Alates tänasest on iga kuu viimasel reedel keskööprogrammi ajal eetris saatesari rokibeerid kes Ombeerid Kõllaadel Inglismaal ja Prantsusmaal. Meie saatesarja külalised on eesti roki tuuri kõrgaadel. Avasaate külaline on Peeter Volkonski aadlik ka oma isapoolse Rjurikune ulatuva suguvõsa kaudu. Kes sa Peeter siis õigupoolest oled? Lavastaja? Näitleja, tõlkija, muusikategija. Aga see on niisugune korduma kippuv küsimus, millele ma ei oska kunagi vastata selles mõttes, et kellele ma kõige rohkem ennast tunnen või kelleks ma ennast kõige rohkem pean, aga no ongi niimoodi, et et just nimelt parajasti selleks, millega ma praegu tegelen. Aga see praegu on ka väga suhteline mõiste sest et ka üheda päeva jooksul ma võin tegeleda. Ja tehal laulu. Nii et praegu mul laias laastus ongi tõlkimine käsil üks mansi kirjanik, Barlow tema romaan vene keelest ja siis 10. Ta sajandi armeenia luuletaja, Ungari Kornarekkatsi ja siis on ka veel tulnud palve noodiaatrilt Marika vaarikule kiires korras üks laul kirjutada. Millisesse näidendisse siis? Pedagoogiline poeem, aga see ei ole Makarenko. Antudsaadete sari keskendub rohkem muusikale. Millist rolli ütleme, erinevatel aegadel on muusika just sinu elus mänginud. Ma ei küsi ainult seda, kui sa oled erinevates projektides ise osalenud ja muusikat teinud, aga muusika üldse. No kuule Oli ju helilooja ja kuigi me elanud ja koos temaga majandus Moskvas, aga ikkagi ema mängis väga hästi klaverit. Ja klaver oli meil kodus ja muusika oli, oli kogu aeg. Ma mäletan, kui emale kingiti grammofon. Näiteks kui vana sa olid? Tead, ma olin ikka, ma mõtlen. Oli vist? Ei käinud veel? Jah, aga ma mäletan, kui, kui see kingiti, see oli, kohvergrammofon käis lahti. Ja ema räägib, et kas see oli nüüd morsk kohvikus või Faizneris, mis on vana Tallinn, teine korrus. All mängisid trio ja kvartetiga ja ka siis, kui ta käis sõbrannadega ja kohvikus kaasas, siis olla läinud sinna mängijate ette ja lihtsalt hakanud korrigeerima. Kas see tähendab seda, et mingi esineja pisik lõi juba tollal välja? Ilmselt küll jah, nii esineja kui, kui mingisugune muusikaline või ma ei tea, mina seda ei mäleta, ma mäletan küll, et, et nad seal mängiti muusikat teha. Aga seda, et ma teen südamega. Mis Pille, sa mängid, mis Pille sa oled mänginud ja, ja kuivõrd lähedane sa olid muusikaga, ütleme lapsena ja ja päris noorena, ütleme keskkooli aastatel. Mind pandi klaverit õppima ja ega ma muud ei mängigi, klaverit mängib päris halvasti. Ma käin laste muusikakoolis küll, aga siis oli seitsmendas klassis. Jäin tuberkuloosi ja siis ma ei tohtinud kahes koolis enam käia. See pooleli, aga pärast veel käisin sama õpetaja juures lihtsalt klaveritunnis edasi, et mingisugune põhi mul on, aga ma mängin ikkagi üsna kehvasti. Nooti ma ju tunnen ja Askar toote kirjutada ja saan noodist aru ja noh, niipalju kui mul endal on vaja toksida kaks. Nii palju küll aga mingis bändis klahvi mängida, seda ma küll ei söanda. Sina ilmselt ei mäleta seda Valkaga, mina mäletan väga hästi, kui ma käisin palju-palju aastaid tagasi Keila keskkoolis rääkimas rokkmuusikast ja siis oli seal üks poiss, kes esitas võrdlemisi provokatsioonilisi küsimusi ja püüdis-püüdis vahele rääkida ja, ja ma väidan, et see olid sina, sa käisid keelekeskseks. Käisin küll, jah. Sina seda situatsiooni ilmselt ei mäleta, aga tuletan meelde, et mis