Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Päikseline ja soe, kevad on täies hoos ja loodetavasti kutsub loodusteid seda kõike uut ja kauaoodatud nautlema ja me oleme taas seiklus ja elamuste himulisemad. Ja osaliselt seepärast olen tänase jutusaatekülaliseks palunud mõisa linnuse valitseja kõrtsi ja talupidaja Ants Leemetsa. Tere hommikust. Prooviks täpsemalt küll mees muuseumist. Tolmulõhnaline sihtasutuse Virumaa muuseumid, juht Ants Leemets. Teil on kohe praegu võimalus nimetada teie sihtasutuse valduste kolm kõige silmapaistvamad ägedamat vaatamisväärsust. Ma ei taha kedagi solvata, aga, aga meil on kõik tasuda, aga loomulikult on Palmse mõis, Rakvere linnus, need kõige suuremad ja tähtsamad meile. Ja Toolse linnus kahtlemata ka. No saigi täpselt kolm, aga ikkagi mitte mõisa muuseumi ja vanglaperemees tulete. Meil on täna, hetkel on meil kaheksa objekti ja mõis on ainult üks, aga tuleb juurde veel kolmandal mail, üheksas, nii et pikkamööda nagu laienemine, alustasime viiega ja vaikset laienema, sest et me arvame, et meil on selline missioon. Tõsta muuseumite taset seal meie kandis. No te olete olnud valitsuses ja maavalitsuses ja riigikogus ja panganduses, mis väljakutse see oli, on milleks muuseumi juhi töö pakub? Noh, ega satutakse nende ametitesse ikkagi natukene nagu juhuslikult ja kultuuriministeerium omal ajal pakkus siis sellist projektijuhtimist sihtasutuse loomine ja ja eelmine projektijuht mingil põhjusel ei sobinud neile ja siis pakuti ja ja, ja ütleme, et ega kui keegi tulemuuseumit juhtima, et siis ma kindlasti ei öelnud, see on umbes nii võõras, võimatu olema. Aga siis sai mõeldud nii, tahad Palmse mõisa arendamine, raku linnuse arendamine, et see tundus huvitav olema, siis sai kinni võetud sellest arenduse mõttest, et ja see hakkas olema hästi huvitav ja lõpuks oligi nii, et oligi siis sihtasutuse asutatud. Ma olin siis esimene juhatuse liige seal ja siis ainukene siiamaani No siis, kui olete te ka ju olnud raskekaaluline poliitik ja, ja praegugi mõnes mõttes, aga kas selline natuke nagu maapakkuminek ei olnud? No eks ta alguses võib-olla tundus endalegi, aga kuna see maapagu oli minu, minu kodukant, siis kojusaatmist ei saa kunagi, nimetati maa Maku saatmiseks. Selles mõttes ei olnud ta sellist tunnet. Aga mida, nagu aasta edasi suvel saab nüüd neli aastat täis ja ja aasta edasi, seda rohkem ma nagu tunnen, et sai, et see, see ei olnud mitte mingi maapagu, vaid see oli nagu võidukäiku hoopiski selles mõttes minu enda jaoks, et ma sain äkki äkki näha, ütleme sellist võimalust igaüks üldse ei saa luua organisatsioon praktiliselt nullist luua selline meeskond, kes on tänaseks Ja, ja ütleme, et nautida siis neid ka esimese Sautsi, mis me nelja aastane on ja me oleme saanud siin mitmeid selliseid pisikesi auhindu, mis meile endale väga meeldima, et siis 2004 tunnistati turismifirmade liidu poolt parimaks turismiedendaja, eksju ja siis tunned nagu, et ei, et me teeme nagu oma arust nagu õiget asja ja kui mõni teine tunnustab ka selle üle, on hea meel, et ei, asi tundub olema igati õige, mis ma teen? Niukest muuseumid eesotsas ei peaks olema üks ajalooharidusega mees, mitte jurist. Ei, see võiks olla haridusega, ei peaks olema, ütleme, et küll on, aga see spetsialisti kohad peaks olema küll täidetud jah, nendega, kes seda ajalugu nagu rohkem tunnevad. Aga kui sa tahad midagi juhtida ala tundma, nii et ega siis ajalugu tuleb jälle tundma õppida. Nii et ma. Ma täna ikkagi ütleme, et igat asja, mis me teeme, sa pead nagu ise ka mingil määral ära õppima, nii et ma võin. Ma võin täna olla giidiks kõikidel objektidel. No praegu on 30. aprill ja turismihooaeg algas, ütleme tegelikult üks nädal või kaks tagasi, kui ilmad ilusaks läksid. Miks peaks üks tore eestlane teie muuseumisse praegu tulema, mis, mis on mis, mis ta peaks kutsuma Palmse mõisaparki? Naudelda on ju väga tore ja aastakümneid olnud, aga mis ta sinna siseruumidesse peaks tulema, sellise päikselise ilmaga? No ütleme, et kõik meie suuremad objektid on just nimelt päiksega ja ütleme, et ei olegi päikest vaja, aga ideaalne ideaalne muuseumi ilm ja turismiilma selline suurt päikest väljas ei ole, aga on ilus soe, vihma ei 100. Et see on ideaalne ilm. No Eestimaa suvi ongi, päästis teid. Vahel liiga palju vihma, et sõnade mure ja see, et miks inimene peaks tulema muuseumisse ja muuseumisse, seda me oleme öelnud, et see on nagu meie põhiküsimus, et kui ma sinna muuseumisse tööle läksin, siis küsisin sõbra käest, millal sa viimati käisid muuseumis sõber vastsed Ottoga, miks ma pidin seal käima. