On kirjutamata memuaarid ja aeg. Täna räägivad lõpuni oma lahingute loo vennad Eevald ja Kuuno Paeveer. Vanem vend, eemal tulirebasepataljoni mehi idarindel. Noorem vend Kuuno tegi koloneli alluvana läbi lõpulahingut Saksamaas. Kas teil oli see moraal juba nii madal, et nad ikka põhiliselt mõtlesin, et saaks seda kodu ja edastab kodugi neil enam ei olnud, need olid pommitatud puruks ja ja sõjamehe neist enam ei olnud. Ja niimoodi siis olimegi varsti hopilli kotis. Ja see oli ka niisugune pikk ja kitsas siil. Nii et seda, kus Augsberger pihta sai, seda ma nägin seda pommitamist üks kilomeeter maad eemalt, künkapealsest lagemaaliga, seal metsas eriti ei olnud külades ja alt orust, siis kus meie Nedwoorinud läksid sinna kotisuu poole, aga kotisuu oli juba kinni ja ja vaatused venelastel ei tea, kui kas olid kuskil lennuki peal, oli kuskil vahetuspunkti see orust, kus me kolonn läks, sinna anti kohe kõvasti tuld ja me olime sidemeestega jälle eraldi, matsime Justiste. Naat võib-olla ikka neid veel vaja läheb, ei lõhkunud ära ka ja ja aga pärast tuli teade, et ei, et ikka on juba lahti, kotisuu tuleb ikka ära minna, läksime siis tagasi seni kuni raadioid veel ära tooma, aga siis oli juba venelane seal ja löödi meile tuli peale. Aga nii, et saime ikka jälle tagasi, jooksime sinna kotisuu poole, hakkasime siis minema, aga, aga see oli ainult korra. Rebane oli käinud küll ühe väikse grupiga seal kotis uuesti tagasi ja aga see oli niimoodi jäänud, kuulduste järgi ma ise seda ei näinud ega saanud sinna, kui mina uuesti läksin, siis oli jälle kotisuu kinni ja ja niimoodi väikse grupiga, siis me läksime üks öösi hiilisime, nii et saime siis venelaste niimoodi kaevikute selja taha seal granaatidega, pildusime siis öösel ja jooksime niimoodi sealt ikka läbi ja sain siis ühe maja õue peale ja seal üle aia hüppasin sinna sisse. Õuele vaatan, tankun seal õues ja samal momendil seal tõstis luugi ülesse ja AZ antiit, kas nüüd laseb või, kas ta nüüd on venelane või sakslane, pime oli näinud midagi ja seal siis küsisid, kes seal õnnerist Iisraeli omad ajasid, sakslane Saksa tank oli ja ja niimoodi saime siis eestlasi ma kuskil varem või ei, kohtan need siis saaksid, võtsid meid jälle ka nagu, mitte väga sõbralikult vastu, sest nad ütlesid seal. Meil on ennegi niisuguse asja olevat, helistid kuskil ja said muidugi teada, et omad poisid oleme, siis saatsid meid külasse ja seal saime juba siis puhataja pesta, sest me olime juba ikka mitu päeva õieti söömata ja pesemata magamata ja siis olime kaks nädalat niimoodi. Puhkasime enne kui viidi uuesti, siis sinna mägedesse kotist välja vormeeriti, jälle uuesti see üksus ja viidi siis sinna Jersbergi lähistel nägist mägedesse, kus vahetasime saksa üksuse välja. Mina seal öösel, kui seal vahetasime, või võtsime neti Stelongid üle jäin ühe kase alla kuma ja magasin seal kolm tundi, aga ikka aprilliöö oli võimul. Nii külm, et, et ma sain keskkõrvapõletikku ja hiljem läksin siis palaviku üles, olin seal nädal aega haige, nii et kui sõda lõppes, siis ma olin juba haige ja pooleldi hakkasime siis nii sealt põgenema lääne poole. Jaa, leeveno linnas, seal siis. Andsin oma relvad ära. Ja seal siis järgmisel päeval rebane, siis kellega viimane kord kohtusin seal metsa vahel, palus siis