asjus sa seal käisid või, või mis mis üritus see oli? See oligi, ma tegin sellel ajal viker raadios keskprogramme laupäeviti ja ütleme, need minu keskeprogrammid olid sellistest esinejatest Jimi Hendrix, Led Zeppelin, Cheutradal plussis, proge, bändid ja jooma ju ma siis käisin kellelegi kutsel. Ma ei mäleta ise ka rääkimas just sellest muusikast ja mul oli vist maki peal ka lugusid kaasas. Ja siin ma mäletan suurepäraselt sellest kohtumisest. Aga mida ma siis norisid või, või mis Marses? Rääkisid vahele pidevalt kommenteerisid, pidevalt kommenteerisid. Et kas sa keskkoolis olid noh, ütleme niimoodi raske pois selles mõttes, et noh, ütleme õpetajatele on olemas olemas oivikud, on olemas üsna rumalad poisid, kes tundi segavad ja samal ajal on olemas hästi niisuguseta teravmeelsed poisid. Minule sellised poisid meeldivad kooli ajal. Ma arvan, et ma olin aktiivne aktiivne jah ja ei, ma ei ütleks, et mul oleks olnud õpetajatega mingeid suuri konflikte või meil oli, meil oli väga tore. Mulle meeldis koolis käia, oli huvitav, oli asfay teha. Kuidas sa jõudsid rokkmuusika juurde? Ilmselt kõigepealt rokkmuusikahuvilise ja kuulajana. No kindlasti. Ja, ja seal oli igasuguseid naljakaid asju muidugi jah, sest et näiteks Mul oli esimene Macoli noota mis oli ilma võimenduseta sedapidi laskma läbi raadio, aga siis oli diverid Soome raadiost, sai lindistada, aga mingisugune rokisaade oli öösel hakkas vist kell 12 öösel keskele tööl ja kestis pool tundi, aga kõrvaltoas teised magasid, aga mul kuna Blaupunkt raadio ja seal oli niisugune võimalus, niisugused augud olid. Et lülitas valjuka välja. Ja siis ma kella aja järgi kell sai 12, panin lindistamise peale pool tundi. Stop. Ja siis hommikul siis alles sain, sain kuulata, et mis siis seal juhtus, mis, mis peale jäi, mis üldse oli. Ja sealt ma kuulsin näiteks esimest korda Zeppelini. Aga eks see kvaliteet oli nagu ta oli see jutt ja mingid raginad ja ja ma kuulsin välja, et Zeppelin. Aga ma ei kuulnud esimest sõna, leed teed, ma kuulsin, et mingi kas lei või leevi Zeppelin. Ma mõtlesin, et see on inimese nimi, et seal mingi juudi päritolu laulja leeviidse Eks see võis mingi 69 olla. Sa olid siis 15 ja. Ka milline muusika sulle siis kõige rohkem hinge läks, kas samad levid, Seppeline? Ei, no algus oli ju ikkagi Piite tõtt, ma mäletan. Kui Soome telekast oli mingi pihklite saada, siis ma lasen veel nõmmel. Naabrinaise noor sugulane Talviste Ellen. See tuli meile vaatama biitlite, saada Soome telekast sellepärast, et naabrinaisel ei, ei näidanud meil näit meelele antenn püsti. Tiitlite saadet vaatava soo telekas ja läks, eks sõda tuli ju jah, igalt poolt ja igalt poolt, aga ega ma ka täpselt ei mäleta. Aa. Ja muidugi meil ju liikusid ikkagi plaadid, et vot mis on. Üks huvitav asi on see, et vot meil räägitakse need, et eestlased ja venelased teha kuidagi väga eraldi ja ootasin, see on üks niisugune asi, millest ei ole, millele pole tähelepanu pööratud. Et juba sel ajal peaaegu suurel osal eestlastel olid välismaal sugulased, kes saatsid plaate, venelastel ei olnud, minul oli veel väljard vanatädi Šveitsist, kes mulle saates, aga üldiselt ei olnud ju. Ja see on üks asi, muuseas just nimelt see musa, millist muusikat kuulatakse. Et mis loob neid nii-öelda kogukond ja, ja seltskondi. Venelased jäid oma selle vene muusika juurde ja neile tulid