Tere päevast, siin toimetaja maris Johannes. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Tallinnas rakenduslingvistika konverents. Keel meie igapäevases töösuhtluses oli selle teema, kuidas riik suhtleb oma kodanikuga keel kui võimu atribuut. Millises keeles räägivad inimesed töises situatsioonis ja kuidas arvuti inimesega suheldud saab. Nii võiks rahvakeeli iseloomustada keeleteadlaste konverentsi teemasid. Tänane saatekülaline on mees, kelle emakeel on ungari keel. Teaduskeeleks on saksa keel ja oma erialast vestlust peaks seda hea meelega soome keeles. Aga rakenduslingvistika konverentsil kõneles ta Kesk-Euroopa keelepildist ja seda juttu rääkis ta eesti keeles. Nii kasutasingi raadiotoimetajana juhust ja kutsusin ta kohe keele kõrval rääkima. Meie juttusid ellips, atri, soomekeelseid väljendeid ja lausekonstruktsioone. Aga lõpuks keeleteadlikul kuulajal ongi ju neid otsinguid õpetlik jälgida. Niisiis tänase saate külaline on soome-ugri keelte professor Jaanus Pusday. Mis keeles ta mõtleb, kui ta minuga siin eesti keeles kõnelema hakkab? Ja ma ei mõtle, me oleme rääkinud. Ei ole nii, et ma solki oma ikkagi tegeles mõtetes ja võib-olla, ja ma ma proovin. Ma ei tea, kuidas see õnnestub, aga ma ei tulnudki, kui Tolkien, kusjuures kirde see ei käi. Ma olen soome-ugri kilde, uurija, õppisin Budapesti ülikoolis ja oli ka tööl Budapesti ülikoolis 20 aastat ülikooli soome-ugri keelte ka dieedil, aga nüüd 15 aastat olen oma sünnilinnas, on sumba täi Austria piiri lähedal Lääne-Ungaris. Et ma tulin koju 91 kõrgkooli rektoriks ja ma rajasin seal ka soome-ugri keelte kateedri mille on väga tihedalt suhet Tallinnaga ja Tartu ka meil on Erasmus programme Tallinna ülikooliga. Meil on projekt Tartu ülikooliga ja nii edasi. Tee ainult Eestist, loomulikult Soomes ja Saksamaal ja Venemaal ka. Ja alguses ma, ma olen uurinud samojeedi keeli, aga viimasel ajal keeletüpoloogia, diasoome-ugri ja uurali keelte päritoluga olen tegelenud. Väga keeruline asi Me, professor liikiga ja Künnapiga ja nii edasi, me olime samas mõtterühmas, nii et me teeme teistmoodi kui klassiline soome-ugri keeleteadvus. Säilitame asju teistmoodi. Venemaa soome-ugri rahvaste olukord, rahvaste ja keelte olukord ja kolmas ala ja millega ma tegelen, on Kesk-Euroopa Eesti, Läti ja Ungari ka kuulume ajalooliselt euroopasse Euroopa kultuuriruumi ja se Kesk-Euroopas, mida ma nimetan merevaiguvööndiks. Sümboolne nimi. Ja siis keelepoliitilised asjad viimasel ajal. Et miks ma olen viis-kuus aastat tegelenud, et Venemaa soome-ugri rahvaste olukorraga ja keelte olukorraga ma olen soome-ugri rahvaste maailmakongressid konsultatiivkomitee liikmeid ja see on selline komitee komissioon, kus esindatakse iga soome-ugri rahvast, siis songa Ungari poolt, ma olen koordinaator, nõukogus on üks Eestist ja Soomest ja üks Venemaad Komilane. Ja kui oli paari aasta tagasi Tallinnas soome-ugri rahvaste kongress valutu, esineda seal pedaali Eedeegandmega. Sellest tuli väike rahvusvaheline skandaal Venemaa suursaadikuga, et Venemaa assimileerib väikeseid rahvaid soome-ugri rahvaid ka ja nende all on väga tugev rusifikatsiooni protsess onul nutva sotsialismi ajal ka nõukogude ajal ja üldse see jätkub ja sellest tuli skandaal. Aga Ma tegelen intensiivsem keelepoliitikaga. Aga