omal need märgid kõik maha võtta ja, ja šampuhhid kaera hävitata ja väikeste gruppidena hakata siis lääne poole pressima ja. Aga ei, meil ei olnud, ei õnnestunud see asi, sest tsehhid võtsid kinni ja siis seal üks esialgu meile anti veel üks Punase Risti masinanti veel öeldi, et sellega saate siis oma haavatuid ja, ja kes tee peale jäävad neid ära viia ja aga siis see võeti ka tsehhide poolt käest ära ja siis ühe viie poisiga kraavi kaldale ja pidid maha laskma, siis, siis meil olid need veregrupi tunnused, mida nad taga asid. Mul oli see ka olemas, aga, aga päästis ära jälle üks vene ohvitser, kes sõitis mootorrattaga sealt mööda ja vaatasin, et see asi on nagu imelik ja noh, me olime juba poolest saadik nii paljad, ilma särkideta ja seal nemad tsehhid olid kahekesti punased lindid olid neil varruka peal, ei, mingist vormi mitte midagi rohkem ei olnud. Ja me olime seal seitsmekesti, need, kes olid siis nagu määratud selle maa laskmisesse, maalaskmine on, nendel oli nagu lõbuasi rohkem sest need olid nagu hiljem kuulda said vabaks lastud vangid, kes siis olid need nii korrapidajad ja korraloojad seal. Ja siis need pidasid selle ratta kinni, teine jäi sinna mootorratta peale ja see oli, kas ta oli vanemleitnant või midagi nii ohvitser tolliohvitseri padrunitega ja õikas eemalt, et mis siin toimub. Ja see muidugi sain vene keeles kõik aru, aga mina nii palju vene keelt ei rääkinud, aga siis Elva mees oli üks vanem mees hakkas siis rääkima, et siin on midagi arusaamatuks, et me oleme eestlased ja nüüd tahetakse meid maha lasta. Ja see tuli lähemale siis ütles, et oi-oi, et kuidas need eestlased lasel juudi, et see on meie rahvas ja, ja missi, dessehhidelleti, köök. Putsi Hitleriga Putja nüüd majja lõined, tsehhid minema, kehitlesid, olgu need siis tiga nendele ja ei olnud ka midagi selle vastu, kas seal nüüd jäi neil lõbu nägemata ja mul midagi läksid minema ja see pakkus meile siis tubakat, võttis taskust ja tehke suitsu ja ja ütles, et mina eestis tulin läbi just ja ja testituure jäika, naersin juudi ja ja kohe hoopis midagi muud, kui need tsehhid olid ja ja siis ütles, et võtke, kirjutage nimekiri, palju teid siin, kes siin on ja lähete linnagumendatuuri ja saadetakse kodusõda läbi ja ei ole midagi. Ja ütlend, sest midagi meil nüüd Saksa vormid olid või üldse niukene haruldane inimene oli. Ja niimoodi me tegimegi, nemad sõitsid edasi ja meie läksime tsehhid, need olid juba kadunud ja, ja läksimegi linna ja seal paber oli meil käes, kõvad kutid, meil oli juba nüüd dokumendi olemas, muidu ei tohtinud midagi näidatagi, aga läksime sinna, seal anti meile siis süüa ja, ja mingisugust pesuköögis seal keetsime endale siis seal süüa, seal oli juba rohkem eestlasi ka, siis terlase diviis liikus ka sedapidi ja ja noh, mingisugust valvetega midagi meil enam ei olnud ja koondati siis, ma ei tea, kuidas need noored kõik enam-vähem kokku ja viidi meid ühte puntzlov linna kus anti meile süüa ja, ja öeldi, et mingisuguse Ukraina tagavarapataljoni arvel, nüüd saate te siin süüa ja ka ikka kogu aeg olime Saksa vormis ja jaa, jutte liikus igasuguseid. Et ikka lähete, põhiline jutt oli ikka kõik, lähete koju. Ja veel korra hakati siis paar ohvitseri oli meil seal ja siis oli kaks erariides meest, oli üks, oli ader