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et aga äkki see ongi siis meie põhiküsimus, millega me peame tegelema ja siis me oleme nüüd suvel saab neli aastat täis, kui me tegeleme ühe ainsa küsimuse miks peaks, inimene tuleb muuseumisse ja, ja ütleme sellist, kuna muuseumid muuseumides käimise kohustust Eestis. Et siis tuleb välja mõelda ju see, et kuidas saada inimesi muuseumisse, kuna muuseumis on selline muuseum sarnane pöidla allveelaevaga või siis jääma, aga et siis üks osa tööst ei paista välja ja siis nende kogumine ja kogude hooldamine ja teadustöö ja need osad eriti välja ei paista, natukene vähem paistab välja ka siis uudne pedagoogika haridusprogrammid. Aga kõige rohkem paistab välja see näitusetegevus ja see ongi nüüd see kõige vahetum suhtlemine külastajaga sisendnäituste puhul. Me oleme küll väga selgelt välja mõelnud, et kui me teeme kellegi jaoks näituse, siis ta peab leidma ka külastajaid, et selline naba imetlejad imetajate hulka ei kuulu. Näitse kiidame, 11 ütleb, et oi kui ilusa. Aga külastajad ei tule, me oleme alati loodan, et vahest ikka juhtub seda, paneb mõne asjaga mööda ja külastajaid ei tule, siis me peame alati mõtlema, et kas me tegime valel ajal või vales kohas või et mis me, mis peame, nagu tegime, püüaks selle ära parandada. Ja seetõttu, kui küsida, et noh näiteks, miks tulla Rakvere linnusesse ütleme, et täna võime öelda, et ta on Eesti parim, sellist aega. Õpeta vabaõhuasutus, kus on väga palju tegevus, et meil on ta ikkagi teemapark, kus inimene Tal on palju tegevusi ja, ja ütleme, et laste puhul me näiteks oleme võtnud sellise kursi mais muuseas algabki kooli lasteturismihooaeg ja see on meie jaoks alati üks hooaja selliseid. Ütleme, et sellega algab tõsine nagu hooaeg, sest meil on parim päev oli Rakvere linnuses, ühel aastal oli üle 500 lapse korraga linnuses. See laps on hea muuseumikülastajale. Laps on väga hea muuseumi külastada, mitte mitte selles mõttes, et esiteks ta paljastab kõik sinu vead, et kui see muuseum on iga, siis ta hakkab haigutama, ta näitab värgi välja nii kiiresti, mida suur inimene kunagi suri. Viisakas laps ei ole viisakas vahendit teisegi sõrmega. Laps on vajalik meil selleks, et saame tulevane muuseumi külastaja, esimene külasse õnnestub, siis ta tuleb ikka jälle jälle baarium nagu ütleme, muuseumis käimine on normaalne tulevikuks, kui suures, pea samamoodi. Ja, ja kolmandaks on, ütleme, et need lapsed toovad kaasa igasse muuseumisse. Selle asendada tõstavad kiiresti ära, et sa pead midagi nendele pakkuma, siis iga iga asi muutub. Ütleme, et paljud Eesti muuseumid on tehtud selliselt, et nad õudselt head. Ma ei hakkagi ühtegi ütlema, et keegi ei solvuks ööd. Aga õudsalt head klassikalises mõttes, et kõik on väljapanek on hea ja, ja ta on jätnud ühe asja nagu tegemata, ta ei ole pakkunud lastele tegevust. Tänapäeva muuseum peaks olema niuke tinglikult jagatud kolme ossa. Selline näituse pooled üks on ikka tavalised näitused, mis on väga kaua aega üleval, ajutised näitused, et oleks põhjust ikka jälle tulla ja tegevused, et ütleme, et selline. Tänapäeva muuseumi peab saama katsuda. Absoluutselt ütleme, et ma käisin eila enne villans käimist kiiruga läbi Imavere piimandusmuuseumist ja Ma tean küll, mis ta teinud on, aga siis ma käisin, vaatasin pilguga üle, et loomulikult sealjuures tegevusruum ja kus saab teha juustu ja, ja ütleme, võid ja noh, ütleme, et sa võid ju seletan, lainetus masinaid, et võite aktsia niimoodi ja naamoodi oma käega seda teha ei saa, siis sul seda mõistmist ei teki ja, ja seepärast kõik need muuseumid või võtame kasvõi kiidetud Tartu mänguasjamuuseumi, kus on olemas korralik selline töötuba, kus lapsed saavad mängida ja kõiki neid teadmisi kinnistada ja nats meie linnuses mängime tavaliselt lastega sellisel kombel, et ütleme, et eesmärk on jätta talle 10 teadmiste ärimetsa poogid selle 10 10 teadmist mängu elementresse siis et kui 80.-te asja teab, aga ta ei tea, et talle õpetate seda kümmet asja. Et see on palju parem vorm, kui sa kutsud lapsed kokku, istuge maha. Õppige, tahan leida need, need aastaarvud või need põhimõtted. Aga kas see, kas seesama puumõõgavõitlus, mis Rakvere linnuse siis tehakse ja revolvri duellid? Kui palju selles ikka seda mu sealset väärtust on, sealt ei tule ju, tal ei üheselt pähe, et Rakvere linnus ehitati aastal 1000 või ma ei teagi, mis et kust ta selle, kasvõi seda tarkust ei olegi enam siis vaja või et noh, et mis aastatel midagi vallutati, millalgi õhku lasti, millalgi võin vahetada. Ei, no see kuulub meil igal pool sellist baasteadmiste hulka, mida me kõigile püüame rääkida ja ei püüa inimesele, et aastanumbrit meelde, pealegi keegi ei teagi, mis aastal Rakvere linnas ehitatud, et kivilinnus ehitati Hallaste ajal, aga aastaarv noh, sinna väga täpselt kirjutatud põhinema ikkagi kroonikatel ja ja need teadmised on selles piiramisel olemas, neid antakse, need, sellepärast ei tasu kunagi muretseda, et et see on nagu Amissioon küsimuse metoodika, kuidas sa annad lastele, ei ole mõtet sul panna seda enda seina äärde, siis ütled lapsed, nüüd loeme siit või on, loed neile igava loengu ja mis puutub nendesse mõõdukadesse, sellega on niimoodi, et meil on üks näitus mõõtkadestele Tagoopia mõõgad, meil on endal muuseumis varakamber, mis, mida saavad kõik külastele, Rakvere näitustemajas. Meil on muuseas seal ka kõige vanem mõõk Eestis pronksmõõk? Ütleme, et puudus täielik haruldus, me näitame neid läbi, oskab kõikidele. Aga