ei, ainult Venemaal soome-ugri rahvaste küsimustega, aga meie Kesk-Euroopa kirdeolukorraga Meiega võrreldes on ungarlased muidugi suur rahvas aga ühine soome-ugri taust ja kuulumine ühinenud Euroopasse on meid jälle üksteisele lähendanud ja Eestit Ungariga võrreldes saame ehk paremini ka oma hädadest aru ja võib-olla ka oma probleemidele lahendusi. Niisiis kui palju ühist on Eestil ja Ungaril just keeleteadlase? Punktist võib öelda, et meil on sarnaseid probleeme, eni raskeid probleeme kui Venemaal seose Euroopa Liiduga liitumine ja see tähendab seda, et Meie keelelt saivat Euroopa Liidu ametlikes keeldaks, aga kui ma näen Eestis ja veel enam Ungaris ei kasutataks seda võimalust, siis me loobume sellest, et kasutame oma kiirt kõikides Euroopa Liidu institutsioonides ja võiks olla väga ohtlik eesti keelele ja ka Ungari kylle eesti, kelle köiti kui eestlased unive üks miljon, see on väike rahvas, et mul oli tsitaat lahkunut, töö Eesti presidendilt Lennart merelt. Et väikeriikidel on suurtest rahvastest imperatiivsem kohustus oma keelt, kultuuri ja eluvalimisi kaitsta. Ja see on väga-väga tähtis küsimus. No meid on Ungaris 10 miljoni ja väljaspool Ungarit naabrimaades on veel 34 milliuna, siis me oleme kesksuur, rahvas ja poliitikud, võib-olla teadlased ka ei näe veel, kui ohtlik situatsioon võib-olla. Miks siis? Sellepärast, et oma keelt ei kasutata Euroopa liidus plenaarsetel koosolekutel kasutada, aga ei, fraktsioonides ja komisjonides ja nii edasi või kui kasutataks, ei pida tekste omas keeles, otsest Essegi vahendeid kasutataks ja sellest pärineb, et ajaga poliitikud loobuvad kasutada oma keelt. Kasutavad vahegijad. Aga sisulikud, see ei tulnud kergemini, kui trükitakse keelest, keelde ja vahekeelest, kolmanda tasse keelde kaob kümneid kaks, 10 protsendi sisust. See on teaduslik fakt, iga tõlkimisega kaob 10 15 protsenti sisust. See on üks asi ja teine asi, et keel ei arene, kui ei kasutata keed poliitikas, välispoliitikas või keel ei kasutada teaduses kõrghariduses. See mõjutab, et see terminoloogia ei arene, seda ei arendada ja sellest tuleb selline nii Klossija ühiskonnas, et on poliitikud ja teadlased, kes rääkivad omadest asjadest poliitikast ja teadusest seal edasi räägivad inglise keelt, siis see ala ei arene. Ja rahvas räägib veel siis omagi eesti, keedan meil ungari keel ja tuleb kaheksas jagu jagunemine ühiskonnas. Aga see ei ole ainult Eesti ja Ungari probleem, see on üldine probleem Rootsis, Soomes, ka kui palju kasutatakse kõrghariduses endise keelt? Ma olen lugenud nüüd, kui ma olen ette valmistanud Fenaariteganud rakenduslingvistika kompetentsile, et Rootsist lingreenne, ta rääkis Tallinna konverentsid, neli-viis aastat tagasi. Võib juhtuda Rootsi teadlased, poliitikud ja spetsialistid ei ole keerulisemates küsimustest võimelised enam rootsi keeles vestlema. Ja rootsi keel on suurem kui, kui eesti keeles eesti keel selles mõttes, et enam erutselt keele kõnelejaid kuni eesti keele kõneleja oli. Sama probleem on meil ka siis Ungaris, kui loodusteadlased kirjutavad ainult inglise keeles ja kui teadlaste loomingut ei võeta arvesse tööd, mis on kirjutatud Ungari keeles. Ja miks mina teadlasena peaksin kirjutama ungari keeles, miks ma peaksin kaotama oma kallist aega sellele, et ma kirjutan siis