Algav saade on kirjutamata memuaare arhiivilindilt. Neil päevil 1945 langes kolonel Rebane nagu paljud eesti diviisist Tšehhis langi. Neid hoiti kinni mingi linna turuplatsil. Pea kavandati vangid kolonidesse ja algas teekond tundmatusse. Ühel metsa vahel, nagu varem kokku lepitud, põgenes sadakond meest koos rebasega. Mõne päeva pärast jagunes kümne-kaheteistkümne mehelistesse gruppidesse, sest nii oli kergem märkamatuks jääda. Liiguti läände. Trükitekst väidab, et kolonel Rebase teekonda Tšehhi põrgust läände konseni valgustanud ainult tema autojuht ühes 1997. aasta raadiosaates. Selle ääremärkusega oleme jõudnud käesolevasse saatesse, et lisada täna rüütliristi kandja Paul Maitla viimase autojuhitunnistus teisigi eesti ohvitseri teekonna lõpust. Arnold Heinrich Mägar. Aga inimene harjub kõigega ära. Ei oska. Ei oska ütelda, mis tunne, et igaüks katused kubu kuidagi saab, noh, Melikke plaan, Läändia, lähen talle endale endast teada, mis vennale Sindigi. Maikuu oli mai alguses oli jah, see oli kaheksas mai, kui ma juba seal mägedes juba läksime läbi, sealt ilmad ilusad ilmad olid hästi soojad, olid sealt. Saime mägedest läbi säljana. Aga see oli suur takerdamini, seal ju ei pääsenud, tohutu aeg seal sai seistud seal ja siis Maitlejage seal kordla loomas, seal võttis sakslase kest autoveoautos ära ja siis pani Eesti mehed sinna peale ja. Siis saime sealt läbi, aga te olite ka tema autojuhtriik ja tema oli küll autuses. Oli maid lauto siis sel ajal ikka ja, ja meile siis juba see Austin Austin autoli, närvis raudteega, noh, saime sealt siis mägedest läbi annekterwe seal kolonni mehel umbes kolonni keskel, niimoodi läksid kõik saaja. Ükskord eespoolt tulid juba segadused, vene tankid tulevad maod, siis hakkaski segadus peale, vot siis läkski see asi laiali seal, kes siis sai. Aga meie, ma ütlen ka siis ja tema adjutant Velgaks, ordonants, ohvitseri, meie satun neile tee peale, mis läks Turnaust läbi. Ühest küljest autos ja viis meest autost ja Turnust läbi ja noh, tegemise kasina Praha poolik. Kas tööd olid ummistunud? Ei, sealt, kui me juba saime juba Turnaust läbi, siis läks juba lahedamaks, muidu noh, oli see sõjavägi ja kõik täis, seal need aga Turnust läbi saime, siis juba läks lahedaks asi. Jõudsime seda Praha majandile välja. Seal olid tsehhi patrullid. Noh, need sügis kui heatahtlikud midagi, et ei küsinud meie käest relva segamini nomile igalühel heidudasku relvad. Aga teine patrull ütles niimoodi, et kuulge, mehed tärgede Prahasse minge. Et seal oli just eelmine päev lausa soomlastega, kellega oli siis selle siis, kui kokkupõrge seal ja et seal head loota ei ole tarkade Aabrahami hinged, katsuge Prahast mööda hiilida. Mõistlikud olid niimoodi, aga kui teil relvad on, andke need ära, kui te juhtute punase lindimeestega sattunud, siis lastakse kohe maha. Antsemisega puuridega koosnenud relvad ära ja mõtle, kaasa arvatud Maidla kaasa arvatud, jah, no minul oli ka ja siis soovitan, kõigil olid meil. Andsime need relvad siis ära, seal hakkasime edasi sõitma, klaasis pöörosliku, tahtsin vasakult mööda minna, sealt Prahast väiksema tee peale. Ei saanudki palju sõita, metsaväetee oli punase lindimehed, hüppasid välja sealt jumal alguses kohe auto äärde, kohela aeti seal kohapeal kõik maha lasta, Meide Maidlejatis rüütliristi risti meie soovida, mõtlesime talle ära võtta raudrist ja need olid kõik tallaga rüütliristi soovitaksime ära võtta, võttiski ja võttis, pani tasku selle omal, noh, see oli, see oleks kohe ju lõpult. Selle