Rokibeeride sarja viies tavaline on Tõnis Mägi. Mina olen saatejuht Tiit Karuks. Tere tulemast maks. Tere. Ma tahaksin teha sulle väikese üllatuse alguseks, nii. Ma loeksin ette luuletuse. See oli mõeldud sinule, sinu 60.-ks sünnipäevaks. Aga juhtus nii, et juubeleid seal me ei kohtunud. Vahepeal läks mulluse luuletus kaduma, aga nüüd ma leidsin ta üles autorisotsaise vä? Autor olen, ma oled sa ise väga tore. Luuletuse pealkiri on mäevägi. Üks katkise tiivaga varimäenõlval valudes, viskleb taamal näljane šaakalikari varju lõpp oodates kiskleb nende kohta Avalon kõrgemas mägimägi jumala enese armust. See ongi vist jumalik vägi, suutmaks taluda aegade karmust. See mägi on seisnud seal aegu, otsinud elutõde, see mägi ja mägi seisab seal praegu. Tõele toetub mägede vägi. Ses mäes nii palju on väge, et põgeneb šaakalikari. Silmad on näinud just mäge ja elule ärganud Omari. Vot niisugune luule katsetas pilt. D näitan, et see, aga ma olen sõnatu, ausalt öeldes, liit aitäh sulle. Absoluutselt uskumatu. See tuli südamest, no seal tajuda. Aga läheme nüüd oma jutuga edasi. Samaks oled ära teinud tegelikult mitme mehe elutöölauljana. Näitlejana heliloojana. Et kui sa vaatad nüüd tagasi oma karjäärile mingi verstapostini, oled sa jõudnud, kas sa oskad enese jaoks ka kuidagi neid verstaposte, mis sinu jaoks on olulised olnud eristada, välja tuua? Nojah, et ma arvan küll, et põhimõtteliselt on see võimalik seda piiritleda, neid neid aegu siis piiritleda konkreetsete aastanumbreid, et aga aga nii umbes 12 aastased tsüklid teinekord on 14, teinekord on 10 võib-olla kus on taas kord mingi muutus tulnud ja sestap ma olen kunagi kuidagi öelnud, nii et ma olen nagu juba seitse elu elanud. Et noh, võib-olla võib-olla viis, võib-olla ka kuus, eks ole, ühesõnaga igal juhul mitmed mammut pean silmas loominguliselt neid muutumisi, aga aga ka sisemiselt tõenäoliselt väga palju, sest seda need intervjuud, mis ma olen andnud 30 aastaselt ja praegu annan ja millest ma momendil räägin väga paljus jah, on sarnasust, aga, aga ka väga palju erinevusi on sees. Nii et küllap nad nii on, et kui vaadata, et kõigepealt see kõige algus kui rütmikutega alustasin juba juunioritega, küll aga selle aasta oli siis 66. Ja siis need olid rütmikutega ansambel rütmikutega põhiliselt alustasime ikkagi võiks öelda, et see on nagu esimene bänd. Et see oli kõik selline noh, tibude õpipoisipaar-kolm aastat, et ma siis juba tegin ka mõned oma omad lood, aga, aga need olid kõik sellised katsetused. Ja eks ta reeglina ikkagi koopia koopiatest omakorda, ma pean silmas mingeid mingeid läänebändid, me proovisime ka midagi niisugust teha. Ja, ja siis tuli laias laastus tuli see periood, kus ma siis sain tuntuks Eesti Eestis eelkõige jaa. Eesti estraadi Laul oli tookord siis see, mis mulle andis võimaluse eetrisega kontserditel välja pakkuda. Noh, kõik, eks ole, kenaalidaadiale Uno Naissoo, kogu see meie kergemuusikažanri selline raskekahurväge, kui nii võib öelda, ja mis raadiomuusikasse omakorda jälle puutub, ma tema vahepõike on see, et et mulle tundub, et see on veel läbi kirjutamata maa läbi uurimata maa, sest et mulle tundub, et nii Uno Naissoo, Daniel esimesed nimed, mis mul praegu tänan, tulid et eesti estraadimuusikasse pandi nii palju. Ühesõnaga, sulatati selliseid žanreid sisse või selliseid stiile sisse, mida justkui justkui siis väga heaks tooniks peetud džässi eletaks või rokist rääkima, eks ole. Et, et seetõttu on ka see estraadimuusika on meil väga omapärane ja, ja ta on nii rocki kui džässi algega. Aga see on siis teine periood ja siis edasi tulevad riburadapidi tulevad sealse vene periood, mis mul on siis muusik, seifi periood, Ultima Thule, mõlemad rokiperioodid. Ei, pikemalt on olnud selline palaadide periood, kus ma ka olen arengus, kus on oma omakorda veel tulnud mingid uued värvisid siis et viimane plaat, mis mul välja tuli koos oma abikaasa Kärt Johansoniga, seal juba selline laat, teine ruum, siis mulle just kuramus, žanri määratlus tegelikult ei