ja teine oli Pärn. Aga need olid niisugused. Huvitavad mehed, mis oli tõenäoliselt juba ikka vist mingisuguse organite poolt sinna meile pandud komandörid, eks, või asja, kes nende ohvitseride meie vahel nagu sall neid asju ajasid. Ja niimoodi hakati meeldi, siis punš laust sinna lääne poole saatma ja marssisime jala kuskil kolm-nelisada kilomeetrit nii elda äärde välja. Seal oli siis üks mölbergi linn oli meelbergi laager oli ja öeldi, et siin ongi nüüd see jaotaks laager, kust hakatakse teid kui lätlased Lätimaal, eestlasest Eestimaal ja ja nii see asi pidid toimuma laagrisse, siis minek oli sotside mendi põhjalikult läbi, mis vähegi võtta andis, kõik võeti ära. Isegi sõrmused, kui see nüüd sõrmest ära ei tulnud, siis öeldi, et kohe aitame. Kirves oli seal ja back. Ja no see oli nii võigas ja hirmuäratavaid, vaatasime küll seltskonda sattunud, et niisugust asja pole nagu varem olnud. Meie pommiku viidi meid sinna siis laagrisse sisse üks kivi, paraku oli külm tsementpõranda peal siis pagasimehel hommikuni välja kus algasid juhatajad, kellel saapad ära, kellel on prints ära. Mis lahti on, ei tea kus soolemid ja läksime välja vaatama Laasulastega ühes laagris. No need olid muidugi hästi põlatud poisid, aga siis oli otsus tehtud, et me oleme ikka samasugused reeturid ja ja tuleb ikka samasugust karistust vist kande või nendelgi see ja saime seal niivõrd vähe leiba, üldse ei antud antijahu ning konservi toksiga igale ühele jahu ja et seda nii palju kui tahtsid ja siis kas keetsid seltsi Modoksikuga selle pudruks või põhise inti sama ära, seda keegi küsinud ega midagi seal läks siis kõhutõveks lahti seal. Nii et väga palju meie mehisel suri ära ka selle nälja ja selle kõhutõvega, aga minul õnneks midagi niisugust ei olnud. Ja pai kuu pärast või pooleteise kuu pärast võeti uuesti meid sealt laagrist välja, pandi rongi peale ja viidi sinnasamasse tagasi, kus me hakkasime jala tulema, marssimutaksime sinna ja ja seal siis pandi uuesti laagrisse, saime test süüa korralikult, jälle nii inimese moodi ja siis pandi rongi peale. Jess seal olid valmistatud juba ette ešelon. Ja seal oli muidugi laagris, oli enne meid, kus neid olid toodud varem juba neid eestlasi hästi palju, nii et see rong oli põhiliselt kõik eestlastest. Ja siis algas sõit võrkudesse, mis kestis üle kahe kuu, pakkus vagunist välja ei saanud, olime siis pesemata ja ja söömata õieti sesse hinge sees hoidmise toitis, oli, see oli nii armetu, nii et ma kaalusin 53 kilo, kui orgudes seal ambulantsis meeti läbi vaadati. Vaatamine oli niisugune imelik, et võtsid lasid püksid maa ja näitasid siis oma ahtrit, seal otsustati siis Daša, siis lähed nüüd kosumisele või oled sa nii vilets, et lähed haiglasse kohe või kolmas variant, et kohe tööle. Aga mina sain siis nädal aega puhata seal ja süüa korralikult ja siis määrati mind tööle. Ja väga mitmesuguse erialade peale. Esialgu olin ma ehituse pääl plekist, lõikasime välja niukseid plekist kolmnurki, mis asendasin naelu krohvimattide löömisel. See oli niisugune räts enne mida varem, ega hiljem ei ole ma kunagi kuskil trehvanud naelu ei olnud, siis plika selle asja ära. Aga paari nädala pärast siis juba ma kui korrusin, pandi mind siis laadimisbrigaadi, mis raudtee pääl laiali roopalise Pealt Tseuroopalisi