panin taskuga raudristi ja need teised olidki. Täida rassislastika autosse tagasi, istujate pandi kaks saatorid kaasa teineteisele poole veel väikeservulisel Austini seal alla hoidsid siis katus servast kinni ja vaid edasi kuni koolini linnani välja, nagu linnaäärsel juba valve all valvualia, no seal oli siis tohutu seal plats oli spordiplats, mis seal oli. See oli siis juba sakslasi tohutult täis, seal oli Nov saadavaid diviisi oli seal juba Meiegi tehtud, mingist juttu kohe seina äärde. Kivimüür oli seal Divioone seina äärde. Mina oli minus parem, oli Mait lasi sulle adjutant ja siis kaks horduna ohvitserid paremal pool. Aga kus nad saivad Hitleri õnge. See oli üks umbes 15 aastane poiss seal vasakul ja igaühe ette pantsis, laske vintpüssidega saks sõitsite näoga laskjate poole, laske. Seljad olid seina poole kivise vööri poole. Juba anti neile käes ja need kõik need punase lindimehed, kes tegid seda. Anti käsklus laadi, nägime tantsu, lükatis patrol rauda, kõik sinna hakkasid juba sihtima. Ja meie õnneks tuli vasakult ükse hoolitsev tsehhi vormis. Ja nägi neid embleemisi varrukate pealt sinimustvalget sinimustvalgete pleemis ja keelas matsu pealt selle laskma säärasel. Nojah, ja siis see ohvitser võttis, siis saatis need ees minema, need, kes laskja tulid, siis võttis, läks ise ja siis. Me nende järgi, vot ei tea, mis sellest siis Hitleri umbes sai, seda ma ei tea. Seatas koledad streikimise. Ema, tule appi, ema, tule appi. Mina tahan elada nii hirmsast, röökis selle. Ja mina ka ja siis vaatasin, et on paras äge räpat. Taipasin ära siis sealt kambast sakslaste hulka, sellel küllili maas, seal tohutult soojemalt saamadelt, pugesin sinna keskele, no siis hakkasin omal neid spiitli tara nikerdamise. E tehti käsi mõõgaga nahka, mustulike must ja nikerdasin seal ära need, siis mõtlesin sinna liiva sisse ära seal ja sakslasi ikka sääred ka, mul kroom, säärikud ja ohvitseripükside kroom, säärikud. Lõikesääred, kaera mulle, millega lõigata jäik Excord, vaatanud punase lindimehed käivad edasi-tagasi, edasi-tagasi, keda kurrat magneti nutsu. Eks nad otsisid mind, peitsid ülesse minu kraest kinni ja minema sinna ühte keldrisse, suur kelder oli seal suur, mujal suuri keldris sinna. Maitleja. Et ohvitserid kõik seal Jeesel koos jälle koos, kõik uuesti. Mitmes mais võis olla, see oli üheksas mai. Siis kui punase lindimehed meid kinni võtsid ja kellad kõik ära võtsin, ma vaatasin kella, kell oli täpselt kell 12 90. mail, kui siis nende Punase lindimeeste kätte sattusime. Nii olid viskoos jälle, olime koos seal jälle ja aga seest ähvardati jälle seal kohe seal keldris maha lasta. Aga see oleks akva noorikalise mustas vormis, no päris Esskondada. Ilusad pikad niuksed, lokkis juuksed, kuramus kui sellel võttis juustest kinnise, tassiti välja sealt ja ei tea, mis temaga tehti seal. Algemaine mustas vormis mustas vormis ja mitte relvas, mitte relvaisse, oligi päris jalge maine. No ja siis olime ikka tükk aega tükk aega, ükskord kutsuti välja ja siis viidi ühte suurde barakki. See oli kahekordsed, voodid olid sees selleks noh, sõjaväelaste barakke olid kahekordsed voodid sees, seal ei ole kõik koos. Ja meid pandi siis koos seal vasakut kätt üks väikene väikene konku. Kas sellise omal kartsa rooma, mis seal oli olnud, pansis sinna? Noh, aga see oli öösse, siis ma arvan niimoodi, et see juba üheksas vasta kümnendat ühes seal oli, see, tehti sisse, kukuks lahtisel näidati Maidlaga näpuga tule, siis tõmmati ladule sellele adjutant ja needsamad punase