olegi, selle ei oska keegi, ei oska seda mitte kuskile sahtlisse panna. Me oleme harjunud sellega, et kui sa räägid muusikast, eks ole, siis meil on, olen väga harjunud sellega, et ta kuulub kusagile sahtlisse. Aga, aga minu, minu muusika, see viimane plaatoritakse Nyheter žanris ta ei ta ei ole, ei roki, džäss klassika, etno, mitte midagi, täitsa täitsa midagi muud. Aga minu meelest ei ole ju muusikat sahtlitesse tarviski, paiguti absoluutselt ei ole seal ütleme, muusikakriitikute sõnutsi. Ei noh, teisalt on siin on veel üks selline selline asi, et angloameerika kultuuriruum, kuhu me nüüd oleme ennast justkui mõelnud või noh, näiteks ma toon näite, kui öeldakse, it's Reining nagu X-Ray ning et see on 100, eks ole siis eestlane ütleb lihtsalt. Ja abstraktselt ja see, see abstraktne mõtlemine niimoodi, et ilma ilma selleta, et sa peaksid talle ütlema, et see on see nüüd, mis minu arust tekitab käärid meil, et me ei saa, muusika on muusika ja seetõttu ei ole, ma ei saa ka ennast väga niisuguseks noh, rokkmuusikaks võib-olla ikka. Ma olen rocki laulnud, aga ma olen laulnud ka midagi sellist, mida ma ei saa kuskil žanrimääratlusi. Ma ei saa talle anda. Kui sa vaatad tagasi oma noorusaegadele perioodile üks perioodile kaks elukogenud mehe seisukohalt, siis Kessa Tõnis Mägi sel ajal olid. Isiksusena. Nagu raske küsimuse tiitasitud mulle, kes ma seekord olin, ma olin ikka sihuke poiss, pigem selline noh, ma ei ütleks, et huligaan selles mõttes, et sülitanud kellelegi näkku või kalle kallale läinud, aga, aga ega mindika ohjadega kinni hoida ei saanud. Leeme, nii õpetajatel kui, kui hiljem seal filharmoonias, kes olid, et käib siin palli pikkade juustega ringi ja ei allu korraldustele ja distsipliini pole ja nii edasi, et ma olen küllaltki selline niuke rebel. Et mässaja, mässaja jah, ja, ja et, et ma, ma ei allunud, ma ei tahtnud alluda, ma tahtsin teha nii, nagu mulle meeldib ja muidugi tihtipeale läksid need asjad ka üle võlli muidugi. Et nagu nooruses inimesed on, eks ole. Kui palju see siis nii väga palju mõtled, sa kohe teed ja ja nii on, et hiljem olles hakkasin ma rohkem rohkem ta. Noh, nii-öelda süvitsi hakkasin minema, alguses oli ikka väga oluline see, et oled, näed, näe, oled, laulad nagu Elvis või laulad, nagu ma ei tea, kes John Lennon äkki või, või keegi selline iidol, kes siis eespool võis olla. Aga hiljem hakkasin, hakkasin leidma, et see on kõik. See aeg on läbi käsitöölise aega läbi, peaks hakkama otsima oma teda häält ja oma laulu leidma endas. Ega sa neid nooruse aegu kahetsenud? Ma ei kahetse mitte midagi, muide teid, sest et see on minu elu minu elu ja, ja niisugune ta on, mis sellest tolku oleks, ütleme isegi niipidi, et kui ma hakkaksin kahetsema, küll oleks taltsastele midagi tolku, kõik on läinud ju tegelikult väga hästi. Esimene lugu, mille me mängime, on liikuv liiv. Ütle palun sellele mingit saatesõna, see kuulub 70.-tesse. See on 70.-te aastate kuskil esimeses pooles salvestatud Andres valdkonnani ansambliga, kus mängis Tiit Kõrvits, mängis minu arust, mängis veel tarri äkki mängis ka, Harri mängis trumme, muide seda ma päriselt ei tea, nii et see fonogramm oli valmis, kui ma läksin peale laulma. See on leelo tungla teksti, nii nagu leelo tungla tekstid on noh, kullaprooviga minu arust ja tollal oli selline noh, ma ei olnud siis salvestan korralikult ühtegi, kui lugu ja, ja ise ma ei kirjutanud, tollal ei mõelnud välja veel veel laule nii palju. Sestap oli see valdkondade poolt pakutud paar lugu, mis ta mulle pakkus, olid, olid ma võtsin need rõõmuga vastu, sest et selles oli mingisugust niisugust vabadusihalust sees ja, ja midagi sellist. Eks Trocki maailma muu maailmahingust No valdkonnal on omamoodi legend Haapsalu Eesti, absoluutselt igal juhul. Kuulame ära siis loo liikuv liiv. Jäätee. Jalge alla Ivani TVR. Jälginaat Laansoo jälg ei kao. Sõuab ei näe praod. Jälgida ja julge seedida ja on leidnud tee jalge all on liiva v vaatlejale r? Jälgitud A. Laada lõuabiili laos. Äge lugu, Tõnis, ma