Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere kõigile jutusaatest on ülestõusmispüha esimene püha laialt teada munadepühana ja oleme raadio-otsesaatesse kutsunud pikaaegse lastearsti doktor Adik levini, tere hommikust. No olen ikka munadepühade ajal saateid tehes langenud kiusatusse küsida inimestelt ja küsin ka teilt, sest te olete vastsündinute eestkõneleja ja tegutsen. Te kindlasti teate, kumb oli enne muna või kana? Jah, ma olen tõesti varsti nii, et ega väga palju tegelenud. Ja noh, nagu te ise ära saate, kui ei ole muna, siis ei ole ka kana. Ma olen alati arvanud, et muna on natuke eespool kui kana, et ta on nagu parem või kuidas arenenum ja, ja järgmine etapp on ikka see järgmine põlvkond. Jah, aga kui siis kana koputab sinna munakoored peale, siis ta ütleb, et näed nüüd ma tulen. Et nüüd algab elu, aga tegelikult elu oli seal sees juba nii et tegelikult inimesel on kaks elu, üks elu on see, mis oli seal muna sees, ütleme ja teine elu on siis, kui ta tuleb ilmavalgele. Kleebin, mitu munade kavatsete käimasoleval munadepühal ära süüa? Mina muidu söön iga nädal kaks-kolm muna, aga seekord nüüd olen kõvasti üle pakkunud. Süda valutab ka, et te olete valesti söönud. Ei valuta Ma arvan, et vahetevahel võid ka No kuulajatele, kes ei ole juhtunud kuulma. 65 aastane härrasmees Adik Levin võttis paar aastat tagasi kätte ja otsustas oma elus keerata uue lehekülje, vaid lausa hoopis uue peatüki. Ja senise vastsündinute eest hoolitsemise asemel hakkas muutma täiskasvanud inimeste toitumisharjumusi. Ja enne kui läheme selle praeguse elu juurde, ma siiski tahaks alustada algusest. No kuidas te jõudsite lasteravini? Vaat lasteravini ma jõudsin tegelikult väga lihtsalt, ma lihtsalt läksin õppima pediaatri instituuti, siis lõpetasin selle ja siis sai minust lastearst. Esimest aastat ma olin tõesti tohter, kes ravis kõiki lapsi, aga pärast juba hiljem seitse, 79.-st aastast, siis siis spetsialiseerusin vastsündinutele ja näeksite lastele. Te olete oma elus elanud ning Kasahstanis aga suurem osa elust veetnud Eestis siin sündinud ja siin oma elutöö teinud. Olete pikka pikki aastaid olnud Tallinna lastehaigla vastsündinute ja lasteosakonna juhataja. Öelge nüüd on kinnitatud, et te olete nii-öelda humaanset vastsündinu, meditsiini, initsiatiivi autor, mida see keeruline sõnadeühend nüüd siis õigupoolest tähendab, mis, mis see tähendab? Humaanne meditsiin? No vot see on tegelik olnud minu elutöö. Ja kui ma alustasin tööd vastsündinud, ega see oli nõukogude ajal 79. aastal, siis aeg oli selline, et me elasime käskkirjade järgi, kus oli siis mustvalgel kirjutatud, et haiglas, kus on haiged, vastasin ja enneaegsed lapsed. Et seal emad ei saa viibida. Ja siit hakkas kõik peale. Sellest koorus välja minu teaduslik töö. Avaldasin raamatu 91. aastal, ma kaitsesin väitekirja Moskvas doktoriväitekirja. Ja mõte oli see, et me peame arvestama ka haiglas, mitte ainult sünnitusmajas. Aga siis, kui mõtlesin haige enne, kui laps on sündinud enneaegse lapsena. Et tema lapse inimõigused peavad olema kõik ka säilitatud. Ja saigi niimoodi tehtud, et sai emad juurde toodud. Tol ajal Nõukogude ajal me olime esimesed üldse ja kõik liiduvabariigid käisid meie juures, võtsid seda kogemust ja ma olin kindel, et see kõik on ka välismaal niimoodi läänes ja minust, kui oli siis kui ma 89 käisin Saksamaal ja käisin Soomes ja siis läksin kohe Rootsi ja Taani, ma nägin, et see oli sama süsteem, mis oli nõukogude ajal. Temal käisid külas nende vahel selles, et nii-öelda nõukogude liidus ei tohtinud üldse käia. Vahepeal lubati ema juurde, aga siis seal ema võiks külas käia ja siis tekkiski selline idee, et et peab mõtlema, kuidas siis kaitsta lapse õigusi haiglas. No kuidas sa üldse tulnud on, kas meditsiin pingutas mingil hetkel siis üle, lahutas vastsündinud lapse ja ema mingisugustel meditsiinilistel põhjustel vä? Vaadake meditsiin on tegelikult üks väga suur äri ja nii palju, kui mina sellest aru saan ja meditsiini võttis endale ka emal oli koolitati väga head õed välja. Personal. Emad ei kodunud piima, kui ta tõi, eks ole, vahetajal tulid teda külastama Ameerikas ma nägin ka sellist varianti, kus emad üldse käinud käisid, advokaadid küsisid, kuidas, kuidas siis selle daami laps ennast tunneb. Ja, ja see oli süsteem ja see oli süsteem ja vot mis oli, mis oli siis? Selleks meeldiks. 