lindimehed ikkagist kik-kik saigi. Ja veidi ära sealt. Nõme, arvasin kohe, et nüüd hakkab sisse lõpp tulema. Aleksiks veerand tundi ja kaks tundi mööda needsamad mehed tagasi uuesti. Siis võttis kaks ohvitseri sealt Miili kaasa. No mina mõtlesin, et noh, nüüd on siis teada lõpp, katsun oksun kinni välja, isa. Ükskord tehakse uks lahti, mina võtan, nüüd ongi mul järgi. Aga seal barakis olid saksa sõjavangidest kaks valvurit või või korrapidaja ööseks pandud, seal öeldi, et ruttu-ruttu välja, et ostaks kõik need maha. Ja vot minu õnneks tees õnnetuseks sakslasi olnud värv vastu pidanud teise, teise voodis teise korrusel lõikan veenid läbi ja see viidi ära sealt. Ja need kaks sakslast peitsid mind selle sineli all ära selle, selle sakslasega ära viidi. Lahja Amolcroomikud jalas ja toppisid ruttu nad sineli hõlmad kasina kroomikute alla, mulle seal krunkid välja ei paista ja noh, oligi toleeriks veerand tundi või niimoodi mööda ei läinud niigi palju, needsamad jälle uks lahti, jumal, kus hakkasid räuskama, kus üks mees osanud hüppasid nende valvuritel pealsel saksavalvuritel aga näevad just riski, arvasid juba ette, et niisugune asi võib tulla. Just just just viidi ära. Nägite, tüksjust, aga viidi seegilemised. No ega näo näopidi tulnud. Siis nad otsisid kõik voodialused läbi sealt ja vaatasin, noh igal koht oli täis, kusagil üle ei olnud kusagil, kaht ei olnud ja need jätsid rahule. Mina pääsesin niimoodi eluga tänu selle kahe sakslasel, mis hing sõlmoment, teate, niisugune lugu on, et sul ei ole mõtlemid. Korra käis mõte kodustest kõik läbi, et nüüd nüüd lähen niimoodi, et keegi ei teagi, kus mahutud ainult see mõte korraks läbi. No ja siis kõikjal ära läksid ja teen hommiku, annab keegi, otsime tuld, siis juskui rahunesin maha ja. No siis me kaua ei olnudki, seal vist eelne päev viidi jälle kuhugi suure platsi peale, noh, seal oli jälle sajad sajad või tuhanded noosis segunesid saksa hulk Arnold, keegi teadnudki, elab otsida seal. Mis selle koha nimi oli koolil. Koolil oli see koht, kus medi nali, naer seal, ühesõnaga Tšehhimaa territoorium. Virn. Nii et nad ajasid siis SS-Relva SS mehi Aga neid ei rüütleja, Wehrmachti mehed justkui oli puutumata just neid musta Lokutega ja need muutma. Lollide meeste saatus oli jah, ja siis olime siis ja siis hakkasime vene ajal, me olime siis nädal aega seal või rohkem ilma söömata juua saime siis mingisugust, ma ei oska ütelda, ei olnud vesi ega miskit. Aga ilma nädalat üle Natalike söömata. Kõigepealt surid ära, läksid paiste, suured tugevad mehed. Ta läks nii paistes lõhki minemas, siis ei teadnud Sulev kübar. Ja siis, kui venelane ükskord sinna tuli, siis võttis meid üle. Siis hakkas meile Toodi suured katlad sinna platsi peale võiks võib-olla nelja-viiesaja liitlased, kolm kivi pantis nurgiti alla tuli alla ja siis hobuselihast hakati suppi seal tegema selle. Ja siis anti meile niimoodi nagu konservikarbitäis, nagu tana anti, siis peeti üks päev vahet, siis jälle siis anti, oleks nad järjest hakkab hammas, ei olnud kõik maha suruda peale nelja, kui antakse süüa, aga mis nad andsid vedela andis neli tükki suhkurtiga päev. Vot see seda, kui siit ära siis tundsid, et need, kes ühes tükis reisida ei saa midagi aru, aga siis järsku tundsime. Meid viidi siis sinna kurikuulsasse Auschwitzi laagrisse, kus juudid olid ennem Need, ühed vangid olid sealt laagrist välja ja siis pandi meid uued, olid uued sees jälle seal. Ja valvurid olid, valvurid olid venelased. Harva leiab mälestusmärke ühest sõja