usun, et ka tänastele noortele võib see üht-teist öelda. Väga äge, sihuke just selline toores ilmas elumata selline tõeliselt energia mihukene energialaksuga, õudselt hea meel, ettuse, selliseid asju kunagi olen teinud, muide siin laulis Lagle Alpes laulis, tagab äkki veel, et see ütlema. Tuleme nüüd kolmanda perioodi juurde sinu loomingus, see on see Venemaaperiood. Ma lugesin õhtuleheusutlust sinuga Peterburi kontserdist Peterburi Jaani kirikus oli see kontsert ja sa ütlesid, et see oli sulle tõeline vapustus. Kui suurt huvi tunti muusika vastu. Jah, sa laulsid sealt ka viis venekeelset laulu. Aga samas need inimesed, kes sinna tulid. Kuni kaks isegi lõpuni ma sain teada, et nad teadsid eestikeelseid lugusid ja see on ühesõnaga. Maire, heliste muusikakool kutsus mind tegema nende lastekooriga ja ja ka nende vanemate kooriga juba teha, teha mõned kontserdid Eestis jaa, jaa, autorikontsert, siis kõik minu laulud oleksid ja ma olen nõus seda tegema, vaatasin ajaline limiit, lubas ja ja siis nad ühel hetkel äkki seedaga sõidaks biitorisse ka ja ma olin muidugi rõõmuga nõus. Midagi ei osanud ette oodata, mis seal siis ikka võib tulla, nii palju 30 aastat on mööda läinud ja kes siis teab? Aga jala jumal oli, vain, laulsin seal keskel, laulsin siis ka mõned venekeelsed laulud. Kui äkitselt tuli üks kiri mulle lavale, sinu peale oli kirjutatud suurte tähtedega, Elutants, palun. Ja ma laulsin kohasel ära, olgu Hollandil elu tantsu ja pärast siis pärast kontserti selgus, tuldi mulle autogrammi võtma siis Moskvast oli tulnud mõned inimesed, üheksa inimest vist oli neid kokku, pluss nende sõbrad veel ka, ma ei tea, palju neid oli sõitnud Moskva spetsiaalselt Twitterisse kontserdile kõige suurem hämmastusega see, et nad ütlesid, nemad saatsid selle kirja, mõtlesin, kust te teate, need need ei olnud. Me teame, tõsis. Me teame teie loomingut arvata võib ikka päris hästi. Teie viimast alati meil veel ei ole, aga teised plaadid peaaegu et kõik on olemas. Sellised fännid, kes ütlesid, et jaa, Need lood on need, me tahaksime, kui ta kunagi tuleks tegema veel Moskvasse, Leningradi-Venemaale kontserte andma. Et võiksite laulda igatsus, liivakell, elutants ja, ja noh, neid on veel aega, aeg on lahkuda jäljed. Et sellised võludest, mis ma olen kirjutanud, et see on tõesti, see oli väga ootamatu. Palju seal Jaani kirikus Peterburis publikut oli ja milline see rahvuslik koosseis võis olla? Kohalike? Ma arvan, et ei olnud, ei olnud väga palju, sest et või on siis seesama, et eestlased väga ei tule rääkima. Aga mulle tundus ikkagi, et oli rohkem, oli vene rahvusest inimesi ja see oli teisel puupüsti täis, kirik oli seal, aga ma ei oska öelda, palju on kolm-nelisada 400 inimest, äkki nii umbes. Kes sa siis olid, Tõnis, kui sa ringlesid 30 aastat tagasi mööda N Liidu Noh, eks ma olin siis ka Tõnis, aga oli vaja, ühel hetkel oli vaja teha otsus, et no see on, sellest on nii palju räägitud, et see on juba ei ole, ei ole ju kellelegi uudis, jäävad natuke, võib-olla liiga palju, räägitakse, et Eesti on väike, kui ta on, nii et kui sa teed oma ansambliga aastast Eestile tiiru peale noh, vähemalt kaks-kolm korda isegi siis juba järgmine aasta natuke problemaatilisem sinu kontserdite andmisele ja tihedale, harvem näiteks ja nii edasi, et pakkumist on rohkem kui, kui vastu võtta suudavad inimesed. Sestap tuli pakkumine, et ma tuleksin, laulaksin mõned venekeelsed laulud ja see oli tänu sellele, et ma võitsin Vilniuse tornid, oli selline estraadilaulukonkurss, kus ma oma lauluga pimedale muusikule võtsin ja seal oli žüriis oli, oli David tuhmanov. Kes oli, ütles, et vot selle poisiga ma tahan tööd teha, koos. Laulsin temast viitsi muusika, mis on suurepärane laul millele, millele on ka selline, noh ütleme niuke lääne popmuusika juurest, mis mulle meeldis, laulda seda. Nii et, et eks ma siis olin, olin mingil hetkel ikkagi ikkagi väga noh, ikka täht vist küll. Sest et oli kolm-neli kontserti päevas, lennukid ees, tagatud hotellid, kõik see, mida