kõik need, mis need venelased, plaadid siis vaikselt hakkas hakkas, eks ole, kui tuli, esimene biitlite lugu oli Köl muusikaline kaleidoskoop number seitse, see selle firma, tootjafirma meloodia ja üks lugu selleks nagu soe sai. Jah, no vot ja meie meie klassis oli ka, kas see oli neljandas klassis või Hannole tuiskaks biitlite plaate. Ja siis tehti niimoodi, kogunesime Hanno juures ja is et tähti nimekiri, et lugude nimekirjad, mis kõige rohkem meeldib ja mäletan ohast sanding oli. Kõige popim lugu kahe plaadi peale kokku. Mis need esimesed plaadid olid, mis vanatädi sulle saatis? Mäletan küll, mis oli, mis esimesed olid, ma mäletan, et oli biitlite singel, ühel pool oli ja teisel pool oli revolution. Ja selle ma vahetasin muuseas ühe margi osta välja. See oli üks Eesti mark, heategevuslik park, aita hädalist mark ja pärast alles tuli välja, et see oli võltsinud. Mis aga oli veel, ehkki hinnalisem, haruldasem kui originaal. Tähendab see seda, et sa kogusid ka marke või oli see selline juhuslik vahetus? Ei, ma, ma kogusin jah, jah. Aga siis nendest plaatidest. Siis oli üks Johni Holiday singel, kaks lugu, üks oli sööta vöö ja teine oli kajeviee Uurgotoonly. Prantsuse keele, prantsuse rokkar. Päris vinge oli. Siis oli millegipärast ma mõtlesin uhi õudselt vinge. Buda rikaatsoya, aga õudne jama oli, see oli Haya ekspress. Tabelgam Rakveres seda Wyczewingamrak või kuidagi niimoodi. Kuidas Eesti rock ja popmuusika sinuni jõudis, kes olid esimesed, keda sa kuulama hakkasid ja ja kes võib-olla ka sulle hingelähedased olid ja võib-olla ka mõjutasid? Ma ei oska öelda. Ta on küll, kui ma nägin telekast, kui olid optimistid, näiteks siis ma mäletan, et oli mingi saade Kikeriki regi Enn Eesmaa. Ja seal oli esimest korda oli Marju Kuut, mäletan linna If esimest korda, kui oli ka kuskil, mäletan siis mu vanaemale hirmsasti meeldis tooma pojad. Vanaemal oligi ainult kaks bändi. Kui keegi eesti keeles laulis, siis ta küsis, et kas need on too vajad. Ja kui keegi Ja need mõlemad siis tooma pojad ja pingstoneid meeldisid. Jah, kui midagi talle meeldis, siis, siis ta küsis, et kas need on need. Läheme nüüd sinu tegemiste juurde, sest neid muusikaprojekte, mis on tegelikult väga meelde jäänud ja kus sina oled olnud osaline on olnud ikka päris päris mitu. Noh, üks, mis vapustas muidugi oli Tartu rockmuusikapäevadel e võrdub MC ruudus, kus siis sina kehastaseid ei kedagi muud kui Albert Einsteini. Kuidas see projekt sündis, sest see, see oli midagi vapustavat, muidugi Tartu rokkmuusikapäevadel oli, oli veel palju vapustavaid asju, mis spetsiaalselt selleks puhuks oli tehtud, sest muusikud nautisid Tartu rokkmuusikapäevi ja see oli nagu kuidagi mingisugune oaas selle nõukoguliku kõrbekest. Tal oli vanalinnastuudio mängukavas tõrrelmate füüsikud mängisingise all ainstayne. Nii et grimm ja parukad võiks olla omast käest võtta. Ja ükskord pärast etendust päevane etendus, ma mäletan, läksin, istusin klaveri taha, ilmselt oli õhtune etendus veel nii et oli aega, vahepeal istusin klaveri taha ja ma ei tea midagi, tuli tuli üks niisugune käik ja lihtsalt tuli ja siis kuidagi midagi sisse ja ostus tekkisid mingid seosed. Ja siis läksin sinna julgete meeste paare, teda hüüti niimoodi Harju tänava nurga peal kohvibaar kohvi jooma. Ma siin kohvi tulil lemming, Nagel, kunstnik juhuslikult. Ja täiesti