90 tuli Maailma Tervishoiuorganisatsiooni unistajad tulid välja sellise ettepanekuga, et on vaja luua lapsesõbraliku haigla initsiatiiv ehk veebi Friendly Hospital initsiatiiv, mis oli siis sünnitus majadele ja sünnitusmajades, et siis ema peabki olema lapsega, te mäletate nõukogude ajal? Kuidas oli, ma ei tea, kas ta mäletab. Mina mäletan veel, ma elasin seal Pelgulinna sünnitusmaja lähedal, nägime mehi küll seal, kes üles nelke, saatsite nööriga. Ja siis oligi niimoodi, et lapsi anti alles kas 12 tunni pärast veel 24 tunni pärast või 36 tunni pärast või kolme päeva pärast pandi talle rinnale. Ja siis lapsesõbraliku haigla initsiatiiv tuli siis oligi niimoodi, et lõhuti seda süsteemi ja ma pean ütlema, et see, see õnnestus isegi praegu sellistes riikides nagu Venemaa on ja hakatud tegema, olgugi, et seal tohutult palju koolitusi tehtud, aga ikka me näeme, et, et mitte alati emad ei ole juures, aga muidugi teised Ida-Euroopa riigid muidugi, rääkimata Lääne-Euroopast, see on kõik tipp-topp ja vot siis mul tekkiski idee. Kui nüüd tervete lastega on, on loodud lapsesõbralik haigla initsiatiiv siis lastehaiglates, kus on haiged lapsed. Et peab olema ka humaansus ehk nii-öelda lapsesõbralik. Ja siis ma koostasingisele selle selle süsteemi kirjutasin kokku, saatsin meie meie pediaatri viis ajakirja võttis aega neli aastat, enne kui see kõik ilmus. Aga see asi plahvatas selliselt, et et järsku hakati mind kutsuma väga paljudes riikides. Ma olen tegelikult ju läbi käinud, esinenud selle teemaga kuskil ligi 30. riigis, nüüd mööda vasta, olgugi et ma enam ei tööta. Ma käisin veel suurel Euroopa foorumil. Ja kui ma vahest vaatan, saan kirju, siis neid artikleid ja neid põhimõtteid tõlgitakse ikku, kolm Boliivias, kord Mehhikos ja nii edasi. See on väga huvitav jälgida. Aga noh, minu ülesanne oli see ratas käima panna. Öelge, kui te nüüd viimastel aastatel juhtisite seda Tallinna lastehaigla vastsündinut osakonda ja, ja, ja ütleme siis vastsündinute ravi oli seal põhiliselt sünnitusosakond, eks ju. Aga et kas, kas teie hinnangul lastearstina sünnitamine kodus või sünnitamine vette või isa või sõbranna või ema kaasamine sünnitamisse, kas see on ka teie meele järgi kas see on ka humaanne? See on väga raske küsimus, tegelikult ma vastu, kui ma vastaks lühidalt, siis ma ütleksin, seda otsustab alati naine. Otsus, kuidas tema tahab, puudutab kodussünnitust, siis isiklikult mina, mina isiklikult ei tahaks, aga kui on selline võimalus olemas, siis ma kordan, igal naisel on õigus. Ma arvan niimoodi, et see peresünnituse probleem mis, mis on nüüd meeldivaks aktuaalne siis meil on kuskil kuus, 70 protsenti ja ma arvan, see ongi see, mis peaks olema. Mõnes riigis on teda nagu sotsialismi ajal püütud kuni üheksanda 100 protsenti. Ma peaks ütlema, et, et kõik kõik tulevased emad ei taha, et nende abikaasa oleks juures ja siin ei tohi mitte mingisugust voodi ei pea olema. See peab ikka olema kõigepealt ikka ema Su ja siis tulevase isa soo ja pere peab seda otsustama. Tegelikult see on hea asi, aga kui naine ei soovi siis ka siis siis ta võib kutsuda kellegi teise, aga mitte abikaasa. Aga see peab olema kindlasti selle naise otsus. Adik Levin, kui te osalete kõnelejate seal ülemaailmsetel humaansel meditsiinifoorumitel, kas keegi üldse küsib ka seal, et miks on tekkinud mõiste humaanne meditsiin või siis võiks ju küsida, kas meditsiin võib-olla ka mitte inimlik? Jah, nagu eile täringud Guessi, väga hea küsimus, ma ütleks nii, et ma võin lahti mõtestada, mida tähendab selles mõistes humaanne. Vaadake, meditsiin oma olemuselt. On humaanne. Küsimus on ainult selles, et kui me, kui meil on raskelt haige laps, siis neil on tihti vajadus kasutada agressiivsust lapse vastu. Ja nüüd tekib küsimus, alati peab olema nii agressiivne Kümmel, selliseid võimalusi, kus me võime olla, mitte agressiivsed, arstil tekib selline küsimus, et kas ma nüüd lähen selle peale ei lähe. Kui ta on juba selline küsimus tekkinud, siis ta võib juba mõelda selliselt, et ta võib olla kasuta seda agressiivset