nüüd, kui sa linnusse ja sa saad koopia mõõku katsuda, siis räägime kõigile, et seal on, näitas, et võtta kätte ja proovi. Et miks on vaja siis kätte võtta ja proovida mõõka, sa ei pruugi vedele mõista, kui sa võtate kätte, siis miks ta oli raske või miks ta nii lühike või asi ongi võimalik seletada, miks roomlastele oli selline lühikene mõõk ja miks jällegi osa mõõgad on jälle kõverad ja ja sa saadki selle kontakti, selle külastega ta tunneb, ta tunnetab seda, et see ei ole ainult niimoodi Loe ta annab teadmisega, et inimene ei tule muuseumisse koguma teadvus, ta otsib ikkagi arvamusi ja, ja enamus ei tähenda seda, et keegi teeb kogu tsirkust ja komöödiat. Ei, et see ei ole. Ja laste puhul see mõõgavõrk on meil teine asi puumõõkadega mesele vehkleja liiga ohtlik, aga on sellised pehmed mõõgad. Et lastele aga öeldakse niimoodi, et, et nii saate kõik mõõgad kätte kõik aruande. Ja et Malle lõppeb sõnadega, et ja kui ma surma saan, siis ma ei hakka nutma. Tekitame seadmed metsale viieks sekundiks, et minge nüüd võidelge ja siis kohe lahutab ja siis küsida, saan aru, et see ei ole multifilm. Et lapsed on multifilmis harjunud vaatama seda, et sa võid lüüa nii kõvasti kui tahad, nagu naljakas, et löömine on nagu naelaks. Ja nüüd, kui sa lased nad kokku ja nad saavad kohe natukene haiget. Ja siis, kui see ühik saate aru, et see ei ole multifilm, jah, saame. Vot pärast seda sa saad nendega suhelda normaalselt alguses nad arvavad, et ongi mõõt kätte ja kohe niimodi raiuma peksma. Pärast seda enam ei taha keegi väga peksta ja siis me teeme juba torgete peale, panen pommi vahel, et keegi segaja. Ja nad on hoopis ettevaatlikumad, et kasvõi see teadmine kaasa anda, et see multifilmi poolt ära rikutud põlvkonnale seletada, et löömine, oma alus Ei ole, pea käib mitu korda pannkoogis, aga võib veel edasi võidelda. Ega, ega selle Rakvere linnas seal ju peale müüride midagi ju ei olegi ju vanast ajast jäänud, eks ju, et ongi vaja seda nii-öelda miljööd ja muljet müüa, joodud midagi. Bioloogia on ka ikkagi järgi see, mis sealt leitud, aga aga loomulikult ütleme, et meie eesmärk on ikkagi seletada, on see nüüd linnus või miski muu objekt, et seda ajalugu, et et kuidas on tekkinud peale selle, kui lennusel veel tead, ma väga palju ei taha ühel objektil peatuda. Et Rakvere sümbol ikkagi ja et me pakume seal keskaegset tegevus, ütleme veel, võib proovida sepatööd, võid proovida puutööd vanaaegsel viisil võid proovida Ovi Kedva peol töötamist ja põletamist sellise vanaaegse maa põletusse ja mis iganes, et tähtis on see, et sa saad aru, millised need tegevused olid. Me hoidume näiteks plassmassist, igapäevane võitiski plastmassi vastu, et ühtegi plastmasse asjasime, sigin, et materjalid oleks ausad ja, ja me üritame saavutada just sellist tunnet, et sa sa oled ja sa mõistad, mis keskajal natuke oli. Peale selle on ka siis mõned näitused ja ja muud sellised asjad. No töökohta öeldakse ka, et te olete seda ajalugu labastanud, teete tõsiste asjade ümbert sirkuste sõudja. No see on nüüd niimoodi, et ike, kes teeb selle kohta, öeldakse, kes ei tee midagi selle kohta öelda, ütlesime midagi. Sest et miks peaks ütlema, et probleem on selles, et muuseumil on selline kaks asja, mis nagu nagu lennuked poolt peab olema atraktiivne liiga atraktiivne, et üks, üks tiib nagu on nagu väga äge, siis lennuk ei ole stabiilne. On see, et sa pead olema hästi konservatiivne ja siis v. Ja nüüd sa pead selle kahe tiiva vahel soita, nagu sa selle vallutavad, nii on tulemuseks. Ühelt poolt lähevad väga konservatiivseks ja näitad seda ajalugu ja räägib väga tõsise näoga. Ja seletad sisse ei tule sul külastajad, kui sa oled atraktiivne, enam ei ole muuseumit seal lennuki juhtimise kunst, et noh, aeg-ajalt peabki kallutama. Kui me alustasime linnuses, ei olnud meil seal külastajaid peaaegu üldse. Ja viimane aasta oli seal 43000 külastajat, kus käivad ka kruiisituristid. Need on need, kes tulevad Tallinnasse hommikul maha, õhtul lähevad tagasi, nad jõuavad Rakverest läbi käia. Me oleme saavutanud ikkagi selle. D loodan seda, et nad raiskavad kaks tundi sõidu peale tund edasi tund tagasi Rakvere linnusesse. Ja kusjuures nad on, nad on sellega noh, minu arvates rahul, sest meil järjest suureneb kruiisituristide osakaal ja, ja, ja ütleme, et see kusel külastatavus järjest kasvab. See näitab seda, et külastajad on nagu ikkagi erinevad seda. Ja, ja siis, kui mõni mõni selline ütleb, et ta seal avastate midagi, siis ta võib tulla ja vaadata, mida me siis nagu tegelikult lavastama õpetama ajalugu atraktiivse kujul ja see on nagu meie missioon. Me teeme seda huvitaval kombel. Me soovitame kõikidel teistel ka teha huvitaval kombel, et siis on külastajad ja siis on kõik alles. Kuidas seda muuseumi edukust üldse mõõta saab, see ongi see, mitu inimest käib või kui palju ta raha. See on, ütleme, tegelikult saab mõõta sellisel kombel, üks on see, et millised on muuseumi kollektsioonid, kuidas tema uus tegevus on ja kuidas on tema kollektsioonis. Et selles mõttes on näiteks