juhuslikult küsis, et kuule, et ütled, kuidas mingi muusika sünnib, et üks on ka mingitest niisugustest, kus algab üks lugu, et kas tuleb mingisugune ja just mul oli tulnud. Ta on niivõrd tähtis tegu, et kuidas maal sünnib ja kuidas lugu ja mõtlesin, tead mul just oli see see hetk. Ja siis kuna see etenduse teema oli ja, ja kogu aeg karjuti sellest meie lehtedes, sellest tuumasõjaohust ja, ja nii edasi, Rahu võitlusest. Aga kuna see meie lehtedes Me Nõukogude lehtedes seda ei võtnud keegi tõsiselt, võeti kõike kui, kui nõukogude propagandat ja et, et see on juba noh, a priori jama. Tõsiselt aga tegelikult probleem on tõsine ja keegi mõelnud selle üle. Ja siis. Mõtlesingi, et teha üks niisugune selleteemaline tõsine programm, kus on siis läbi aegade füüsikud osalevad ja vahele lugesin, siis mida kujutavad endast aatomipomm, vesinikupomm, neutronpomm ja siis igasuguseid arendusi veel edasi. Konsulteerisin Harri Õiglase ka. Ja siis Riho Sibulaga panime, pandi kokku ja see on muidugi niisugune huvitav asi, ma ei mäletagi, milles asi oli, igatahes ei tahetud meid lubada peale Tartus kultuuriminister, tollane Johannes Lott aga lepitud kokku, et ikkagi, et kui siis nüüd lõppudel box ei lubatakski siis ma lihtsalt lähen lavale. Kuna me olime ju välja kuulutatud, publik on seal, ma lähen lavale. Ütlen, et kahjuks me ei saa esineda, kuna Eesti NSV kultuuriminister seltsimees Johannes ott keelas ära meie tuumasõja vastased. Aga. Ma usun, et selles tänases saates ühe killu sellest projektist muusikana ja sõnal aga mängime, oleks tore küll, jah. Kõigepealt väike selgitus miks me oleme siia tulnud, mis muusikat me teeme? Me kõik oleme siia tulnud selleks, et meid sundis maailma Kullus. Ja nüüd sellest, mis muusikat me teeme. Me nimetame oma muusikat oma muusikastiili metarokiks. Väikene selgitus esimesel sajandil meie aja järgi püüdis Androonikos Roodaselt süstematiseerida Aristotelese teoseid. Esimeses teoste osas olid Aristotelese uurimused, mis käsitlesid füüsikat. Selle pealkiri oli Ta Füüsika kreeka keeles. Järgmisesse osasse paigutas Androonikas Roodoselt Aristotelese tekstid mis milles oli juttu olemisest üldse olemise mõttest ja olemise tunnetamisest. Ta ei osanud sellele muuta paremat pealkirja välja mõelda kui see, mis tuleb pärast füüsikat kõlapse kreeka keeles ta metafüüsika. Ajapikku see nimetus lühenes ning muutus lihtsalt metafüüsikaks. Metafüüsikaga hakati tähistama teadust, mis tegeleb just nimelt Meie olemise mõte. Ja selle äratundmisega. Metarock peaks käsitama meie arvates kõige suuremaid, kõige üle üldisemaid probleeme praeguseid praeguses maailmas kõige tähtsamaid. Ja vaatamata kõigele sellele et meie kõrvad võivad olla juba tüdinud alatasa kuulamast, et sõda ei ole vaja eriti tuumasõda. Tahaksime Medele siiski veel kord seda ütelda. Selleks esitaksime me teile praegu süüdi, mis koosneb viiest tantsust. Esimene tants, tants Laugaste jääl. Aga läheme siis oma jutuga vaikselt edasi. Teine võimas projekt oli siis Rosta aknad. Majakovski põhjal räägi natuke selle sünnist ja kuidas see siis Tartus esinemisküpseks sai? Aga see oli ka väga lihtne, see sündis tegelikult ju see esimene programm, akovski programm on tegelikult etenduse muusika, Raivo Adlas laastas Majakovski ministeerium, puhvi Vanemuises alust minul muusika teha sinna ja siis ma otsisin Majakovski teksti