lõpul tegutsenud eestipataljonist. Siinkõnelejale ei ole teada, miks kandis pataljon numbrit 326. Sama numbrit 326 oli varem kandnud Eestis tegutsenud Abwehr gruppe, sakslase kapten Helmut tame rahu juhtimisel. Selle eesti pataljoniülem oli samuti kapten, tame Raun. Teise ohvitseri nimi pataljoni juhtkonnast on rohkem tuntud Eesti sõjaväeluure viimane juht kolonel Villem Saarsen. Tulid värbajad seal tulude Eesti 20. diviisis, et no mis väeosas ei tähendab, tulge aga meie veoded, aga patsist elatis ilma tulid ühed ühed mehed, niimoodi kestab eliitväe Osamad, minuga ükstaskõik, minu isamaa on, lõid juba ja ja sisse, ütles jah, et meie väeosa paikneb seal. Seal põõsonis, seal pooloposlan. Tojadesse vannu, vannu rinde lõbis, mina, Lott Nonii seotud põlveaegadel ja sisse said ette, et teil on, teil on varutud ja seal kõik ja siis sõitsimegi sinna poolselisse ja põõsanis oli, see oli 326.. Luure Eestis teate selle kohta venelanna raamatu veel välja. Ma ei tea, mis esitema ülesanded mingit laadi luure oli jah, ja siis oligi see pataljon ja ja selle ülemus oli sakslane. Oot mune tol ajal? Kolonel Saar ja kollane jaa. Jaa. Ja tema oli õieti pataljon sakslane Jon Tobitatudki mehistada. Taudid ei muud ja vaatab üle ja kolonel Saarsem võttis kõik mehed üksik. Meid võis olla midagi 400 meest, kõik eestlased. Ja ta vaatas, kõik mehed, üllad, mustad mehed küsis, kus sündinud, kus lennanud ja mis, mis väeosas teeninud. Varemate ütles jah, ja seal hakkas, siis saime uued riietused ja siis sa oled siis poosenis, saime üleval pööningu pealt üks suured ruumid olid seal ja seal siis ma ei hoidnud Eestimaa kaarti, kõik nendele seal seina peal ja kõik ja seal tehti õppudiga liivakasti ja seal oli kõik ja siis käis autoõppus jahutu õppust andis meile Sunterdideste siis Neberg, see oli Tallinna mees, oskas eesti keelt ka. Aga siis seee ülem oli doktuaameraudaamerav haut manna. Ja Alfred, see 326, aga tema ei sega, tema ütles kõik Saarsena mingeid uksi, staarse nakas mega tegutsema. Kolonel Saarsen meenutab seda aega 1978. aastal Stockholmis avaldatud mälestusteraamatus. See, mis ma nägin, lugege sülajalasus pooseni lähedal väikeses alevis, Wehrmachti allu 326. Eesti jalaväepataljon. Sealt saadeti minule sõna, et mind tundvad ohvitserid tahavad, et tuleksin nende juurde pataljoni, mille komandöriks oli meile Tallinnast hästi tuntud kapten, tame rahu. Et minu nõusolekul oleks seaduspärane alus, sõitsin Berliin sossenisse küsima Ober komando kinnitamist, mis kohe antisideohvitseriks Eesti pataljoni ja Ober komando vahel saksa Haabersti palga ja toidukaartidega. Camera jättis puht sõjalise osa pataljoni elus minu juhtida ja tegeles ise Ober komando korralduste vastuvõtmisega ja väeosa varustamisega. Sõdurid kõik eesti mehed, nende hulgas mitmeid, kelle vanemad või lähemad sugulased olid viidud Siberisse. Siit mõistetav noorte sõjameeste viha venelaste vastu ja tahe kätte maksta. Siis tuli Kodobsbedasi mäda pöördud Berliinist allapoole. Selle eel pelineb vahvartooderi lähedalt sealt ära ja, ja viid jalats. Päid sees. Meile öeldi kohe, et me peame ootama nüüd. Aga muist mehi sellest üksusest pataljonist viidi siiski eraldi häda taani ja, ja siis me olime Chossonis, seal tehti uuesti veel õppelaagris, seal on siuke suurlaager, seal olid aafrika küla ehitatud jäik ja siis said Venemaa külade vene tankid kõik, siis saame pantsleri teid eraldi ja siis tuli see ahju. Torude tulid missa, Tammerioodobed, vurrid. Tähendab, milleks veel õpetajad vada? Ei, seda on