saate viimaseks looks jääb Fixi Sinutaja, ütle palun sina ka paar saatesõnadega. No näed, sobiski nüüd siia juurde jutule. Sinuta on üks, 98. aastal lindistatud lugu, mille ma Silvi jaoks spetsiaalselt kirjutasin ja teksti autor on Peep Liblik. See on linnahallis üles võetud ja ta on selline praeguseks natukene unustusse vajunud põhjendamatult ja kuna Silvit meie hulgas enam ei ole, siis ta muidugi puudutab mind eriti. Ja ta on päris ilus lugu, noh, seal on, ütleme, refräänis on, on üks, üks pealemodulatsioon on üks ilus register, kus kogu Fixi vokaal pääseb ka väga hästi mõjule.