välja. Etenduse muusika ja eks see oli ju ammugi plaanis, et, et kui ma Tartusse tuleneb, siis bänd teha ja Vicky Vassiljev aitas kokku panna bändi ja ilmselt oligi ja siis hakkasime tegema peaaegu igal aastal uue uue programmist. Selline Rosta ongi selline olnud nii-öelda programmi bänd. Kõik on millelegi pühendatud mingil mingil teemal. E võrdub MC ruudus oli inspee baasil, aga meenutame natukene seda Rosta bändi. Esimene koosseis oli. Viktor Vassiljevi, Riho Gross, Gibrad, Peeter Jaska bass, Peeter Jõgioja trummid, Tarmo Leinatamm klahvid. Ja siis läks Jõgioja Ultima tuules. Tema asemel tuli Ove Maidla, leinata läks Tallinnasse ja tema asemele tuli Toomas Lunge. Ja nüüd ma sooviksin Ki teile selle tõestuseks esitada ühe vene romansi, mille ma olen töödelnud bluusiks. Selle on kirjutanud vene helilooja Mihhail Glinka. Kes elas aastatel 1804 kuni 1857? Ta on siin, ei ole midagi naljakat. Asi on täiesti tõsine. Ja ma lihtsalt tahan teile näidata, et pluus ja vene romanss on ühiste juurtega Tandmite ühiste juurtega, vaid nad on linnalüürika, mõlemad nad on pärit erinevatest keskkondadest ja järelikult on nende väljendusvormid täiesti erinevad, kuid otstarve ja see, kui neid kasutati, on küllaltki sarnane. Niisiis. Ja siirdume siit siis ka propelleri juurde teadeot tegelikult algselt propelleri laulja oli Urmas Alender, aga Tartu muusikapäevadel juba Alender ei saanud tulla. Tal olid nukuteatrietendused ja siis oli solist juba Peeter Volkonski ja edasi läks juba väga loomulikku rada kõik, et Volkonski oligi propelleri frantmen nii-öelda. Ja see tuleb alustada varemast ajast. Tuleb alustada aastast 76, kui üldse algas minu nii-öelda karjäär nii rocki kui ka anud rolli. Lauljana kliendiga seotud olid Viljandi rokifestival ja seal osales ka Ruja, aga 76 76 olid alentsil etendused, aga mitte nukuteatri Stahli veel lavakas. Ja nad tegid ta oma teise kursuse Vargamäe etendust. Yalents ei saanud kõigilt laevadel Viljandis olla, aga kuna Ruja poisid olid sisse mänginud just vahetult enne minu musa telelavastusele, kuidas kuningas kuu peale kippus. Ja siis selle sissemängimise käigus olid helimehed niisama naljapärast palunud, et nad, Volk, laula ise ka ja need Laatsisse nalja pärast nad olid kuulnud, kasva, laulsin. Äkki neil tuli idee, et ma asendaksinarentsi Viljandis ja vot nii see algas. Ja propa puhul oli jälle alents, keda ma pidin asendama jälle, sellepärast Daralite etendused. Ühe asja ma muidugi ei jäänud, aga propasse me jäime ju mõlemad. Ja oligi niiviisi. Vahel oli, oli niiviisi, et alentsil või nukuteatris oli ikka väga palju etendusi. Nii et oli isegi, ma mäletan, laeval oli, oli niimoodi, et meil oli Päeval oli Elvas, kus me olime mõlemad ja õhtul oli Tartus, kus Ants ei saanud, olin ainult mina. Nagu oli, oli võimalik, nii olime ikka koos. Näopropa fenomen on omamoodi imeline, sest kui propa on ka nüüd mõneks kontserdiks kokku tulnud, siis see oleks nagu tollal 70.