pääle laadis seal metsamaterjali ja ja siis see oli niisugune asi, külmad ilmad olid vaatamata külmakraadidele vabu päevi ei antud, muidu teistel oli üle 40 oli külma, siis neid tööle ei saadetud, aga raudtee peal sellist seadust ei tuntud. Savisid selle terve päeva kükitada, seal soojakus ahju ääres soojendada. Ja, aga sa pidid väljas olema. Vangid käisid, rongid käisid, aga selle külmaga isegi alati ei tulnud rongi, aga me pidime väljas ikka olema, aga selle eest saime me jälle nagu tugevama toiduportsu, viienda Leningu nimetati sel ajal, mis oli tugevam kui teistel, hakkas nii kolmandast peale ja VSM isegi tugevam katel. Ja niimoodi siis seal jälle ühe akteeritud päeval. Muidugi need vanad vangid, need olid ümber ahju soojendasid, aga meie kui niisugused võõrad ja fašistid, Meid kutsutigi seal laagris fašistideks, pidime sisen nende selja taga kuskil seal niimoodi nende vahel soojendame ennast ja mul külmutis siis jala ära. Nii et ma järgmisel päeval enam liikuda ei saanud, jalg oli paistes ja siis sattusin haiglasse, seal oli jälle üks poola arst, kes võttis mind nagu oma šeflus all. Ma muidugi hüppasin seal ühe jala peal, kütsin ahju ja aitasin seal haiglas neid leiba lõigata ja nii abistasin ja hoidis pintsel siis üle kuu niimoodi sees jääd, mu jalg paranes säraga. Aga ta veel ei andnud mu materjali seal iga nädal käis komisjon kontrollimas ega ütlesite, peida ennast ära siin kuskile ja ja et seal nende kätte ei puutu ja minu paberid kõrvale tõstetud, need lihtsalt tema oma riske Paloidis mind. Seal me rääkisime temaga seal saksa keelt, kui kedagi juures ei olnud ja see oli tal nii väga mees, mööda ta oli ka kinni mõistetud, poolakas selle miskipärast. Ja niimoodi ma kosusin siis tõesti nii, et kevadel ma olin juba täitsa elujõus noormees. Ja siis lasti meid laagrist välja traataia taha, seal siis rivistati üles, loeti meile ette teie patud andeks saanud. Olid loomad ja sinna niukse üksikute saarde välja, seal, kus loom ei olnud, seal tegime heina, siis. Selle Forcud Ugly kombinaadil oli abimajand seal ja siis me tegime hein, aga noh, ma talutööga tuttav, see niitmine ja see töö oli lihtsalt lõbu, asigi mingisugune vaev, linna poisid olid rohkem hädas sellega. Niisiis saime veel keskpäevanormi oli täitnud, siis sai selle eest seda Lessi rohkem juurde ja siis toodi meile paadiga selt keskuse juures toitu ja Muldonnides siis elasime niimoodi. Sääsed olid suured ja õelad seal. Niikaua kui sügiseni sügise siis toodi jälle. Siis kui me olime üks 150 kilomeetrit, olime lepidioora. Linnast eemal sinna jälle tagasi ja pandi laagrisse ja laagris saime jälle korralikult ennast pesta ja, ja anti korralikud riided selga, terved ja puhtad ja ja siis pandi rongi peale ja saadeti siis siia. Jutt oli kogu aeg kodu, toodigi Leningradi, aga sõit läks nii pikaks, et kõik see toit, mis meil kaasas oli, selle sõime varem ära ja ja olime näljas, pall on nii, et hakkasime siis need oma rüppe müüma, mis, millisel laagrist veel vähegi asjalised olid, mida said müüa. Nii kaua Leningradi saime, siis olime jälle nii näljas ja paljad, mingisugust toitu kuskilt ei saanud, need üks kartulirong oli seal kõrval. Magic poiss, hüppasin kohe aknast vaatama, et mis seal siis on kartuli ja nii kaugele, et ma sain sealt