vaja ikka. Ja ühel päeva tuligi käsk laadida, laadida peale veidi läbi uppu, treesten, ega meile ei öeldud, kuhu, kuhu sõit läheb. Siis olid treestena puruks pommitatud, neetud vangidele lisateed, läksime helbed möödasõite, pirnaja Tšehhoslovakkia sisse. Maakonna raudtee tunneb toimetsehhi sisse ja siis hakkasime sõitma tankiga sinna, sinna, kus meie taanduvad väed välja, tulid Opeline kotist, sõitsime läbi Tšehhoslovakkias partupisse ja kõik ja siis saime Nissi alla, seal laaditi maha meid ja siis saime mõni aeg pollani. Sammas naise lähedal oli näha, kui raudtee pääl kahe kilomeetri kaugusel käis vede väetult sisse ja käis lahing Saloti tääkidega vööd. Nii et, et me ei ole, kui raudteetammi tagavad. Meile anti seal põõsasüksused, võiks tundev eriti head relvad, sohi valt aus olime ja siis tulime meestega vees, viidi meid rindele, nuudleid koostati üksnes uuete ära nagu saksa potenoibidavata taldgestilt ja täiendust ja siis saime juurde hoogude tõlvastused või ja siis viidi hädarindele ja seenerinne oli seal Sisbergist, lõunapoolseim linn ja meie loik. Just mina kuulusin mind pandiga 45.-sse sinna rügement. Edgar lamp ja see oli meil kapoosanis ja, ja siis me olime rindel, seal, seal olid kohaliku tähtsusega laigud ja Me kuulasime BBCd järjest kõikides koolipoisid keelte mehed läinud. Ja siis tead seal rindeolukorda täpselt ja tekkis mõte, et ühel ajal päeva paneme minema siit, et Ameerika väed oli, oli too Pilsonis ja Egeris, et katsume, aga meile loeti ette teod, need aneda maalt ohtralt vaipa ja satute ikka Santud selgete sandarmeerial kätte ja, ja hoidsime ikka vaatan ära, mis saab, ja vöö seal üheksanda vastu tuligi käsk kõik, et, et need kahuri laske mu välja, mitte venelast või, või mata maha ja kõik meetodid näidata vastasele. Etna hävitab laskemoona ja sakslase taandumine. Kolonel Saarsen kirjutab. Varsti pärast vabariigi aastapäeva saime käsu valmis olla üleviimiseks kusagile Tšehhimaale, kus asus brigaade füür Augsbergeri SS-diviis, kuhu kuulus Alfons Rebase väeosa. Teate saamisel käisime kapten, tame Rõuga SS peakorteris, kindral Mülleri jutul. Temale kinnitasin, et oleme vabatahtlikult formeerinud Wehrmachti alluva väeosa ja meid ei saa ilma sealt antud käsuta viia SS alluvusse. Kuna meil olid kohustuslikud ainult Wehrmachti Ober komando käsud ja korraldused. Et ma Müllerilt ei saanud rahuldavat vastust, sõitsime auks Bergeri juurde Praha lähedal. Seal minule korrati Müllerilt kuuldud käsku tuua pataljon üle SS koosseisu. Pataljoniülema Helmutamerauga nõu pidades otsustasime SS käsule mitte alistuda tehes sellest Wehrmachti Ober komando, oli ettekande, kus saime vabastamise tunnistused. Meeskonnale tegime olukorrast täieliku selgituse soovitusega minna väikestes gruppides lääne suunas vastu liitlaste väeosadele. Jagasime oma väiksed rahatagavarad ja kaardid allohvitseridele ja jätsime meeskonnaga jumalaga. Jätkab tartlane Edgar lamp. Aga mis minul omakorda neid pettumus oli sellest Saarsenist. Sest ühel hommikul, kui me ärkasime, siis ei olnud enam Saarsenidega tamme, raud. Nad olid kadunud ja, ja, ja oli ainult paar madalamad tegelast, kes meid siis sinna kaevne diviisile pile andsid. Tähendab, seal oli üks seguse, rügemendi ülem oli rüütliristi kandja, Maidla kriminaalid. SAS'i auastmed ei tunne, aga pagunite järel oli ta majori astmes tollal ja rüütlirist oli tal kaelas. Ja minul ei olnud ka, ei, ei pääsenud üldse tema jutule ja ei olnudki vajadust, sest mind arvati reservi. Sõdurit jagati äraüksuste vahel ja ma