kaks korda teks teadusmaailmale, inglise keeles ja oma rahvale omas keeles. See ei ole minu küsimus, ma kirjutan loomulikult ungari keeles, kui ma olen humanitaarteadlane ja loomulikult ma kirjutan ka võõrastel kirdele, aga mulle sobib täht, need kõik uued teaduslikud informatsioonid peaks olema ka emakeeles. See garanteerib seda, et keel areneb. Et arendataks teadusalaterminoloogiat ja terminoloogia juurdub õpikute kaudu. Sest meil on veel näiteks filosoofias või semiootika, kui inimesed kirjutavad või midagi tõlgivad, siis see, mis peaks olema nii-öelda eestikeelne, tegelikult ei olegi enam eestikeelne, sest tal on niivõrd tugev inglise keele lausekonstruktsioon ja aru saavad sellest eesti keelest ainult teised sama eriala inimesed, kes on sedasama materjali inglise keeles lugenud. Nii et isegi siis, kui eesti keelde jõuab ta nagu ei jõua nii-öelda kommunikatsiooni tasemele, et kui vanasti oli meil eesti keel, eks ole, nagu saksa keele grammatika põhjal, et nüüd tuleb meil mingisugune eesti-inglise segakeel, kuigi kõik sõnad on eesti keeles, aga vot aru ei saa ja aru ei saa mitte sellepärast, tead, ma ei saa sisust aru, et mõte on nii kõrgelennuline, aga ma isa just aru sellest lausekonstruktsioonidest, mis ei ole meie oma keeles. Loomulikult see on suur probleem. Kui ma uurinud Kesk-Euroopa keelde kujunemislugu ja kolleegentsi ilminguid ja see oli väga huvitav mulle ette, hoolimata sellest, mis keeles Dumpise eesti, läti, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia samad struktuurid, samad struktuurid siis eesti keel on mulle siis keeleteadlasena väga huvitav metoodilised, kui Soomet tillume, lähedane keel etümoloogiliselt struktuurilt. Aga kuidas kasutataks grammatikaajalisi struktuure Eestis eesti keeles, see on eri asi seini soome keeles, siis me võime võrrelda, kuidas see on olnud eesti keeles, kui Soome on nii konservatiivne keel, et seal säilitanud vanad struktuurid ja eesti keel saksa keele mõjul on muutunud kukerja ja eesti sugugi laulusid, aga väga, väga kaugel, kaugel, aga need tulevad, lähedam maks, lähedam maxaedamaks Ungari, Ungari, Eesti ja Eesti läheb kaugele soome keelest. Just saksa keele mõjul. Panin 100 aastat tagasi, üks tšehhi teadlane, kirjutas tšehhi keeles on ka väga tugev saksa mõjule. Kui see nii jätkub, võib-olla ta pari, sugupõlvi ja sugupõlve asja suubuvad paari paari seosed poeetilise, asu džässiteadlane. Ta kirjutas, et kui see nii jätkub võib-olla paari põlvkonna pärast me räägime tšehhi sõnuga, saksa keele struktuur on saksakeelne, aga sõnad. Jajah, aga nüüd on jõus ja saksa keel vahetunud. Vene keeles see on minu retooriline küsimus ka. Kas inglise keel võiks Ta üle saksa keele rolli Kesk-Euroopas, milliseks muutuvad meie Kesk-Euroopa keeled eesti ja ungari? Kas säiluvad keeled, see on, see on teine küsimus, on see järgmine küsimus? Kui ma olen liiga palju tegelenud Venemaa soome-ugri soome keeltega ja ja, ja see teeb frassimistiks ja kui samad protsessid ma näen vabas ühiskonnas ja vabas Euroopa liidus, aga globaliseerumistendents üleilmas üle ilmastumine üle ilmastumine üleilmastumise tendents on sama kui Venemaal. Et meil on kõik võimalused kasutada oma keelt nagu Venemaa soome-ugri rahvastel ja endal on ka printsiibis kõik võimalused, on seadused ja nii edasi