meetodid lapse vastu, aga mida tähendab humaanne humaanne tähendab seda, et lapsel on õigus olla koos oma emaga lapsel isegi haigel lapsel, enneaegsel lapsel on õigus saada emapiima. Lapsel on õigus olla kontaktis oma isaga, lapsel on õigus, nahk-naha, kontakti rõhk õhukontaktile ja nii edasi ja nii edasi. Vot need on need momendid, mida kõikides haiglates maailmas alati ei ole. Euroopa on teinud väga suure hüppe, aga kui me läheme näiteks Ameerikasse, siis seal alles noh, seal on väga palju, seal on meditsiin väga kõrgel tasemel sinusse agressiivne meditsiin. Aga mis puudutab just neid humaansemaid komponente, siis nemad alles alustavad? Tundub uskumatu ja nemad alles alustavad, ma olen väga palju olnud ja, ja liikunud seal. Ja kujutage ette, huvitav ühiskond ju kõige, kõige rikkam riik ma ei tea, mitu miljardit on sinna Iraagi sõtta pannud raha, aga, aga naine võib-olla kodus ainult kuus nädalat peale sünnitust saad aru nii, et see need paradoksid, millest mina aru ei saa? Adik Levin, pidanud võitlusi, päästnud elusid, teinud teadust, nautinud edu käituma kui foorumitele, eks ju. Ometi pöördusite Te vastsündinute ja laste meditsiinist ja lastekaitsest ära. Miks ei, ma ei ole üldse pöördunud ära? Esiteks ma möödunud aasta kandideerisin ÜROsse laste õiguste komiteesse ja kuidas läks, läks nii, et järgmine kord ütleme ja tähendab toetas muide 59 riiki see ei ole üldse vähe. Ja kui ma kohtusin väga paljude riikide saadikute ja ekspertidega ja rääkisin laste õigustest meditsiinis, siis ma pean ütlema, see kutsus esile väga suure huvi. Mul üks, mul üks ekspert Šveitsist ütles, on ekspert, aga ta ei ole kunagi mõelnud laste õigustele haiglas. Nii et see oli täiesti üllatus, et et mina tulin välja sellise ideega. Aga põhimõtteliselt mul oli tõesti suur au osaleda, selles oli vaja 80 riigi toetus, siis oleks valitud. Aga põhimõtteliselt ma ütleks veel nii, et iga inimese elus on faasid. Ja mina sain aru ühest väga tähtsast asjast, et 25 aastat majandusele juhtinud osakond on renoveeritud. Ma olen läbi käinud terve maailma ja olen viinud meie haigla tööd ja tegemised väga paljude. See riikidesse on ette valmistatud tubli kollektis. Mind ei olnud enam vaiasjal. Ja teate, ma ütlen, del veel tuleb osata õigel ajal ära minna. Ma läksin ära, mitte siis, kui keegi tahtis, aga ma läksin ära. Just siis, kui mul oli noh, nii-öelda tipphetk veel. Meil on tegelikult midagi öelda Ja, ja ma arvan nii, et kõik seda humaanset asja mõju ajan edasi. Ja siis, mis siis tõuge oli oli, et mul tervis oli kehvaks läinud, väga palju reisimist. Ma olen väga tänulik oma kolleegidele, kes minuga reisimise ajal kõike tegid osakonnas. Ja, ja siis ma tundsin, et, et, et midagi on mul viga, ma käisin arstide juures ja ma ei saanud abi. Ja siis minu hea kolleeg, kellega me siis koos lõile selle, selle süsteemi praegu programmi doktor Marina Roses teinud tema mitu aastat mu rääkis kulaadiks sõbruvi kõigepealt iseenda peal ära, mina proovisin seda programmi. Ja teate, mul tuli eluvaim tagasi. Mul järsku plahvatas. See programm on siis tegelikult üks dieet ja see ja. Sõna dieet mulle ei meeldi, see ei ole dieet. No igatahes, see ongi see peamine ja nii-öelda erutavam põhjus, miks ma tõin saatesse, palusin, et et see on selline moodne ja salapärane uus mantra, mida inimesed siin raadiomajas ja kohvikutes ja, ja õlletubades ja riigikoguni välja muudkui kordavad see elavini. Uus dieet on nüüd uutmoodi elu. No mis asi see on siis, mille eestkõnelejad esis, nüüd olete? Vot, ma tahtsin, ikka, ei ole selleni. Pole teed see, see, see ei ole dieet, see on programm, seal elustiil. Ja kui ma enda peal ära proovisin, ma hakkasin aru saama, mida tähendab toit inimesele sõna tõsises mõttes, ma olen olnud väga palju aastaid tipparst ja ma julgen väita, et väga paljud arstid toitumise osas me ei ole spetsialistid, riigile soovitame enam-vähem ühte sama asja. No teie patsiendid peamiselt emapiima muidugi. No seda küll, aga ma räägin praegu ütleja emadest ja, ja teistest inimestest ja ma ütleks, kui ma järsku plahvatas siin ja sain aru, et ilma ravimiteta saab ennast aidata aga tulevaid muuta oma toitumisharjumusi ja, ja stiili. Siis, siis minule sai selgeks, kui