-te lõpp pea ja 1980. Sest nad pärast 1980. aasta esinemist jalgpallimatšil, kus vastamisi olid Eesti Raadio Eesti Televisioon lihtsalt keelati propeller sellisel kujul ära, mis oli propelleri fenomen? Tollal? Oota, siin sa nüüd natukene peaksin. Sind keelati ära, sinul olid minu teada ametlikud jamad, kas seal, kas seal lausa eetrikeeld oli eetrikeeld eetrikeeld? Ja ametlik kohe oli nii? Minul mingit ametlikku eetrikeeldu ei olnud ega mingit keeldu 80. aastal samuti propelleril ametliku paberil keeldu esinemiskeeld samuti ametliku ei olnud. Küll aga oli öeldud propa poistele, et teistele, mitte mulle. Aga poistele öeldud, et võite, kui tahad edasi mängida, mängige aga ilma valdkonskita ja mingi teise nime all siis vaat mis sellest keelust sünd tähendab sellest suu sõnalisest, sellest tundis kaseke suure pärale bändi. Võimas instrumentaalkoosseis. Ja tänu sellele Kaseke aga mingit kirjalikku sellist ei olnud, kirjaliku keelu ametliku ma sain alles 84. aastal ja kusjuures siiamaale Teamise eest jällegi Johannes loti allkirjaga, no aga niivõrd absurdse sõnastusega, et. Küll ma tahan, tahtsin näha seda koosoleku protokollis ei peaks ju olema, et milles asi tegelikult oli? See oli mingi mingi täielik umbluu, mis selles käskkirjas oli. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on näitleja Peeter Volkonski suhtunud kergekäeliselt autorite tekstidesse. Absurd. Millised meeldetuletused, milliste ohterit, milliste hektarite? Täielik. Ja see oli, see oli aastaja. Aga see nõukogude kord oligi ju? Absurd tervikuna. Nojah ja eks me propaga võimendasime seda absurdi. No tegelikult, kui propa alustas, siis olid natukene teistsugune kui sinu aegne propa. Sul tulid need Albert trapeži värsid vahele ja tegelikult, et ütleme, sinu lood olid ka võib-olla natukene teistmoodi, kui propa. Esimesed lood ühena šiiidi radir alla, pakane on valla ja ja nõnda edasi, nõnda edasi, siis oli eila veel ja aga siis tulid juba punker ja kolm kolpa ja hädasid. Kolm kolpa oli varem kolm kolpa varasem lugu, jah, aga punker ja need teised sinu lordi vahe näiteks ja jäädi vahele ju püüti mingeid mitmesuguseid tõlgendusi anda, aga tegelikult sa lugesid saksa keeles nädalapäevi. Ja, ja see on, see on ka, eks me olime ju. Vaat meil oli ju ka see suur maailma, muuseas on see põhiline, mille vastu me olime mõt del loidus. Ja, ja üks selle väljendusi mõtteloiduse mõtteloiduse ei olegi väljendust, aga aga mitte väljendus, vaid üks mõtteloiduse. Ta kehastusi võib öelda. Oli tol ajal disko ja Bonni EM-il oli lugu nimega kalender, kalender, kus oligi ainult kuude nimed. Et oleks naljaka saksa keeles Ja nädalapäevad. Ütle mäletan isegi, kuidas lugu mul tuli. Ma elasin siis tehnika tänaval ja ma tulin Laari tänava pesumajast mööda tehnika tänavat pesu toomast, puhta pesu paka, asin häpased võetud ja siis tuli täpselt mäletan. Ja meeste laul tuli trollibussis. Propeller oli huvitav kooslus, sina intellektuaal, väga head pillimehed ja siis paisati, ütleme, trump rütmika saatel väga Häid ja, ja iroonilisi tekste de esinesid mingil perioodil päris palju ja ütle, kas vahepeal, kui tõeline publikumagnet oli propeller, kes vahepeal kippus nagu asi kontrolli alt välja ka minema, et, et me oleme nüüd jube edukas kontsertbänd. Mitte mingi aeg, vaid see oligi ainult 80. aasta suvi kevadest sügiseni ja kõik. Siis meil oli ju ikka päris päris tihedasti. Nõgisto on millegipärast siiamaani pahane, et selline nähtus oli eesti muusikas nagu ja Eesti ütleme sellises kultuuris nagu ansambel nimega propeller, muide, mis teda nii väga pahandas, sinu arvanud. Ei, ma ei tea. Ma ei, ma tõesti ei tea, aga. Võib-olla mitte niivõrd isegi propeller ise, aga võib-olla teda häirib rohkem see, et propellerid räägitakse kui muusikast. Aga ega me ise