me võime praegu vaadata dokumentaalfilmides, mis Läänemeestest. Et aga, aga see kõik toimus siin üks kuuendik planeedil samamoodi noh, kvaliteet, mis puudutab võimendusi ja plaat ei olnud nii palju ja kõik see muu, aga aga iseenesest lavatagune elu ega laval olev olev, mis me pakkusime välja käime kogu hingega, nii et et ma arvan, et see oli, see oli minu staari perioodi Kui suurtele auditooriumidele Venemaal tavaliselt 30 aastat No need on erinevad, aga need olid tavaliselt ikkagi suurelt suured sisehallid kuuleks ikka kus kolm 4000 inimest, aga suviti olid suured staadionid ja ja seal oli ikka 20000 ja niimoodi, et need olid ääretult suure, palju palju rahvast, muide, Ultima Thulega, kui me käisime Indias 86. aastal, siis oli pomm, ei. Siis ta oli veel Bombay ja Bombay Mumbai Mumbai Bombay siis rannal oli suur galakontsert, kus nende mingisuguste arvutuste järgi seal nad võivad öelda, et need olid kuskil oli kuskil 400000 inimest, on seda seal kõige rohkem seal. Ja kindlasti oli suur auditoorium ka siis, kui rock summeril koitu tegid. Jah, kas see oli, et kas oli rock Summer koma vaipu, tegin, ma, hakkan mõtlema, võib olla, kas ei olnud, aga võib-olla ei olnudki, ei olnud vist rock Summer, kui ma laulsin seda koitu ei olnud. Et lauluväljakul, Ma olen laulnud looja, hoia maarjamaad niimoodi. Alguses sellesse oli 88, kui ma laulsin. Aare Põder mängis klaverit, mina laulsin Akotuma, laulsin hiljem lauluväljakul lauluväljakul, hiljem kuskil sees ikka rohkem. Jah. Aga see Venemaaperiood staari periood kindlasti tekitab, tekitab takkajärele endiselt sinus sooje tundeid. Kuule, see oli, seal oli põnev kogemus, see oli hästi põnev kogemus, tegelikult laval olingi kogu aeg, kui sa mõtled, kui on kolm kontserti päevas, eks ole ja see, mis seal lava taga toimub, seda võib ainult aimata, kui seda kõige rohkem on olnud üldse seitse kontserti. Pommil muide hommikul kell üheksa hakkas öösel pool kolm lõppes et siin venestada Pesputuuki verre Sprioss, eks ole, ja, ja ja pudel käis ringi ja midagi ei ole teha, sest et muidu ei oleks vastu pidanud. Et oli raske, hästi raske, aga hästi tohutult palju sai nalja kogu aeg, sest et noh, infot, et rahva on selle kõrval poisikesed, mida meie nägime Venemaal iga päev, need kohutavalt naljakas, tohutult raske higi, veri, pisarad, plats, võtan sõna otseses mõttes. Aga see oli nii suur töö, et kui sa oled kogu aeg, oled ikkagi töösk. Kui kogu aeg, eks ole, oled, oled laval sisu öelda, karastub ka väikse su hääl ja nii edasi, kuigi hääl läks kähedaks, sel ajal laulsin lihtsalt nii palju, et seda ilusat kõrget häält, mida me siin lintide pealt kuulata, seda see juba oli kadunud ja 80. aastate seal keskel oli ta juba läinud. Mis sa arvad, kas praegu ka selline fenomen veel kõne alla tuleb, et mõni Eesti muusik läheks Venemaal läbi Anne Veski käib, aga tema laulab ikkagi? Ma usun, et võib-olla rohkem kindlatele seltskondadele. Tead, ma ei oska sulle selle kohta midagi öelda, aga ma kaldun arvama, et et ei ole praegu see aeg, et siin on, neil on endal nii palju huvitavat, et ja põhjendan seda sellega, et et oli, meil oli, anti kuuekümnendatel, anti Eestile anti antima mingi vabadus. Et kui oli Petrogradis, siis või Leningradis ja, ja, ja ka Riias ja ümber ja ümberkaudu, siis mis nõukogude liit veel oli, eksju tegelikult oli, mitte ei vaadatavat halvasti nende kitarristide ansamblitele neid lihtsalt ei lasknud, laulan nii-öelda sidrun, sõitis D5, viidi sind betooni peale. Et siis meil seda hästi teha ja see, see põhjus võib olla väga lihtne, lihtsalt see leidub funktsionäridele endale meeldis ka käia siin pidu panemas, tollal siis üks puhver, stroon, Sovetski saapad ja aga kuuekümnendatel lasti meil seda teha, siis 10 aastat hiljem tuli äkitselt see periood, kus me olime, kuna me olime juba ees oma oma muusikaga eesti popmuusika Eestist traadi muusikaga rokkmuusika kui Grapsi mõelda. Invasioon, ma ütleksin, selle kohta lausa silp betooni peale ei viidud. Oi, ma olen igal pool olnud ka