ja nii edasi. Aga nad seadused toimivad ainult paberi peal, nii et ma olen paari aasta tagasi Tallinnas. Kongressi ettekandes räägime sellest, et maailmas on kaks üleilmastumise situatsioon, teine on see inglise Kavalistumine Ameeritaniseerumine Annelikaniseerumine, siis see on globaalne ja teine on selline. Kus Demokratia Vellid ei toimu nii hästi? Rahvastega kiirtega impeerium seose, lokaalne globaliseerumine vene ja Venemaal ei, inglise keel mõjub ja tapab muid keele on vene keeles lokaalne liidikeel. Sotsiolingvistikas räägitakse kyllalandwitšides, siis peakeeltest ja, ja maailmas see tapja keel on üldse inglise keelt ja see tapja Venemaal on venenägija ja võib-olla mina näen sellepärast musta meie meie keeleliste tulevikut Kesk-Euroopas Kesk-Euroopal, väikeste rahvaste kirdevöönd siis väike, selles mõttes, et väga kõnelejaid Ungari ja Poola kaks suuremat poolassonanudkümmend, millijoone ja meil meid olnud 10 miljonär. Aga kõike muud nagu Eesti ja Läti ja Sloveenia, meie nappuses. Kaks Miliuna, see on üks miljon, teine asi loomulikult, kuidas vähemus, maantee vähemus mõjutab riigikeelde, see on aktuaalne. See tähendab, see, mis meil on Eestis, et vene vähemalt. Just just siis, kui see vähemus on nii suur, 30 posenud või kuidas, kui see õpib eesti keelt, sõltub sellest, kuidas kui väga hästi selle juhtumi ajal võib-olla ei tule nii tugevasti vene keele mõjusid eesti keelde, aga kui käsk määrselt, see keelel interferents on nii tugev, et ta võtvad üle siis vene omast emakeelest tuurid ja Wayward läbineda eesti keeles see mutabki, teised kui inglise keel, aga tuleb siis kaks väga tugevalt mõju vene keeles ja inglise keeles saad keeleteadlase, lase seda uurida, on väga-väga huvitav, aga see voi olla väga ohtlik siis keelele, see on üks asi ja teine asi, mida keelt kõrghariduses ja teaduses valivad vähemuse esindajad. Et millise keele valivad vähemuse esindajad kõrgkooli? Ja, ja ma tean, et mõned lastest tugevad inglise keldrist kõrgharidust ja selliseid on ka eestlaste noh miks ei inglise keeles, kui see on business keel ja, ja see on maailmakeel ja nii edasi. Kuidas nüüd Ungaris te näete neid tendentse, just see ungari keel kõrghariduskeeleks, kas seal on nagu mingisuguseid muutusi paremuse poole toimunud või, või on ikka hästi pessimistlik see seis? Suur rahvas ikkagi. Joosta tuleval sügisel korraldan konverentsi, mille nimi on Ungari keel ohustatud keelena. Ja see on võib-olla paljudele üllatus, kuidas nii on, aga ma tean, et teaduses ei kasutada kõikjal ungari keel, meil on ka ülikoolid siis rahvusvahelised kõrgkoolid, kus on hariduselt inglise keel, aga riigi ülikoolides ei leia, seda veel ei ole. Aga meil ei ole keeleseadust meile, kelle strateegia nagu Eestis on. Nii, minuga tellon on palju eriteaduslikke Saljasid, ükson, vihiku sari Heureka ja kirjutatakse EU reeka ja Euga mängija jää Eureka ja sarjasse tuleb kirjutused, mida nagu puutuvalt Euroopa Liitu ja uusi sari, selles on neli vihikut ja üks on Eesti keelestrateegia ungari keeles. Me olime esimesed maailmas. S tõlkidsime siis eesti keelestrateegia pani aastaid tagasi, kui ma olin tark, kus osalesin, eesti keel maailmas oli selline konverents, keelestrateegia ei olnud vastu võetud veel, aga tekst oli valmis ja Jüri vaagiga. Me rääkisime. Küsisin, kas