ma olen siiski kaks väitekirja elus kaitsnud. Et see on uus suund profelaktilises meditsiinis ehk teiste sõnadega individuaalne lähenemine. On võimalus läheneda individuaalselt. Kui nüüd veel terminitest rääkida, kas see on mingi kuskilt kodulehekülg, vaatasin, et te tegelete dieeti monoloogilise korrektsiooniga. Mis, mis see siis nüüd on, võtate ühe inimese ette, vaatate, mida ta endale söögitorust laeb? Ja aga ma võib-olla siiski selgitaks enne, miks see probleem on praegu nii tähtis. Vaadake aastatuhandeid miljoneid aastaid. Inimene sõi väga piiratud hulka toitu. Aastatuhandeid miljoneid aastaid inimene ei kasutanud konservante, ei kasutanud säilitusaineid ega midagi. Ei olnud fast, food'i ei olnud kõike muud ja panegi, mis on juhtunud viimase 100 aastaga. Meil on tohutult palju marketites võimalus osta toitu igasugust inimkonda alati võidelnud selle eest, et mitte nälga surra, täpselt samuti nagu loomariik. Ja selleks saigi leiutatud igasuguseid konsermandid. Ja kõik see, mis on viimase, eriti viimase 70 80 aasta jooksul toimunut meis on see, et meie organism ei ole võimeline kõike seda ümber töötama. Piltlikult öeldes ei ole teaduslik mõiste. Ei, ta ei ole võimeline ja siin tekibki see konflikt, meie seedetrakt. Meie immuunsüsteem oleme võimelised nii kiiresti ennast muutma. Selleks on vaja sadu tuhandeid. Et, et, et kõik see muutuks ja siin siin ongi vastus, miks praegu on nii palju kroonilisi haigusi? Ma ütleks niipalju, et me ei puuduta nii-öelda intensiivravi ja erakorralise meditsiinikirurgiat, see on kõik omaette tip-top, siin ei ole üldse probleem räim Rõuka kroonilistest haigustest, ma räägin diabeedist vaadetes plahvatuslik suurenemine on praegu. Ja siit hakkabki hargnema see, see süsteem, see inimkond hakkab otsima väljapääsu. Kas ta jätkab seda harju keskmist söömist, nagu ta on siiamaani söönud? Mis seal üldse teaduslik? See on ainult jutte, ta teadis, et me oleme ära tõestanud, et ütlemegi hiir on väga hea asi, me oleme väga ära tõestanud, et mõni liha on väga hea asi. Aga me ei ole ära tõesti vastas sellele või teisele inimesele sobib. Annika vanad eestlased sõid seda, mida kasvatati Eestis. Uue eestlased söövad seda, mida kasvatatakse, kasutatakse kogu maailmas. Toidulaud on ainult rikkalikumaks. Me saame üha rohkem huvitavaid maitseelamusi ja erinevaid toitaineid. Meid ei peaks nagu tegema tugevamaks, et me oleme neid igasuguseid asju saanud proovida, et ei ole nii, et me saime ainult kartulite ja tangu. Kartul pole ka meil väga valeaval kaalikate tangu, eks ju. No ma ütleks niipalju, et elus iga asjast maksad. Kui sa, kui sa tahad kõiki mõnusid saada, siis sisse tuleb kindlasti tagasi. Ma mõtlen, negatiivses mõistes. Asi on selles, et ma kordan. Kui me vaatame, vaatame otsa praegu, kas oleme ühte nägu sinuga? Noh, natukene ei ole silmad, nina, kõrvad. Aga kas inglane on teistsugune kui eestlane, eestlased natukene ühtemoodi ja, ja erinevad, kui inglased erinevad, kui ungarlased erinud, kui hiinlased? No ma mõtlen niimoodi, et siin regioonis, kes on üles ja me ja me ja üles kasvanud, ma pean ütlema, et üks põlvkond, see on väga vähe peab olema viis, 70 80 põlvkonda. Ma ütleks niimoodi, et kui me võtame hiinlased ja kui me võtame meie inimesed või ütleme jaapanlased siis neil on eksootilised, need mereannid, kõik need on kõik need rohelistes, palun, see meie inimestel on väga tihti kõik punasesse siis, kuna see ei ole meie toit. Punases selles mõttes, et ta on siis nii-öelda keelatud. Ma ei mäletanud, aga see ei sobi sellele inimesele, inimene peab teadma, mis talle sobib ja mis tal ei sobi. Vaadake demokraatlikus riigis ei saa midagi keelata. Inimene on vaba ja ta teeb, mida ta tahab, aga kui talle anda soovitust, siis ta mõtleb, kas ta seda teeb või ei tee. Kas kas teie asjal on nagu teaduslik põhjendus olemas või on see nii-öelda? Kõhutunnetuslik õpetus ma arvan niimoodi, et see on individuaalne, mine mitte Harju keskmine, et kõik me võime ühtemoodi süüa. Ja see on praegu algfaasis nii-öelda esimene samm juba reaalsuse poole. Meie oleme valinud sellise meetodi monoloogilisi meetodi, ehk meie nagu te küsisite, võetakse inimeselt veri ja veres mõõtsime, siis antikehasid, ige