betooni peal ikka ikka kõik on kõik on olnud, elus on kõike juhtunud. Teine lugu selline džungel on samuti koostöös Andres valdkonda. Ja leelo, tungla ja leelo tungla natuke sellest, see on seesama periood, järje noh, et siis, kui me tegime mõned linti, kuna mis ma need valisin endale palad on see, et need ei ole, need ei ole mängitud, see on üks aeg, kus kui mängitakse raadiotes, mängitakse teatud rahule. Need on kuidagi jäänud unustuse hõlma tolmunud, mille peale kogunenud, et ma arvan, et selline džungel, see on selline Santanalik natuke ja line psühhedeelne lugu, need kuulame seda. Mürgid rohtu kasvada. Tõeline džunglilugu just. Sellel on storiga? Ei, muidugi, eks ta keelati kohe ära. Mis hääled seal on? Metsloomahääled tulevad, mägi tuleb, karjub jälle ja kõik, need on mingisugune kohutav lugu kogu Eesti rahvas, kes on kogu aeg armastanud sellist Saksas laagrid Saksa kultuuriruumis, kus olnud siis nende jaoks on see liig mis liig, eks ole, mingite mingi kohutavad hääled ja, aga kujutad ette, et see oli 70.-te aastate algus, nii et siiamaani tegelikult, kui praegu laulaksin uuesti sisse, saaks täpselt samamoodi vastu päid-jalgu seekord kommentaaridest muidugi mitte enam palgast oled sa kindel, et isegi praegu? On täiesti, ma olen täitsa kindel selles, absoluutselt, täitsa kindel. Ma aeg-ajalt loen neid kommentaare, mis inimeste kohta kirjutatakse, noh, näiteks ma endast ei hakka üldse rääkima, ma saan alati peks, aga, aga noh, Jarek Kasar, kellest ma pean väga, kes on väga huvitav looja, vihane poiss, ta, vaene mees. Ükskõik et, mis asi, see, mis ta seal tuleb, seal seletab probleeme. Eestlane on eestlane ja räägime nüüd natukene sellest rokiperioodist, Muusik Seif, Ultima Thule seitse, seitse seitse ja kuidas see sulle tänase seisuga korda läheb? No vot, ei saa ju öelda, et ei lähe korda, vastupidi ta need andnud mu elu ühed väga tähtsad verstapostid, mina pean muusika, mina ei lahterda näide, et üks on rock ja teine ei ole ja nii edasi. Aga selliseid bände, kus ma olen olnud olnud, siis solistiks need ei olegi ju väga palju. No ma olen ikka olnud nagu üksiküritaja kogu aeg. Ja need kolm sa praegu nimetasid, need on rannik, kus me tegime salvestusi, ball, tegime kontserdil edasi, sestap on üliolulised seifiga, käisime mööda Venemaad palju ringiga, hiljem Ultima Thule'ga ka natuke aega. Aga jah, muusikaliselt muidugi erinevatetsehh oli niisugune pigem haardroc, aga mäe kaks nõlva, meie plaat, punane plaat välja tuli, väidavad siin ka vere praegu kriitikud, et see oli üks esimese Aardroc plaate liidus muide üldse. Et ja, ja see selle vinüüli eest makstakse praegu hingehinda muide mäe kaks nõlva plaadi eest. Et kui keegi selle kuskilt kätte saab ja see on täitsa uskumatult dollarites, noh, niimoodi on. Ja ma ei mäleta, kas oli mingi 100 dollarit täitsa uskumatu ja muusik seifi plaadi eest. Et see oli omal ajal omal ajal, oli täitsa nähtus, tuli tuule ja mõlemad on mõlemal loomingut, ma arvan. Muusika, kuule huviline teadma, mis, mida me seal laulsime. Minu jaoks on eesti muusikas ütleme rokkmuusikas seda tüüpi muusikas kaksikooni, Ultima Thule ja sina. Sa alustasid tuulega, aga sinul, tee viis tuulest lahku. Tahaks teada tagantjärele, miks teie teed lahku? Vaata seal ühel hetkel tekkis see mul hakk, minul, mul oli äkki soov hakata kirjutama ka ise muusikat rohkem. Ja kuna mul ei tulnud ühtegi sellist Rütman, bluus, lugu, mis oleks sobinud tuulekasti kokku, see on see põhipõhjus, sest ühel hetkel oli laval oli justkui nagu kaks bändi, see, mis oli kobrini sibulalood ja siis äkitselt ma tulin mingite oma lugudega sisse ka muide kaunilt kaua või mistahes totaalselt teine maailm ja see see ühele bändile ei ole hea bänd peab olema omades moodi omastilistikas olema, nii nagu ta on, eks ole. Ja, ja mul tekkis taks, neid laule hakkas rohkem tulema, olin ise oma, olin muutustes ka oma sisemiselt oma muutustes jumalaotsingud ja, ja kõik see muu iseenda otsingud eelkõige muidugi ja siis mujale kella vaatasin, et need on