pole seda ju kunagi väitnud, et propeller on muusikaga kollektiiv. Vokaal-instrumentaalansambel kombel aga muusikaga seal üsna vähe pistmist. Aga nähtus igal juhul ma ütleks seda muidugi, seda muidugi jah, aga ma, ma ei usu, et nõkal nüüd propagoi nähtas, vastatakke. Aga miks sinu arvates ikkagi propa oli oma üksikutel esinemistel edukas ka hiljem, aastaid hiljem, siis kui meil oli juba taastatud Eesti vabariik ja ikka tegelikult propa läheb peale see tähendabki, et ta läks inimeste südamesse just nähtusena. Nojah aga, aga mingid ju? Egas me, publik ei koosne ju ainult 60 aastastest. Meie, kui me praegu üles astume, siis on 60 aastased koosumaal lapselastega lastelastega on platsis, kes kar röögivad kaasa, viie aastased peas. Hüppavad ja rääkimata juba juba vahepealsetest ja no vot, ega ma ei tea keegi Jaak Johanson, kes oli hoopis teise liini esindaja. Isegi tema ütlused, Tõi mingid näitajad, noh et kui mingil asjal on gramtagi on sees nagu propa ju ka ju võtta. Mida me propast tänases saates mängime, ütle, mida sa tahaksid. Ruumi on ühe loojaks. Aga vaata, ma ei tea ju, millised variandid teil on. Kui plaadi pealt võtta, siis on siis on punker on niimoodi, et, et seal on hoopis teistmoodi refrään lauldud punker millegipärast ei tohtinud ka ja seal tünker tanker Tõnker selle asemel. Ju päris hea lugu. Ütlen ausalt propa lugudest mulle ka punker meeldib. Rohkem täiesti aus ülestunnistus, nii et mängime seda. Jah. Kevadõhtu Johut tabati juubus. Pargis ühel oksal rippus õdu tavaline hallis mantlis mees, kõlkus kaelapidi, nööri sees suu või tuli veidi koera, Hirvel. Pilk näis seisvat ühel valgel pill veel. Justkui oleks äsja voodis virgunud Imeväike maja. Ees on kivist Ron. Vaja osav laulu kaja. No mis? See on ja ta On seal. Välja song. Kõigil meil on terved hambad. Suitseb tajume sirgelt, seisame kui sambad. Antud palume. Seeme pole meil probleeme. Ühend on aniis. Rong. See on välja ta. On väljatöid. Ta. On loonud? See on meie väed. See on välja Ja lõpetuseks folk. Ma usun, et, et sa mõtled ilmselt kas heldimusega, aga igal juhul hea tundega nendele muusika lüürilistele kõrvale põigetele, mida sa teinud oled, needsamad e võrdub emmelise ruudus. Rosta aknad, propeller ka kõik, mis on seotud muusika ja Volkonskiga. Kui esinejaga kuist tagasi mõtled, lihtsalt natuke. Ja kui ma tagasi mõtlen? Heldimusega loomulikult. Loomulikult. Tagasi heldimusega ja edasi lootusega. Nii et midagi tuleb veel, võib-olla võib-olla? Kus ta siis pääseb? Aitäh valk, et olid selle jutuajamisega nõus, aga ühe küsimuse ma küsin veel. Keda sa noorematest Eesti roki ja popitegijatest selle valdkonna tegijatest kuulad? Eplik näiteks isegi koos teinud tõrva loitsu. Harri Rinne käis siin. Tema palus ühe öelda ja siis ma ütlesin Eplik, aga ega ma ausalt öeldes ju ei tea ahju. See on niimoodi, et vanema musa kohta ütlevad nooremad. Et veel ei tea. Ja noorema musa kohta ütlevad vanad enam ei tea. Me teame, et te olete õnnetud. Me teame, et ei tea, kuhu minna. Me teame, et teil puudub tee. Ja teil puudub ka teejuht, aga nüüd oleme siin koos teiega, meie ansambel, propeller, kes on teie teejuhiks? Järgnege meile, armas rahvas. Me viime teid läbi Punase mere üles mägedesse, kus põlevad lõkked, teed ja elavad ilusad inimesed. Ainult et selleks, et meile järgneda, peab teadma ühte salasõna. Ja selleks salasõnaks on.