ulatata, keeldusin selle aknast välja, ise olin seal selle Haakoni seina peal ja niimoodi noh, poisid, paljud siis võtsid eeskuju ja said sealt niimoodi kartulitega, järgmisel päeval oli kohe jälle see lahing, suur on, vangid on vagunid lahti murdnud ja kartulid varastanud jões raudtee, miilits see oli, siis otsis kõik selle eželoni läbi, kus kartulid leiti, aga no ega see need kartulid juba pandi kohe õhtul katele teedega, seal keedeti ära ja söödi ära ja ja ega neid siis nii palju järgi võtke aga, aga ikka vagunitest korjatiselt küllaltki palju ära ja minul oli ka üks kotikene seal naela otsas rippus ja ma viskasin ennast nari peal, et pol kuskil midagi võtta ei ole, tega seina pealt ikka seda kotti ei hakka neid võtma ja. Aga see kuramus ronis ülesse ja tuli sinna otsima tari peale, con, kartulid ja õlaga puudutaks sinna kartulikoti vastu, muidugi. Siis viskas selle koti alla minu k ja. Ja ise läksid, on muidugi selle otsimisega jälle edasi, neil oli kiire, aga seal oli juba üks püssi naine, üks tüdruk oli püssiga siis raudtee lane, miilitsa, see sellele öeldi, et viid sinna. Ma ei tea, mis seal praegu on ta siis, kui see, millise osakond oli, viid sinna ja ja, ja seal jälle üks teine mees oli, kes õiendas, seal oli juba neid mujalt kartulid saadud, aga mehi ei olnud. Kartulid olid maas, seal pandi kotti ja, ja mulle öeldi, kott selga ja lähete siis ütles tüdrukule biitor siis sinna, aga seal oli siis 12 meest, oli veel üks lätlane ja teinud Est leedulane või olid mõlemad, sest ega ma seda aru ei saanud, aga omavahel nad rääkistaga. Ja niimoodi viidi meid kolmekesti siis sinna mäe tee peal hakkasin rääkima sellele tüdrukule, et no et et mis nüüd siis saab nende mõne kilo kartuli pärast, et nüüd on pahandus suured, panevad hangime tema seda, mina ei tea, mis teiega tehakse, et minul on käskinud ära viia maist, aga mis sa teed, kui ma jooksu paneb? Kas niisugune ja noh, niimoodi tännitasime seal ja ma ütlesin, et hea küll, aga kui sinna läheme, siis säära räägi midagi ja ütles, aga mis mul rääkinud, minul on käsk sinna viia ja ja nii oligi. Läksime siis sinna, mina viskan selle Tironstisel maalsel meelisse osakonnas, suur pikk laud, seal oli neid ülemusi laua taga mitmeid ja seal oli meie mehi ka juba varem teda oli sinna viidud ja pistsin selle koti maha ja, ja hakkan, ja see tüdruk oli muidugi kandis ette, selle tõi ära ja, ja läks koheselt minema ka. Ja mina viskasin selle koti maa ja hakkasin ka sellele tüdrukule järgi minema, seal pandi karjumat, koorus toibuda ja ja kohe sealt üks kargas ülesse ja mulle tagasid, kuskil ei lähe. Naersid piss, tahate mind vargaks teha, et üks käskis siia tuua kartulikoti ja nüüd tahate mind targaks tehasel? Et ega mina ei ole midagi varastanud. Ja noh, vene keel oli mul juba siis selge, sest et seal Meie ešeloni üks ohvitseridest oli ka seal laua taga, nende ülemuste vahel seal ja see nagu tegi kergeid silma või nagu andis mulle märku putku lauaga edastanud mina trumpi singi ja mõtlesin, et piss tahate nüüd siis mind vargaks teha, et tänu sellele, et ma need kartulid siia teenija ja midagi nad ei võta enam jutule, ei rääkinudki midagi ja siis hakkas meie seeezzeloni ülem õiendas seal, nendega rääkides ta rääkis ja hakkas ära minema, mina kargasin püsti, hakkasin