antikehasid ja vastavalt sellele, kuidas noh, mis seal analysis on, siis me koostame igale ühele individuaalprogrammi olemas ka teised meetodid. Ja minu sügav veendumus, kuna ma olen sellega nüüd ikka päris päris mitu aastat juba tegelenud. Et see on teaduslik. Vaat mul on selline, mul on selline arvamus, et see Harju keskmine, kes meil kõiki soovitatakse süüa patsi, pole teadust. Nonii kamandada kõikidega komponendid, antud juhul need, kes sooritavad normaalset toitmist ehk seda harju keskmist. Nemad ütlevad, et see on ainuõige, aga mis uuringud on tehtud? Mina võin kõik need ümber kukutada, kõik need uuringud, kuna haigusi rohkem ja rohkem tekkinud tähendab inimese, inimese toitumine, harju keskmise näol, ei ole õige süsteem. Igaüks võib siia nii, nagu ta tahab. Keegi ju ei keela. Aga igal inimesel peab olema antud võimalus mõelda sellele, kas ta teeb seda õigesti ja kuidas huvita, võib muuta oma toitumisharjumusi. Teie selle teooria juures räägitakse sellisest terminist nagu varjatud toidutalumatus. Ehk siis on olemas selliseid selliseid toiduaineid, mida inimene ajab endal kurgust alla ja mis tegelikult tema organismile siis ei sobi. S on tegelikult prügila jaoks. Noh, kui me ei räägi teaduslikud terminid siis eks ta niimoodi ei ole ja mis oli kõige huvid? Jaa, täiesti revolutsiooniline. Need uuringud olid selles osas, et tehti kindlaks, et muidu toit laguneb, jõuame hapeteni rasvhapete ja glükoosi nii, eks ole, valgud, rasvad, süsivesikud, tuli välja, et kõik toidud ei lagune lõpuni ja need osakesed, mis lõpuni ei lagune tänu Pinutsetoosile peensoole limaskestas, nad imenduvad verre ja nemad sirkuleerivaid. Ja see fakt on tegelikult tohutult huvitav fakt. Ja siin on praegu juba olemas uuringud. Aga loodan, et neid uuringuid tuleb üha rohkem juurde. Ja see fakt, et kui me jätame need punases reas olevat toidud välja kolmeks kuuks inimene hakkab tundma ennast paremini, tal normaliseerub vererõhk ja nii edasi ja nii edasi, siis on selle tõestus, et toit, ravimid, aga toit mängib siin väga suurt rolli. Kujutate nüüd ette, me räägime seda juttu esimesel lihavõttepühal, jah, perenaised, praegu kell pool 11 hommikul on köögis külalised tulevad paari tunni pärast, eksju lauale on mõeldud seal kartulisalat, mingi kana riisiga, liha kartuliga, hapukapsasuppi võib-olla täna päris ei tehta, eks ju võib-olla mõned singivõileivad kiluvõileivad kuidas seetõttu kujutab lihavõttepühal siis kuidas me peame käituma siis kuidas me peaksime seda kõike nautima? See on ju? Noh, kas see kartulisalat siis ei olegi neile mõeldud? Vaat, ma tahan ütelda nii, et igaüks sööb nii nagu tema Sohaksid ja keegi ju ei keela. Meil on haige ja ma tahan ütelda isiklikult enda kohta, ma võin ütelda. Eile ma olin venna juures, juutidel on ka lihavõttepühad. Ja ma sõin väga palju ja ma sõin neid asju, mida ma tavaliselt ei söö ja ma pean ütlema, mul oli väga halb, aga see minu probleem. Inimene peab teadma, et kui ta teeb seda teisiti, siis tal neid probleeme ei teki. Tähendab, ma tahangi ütelda, et meie, meie patsiendid ehk kliendid, kuidas me neid nimetame neljani antud võimalus ise otsustada, kuidas nad surid, minu hea kolleeg, ma, ma nimesid ei hakka nimetama. Kellel oli sünnipäev, tema andis kõikud toidud vastavalt sellele nagu pea panna. Ja muidugi kõik külalised naersid kommiku, helistasid talle, ütlesin, kuule. Tead, see oli nii hea magada. Ja üldiselt me tunneme ennast väga hästi, tähendab, inimene peab teadma neid, neid mängureegleid ka kuidas kolib, ta sööb nii, nagu ta tahab, aga no pühade ajal võib ju ka natukene noh. Pakkuda ja keegi ristil meie pattude pärast, aga ärge öelge niimoodi jälle piltlikustamiseks. No miks me ei või kartulite liha ühel ajal süüa, öelge teie arst? Kui seedetrakti teadur ja vot selletrakti teadur, ma ei taha olla ja ma arvan, et sellel traktile on väga palju liiga tehtud. Ma alustaks sellest, et südamenädal Meil on neerunädal, aga meil millegipärast pole seedetrakti nädalat, olgugi et seedetrakt on tegelikult, eks, tohutult tähtis organ. See on meie, see meie reaktor, me paneme sinna siis kütuse ja siis siit me saame ju energia, aga tegelikult me oleme seedetraktist teinud konteineri ja kõik asjad, mis