ma saan tali andma ungari keeles ja oh loomulikult. Aga Uta niikaua kui kui. See on vastu võetud sügisel mõni aasta tagasi andsin igale siis Türgi teete ja me andsime välja, siis eurika ja miljon korraldaks iga aasta kevadel Ungari keelenädalal ja on palju loenguid koolides ja ülikoolides ja seltsides ja nii edasi. Aastaid tagasi kui ungari keele nädala avardus Ennast ja eesti keelestrateegia ilmus Kuugas enne seda. Jüriparki oli Ungaris, kui me Eesti iseseisvuse päeval veebruarikuu lõpus esitasime keele strateegiat ja üks Ungari keelestrateegiaga tegelev kolleeg, Budapesti Ülikooli professor. Kes seda näiteks nii peaks tegema, ei hakka Ungaris, et peaks olema keelestrateegia, nii et võib-olla ma loodan, et see mõjutab meie mõtlemist, et on üks rahvas, kellel on oma keelestrateegia ja nii peaks olema ka meil. See strateegia me saame toetuda sellele, aga lõpuks Me ju igaüks ise valime selle oma tee Euroopa liidus. Needsamad poliitikud on need, kes valivad selle, et nad räägivad inglise keeles, selle asemel rääkida eesti keeles ja oma teadlane valib selle, ta hakkab kirjutama inglise keeles. Kas seda saab siis võtta ühelt poolt laiskus, mugavus või teine, et sul on see alaväärsustunne või et sa ei olegi nagu see täisväärtuslik. Et sa valid sellepärast selle teise tee, et kuidas seda keelepsühholoogiliselt seda seletada. Olete te mõelnud? Ma tean, et ka Eestis on kirjutatu palju sellest, et on alaväärsus, kompleks ja nii edasi, ma ei usu. Ei see onu pragmaatilisus, kui ma olen juhtivteadlane ja ma kirjutan väga tähtsaid töid maailmal inglise keeles, et kogu maailm, see aeg saab teada, mida mina teen ja kui see on maailmale ja ma tahaksin loomulikult välja andma seda tööd ka omas keeles, aga see viib nii palju aega, see võtab minult energiat, aega, uute ideede uute tööde arvel. Ma voin luua vähem, kui ma pean kahes keeles kirjutada, tõlkida ja nii edasi. Võimalus oleks selge, maailmale peab kirjutama inglise keeles, teises maaemakeeles, erialast ka, aga enne ei tea maailma kyljes. Riik peaks toetama seda väärtuse, tööd tõlgitaks ka riigikeelde. Selline soovitus oli Soomes ja praktiliselt see on nii, Jaapanis jaapani keel on suurem kui meie keeles siis eesti ja et riik toetab torkitsemist jaapani keelde selles juhtumis, kui kirjutataks algupäraselt siis inglise keeles maailma jaoks. Ja see oleks üks hea võimalus. Viib raha, aga selle kasu on palju suurem kui see kaup sadu ja see kadu, mida, mida juhtub, kui ei räägitakse-kirjutatakse riigikeeles teaduses ja hariduses? Tänan teid ja kus ta ei selle vestluse eest ja te peate veel Tallinnas mõningaid loenguid, mis teemal te räägite meie üliõpilastele? Ja üliõpilastele ma räägin Kesk-Euroopa keelde situatsioonist, kuidas nad tulid sarnasteks. Niisiis, tänane saatekülaline oli ungari keeleteadlane Jaanus Pusday. Aga rakenduslingvistika konverents annab meile põhjuse veel üheks saateks. Siis räägime keele ja võimumängudest ja sellest, kuidas riik suhtleb oma kodanikuga. Ja seda kommenteerivad keeleteadlased Krista Kerge ning Reet Kasik. Aga seda ülejärgmine kord. Järgmisel korral on reportaaž ülevaade sellest, kuidas Väike-Maarjas anti kätte Wiedemanni keeleauhind seekordne laureaat Heldur Niit ja kuulmiseni juba järgmisel nädalal ütleb toimetaja maris Johannes.