sellele järgi minema ja nüüd enam keegi tagasi kutsunud ja niimoodi ma saingi siis ilusti pääsesin sellest ära ja ja hiljem, kui Narva toodi, siis siin olid juba Narvas. Oh see ohvitserid vastas, kes pidid meid sisse võtma nagu üle sellelt Essellonilt, millega meid siia toodi, ja siis kästi meil niimoodi, et moodustage need 12, mehelised grupid ja. 12 meest, siit ma siis noppisin selle omal välja, niuksed tuttavad oma poisid, kellega me varem juba olime koos, kas siis juba Saksamaal või laagrisse, aga niimoodi, et pandi autode peale, viidi Sillamäele ja, ja niimoodi algaski minu tööpataljoni elu siis aga et ma sain enne sõjaväkke minekut, sain endale autojuhiload, ma sain siin. Enne sõjaväkke minekut ja lõpetasin ikka autokooli ära ja sain load ja ja siis ma sain seal debatis kohe autoroodu, jaa, jaa. Hel pandi mind nagu Starsi cropa olin ja ja hakkaski siis tööpataljoni elu, mis kestis viis aastat. See autojuhi elu oli ikka võrreldes teiste meeste eluga ikka natukene roosilisem. Vabadust oli rohkem ja nii ma sain siis omal pidasin pruuti selja. Teise töö Patti, see oli Moskva all elekter, Stahlis sellise mehe üksus, kuhu mind komandeeriti. Ja sealt omakorda siis saadeti Vladimiri oblastisse koorovi rajooni ühte paekivikarjääri, kust vedasime siis kive raudteejaama. Ja seal ma sain siis puhkuse. Käisin 50. aastal, käisin puhkus elli 51. sain lahti. Ja siis tulin siia, ema oli mul siin. Jõgeval elas siis siin, sain töökoha teedevalitsuses. Seal ma töötasin siis esialgu autojuhina. Viis aastat ja siis töökoja juhatajana 30 aastat ja niimoodi 42 aastat, siis andsin teedevalitsusega oma leiba. Pensioni. Läksimegi. Meid oli tegelikult neli venda ja meie olime need nooremad, aga kõige vanem vend oli meil Tallinnasse, oli politsei. Saksa sõja ajal võeti temaga sõjaväkke, siis tema seal viie mehega tulid nad ära kus nad Lätimaal või leedus sõjaväes olid, aga tulid ära ja kõik nii täies vormis ja relvadega ära Tallinnasse. Tallinnas siin. Soomes läks Rootsi, Rootsist, Kanadasse ja Kanadasse laskma elu lõpuni ja siis toodi ärada. Siia põrm toodi, pärnamäele matsime. Sest nimi oli Artur Artur ja, ja tema järgmine vend oli eesti ajal, tema oli eesti ajal politsei ja jah. Nojah, ja, ja siis tema järgmine vend oli kustes piirivalves, kui ta selle eesti sundi aja ära lõpetas. Ja temal, eks mopiga Venemaale ja olid korpuses Veliki Luki all, võib-olla sai ta meie meeste käest võib-olla kellelegi kaevandada? Ei, nii et tema oli sõja lõpuni, tema enam rindel ei saanud. Pärast sõda. Hiljem tuli ta alles kuskil ta Kesk-Aasiasse, kus ta oli seal parandas oma tervist. Ja tema siis muidugi tagasi tuli, siis ta oli päästeingliks selle mehele, kes oli siin metsa Ewaldile, Eevaldile hea, ilma dokumentideta ja patune. Aga tema päästis ta ikka nii palju ära, muretseks talle dokumendid ja ta sai Tallinnasse töökoha ja elas siis nagu mees ka elu, aga aga minul oli selliseid juhuseid, kus ma kindla peale üks oli, nüüd see Leningradi jama siis teine, kui ma olin siin töö, Pattis pidasime jaanipäeva, mul oli siis noorik olemas või pruut ja pidasime seda siis. Rühmaülem oli niisugune tore mees, temale muretsesime ka napsu ja tema ütles, et sisetead meestega läksime siis pidukanema ja rääkisime muidugi selle temale ka, et tulevad