vähegi võimalik, mesine paigutanud, see on lihtsalt selline teile informatsioon. Aga mis puutub kartulit ja liha, ma küsin ta käest, olete söönud kartulid lihaga koos? No ikka jõuluõhtul kartul, liha. Aga kuidas ennast tunnete pärast? Ei noh, niimoodi nagu oleks kõht täis ikka. Aga kas te olete proovinud neid eraldi süüa? Noh, ei ole, aga mina soovitan teile, kui tulete koju täna proovige eraldi, siis ma tahaks ütelda nii, ma olen need asjad kõik läbi teinud ja ütleks nii, et ma sain liha ja ma söön kartuli, ainult et ma ei söö neid koos. Miks? Sellepärast et kartulitärklis tema seedimine saab alguse suuõõnes ja see oli helisele reaktsioon. Aga, aga kui me sööme liha, siis tema seedimine maos on happeline reaktsioon ja nagu helise happe saavad, eks nad siis teineteist neutraliseerivad ja tegelikult ma peaks ütlema nii et fermendid, mis meil on kõigil, need on ka valgud. Tegelikult me rikume ära. Me rikume ära ja selle normaalse seedimise protsess, kui me tuleme loomariiki, öelge mulle, kui lõvi murrab looma, siis paneb sinna kartulid ja, ja siis juurde kapsast ei pane. Ma isegi ütleks nii, et kui lund sööb ära ussi, ega ta kohe tiri ei hakka. Nokkima, tähendab kõik tuleb see juba loomariigis. Ja inimesed, kes on niimoodi söönud praegu need tunned ennast hoopis teisiti, neil on palju rohkem energiat. Sellepärast et toit laguneb, oli see võõrsil elav eestlane tahab külakostiks kodumalt musta leiba, pole siis mingi nostalgiline nõrkushetk, vaid tegelikult nagu organismi nõue veise kõhukutse nii-öelda. Vaadake, see on üks väga tõsine küsimus, kuna praegu on selline emigreerumine ja parandamine ja igal pool püütakse elada. Mina toon teile sellise näite, me elasime abikaasaga seitse aastat, elasime Kasahstanis. Ja huvitav, nüüd ma oskan seda asja analüüsida, aga kõik need, kes tulid Euroopast sinna ja hakkasid seda elama selle rahvuskuld, tähendab mitte nad, noh, nad hakkasid sööma kõike, mida kohalikud söövad rahvuskööki ja, ja, ja see muutus nende nende elus domineerivaks. Nad jäid kõik haigeks. Nii huvitav. Meie püüdsime oma kodus süüa ikka oma toitu, eks ole? Ei ole midagi teha. Asi on selles, et et kui me liigume ühest kohast teise, Me peame mäletama, mida me oleme söönud ja sellepärast suurem osa immigrante, keda mina olen kohanud igal pool maailmas. Nad püüavad säilitada oma kööki ja see on väga õige. Kas midagi sellist ka on olemas nii-öelda pealtnäha süütute ja tavalist, mida, mida te üldse soovitusi? Seda, ma tähendab kõike, võib süüa ka, ainult et tuleb vaadata reaalselt, kas, kas, kas see sobib või ei sobi. Üks asi, mis ma ütlen, suurem osa inimestel on eksootilised mereproduktid küll nii-öelda punases reas ja ei sobi, aga, aga muus osas see on kõik väga individuaalne. No tuleme selle 21. sajandi juurde nii-öelda tagasi, et kas nihukesed, diabeetikud ja ülekaalulisi ja kõrgvererõhulisi siis seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil näiteks üldse ei olnud või kui nad sõid nii-öelda oma regiooni toitusid, et järsku nad, nad paksud inimesed surid kiiresti. Aga. Teate, ma küsisin ta käest. Kas, no vot, te olete noor Margus, aga tegelikult veel 50 aastat tagasi paksu hindut oli väga harva võis näha. Sellepärast et oli mõni väga paks hindu, siis ta oli haige. Aga nüüd, kui te liigute igal pool maailmas, te näete neid täpselt samuti nagu valged inimesed, miks sellest Me külastame ühte sama marketid. Ja kõik see toitumise süsteem nagu praegu on, ta on ka nende jaoks kättesaadav ja siit ka tulemus muidugi. Mis puudutab kaalulisus, te näete, missugune võitlus käib. Mina arstina ütlen, et ülekaalulisus on tegelikult üks väga halb asi. Aga hiljuti oli ühes Ameerika ajakirjas artikkel, et vastupidi, et ülekaalulisus on täitsa normaalne. Ma isegi kirjutasin sellest Päevalehes möödunud aasta suvel. Põlevkivist toimub, tegelikult toimub võitlus, olulisus siin on ka rohkem diabeeti, kohe on ta rohkem kõrget vererõhku ja siin on, mõtlesin firmade huvi, eks ole. Aga need firmad, kes toodavad igasuguseid toidulisandid, need on jälle teised huvid, ega tavakodanikul on selles selles virvarris väga-väga keeruline aru saada, keda uskuda. Ja selles mõttes ma arvan, et 21. sajandi üks katk, minu kui