need kaks asja kokku ei lähe, ma pean hakkama ise tegema, ise muusikat kirjutama, ise tegemagi võtma nii-öelda elus esimest korda ohjad enda kätte, hakkame kõik kirjutama muusikat ja tekste ja nii edasi ja nii edasi, et see, see oli see põhiline põhjus. Aga see oli selline rahulik, lahkub Haapsalu vastasteks. Ei, absoluutselt ei, ühel hetkel lihtsalt sind nüüd aitab, noh, et on kõik ja aga ma ausalt öeldes on, see on nii suur asi, sest et kui ma oleks sellega pikemalt Laanud, siis ma ei tea, millal sibul oleks, tegelikult hakkan laulma vastu lihtsalt ära, keegi pidi laulma hakkama. Jumala vägeva, eks ütlemisest sibulasibul on ikkagi on, see on tuuleminu jaoks väga kehv. Eriks laulab omi amineid laule nii nagu ta oskab ja nii nagu ta kitarri mängib ikka seal super. Aga aeg-ajalt koostööd teha? Ja ei, absoluutselt kaseifiga, muide muide seebiga me läheme Luksemburg kinud lähme, veebruari alguses. Läheme sinna mingi Soome, Soome ma ei saa öelda, mis selle bändi nimi meie, seif, kuidas see niimoodi kukkust ma täpselt ei teagi, aga Luxemburgis. Kas te olete siis soojendusesineja nagu või või ei ole seal? Sellist teatas nii, nagu ma olen aru saanud jah, aga võib-olla, et on ka uurid väga tore, aga just nimelt seif, kes on tegelikult nagu zombid või selles mõttes, et selles mõttes, et meie bändi tegelikult enam ei eksisteeri, eks ole, kõik teevad oma tööd kusagil edasi, aga me saame, mõnikord saame kokku ja huvi pärast laulame neid. Et neid laule mingid lood on nii naljakad nagu lekkiv paat näiteks seal, kus on äkitselt saad aru, et tegelikult on järjekordselt on see aegade spiraali jõudnud sinna, kus lekkiva paaditekst, kus Paat hakkab põhja vajuma on äkitselt väga-väga aktuaalne. Et see on, see on ka üks asi, mis on, mis mind tahaks nagu neid laule praegu jälle laulda. Tuleta meelde nende zombide koosseisu, kes Luksemburgi lähevad nime all mängima. Just soosik seif on ikkagi endiselt olemas ja peale algselt peale Margus orava, kes õnnetul kombel mehe turjal palatoni õppused on, on on tema asemel juba nüüd ju ammu, Jaanus Raudkats, aga teised on teada-tuntud Mati Vaarman, Jaak Ahelik, Elmu Värk loomulikult. Ja mina. Et selline see bänd on. Ma usun, et Luksemburgis tuleb ka palju Eesti publik ilmselt tule ja ilmselt mitte üksi Luksemburgist, vaid ka Brüsselist. Ja Belgiast ka, jah? Jah, ilmselt küll. Ei, vaata jah, kuidas see on, ei oska praegu midagi öelda, terve paar korda loor läbi ja lähme, lähme, laulame neid laule, mida me oleme kogu aeg laulnud. Ma mäletan, kui Eesti jalgpallikoondis mängis Luksemburgis, seal oli selline paarituhandene staadion ja oli selline tunne, et tegemist on koduväljak. Kõik eestlased Brüsselis ja Luksemburgis. Ja nelja päris palju seal teie mängite ka koduväljakul, ma kujuta tõenäoliselt jah, tõenäoliselt tõenäoliselt paari sõnaga, seitse, seitse, seitsmest, seitse, seitse, seitse on jah, et minu bänd. Istusime, oli 90.-te aastate alguses, istusime Patkuli trepi peal, jõime õlut, veini vist isegi teeks bändi, kõik olid vabad, absoluutselt. Robert Jürjendal, Arvo Urb. Kalle Vilpu, ava Ulvik, mina siis päss, eks ole. Olari viis, peaks, praegu mängib Bonzoga dependi. Et kõik olid vabad ja saime kokku, hakkasime lihtsalt hakkame katsetama ja meil oli võimalus, oli teha proove praeguses Leedu saatkonnas Tallinnas. Seal oli mingisugune õuepealne majake ja me tegime iga jumala päev proovida, seal olid noh, mingi aasta aega tegime iga jumala päev ja kõik tulid väga hea meelega. Et lihtsalt vaatame, laboratoorium midagi teha niikuinii pole seda tööd kellelgil polnud. Tegime ja, ja hakkasime katsetama, vist. Minul oli siis mingi Pakistani selline Nozratwatehhaalik, Ann oli mulle väga tähtis. Siis Robert Jürjendal olid nagu aafrika muusika meeldis. See oli veel siis sellel laine, kui oli Twitter kee prelise omad, eks ole, Voldofüüsikaartel tähendas see tema, see liikumine selle kuidagi kuidagi harjal ja ühel hetkel hakkas tulema mingid täitsa vapustavaid lugusid. Mulle loominguliselt meeldis see aeg