Eesti Rahva muus on Eestis üks paremaid muuseum, tal on väga head kogud, kollektsioonid, teine osa, kuidas saab mõõta, on teadustööteaduste produktiivsus või, või siis produktsioon on ikkagi teadustel alati olemas, et sa pead midagi hirmutama. Ja, ja siin on noh, ütleme ka mitmed sellised muuseumiga, Eesti Rahva muuseum, nendest, kes siis on selles mõttes tugev ja kolmas tegevus, mis võib öelda, on on siis haridusprogrammid, eks siis lastele ja üldse kõikidele inimestele suunatud sellised otsesed haridusprogrammid, et kus pakub kooli õppekavaga ja näiteks see on kõige parem Eestis mahumuuseumil. Et kus meie näiteks õpime ja Me oleme, kuulume kindlasti selles valdkonnas Eesti paremate hulka ja kolmas tegevus on see näitusetegevus. Vaat seda võib tõesti mõõta nüüd külastajate arvuga, kuna külastajate arvu võib alati välja mõelda. Noh, ütleme, et mul ei ole mingi probleem teatada, et tegelikult meil külastasid mitusada 15000 nagu eelmine aasta tegelikult oli. Ma võin öelda, et 150000, kes lõika, kontroll saanud. Aga meil on ta niimoodi, et meil on piletitulud, kasvanud samas proportsioonis külastajatele arv ja kõik tulud kokku on noh, ütleme kasvanud nii, et meil on ta ütleme, et meie omatulud, mis me ise toodame, osutame teenuseid, olid eelmine aastal 7,7 miljonit, millega me oleme kunstimuuseum ühel tasemel ilma kummutama, rõhutan kumu paneb nüüd ikka sellised vingelise vinged numbrit kirja, ma arvan aasta lõpus Üks ütles Kareals leebet, aga kas juristist? Kade ma tahan öelda seda, et ma tunnustan seda, et see muuseum on eesti rahvale väga vajalik ja, ja see külastatavus näitab seda praegu, et tavaliselt tohutu külastatavus praegu ja see näitab seda, kuivõrd väga seda asja vaja. Sellist kunstimuuseumi Eestis. Kas juristist Leemets ajal on nii ka läinud siis et, et lähete väravast sisse ja ostad pileti, aga tahetud vasakul astuda, ostad teise pileti, astud paremale, ostad kolmanda pileti, et et rohkem nagu raha läheb ka nüüd muuseumis. Ma ei saanud isegi küsimusest aru. No selles mõttes, et iga liigutus maksab Ei, selles mõttes ikka tähendab, ega meie ei ole. Meie eesmärk ei ole teenida selle. Ei meie eesmärk ei ole teenida raha. Eesmärk ei ole teenida kasumit, meil on selline missioon. Aga missioon on nagu anda huvitaval kombel nagu ajalooteadmisi ja ja näidata seda, mis on minevik, et kui ma näiteks teil kas või lõikan ära mälu jätan veel nädal aega mälu siis ta ei tule oma eluga enam toime. Enam ei tea täpselt, kus see töökoht oli, võib-olla. Aga kui rahval lõigata mälu ära, see on umbes sama, et juhtub ka samas ei tea kuhu minna, nii et see ajalugu ja silla ehitamine seal oleviku ja mineviku vahel otseselt vajalik. Me teeme seda iga päev. Ja raha ei ole, raha ei ole mitte selles mõttes tähtis, raha on tähtis selleks, et organisatsiooni arendanud palka maksta ja kõike muud head. Miks on Virumaa muuseumidel vaja Harjumaa südamesse Patarei vanglat? Meie ei saa enda piire, seda, et vaat kus me nüüd nagu tegutseme, mis me tohime omas külas nagu liikuda ja samas piirkonnased Patarei vanglaga Lihtsalt teie idee ja võtsite patendi ja. Ei kutsuti mitmeid muuseume Patarei vanglat vaatama, et kas saaks sinnamaani, kui riigi kinnisvara leiab talle otstarbe mingeid tegevusi ja ei olnud sugugi esimesed, kellel pakt ja oli veel üks üks selline välisosalusega firma, kes kaalus seda antida meile, miks küsida riigi kinnisvaral? Kui minule seda pakuti, siis mina läksin kohale, vaatasin, et jumal hoidku, et ekspeditsioon on valmis. See nõukogude tüüpi vangla, mis on siis merekindlusse jäänud peale seda vangla välja koolis on see on ausalt öelda kohutav saal, kui mõelda selle peale, kuidas vangitsale klaasid olid ja ja kuna me teame väga paljusid inimesi, kes seal olid, on tegelikult kohutav ja seda peaks nagu vaatama. Ja see on, see lõpeb ja see Patarei vangla riigi kinnisvara teeb tast midagi muud. Täna me hoiame neid seinu täpselt sellised, nagu nad olid ja, ja, ja, ja ütleme, et noh, ma toon niisuguse näite, et Lagle Pareki ajal kästi koridorist ära koristada kapid, vanglatöötajad jätsid kappida olles ühte teise ruumi, kirjutas ladu, mis asi? Ja kui me näitame inimestele, et kapp oli see koht, kus inimene pandi sisse ja ta püsti seista, uks kinni, pime ruum nagu kapik, koduski võite kappi pugeda, vaata mis tunne on. Ja sellised kapid olid siis vanglas väga levinud ja tavaliselt see see vangla tüüpa nagu rõve ja kui keegi ütleb, et sellises vanglas siis kasutatakse inimese ümber, et see on ehtne, mis asutus ja selliseid Euroopas sellist vanglatüüpi Euroopas ei näe mujal kui Venemaa. Need on unikaalne vaatamisväärsus, mis kestab lühiajaliselt sokkides, kellele sokke, lihtsalt hakkan nutma selle peale, noh, ütleme sokk olla, et see, see meie eesmärk ei ole šokki tekitada eesmärk on näidata, et vaadake, et selline oli vangla ja ütleme, et kui inimesed ütlevad kõik, et noh, sa võid sattuda vanglasse, selles vanglas vabadusvõitlejad selles vanglas olid juudid, mis iganes ja, ja seal laste inimesi maha ja poodi ja seal