arsti arvamus on, see on ikka ülekaalulisuses. Teie idee on tegelikult see, et võta see olemasolev menüü vette ja sealt välja valida sobivad toidud ja neid siis tarbima hakata ehk mitte midagi, nagu ei ole vaja juurde mõelda oma elus ega tegelikult juurde osta. Kui palju te endale vastaseid olete saanud? Selle idee peale, et lihtsalt hakata tervislikult toituma. Te mõtlete oponenti? Oponente tuleb üha rohkem juurde, kui tegelikult tuleb nüüd nii-öelda Role programm turule sellest peab raha maksma. Koe öeldakse, on need on kuidas vaata, kuidas neid nimelt, kuidas meid nimetatakse? Arst müügimees näha, ma ütleks nii, kahjuks Bill Gates meid ei toeta. Ja ma ütleks veel veel seda, et ei ole midagi teha. Oma tervisesse peabki investeerima, tulebki maksta ja me ei taha haigekassalt üldse rahasid saada, et keegi süüdistaks. Et nüüd oleme nii-öelda maksumaksja raha kasutanud. Aga kes on oponendid? Esiteks, oponendid on akadeemilised ringkonnad, kes toetavad seda Harju keskmist lähenemist. Oponent on toiduainete tööstus, kes arvab, et inimene võiks siia kõik. Oponent on. No oponent on terve see terve see suur suur mehhanism, mis tegelikult turul praegu tegutseb. Pange tähele, kes tegutseb turul, turul tegutseb firma, kes toodab igasuguseid toidulisandeid turul tegutsev firma, kes kes toodab mingisugust Astrid, selleks, et inimene kaalus maha võtta. Turul tegutseb selline firma, kes siis müüb kõhu väristajaid ja kui kohe ostad, saad kaks. Nüüd on siis mingisugune saun, mida võib siis panna? Ja, ja ongi niimoodi, et me oleme tulnud liivakasti, kust, kus on siiamaani tegutsenud väga-väga paljud huvigrupid. Ja nüüd me pakume välja, et ei, et on veel selline võimalus olemas. Ja see on täitsa loogiline, et oponentidel see ei meeldi. Küll kuskil oma artiklis ka, et meditsiin tänapäeva meditsiin on selles mõttes tupikteel, et me ei ravi inimest, vaid analüüsi uuringut ehk see on seesama asi, et me aitame nendel ravimifirmadel ja meditsiinitehnikafirmadel üha laiemalt ja laiemalt meditsiinirahasid endale saada. Vaat nüüd ma vastan teile, miks ma sellega tegelema hakkasin. Ma arvan, et see, millega ma tegelenud, see on humaanne ongi ongi niimoodi, et kaasajal, kui me vaatame, eluiga on tõusnud, elame ju tegelikult paremini. Ja kui me näeme, vaatame läänes mehed 85 aastat ja naised 90 aastat ja, ja kui nii võtta täitsa nii-öelda noh kõik on ju siis korras. Samuti vaatame siis, kuidas see kõik on saavutatud, kuulutatud tänu sellele, et me kasutame igasuguseid ravimeid ja kui me vaatame lääne turiste nii-öelda vanemat kontingenti, siis neil on pool reisikotist, on ju tabletid ja iga tunni jaksan oma tablett siis mobiili käes. Ongi tsiviliseeritud maailma suurim avatus, et me peame ennast niimoodi ülal hoidma, et kasutama ainult nii-öelda ravimeid ja, ja tänu sellele saavutavad need tulemusi, aga vähemalt me elame kauem. Jah, aga tuleb välja. Me võime ka elada kauem ja palju kvaliteetsemalt, kui me ei kasuta ravimeid või kui me kasutame vähem ravimi ja kui me hakkame õigesti toituma. Vaat see oli minu jaoks suurim avastus. Et kui mina lähen endale individuaal tavaliselt siis ma võin, võin lahti saada farmaatsianõelad. Tegelikult tsiviliseeritud maailmas ma mõtlen läänelikus, meditsiinis toimub praegu suurim võitlus, kuidas terve populatsiooni panna oma nõelale. Pange tähele, Meie haiged inimesed, kes intensiivravis, seal on vaja ravimi. Kõik on okei ja, ja väga head ravi. Terved inimesed, kes ja kes tegelikult tunned ennast hästi, nemad ei vaja üldse ravimeid. Vaadake, kui palju profilaktiliselt soovitakse üht ja teist ravimit kasutada, aga tegelikult kui inimene sööb õigesti, siis ta siis ta võib mitte kasutada ravimit. See suur nii-öelda keskmine osa tervisepüramiidist, kes ennast tunneb halvasti, kes käib ühe arsti juurest teise arsti juurde. Vaat seda kontingendi püüabki farmaatsia oma nõelale panna. Ja ma arvan, meie firma, meie firma selles osas püüabki inimest aidata, et kas nüüd päris vabaneda või siis minimiseerida igasuguste ravimite tarvis. No te olete ise oma kolleegidele ka ränki etteheiteid teinud või vähemalt öelnud, arstid on ravimitööstuse käsilased. No aga, aga võtame nüüd nii objektiivselt, kes koolitab