siin meile, külalised toovad kostjat, meil on jaanipäev, see pidupäev ja ja lubas kõik ära ja aga, ja muidugi me pidasime seal jõe ääres seda pillerpalli, mis me olime nelja poisiga ja ja siis tüdrukud olid ka igalühel kaasas ja seal lõime laulu ja võtsime napsu ja noh, nagu ikka noorte inimeste asi oli ja aga seal oli külanõukogu esimees, tuli sealt mööda ja kuulis, et need laulud ei ole nende meeste laulud, mida nemad ikka seal korpus laulis, tuli siis sinna vaatama, mehed vaid ka kuraasi täis ja ta oli üks kõla nagu esimesel korpuse mees. Ja kuidas veel sõnavahetuseks läks, nii et öeldi tal teravusi ja tema muidugi läks minema ja helistas kohe. Pati ja matist muidugi öösel korrapidaja läks, siis hakkas mööda, juurdasid siis kontrollima, nüüd kus me puudu on ja seal iga voodi peal oli ju nimesid, isegi ühe tehti selgeks, et kes sära on ja hommiku kui oli rivistus, siis p oli muidugi kõik ilusti tiptop rivis, poisid nagu ponksid, keegi ei olnud purjus, keegi ei olnud nagu ära olnudki. Aga kui see staabi juures tuli see pataljonikorrapidaja sisiitlised mate liitena Kirovskil jäisama, Voltsidki 10 päevast loovad koos ja mõlemaga kartsa. Ja niimoodi sain ma siis ühe olla, seal isegi kartsas. Ja järgmine päev kartsa. Ülem oli jälle minu selle autorood endine rühmaülem leitnant oli vahepeal haige, tükk aega ei olnud ta seal teenistuses ja siis oli ta määratud sinna sillale komandandiks ja ja seal kartsas oli siis üks lätlane, kes oli kadutav mees mulle ja see lasi siis hommiku mu linna peale minna, sealt kartsast ma siis hirmsasti lutikas see kartsa ruum täis nippe magada ei saanudki öösel eriti midagi. Ma teen siis pudeli tärpentiini sinna meestele ja pudeli samakat selle kartsa ülemale ja nüüd sa lase mind pruudi juurde minna. Male, lätlane oli see ja see tsitaat ise teadidekse käierad, kes sind ikka siin kontrollib ja ja niimoodi läksingi siis pruudimann ja see ütles, et väga tore, et tulid, et mõtlesin, et parem puhkus 10 päeva. Istusime rongi peale hakkame tulema ja korramusliku rong liikuma hakkas, kahelt poolt tuli siis julgeolekumehed kontrollima dokumente. No mul mingist dokumente üle erariides olingi. Ja noh, juba kõik niisugune moment tulevad, aga tulevad lähemale. Vähemalt. Sel ajal olid veel sõja sealsed maksvad. Ja mees tuleb minu juurde ja mina võtsin nüüd selle pruudi passi ja ulatan talle ja esile endale, et vabandage, et mis kell salong Narva jõuab. Minu tuisku, võtad välja, laane, ütleb, et jaa, viis 40 andikas Narva-Jõesuu puskar, sinna vastu tuleb õdede Joosnist aju. Ja mina võtan taskust sigaretid välja, pakun talle sigaretinäitlemist Siskuriitil saama, sest ma tean, et ma ei suitsitagi, aga panen ise suitsu ette ja ta võttis seal, mõtlesin võtta rohkem, et mul on siin küll neid. Ma olen eraisik ikka jaa. Ja ta võttiski siis teise, pani omale siia lina tasku ja ja mina krõbistan tikutoosis töötesciscuriitil sammas, velotuur läksimegistamburisse, sealt, kus tema tuli, ma läksin sinnapoole ja niimoodi risti ette ja olin pääsenud. Järgmine päev läksid siis Patti, küsin siis sealt poiste käest, et vaat kus. Meie mehed on, kõik on kartsast lahti lastud, amnestia anti, et masinad seisavad, ei saanud ju masinaid seisma jätta ja ja ka sind otsitakse tagant, kus sina oled? Starsi näo oli