toimunud igasuguseid asju. Ja, ja mis ei ole tänapäeva mõttes, on mõistlik ja peale selle on ta veel ka vana merekindlus, mis ehitati 840 sai ta valmis ja tsaar Nikolai esimene, kes muusise kohaga 1838. Et see on, mida on nagu mina vaadata ja võib-olla seda on kahe aasta pärast, ei ole. Kuidas Patarei vanglas seened elavad? Seened hallitusseened elavad edasi ja see on niimoodi, et need on siis hallitus, mida esineb igas sellises ruumis, mis on vähe niiskeks läinud ja igaüks võib ka kodus võib-olla oma keldri, kellel järgi ja leida selle. Me lasime nüüd siis, kui tuli jutuks selles, et see on inimesele väga ohtlik, siis me peaksime selle sügise selle. Ja meil käis selleks ajaks ära umbes 6000 inimest. Ja me tellisime Tartusse uuringu, meil on nelja institutsiooni esindajat allkirjadega siis paber, kus siis on uuritud seda spets kolded, söötmeid sinna pandud ja uuritud kõiki neid värk. Ja selle tunnistus on siis see, et lühiajaline viibimine vanglas ütleme, et siis seal alla kahetunnised, viibimised, mis meil tavaliselt ei kujuta endale inimesed mitte mingit ohtu. Ja seetõttu me julgeme täna reklaamida ja siis teisest maist läheb meil taga lahti. Me teenindame ainult gruppe, siis vanglasse üksikinimesi vastu võtta ei saa. Seal on selles mõttes veidikene ohtlik, et kui inimesed kolavad, uksed käivad, me kunagi ei tea, kes jääbki vanglasse. See jutt sinna juurde veel ei ole ära kadunud. Kadunud. Me võime alati inimesed üle ja loeme nad Annelile loeme pärast üle, et meil on see väga tähtsalt täpselt õige arv tuleb välja. Ants Leemets, missugune on meil see tüüpiline siseturism praegu? No tüüpiline siseturist Eestis on ikkagi. Minu ema, isa ja kaks last Muuseas, see on ka õige, mis te praegu ütlesite, et see on ka õige, aga just nimelt pered, kes tahavadki näha Eestis midagi huvitavat. Ja ta on õudselt meeldiv turistiliik lihtsalt on kena vaadata, nad tulevadki, et uurida seda noh, seda Eestimaad. Et miks ma, millised me kohtame neid Eesti siseturistide minule jätnud laadse mulje. Et neid on muidugi eri liiki, ütleme ühed on need, kes looduse omnibussiga liiguvad ja. Polder piditest liike. Need on jälle sellised, kes tulevad, ütleme, ühe huviga, nüüd on meil Palmse mõisas sagedased külalised juba 13. riikide aastapäev ja aga, aga tavaline on just selline, et mulle tundub, et no nagu tahab, nagu loodus tänase siseturist ja ta tahab nagu mõnusalt ennast tunda. Samas ta tahab ka midagi sellist kultuurides ajaloolist ja, ja minu jaoks vaat koju ja me üritame nende jaoks just välja mõelda, et tal tal oleks mõnus näiteks meil olla. Muuseas, me teemegi huvitava projekti, et, et ma ei räägiks ainult suurtest objektidest, näiteks melon Karepal, Kalamäe talu on selja jõe ääres 100 viske meetmeressaarelas rikad, Saagrits, kes oli Eesti tuntud meremaali ja selle kandi niisugune väga tuntud kunstnik ja seal oli selline ateljees on aken akna peale kirjutatud, kirjutanud oma nimesid näiteks August Alle, jaa, jaa, Tanel Moora ja Nikolai Triik. Kultuuriaken. Ja me teemegi sellise projekti kultuuriaken, kus me siis 24.-st juunist alates hakkame kutsuma inimesi kultuuriloolise vestluse kuulama. Alguses saamegi kutsuda esimeseks esinejaks Valli Lember pagatkina, kes elab sealsamas lähedal. Karepa inimene tundis astes Agritsat ja Tanel Moora, kes siis oma voodi. Et hullemaid asju ja iga nädal oleks siis uus esineja, kes rais kultuuriloolise lugusid, projekt on mõeldud neiks huvitavatele, noh, kes haaras kuskil laiale on et nad tuleksid laupäeva õhtut veetma, ütleme sellist mõnusat ja kus me taastame ära need suitsu sauna, mis on seal talus. Ja siis pärast kultuuriloolist käsitlust on siis soovijatele suitsusaun, et võid käia ehtsas suitsusaunas ja kes julgeb või jõkke kaeras kastani, et selline muuseumis, jah, ja kus seal ütleme, et ja kui keegi küsib, et noh, kas me tahame sellega nagu raha teeninud ei taha, et me tahamegi luua sellise sellise miljöö, kus selline inimene, kes on tõesti kultuurilooliste kultuurihuvidega, et ta tahab kuulata vahest ka igasugust show'd kõrvale karikust, mõnusat juttu kunstnikelt ja kirjanik lugusid lisaks ka lisaks ka seda veel, et et nendele midagi pakkuda ja samas see talu õhkkond on seal niisugune väga mõnus, kui sulle pakutakse seal veel silmu, näiteks silm on selle jõe üks n produkt, mida iga aasta kõvasti välja püütakse pakkuda, silma ja seletada, et see on siitsamast jõest püütud. Mis muidugi ei ole. Mis põhjusel, et kuulge, me ei tohi. Pakkuda kohalikku toodangut Eestis on suhteliselt karmid sellised toiduainete leib. Et me ei tohi pakkuda seda kohalikku toodangut, me peame võtma avama kuskilt konservist. Selle silmasilm on tõepoolest seal olemas. Kuidas teile tundub, kas, kas see tendents on tõepoolest nii nagu Nad väidavad, et, et eestlane nüüd ei käi nii palju enam välismaal hakanud kodumaad avastama, et on seda näha, et, et eestlaste üha rohkem Ma arvan, et see jõukam pool käib ikka suhteliselt palju välismaal, et aga, aga ütleme, keskmikud ei karika pool tähendab, käib väga hea meelega