arste, õdesid kõik kõik kolm elevanti, farmaatsia, firmat, tehnikat tootvad firmad ja biotehnoloogilised firmad? Mina ei ütled, arst saab sellest raha, aga kõik koolitusraha, et suurem osa koolitusrahasid tuleb sealt. Ja arst ja arstil polegi aega inimesigi nii palju tegeleda. Arst tegelikult ju, kui ta võtab inimese vastu, siis ta küsib kõik ära ja siis saadab uuringutele ja uuringud on kõik korras. Siis ütleb. Kuulge, teil on kõik uuringud korras, aga inimene tunneb ennast väga tihti halvasti. Ja selles mõttes arst ravib tihti mitte inimestega, aga ta ravib uuringuid ja analüüse pole midagi teha, see on objektiivne reaalsus. Ma olen muidugi kaugel sellest, et kõik arstid niimoodi, aga, ja andeks perearst on praegu asetatud väga raskesse olukorda. Mina ei tahaks perearsti nahas olla, tal on nii vähe aega antud ja ta vastutab tuhandete inimeste eest. Ja, ja, ja, ja tihti on nii, et ta ei saagi neid aidata. Kuidas teie tegevusele vaatavad endised kolleegid tegevarstid, et Cleviruta riskid oma hea nimega kõik selle elutööga, mis te siiani teinud olete selle eelmise peatüki nii-öelda, nagu ma saate alguses ütlesin, et et kui palju teil öeldakse, et Adik Levin ajab üht vaimu udu ja üks järjekordne õhumüüja vanakest veel rikkaks saada. Mis puudutab rikkust, siis siin ma lükkan selle asja kohe Ta jumala triga. Ja tähendab. Ma ütlen nii, et me lepime kokku võib-olla mõnekümne aasta pärast, kui mind ei ole. Aga mis puudutab arste, siis ma ütleks nii, kahjuks kahjuks need arstid, kes ei tunnegi huvi, millega ma tegelen, nad ei saagi aru. Need, arstid, kes on aru saanud, millega me tegeleme ja keda me oleme aidanud tema patsient ja teda ennast need aktsepteerivad, hakkas, see on täitsa loomulik protsess. Kas te saate aru? Kui keegi tuleb välja mitte traditsioonilise ideega, siis esimene asi on see selline reaktsioon, see on utoopia. See on äri. See on jama. Teine etapp on seal, midagi on, ära marguste aidati, eks ole. Ja kolmas etapp on siis, kui ei sinipeabki olema, selleks on vähemalt vaja kolm, kolm põlvkonda. Ja minu jaoks ma vastan küsimusele, minu jaoks oli see tohutult suur väljakutsekuma. Remontisin ise end ära. Ma sain aru, et ma võin aidata. Ja mis siis võis veel olla huvitavam kui selles vanuses saad sellise väljakutse? Teil on õigus, Margus, ma panin oma pea pakule. Aga teate, meie küsitlus näitas praegu, et 84 protsenti inimesi hindavat programmi positiivselt. Ma küsin ta käest, kas on ravim, mis annab 84 protsenti positiivset tulemust? Ma väga kahtlen. Vahetevahel ja tihti on nii, et all alles pooltel inimestel võib see ravim aidata. Nii et me oleme protsessi alguses ja, ja ma pean ütlema seda, et kuma enne aitasin emasid ja lapsi, peresid, siis nüüd on mul võimalus aidata inimesi kõiki inimesi ja aidata neid mitte mingisuguste tablettide või ma ei tea, millega meel. Aga õpetada neid õigesti sööma ilma ravimiteta. Ja mis siis võib-olla veel humaansel, kui selline lähenemine igale inimesele vastutuse koorem on ta õlul. Vastutuse koorem on alati aga, aga ma pean ütlema, et keegi peab enda peale võtma selle ja mul valus lugeda internetis neid kommentaare, kes siis, kes siis kõik valad ühte patta. Et see must äri ja nii edasi mul on väga valus seda ja ma elan seda väga üle, ma pean ütlema ka teises mõttes jälle on inimesi, kes on inimesi, kes on tõesti väga tänulikud. Ja ma ütleks nii, et isegi kui positiivne tulemus oleks 50-l protsendil. Ma oleks rahul, aga see positiivne tulemus on ikka 80-l protsendil ja rohkem, siis andke andeks, siis on, siis on ikka õige, see oli õige otsus, mida ma tegin. Ju midagi, Adik Levin, kahjuks me jutusaateaeg hakkab lõppema täna siin munadepühal lihavõttepühal paastuaja lõpus rääkida seda, et tuleb korralikult süüa, see tähendab seda, et õigeid asju süüa, mitte seda täis kõht kõhtu täis süüa. Seal natukene võib-olla erutav olnud inimestel kuulata. Te olete teinud ühe elutöö ja, ja ei jäänud pensionipõlves käed rüpes istuma, vaid Keer keerasite uue peatüki. Aitäh tänase jutuajamise eest, Adik Levin ja, ja palju edu. Jutusaate kordusaeg on täna pärast südaööd ja nädal aega ka koduleheküljel vikerraadiovõrgus. Järgmisel nädalal on siin Margit Kilumets küsimas oma külalist.