ikka õudsalt, kohe seal on mõned lood, näiteks sõpradele lugu, mis on Villu Kanguri tekstiga ja Robert Jürjendali laul. Ma pean seda lugu vist oma parimaks laulmiseks üldse kohe üldse läbi aegade üldse, mis ma vanade lauldi. See lugu on täitsa vapustav lugu. Minu arust. Minu meelest ei olegi seda lugu kuulnud Kulasel tulla, nüüd kuuled sõpradele? Kui sinul Kui neilt midagi Fantastiline lugu on, ausõna mulle ta ikka minu, kui, kui küsida, mis mulle meeldib neist kõikidest läbil aegadest, siis seal, kus ma olen öelnud nagu seitse aega on olnud, et siis võib-olla see lugu on kõige-kõige esimesel kohal oma mõtte poolest oma kompositsiooni poolest veelkord, et on, see on Robert Jürjendali lugu. Robert Robi oli seal hästi noor ja verinoor kirjutas sellise loo, et see on erakordselt kihvt lugu. Oli palju nikerdamist, oi, terve päev. Päev 20 kokku vist läks mingi 26 ainult selle looga 26 tundi ist olime linnahallis. Tegime seal on kõvasti tööd tehtud, selle looga, ta on seda väärt ka. Tõepoolest, mäng on küünlaid väärt ja on ma tahtsin Mäks rääkida ühest kontserdist, mis läks mulle hinge, ma olin tõelises pöördes, see oli mägisibula juubelituur, nii. Kaheksa, 2008, sina said 60 sibul 50 ja see oli Padise kloostri varemetes kontsert. Ja see oli minu meelest oli erakordne sümbioosse end kus sina olid siis Klakade taga ja laulsid ka, töötas ideaalselt kokku ja noh, minu meelest huumori tipp, aga ka improvisatsiooni tipp, olise mäekeelne salmike Muhas, sellanaa varjanie vativ seos teatwareemia, mille vahel midagi ei olnud, rohkem teksti ei olnud, aga minu meelest te mängisite seda lugu üle 10 minutiga. Võimalik. Kas sul selle juubelituuri kontserdid endal ka niimoodi selgelt meeles on? Seal mõõdeti 60? Ja ja mägesid sadakümme kirsipuule 110 k-rauas oli kogu aeg mõelda, autosõitu on ja see kõik, see oli kogu aeg jutt seda, et sõidame mööda Eestit ringi, nii nagu kõik teevad, ju. Mõtlesin, aga miks me ei võiks teha ühes kohas, et Eesti on nii väike, et inimesed sõidavad, pange tähele, kui teater, pane pärast ülesse, siis inimesed sõidavad ikkagi teater ei käi tuuritamas nagu bändid, eks ole. Et vaatame, teeme, teeme katse. Ja me ja leidsime selle. Padise kloostri tee oli ka vist minu idee, kui ma eksimägisibulat, see selline kooslus nagu mägisibul, see oli ka minu idee, et teeme koos. Mägisibul on teadupärast üks taime, eks ole pealekauba. Ja et, ja me tegime seal ja, ja minu, kui ma ei eksi, tuli, tegime veel kolm lisa lisakontserti, et rahvast tuli ja tuli ja tuli ja tuli, et see oli kihvt koht ka pealekauba. Padise kloostri ise. Nii et Eesti ilmad nagu on, eks ole, heitlikud muutlikud ilmad on väga suur, risk on teha väljas, kui katus, pea kohal, pole, aga Padise kloostrile. Iseasi oli see, et jah, et sinna nii palju rahvast ei mahtunud, kui võib-olla oleks tahtnud, aga mulle meeldib just nimelt oli ta seal. Ma mäletan, et sellele kontserdile, kus mina koos abikaasa Annega käisin, tulid sa kuskilt, ma ei tea, mis transpordivahenditega Sul oli kuskil mujal esine võimalik, ja sa tulid, räägiti legend, et kuidas, kuidas Mcis tuleb selle vahendi pealt, selle vahend jõuab madise kontserti. Mul oli vist lennukeid, pidin vahepeal ära käima kuskil Ida-Virumaal ja siis ma lennukiga lendasin sinna mind toodiga, kuskile sinna Keila juurde lennukiga tagasi bussi peale või tähendab auto peale sinna oli oli ja ma jõudsin viimasel hetkel põhimõtteliselt tõeline logistiline. Jah, teoreem ja aga see sai kõik tehtud. Kui sa vaatad oma kontserditegevusele tagasi, kas on need kontserdid mägisibul 110, need, mis kuuluvad sellesse varamusse, mis on sulle väga väga hingele? Ja ma arvan küll ja noh, et paraku on niimoodi, et kõik need kõige paremad kontserdid meedia üles ei võeta, eks ole. See on nagu selline, et kui võileib kukub põrandale, siis ilmtingimata kukub ta juustu ja, või ka, vastab, vastab maad poriseks ei kuku iial teistpidi. Kas mingi raskuskese või mistahes, et ühe sõnana neid ei püüta kinni ja kõige parimaid asju ja, ja las ta