Eestis ja õigemini neid ei saagi nii-öelda laudtee, kes saab, käib välismaal. Aga see oli Eestis käijaid on, on väga palju ja ja mina olen, siis tuli neile Viljandist, siis mõtlesin, et issand jumal, seal nii palju huvita juba tee äärest ma vaatasin nii palju huvitavat koht, et kus ma peaks nagu läbi käivad, peaks võtma aega ja käima läbi, et see on nagu põnev, et et meil ei ole see, see maani vaene, et ei ole nagu turisti midagi teha igal pool peaaegu. Ja sellepärast sellepärast peaks mõned kohad olema lihtsalt hästi atraktiivsed, et kui sa lähed ühte kohta näiteks sedasama rakulinnusega meil juhtunud niimoodi, et alguses näiteks needsamad kruiisituristid näiteks käisid ainult linnuses siis aastal käisid juba näitustemajas, kus meil on piiritusenäitus, nende jaoks tehtud ja, ja siis nad käisid ka linnakodaniku muuseum, mis on pisikene mõrus muuseumis näitab 20 sajandi alguse linnakodaniku elu ja naljakas, kui see ei ole, hiilib meile, räägivad tagasisidet väga paljudele jättis kõige parema mulje seesama linnakodanik. Et noh, mingi nostalgia kellelegi tuli meelde seal ja inimesed räägivad seda kihvt, aga kui me ütleksime ainult, et linnakodanikke on see põhiatraktsioon, siis ei tuleks selle inimesed kohale. Meie linnus meelitab kohale inimesi, kes siis käivad ringi juba Rakveres, nii et meil on hea meel selle üle, üks koht nagu hakkab arendama nagu nagu suuremat piirkonda. Ja kuidas praegu ongi, kas kas kipub nii olema, et välisturist ei saa mitte selliste üldist ülevaadet Eesti ajaloost, vaid ta saab nagunii värvikamatest lehekülgedest mälestused kaasa? Välisturist on ka niisugune selline hästi liigendatud mõista, et et ütleme, et suur osa turistid, need, kes on need soomlased need käituvad võib-olla ühtemoodi, me oleme nii naabrid, et nad ei tule siia seda ajalugu nii väga palju uurima. Aga väga huvitav on see, et selline teine turismilaine peale soomlast on minu jaoks keskeurooplased, et me kohtame neid oma objektidel üpris palju. Tähendab, inimesed on tulnud kuskilt Austriast on just Itaaliast ja nad on tulnud siia tsooni, mida vanasti nimetati Nõukogude liiduks, aga peale Euroopa liitu vastuvõtmist me oleme nagu saanud sellise kvaliteedimärgi peal, et õigele usaldusväärse märgi. Ma julgen juba sinna minna, et sedasama umbes, et noh, et homme Moldovasse, et, et teine küsib vastu, et kuule, et ei tea, kas ikka veel tasub. Eesti ja Läti ja Leedu on nüüd selline piirkond, kuhu siis turistid ütleb jah, et me juba julgem minna sinna. Ja nüüd nad tulevad uurima seda maad ja Lätis väga levinud on selline veised. Ma arvan, Palmse Toolses ja, ja jalgrattaturistidel itaallasi näitasin, ma küsin, et noaga, kust ta siis te olete jalgrattaga Tallinnas Danish lennukiga. Et noh, hästi palju on selliseid turiste, kes siis liiguvad ratastel, liiguvad gruppidena noh, ütleme turismispekter on läinud üha laiemaks ja, ja ütleme, annaks jumal, et neid ikka rohkem tuleb, sest läbi turismi me ikkagi suudame anda, on töökohti väga paljudele. No selle turismijutu lõpetuseks andke nõu nendele küla muuseumide ja koduloomuuseumipidajatele, kuidas nüüd muuseumi rohkem külastajaid tuua ja tolm ja kopituse lõhnaljajana. No minu teooria on see, et, et iga koduloomuuseum, mis tegutseb, on, on tänuväärne, kui vald või eraomanik need ülal peab, siis nad teevad tänuväärset tegevust. Ja nemad ei peagi lootma sellele, et neil käib külastajaid palju. Ärgu võtku sellist eesmärki. Et kogu kogu ka oma kodulugu kodu, kogu kõike, mis on väärtusliku ja 50 aasta pärast on see tõeline väärtus, mis on kokku kogunud. Seleta, kuhu seda kodukandi lugu oma koolilastele ütleme, vanuses seitse kuni 12 on väga tänuväärsed kuulajad. Ja sa kasvatad sellega oma kodukoha patriotismi, saadi mõistetavaks selle kodukoha ütleme, et me nüüd, kolmandal mail sõlmime Viru-Nigula vallaga lepingu, me võtame üle Viru-Nigula muuseumi, mis on suhteliselt tüüpiline koduloomuuseum. Jaa, jaa, natuke muudame spetsiifikat, me tahame sinna tuua natuke rohkem analüüsi ja siis me peame spetsiifikat muutma, iga kodule muuseumistab külastajaid, peab tegema midagi sellist, mis pakub üldist huvi, aga igaüks ei pea tegelema sellega, et seal käivad mingid turistid ja see ei ole eesmärk omaette. Et koduloomuuseum teeb tänuväärset tööd siiski ühtegi külastajat siis teeb Kadevulaarsed aga külastelt toomiseks, no ütleme, et mida te teate Viru-Nigulast? Väga vähe, eks ole, aga samas meie teame, me hakkame nüüd rääkima, et tead, et seal lähedal Samma hiis niuke ehk Eesti hiid ees ja, ja nüüd ütleme, Maarja kabel, katoliku usu niuke sümbol järgi jäänud seal on kirik kirikumõis ja pasteraatia past kõige kuulsam pastor oli Otto Wilhelm Masing. Kes õhutähed või, ja, aga me ütleme, et räägime selle loo, teeme ta kultuurilooliselt huvitavaks ja käime välja. Me võime loota turiste, aga turist ei ole eesmärk igale kohale, seda ma tahaksin väga rõhutada, et, et turism eeldab seda, et su koht kannatab välja, iga koht ei kannata ka ruumiliselt, ei tasu tallata üle mingit väikest küla seal turistide hordide