Khani oma, mees, see numbrit ei teinud, sellise pääsesin lihtsalt kerge ehmatus, eks ju, mitte midagi. Vot see oli jälle üks niisugune kindel moment, kus ma oleks 10 aastat vähemalt tribunali alla läinud kordsest ära põgenenud. Jaapanis kellelegi ei saanud öelda, et ma sealt nii Kergelt tulema sain ja ja niimoodi läks ja seal Venemaal ka, ega see kaks aastat läks nagu lipsti. Ja jumal tänatud, et 80 on täis, aga oma jalal ja olen õnnelik iga päeva üle, mis on antud. Ja tänu sellele vist. Ema oli niisugune täis usklikke Tikerina kaitseingel, olite minuga kogu aeg kaasas? Kus välja vanema venna sõda lõppes, lahingul lõppeksid? Hullud silmad. Järsku järsku all ju katval Tartu ja Tartu. Viiendal septembril sain teist korda haavata. Kas te olite selleks rebast, võitlusgrupis või? Aga sellega, kui Anija sinimägedes riigi kurtlane Kurtnal hakkasime neid Ameerika telki üles panema, säält tuli käsk. Ja seal siis toodi siia Kaarepere selle rahvamaasse, sinna seal siis pandi uuesti rongi peale rongiga sees. Rakveres Rakveres maha võetud pisike Haapsalus Haapsalus oli siis niikaua kui midagi 20. või siis pandi rongi peale ja toodi Tallinnasse pääsküla jaama. Seal pandi autode peale autodega sadamasse. Laev, mis põhjalakse, Veuro, võime vedamist rohu ära mu ära. See oli seal, andi sinna, sinna esimese teki peale. Ja olen ison reelingu ääres ja vaatan alla sadamas. Naine oli vilkse tüdruk seal ja mõtlen ise Traiska, mis mina sinna Saksamaale Laanet. Me enne saime kokku ja me leppisime kokku, et ükskõik, mis ka ei juhtu, oli näha juba, et asi läheb nii kehvaks, et aga Saksamaale me ei lähe. Leppisime niimoodi temaga ennem kokku. Ja lõpuks ikka mina oliseks sinna läks. Ja seal oli üks haavatud, tuli minu juurde, kellel oli käsi, oli siinsele lennuki peale niisugune, rajalisad, oli seal, köidab, et nad, mis sa vaatad, et ei taha minna Saksamaale või? Ei taha. Aketi koera, Donald Trumpi mööda ühtegi inimest alla ei lasknud, üles tuli kogu aeg koolis, aga alla ei lase. Jah, ja, ja mina ütlen, et lähme, proovime, äkki laseb, et ütlen, et ema nad õega on seal, et äkki lasevad, on vaja vähemalt kaks ketikoera seal 20 ketigordele. No vaadake tagasi, tulete valt rügisimegi sealt alla ja aidaa panimegi minema ei olnudki. Läksin siis õe juurde ja siis anniga varjalingui. Kui esimene rong tuli tapale ja tapal, siis edasi vägevan vägeval siis. Seal oli sugusT meister, mänd raudteemees, siis sokutas mulle paber, et ma töötan raudteejaamas ja onupoolses seal puhastasin parajasti püssi, kui hommiku vara vaatanud midagi lähikes metsa ääres. Haarang venel vast tulid, kiivrid peas, päikse käes, kiivrid läikis ja teha. Tahtsin veel tuppa Minnad. Et ütlen, et haarangut ka juba 90 meetri kaugusel venelased tõusevad seal püstiast ohistoi. Ja võetigi kinni, viidi Tartusse, Tartus kastani tänaval oli üks eramaja, eramaakeldris oli neli, neli Alatskivimeest ja naist, kaks noort tüdrukut, kaks vanema naist. Seal vägevalt võeti mehed siis kinni, seal olime siis. Kolm või neli päeva üleval kuu uuriti ja puuriti julgeolekusööks Raudsepp, või mis ta oli eesti korpuse ohvitser. Seal Fedja siis Ropka vangilaagrisse, seal olin siis niikaua, kui kui kevadeni oli novembrikuus kopeedia. Maikuus vist siis hüppasin sealt ära, läksime metsa uuesti.