olla nii on, aga on vähemalt endal on need meelde jäänud ja nüüd on väga suurt rahuldust pakkunud kontserdid, kus äkitselt hakkab midagi toimuma, kus toimub energiavahetus publikuga, see on see, mis ja miks sa laval tahad olla, et et mitte ei ole nii, et sa lähed lavale ja ma näitan teile, kuidas peab laulma või kuidas peab seal esinema ja kuidas ma tea mikri jalga loopima. See pole üldse oluline, oluline on see, et saada see temperatuur kätte ja kuidas jõuaks, hakkaks nagu minema, niisugune käiks ütleme siis spordimehena, tead, pingpong, eks ole, et ma saadan palli ära, pall tuleb tagasi lavale, energia pallistan jutt muidugi. Et kui see hakkab käima, siis võib juhtuda mida tahes ja see, et energia, energia, mingi selline temperatuur ja see ei ole, kui see on paigas, siis on, siis on võimalik, siis hakkavad külmavärinad, tulevad endalegi mööda selgroogu ja seal tohutuid kihtonna. Kas eesti publikuga juhtub see pallivahetus tihti või on eesti publikut raskem? Aga väga keerulisem on jah, aga et see sõltub ka sellest, et kas inimesed teavad, kuhu nad tulevad, eks ole, et et kui tullakse Riho Sibul ja Tõnis Mägi koos, eks ole, siis on nagu aimanud Ta ju, mis või mis sealt tulla, aga mõnikord on see, et kuna ma olen nii palju pöördeid teinud, et siis on ka see, et ei tea, kas ta laulab täna jätsu võid, laulab täna hoopis Bobby, laulab ta täna hoopis rahvalaulu või mistahes keegi ära või siis õieti aru, et see, et meil on vaja nende viga suurelt osalt, et et sellepärast mulle meeldib väikseid kohti teha, kus on paarsada inimest, nendega saab juttu vesta ja küsida, mida äkki neil tekkinud tahavad mingeid laulu kuulda. Kui muld on, on ta mul sõrmede all, siis ma lähen võtan klahvidele, hakkas ta laulma ja teen, et see on hästi tore siukesed väiksed, kahandanud mul hästi, mulle väga meeldib teha neid suuri kohta ja need on väga-väga toredad, aga neid ei tohi väga tihedalt teha. Mille kallal sa praegu töötad ja kas on ette näha v mõnda loomingulist pööret või need tulevad ootama? Need tulevad vist jah, ega need ootamatult ka ei saa päris nii-öelda, eks ole mingeid mõtteid ja on mul aga et viimane jah, minu plaan koos kärtsuga, mis me tegime, see on teine ruum, see on. See on huvitav plaat, ma arvan, ma arvan, see on üks huvitav moment, ma olen üldse teinud, läheb ja lihtsalt on teistsugune, ta on täitsa teistsugune, aga ma laulan teistmoodi, ma otsin mingeid uusi tämbrid. Aga mis sellesse aastasse puutub, siis nagu mul Luksemburgist rääkisin, sõidame päevani üks käik on mul juunis. Siis valan Elton Johni soojendaja 29, juuni aga kuni sinnani välja, et on vaja saata varsti üks noot, Elton Johnile, mina lõpetan. Tõenäoliselt aeg on lahkuda. Elton John tuleb samal ajal, tuleb lauale, hakkab seal sama lugu mängima, sealt läheb ise edasi. Vähemalt praeguse jutt käib nii maja hästi. Ei arva, et see nii käima hakkab, aga vähemalt on mul selline jutt on olnud. Ja, ja siis on detsember. Detsembris on vedanud ma Moskvasse kontserdiga seal vahepeal on teema, aga pakuti Vanemuises mulle laulda ooperis ühte rolli. Tauno Hints on teinud teinud ooperinimega Rehepapp. Kivirähk on kirjutanud loomulikult siis libreto ja see on alguses, kui mul seda pakuti, peaosas mõtlesin maaelu, ooperilauljat sellist jääb ära, aga Antsiga kokku saada peaosas ja ja et, et kui kuulasid muusika ära, ütlesin, et kuule, aga ma ei hakka tegema siis ei, ma tahangi, et see oleks nii lauldud nagu sina, laulud. Debüüt ooperilauljana. Lõpetuseks Mäks lugu Uus Jeruusalemm ja sinu väike kommentaar sinna juurde. Ja see on minu laul. Me oleme ja millegagi tele on ansambel, on seitse, seitse seitse minu ja ot orderi tekst vahepeal ka peale ja, ja seesama periood, kus ma seal linnahallis istusime, ööd ja päevad läbi mingil hetkel. Vot niisugune lugu, aitäh, Tiit kutsusid aitäh, Mäksalt tulid. Vaikne vanune. Valgega. Ma näen, ma tean Et Bolton taevani McCoy Uude ruunale ainus tiitel varjuga. Me ei ole ja olla On lubanud? Talle varjupaika. Vaid peo näitemängu. Kaoviaga.