poolt, et et igal asjal on nagu väärtused, suuremad kohad ja, ja lased olla turismikohad ja kõik ei pea olema. Muuseumi ja muuseumi ja turismiedendaja ja ajaloohuvilisest jurist Ants Leemets, mis teid tööle paneb, inspireerinud selle asjus? No ausalt öelda ikka ise autosport, et tahaks midagi saavutada, et noh, et me nagu sööme ja me räägime kogu aeg seda, et me tegeleme nagu kaugushüppega, et see hoojooksu mõni mõni teeb jõle elusa hoojooksu aga, aga siis tegelikult kaugushüppes mõõdetakse ainult hüppe pikkust ja me siis üritame seda kaugushüpet harrastaja, nii et see hoojooks ei ole nagu tähtis. Me oleme orienteeritud tulemusele iga aasta püstitame endale eesmärk, meil on siis ka eesmärgid aastani 2010 ja üritame neid täita, see on ikka põnev. Meeskond on väga ja väga head inimesed, kõik, muuseas, kohalikud ei ole sisse toonud kedagi. Ja see eriti just see, et sa arened ja sa näed arengut, iseenda arengut, oma organisatsiooni arengut ja ja see on, noh, see on nii-öelda siis narkots, selline saad sellist rõõmu. Praegu on teada, et vähemalt 2008. aastani ja Virumaa muisume juhite. Pärast seda siis hakata jälle tõsiseks. No ma arvan, et keegi ei oska ette ennustada oma sellist saatust ja öelda, kus ma nüüd järgmises kohas olen. Riigikogu valimised tulevad vahepeal, eks. Noh, ütleme, et need tulevad ka vahepeal, aga keegi ei oska seda saatust ette ennustada, nii et sellega ei ole mõtet nagu tegeleda. Küll võiks olla eesmärgid, mida ma tahan saada, mis ma tahaksin jõuda. Sel juhul ei ole minu vanuses enam see eesmärk noh, ütleme, et karjääri teha. Et see, see eesmärk võiks olla küll, nüüd on natuke Esmeri puutum. Sel aastal 156. Ants Leemets, te olete kõva tennisemängija, korvpallimängija. Korvpallist loobunud põlvetraumad on ikkagi jätnud oma jälje. Ikkagi tahaksin teada, mis seoteid. Liikumispuudega inimestega. Liikumispuudega inimesed kutsusid mind enda organisatsiooni juhtuma juhtima, see oli Eesti liikumispuuetega inimeste liit kutsusid mind juhtima peale seda, kui ma lõpetasin oma ameti Tallinna abilinnapeana, kus mas tegutsesin sotsiaal ja tervishoiu alal ja kuna mul tollal rakendust oli nagu natukene vähe, siis ma võtsin selle, nutsin selle koha vastu ja nüüd ma siiski annan presidendi tiitlit, et juba ma ei tea, viiendat aastat vist. No aga TÖÖ, Te olete ka teinud tiitlist väheks, kas see Palmse mõisa treppidest või linnuse treppidest ratast oli, sellest saab? No ütleme, et see on, see on üks keeruline probleem, et loomulikult Me olime sunnitud loomulikult panema Palmse mõisa treppidele sellised reisid, millega saab üles, et see kuulub meie ameti juurde, et me peame seda tegema. Aga teisest küljest teistele korrustele raske liikuda ja peaaegu et võimatu teha, et see eeldab väga suuri investeeringuid lifte teha ja ajaloos hoonetes on see alati keerulisem. Me püüame igal juhul saavutada seda, et puudega inimene saab võrdsed võimalused teistega. Aga seal on omad omad piirid ja tähtis on see areng, kuidas me liigume. Mis nad siis räägivad teile, kes olete aru saanud, kas puudega liikumispuudega inimesi ahistatakse siiamaani veel tugevasti? Ahistatakse küll jah, iga päev ütleme uue on kõigepealt selle liikus, puue ei ole tavalist inimese enda süü, et aga sünnib sellisena või tal siis juhtub autoavarii. Noh, ütleme, et klassikaline näide on võib-olla Leok motokross suur sportlane, perspektiiviga sportlane ja äkki äkki ratastool, et et see on need ühiskonnas, nende arv ei jää vähemaks, et kogu aeg sünnib nagu tekib nagu juurde ja, ja ja siis Eesti põhiseadus ütleb nii, et lasterikkad, perekonnad ja puudega ja inimesed on riigi ja omavalitsuse erilise hoole all. Ja me tegelemegi sellega, et selgitada välja, millesse eriline hool siis seisneb ja kui inimene ootame, ütleme niimoodi, et oletame Tallinnas, mille kohta määrus autol Väikse võidu. Oletame, et ta käib tööl, meil on siin üks muusikaakadeemia õppejõud, ei, Reene lindiratastoolis mängib hästi klaverit, töötab muusikaakadeemias ja kuidas ta peaks saama tööle, et ta elab seal ankru tänava kandis ja kuidas peaks saama tööle trammi peale pääse? Bussi peale ei pääse, kuidas saaks tööle minna ja nüüd me küsime, et kas töölesaamine on inimõigus, kas see on kuulub inimõiguste hulka ja, või, või siis ütleme see ahistamine ja me oleme selle näitaja just tänu sellele Ireenele. Selle küsimuse lahendanud tolleaegne Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen organiseeris majanduse ja praegu neid inimesi võetakse tööle. Et see on meie jaoks normaalne, Tartus me ei ole saanud, leiavad lahendust ja Tartus seisab meil võitlus ees, aga enamus külakohtades on ju selline lugu. Ratastoolis sa ei saa mitte kuskile minna, sa sõltud nagu sellest valla valla nagu tahtest, igakordsest palvetest ja muidugi oled sa ahistad, õigus käia tööl, õigus taandanud eluasemele, õigus käia koolis, see kõik on täna natuke raskem. Me oleme liikunud tohutu sammu edasi ja, ja me oleme saavutanud üht koma teist, aga seda, et me oleme ja noh, ütleme et siis inimõigused puudega inimestele lahendanud, siis päriselt nii ei ole. Et, aga samas me mõistame, et see me teeme hästi head koostööd sotsiaalministeeriumiga. Et Marko Pomerantsi ajal, Me sõlmisime esimese lepingu ära ja, ja nüüd Jaak Aabiga täpselt Olnud komisjoniga riigikogu tasemel, nii et ütleme, et see koostöö on nagu hea, aga samal ajal see võitlus on ka niisugune pidev, et see ei nagu ei muutu ja me oleme saavutanud oma esimesed võidud ja organisatsioon on tugevnenud ja et me oleme iseenesest me oleme iseenesest rahul, aga kui keegi küsib, et kas olukord on hea, siis vastu olla ikka ainult see, et ei ole. Te tunnete liikumispuudega inimeste hingeelu ilmselt ka paremini kui, kui, kui. Kui keskmine inimene, öelge, kuidas, kuidas mõista seda puudega inimesed, kas. Kuna see teema on olnud nagu kogu aeg, et natuke nagu tõrjutud ka ja ei sobi uurida, kuidas inimene käib või miks ta ratastoolis. Et kuidas, kuidas siis paremini mõistma hakata liikumispuudega inimest, kui justkui ei sobi vaadata, miks ta niimoodi käib, miks ta ratastoolis on võIgu huvitava ratastooliga ta sõidab, milline tehnika, Edgar puurida liikumispuudega inimest? Ei, no miks ei sobi, ta on ju tavaline tavaline inimene ja ja ütleme, et minul on loomulikult mitmeid väga tuttavaid ja ütles, et üks selline mõnus mees on mati Mugur, ta aeg-ajalt ta on ratastoolis, aga ta on aeg-ajalt meie bussijuht, ta vajab meid ringi. Sest et tal on selline buss, kus saab liftiga tõusta üles. Aga eile rääkis mulle, üleeile rääkis hea loo mul üks teine puuetega inimene ja ta rääkis, et ta oli Saksamaal ja Saksamaal parkimisplatsi peal nägi ta üllatuslikult seda siis puudega autojuht. Et ta nägi, et tal ei olnud käsi. Ta oli roolis, tal ei olnud käsi. Ja siis natukese aja pärast tuli see ilma käteta mees ratastoolis liftiga bussist välja ja siis ta nägema üllatusega, et tal ei olnud jalguga. Ja ta sõitis autoga. Et Eestis on suhtumine puudega inimeste ikkagi veel selline, mis auto, et noh, mis autoga sõitmine ütleme, ühiskondlik transport ei ole auto normaal olla edasi, edasi viib edasiviiv asi ja, ja, ja see, kuidas me neid piire peame nihuta, mis on abivahend, et meil oleks selline väga mõnus kunstnik. Kunstnikunimega Vello ja Vello ei suuda rääkida, ta ei suuda käia. Ta ei suuda kätega kirjutada ometi ta on kunstnik, ta suhtleb internetis oma seltskondadega vabalt. Ta siis kirjutab narmastega ja tänu arvutile suudab ta kõnesid pidada, suudab ta kommunikeerida. Et mida ta oleks, mida ta oleks siis, kui, kui seda kõike ei oleks. Nii et meie asi on nagu võidelda selle eest, et jah, et kõik võivadki küsida, et et kas sul on ikka piisavalt hea rattastoole, kas sa tahad äkki elektriratastooli ja kas sa seal ikka piisavalt ja Mark ja sedasama, nii kui ma küsin teilt tonnelikke jaotavat kihvt auto, mis ei või küsida, et kas tal on kihvt rattastoole? Jah, ei, see on täiesti normaalne ja, ja inimesed on väga-väga sümpaatsed ja. Aga hetkel siis nagu abi pakkuda, mitte seda, et et puudega inimene tahab ise hakkama saada ja ta ei taha olla nagu see vilets ja väeti ja pahandab hoopis selle peale, kui keegi ütleb või ma teen ukse lahti või, või aitan üle tee siin. Kui küsida, kas ta tahab seda, vahest ta tahab, aga enam seda ei taha seda loomulikult aasta ise hakkama saada, normaalne inimene ja ja abi tuleb ikka pakkuda, on ütleme, abi vajatakse. Ja täna ei ole näiteks nii, et meil on abivahenditega asi jõudnud nii kaugele, et, et meil on see hea ja selliseid inimesi, kes toetavad puudega inimesi, need on, teevad väga tänuväärset tööd ja muuseas, me iga aasta teeme tänuürituse. Meil on hea meel, et president mõlemil viimasel kahel korral käinud sellel tänuüritusel. Et me oleme leidnud nagu tunnustust. Oleme niux alguses oma sellises tagasihoidlikkus, võitlus just võrdsete õiguste eest, mitte ei ole see, et me tahame saada paremini kui teised. Õigus ei ole vaja. Aga just seda, mul on võrdsed võimalused. Praegu meil on väga hea meel, et minister Mailis Reps kirjutas alla meiega lepingu selle kohta, et me toetame tudengeid, kes õpivad kõrgkoolides, 11 inimest saavad praegu toetust, kuna need tingimused ei ole normaalsed, tripid, värgid. Ja siis ministeerium maksab toetust. Siis saksa abistaja võtta ja tugiisikuid, jah, et see on väga meeldib, nii et neid näiteid ma võin tuua nagu kümned, mis on positiivsed. Ants Leemets kahjuks on meie saateaeg lõpeb ära jutusaatekülaliseks. Täna mees muuseumist, kes on. Kopituse ja tolmu lõhnamuuseumist välja välja ajanud ja ma saan aru, et, et mõne aasta peate veel vastusel. No ma loodan küll, et natuke aega ikka veel tööd pooleli. Et inimesed, kevad on käes ja Meie hooaeg alanud, vaadake Eestis ringi ja, ja ärge kipugi ainult välismaale. Eestis on väga palju uut ja huvitavat avastada ja taasavastada. Jutusaate kordusaeg on ikka pärast südaööd ja nädala pärast taas uus külaline, aitäh Ants Leemets. Minu nime Margus Saar kaunist päeva. Lumi. Ja soojad tuuled. Ja tänavu roosad huuled. Pooge loodus. Ja. Ja soojal kaelal. Pöörad sa oled käega naela. Leivahulgaga.