olin seal mingi asula ja asu ja seal ma siis kohtasin just nüüd ühte koolivenda, tema oli SS mundris. Muide nii palju lisaksin ka. Ja tal oli mingit manu, mul ei veel tundsid aumärgid tal oli ka juba. Muidugi kui koolivend himustab kuuli vendaja, räägime süngetest meeleoludest, et sõda on lõppemas ja ja ma ütlesin, et siin on ainuke võimalus mõelda mingile kolmandale võimalusele. Ja kuidas ta mulle selle peale reageeris millest sa räägid? Mingit kolmandat võimalust meie jaoks olemas ei ole. Ma lasen igaühe oma käega maha, kes julgeb sellest rääkida. Meie jaoks on ainult kaks asja. Kas Suur-Saksamaa võit või surm? Ma räägin seda sellepärast, see on täpp täpselt nii juhtunud, lugusid ei ole mitte ühte, võib-olla mõne sõnal on unustanud, aga see asja tuum on kõik Edandud. Talle ta rääkis seda sellise sellise niukse äkilise ärritusega, et isegi sülg suust jooksis ja, ja, ja, ja vaata, mul tekkis äkki mõned lasekrotenkama, sest ma julgesin öelda, kolmas võimalus. Kas tema oli Maidla ohvitser, see oli tagala ja, ja see oligi mingisugune reserv, ma ei teadnud tollel momendil ja ja pärast seda. Mul ei olnudki nagu tahtmist ligemale midagi küsida, sest mulle sai hoiaks selgeks, mis minu jaoks oli võõras. Sest ma ütlesin, minul oli selge, on ainult kolmanda võimaluse otsimine, aga seda kuulda äkki inimeselt siis ma peale selle mul oli lühikese ajaga selgeks siiski, et ta, ta oli kõike seda ideoloogiat väga omaselt võtnud. Kas ta oli sõjaaegne ohvitser või Eesti sõjaväe kaadepine kokku perekonna pärast. Ta ise on surnud ja ma perekonna pärast Ida ligemalt rääkida. Ja, aga nüüd küsimus on. Läks Ma ei tea, kas teisel päeval kohe kohtasin ma seal neste teist koolivenda. Kui ma enne nimetasin, et mina olin Treffneris 67. aastal õpilaskonna vanem, tema oli 36. aastal lõpetasanskerson ja kuus olin temaga ka sõjakoolis, nii et me olime koolivennad ja sõjakoolikaaslased. Ja peale selle peale selle vaieldamatult, et selle mehe suhtes ma olin absoluutselt veendunud, et me oleme ühel lainel. Ja kui me siis esimesel korrusel kohtusime, üllatus oli meile mõlemale. Kuna siin natuke ringi ja vahepalaks ma räägin äkki ja me leidsime selles majas, kus inimesed oli muidugi kadunud. Leidsime grammofoni. Ja äkki leidsime ühe plaadi. Ja see oli Schuberti lõpetamata sümfoonia. Ma mäletan, alles äsja vabariigi lõpuaastal oli tartus lihastatud film Schuberdist vaikselt anuvad mu laulud. Peaosas oli kuulus saksa laulja Richard laupäev ja selles filmis oli ka see lõpetamata sümfoonia ja, ja see on minu, kui ma räägin muusikast ja eriti selle sümfoonilise muusikast, siis see oli minu esimene avastus selle instrumentaal, sümfoonilise muusikapõllul ja see juhtmotiiv ka isegi mulle otsekohe juba oli selles Tartu filmist niivõrd meelde jäänud ja ja täpselt sama juhtus olema ka personali minuga. Me kuulasime tänaseni meeles, millise vaimustusega me seda seda sümfooniat tolles situatsioonis kuulasime ja teisel päeval otsita mind üles ütleb niimoodi, et Edgar. Siit ära minna. Ma sain endale erariided, tema muretsesin ka sinu jaoks see homme kell 12 kohtume jälle. Et temal oli see eelis, et tal oli hea kindel stuube võõrkeelte osas ja ka vene keel oli tal perfektne. Ja ta ütles, et lähme kui vene töölised sina vene keelt ei oska ka selle eest hoolitsemine. Seal järgmisele kell kaks, neli pidime siis öösel lahkuma. Kell 12, õigel kaks, umbes võis olla pärastlõunal. Tuleb, pole Filgatserele rügemendi staabist rügemendi ülem noominud oma juurde võitlev. Mulle oli see üllatus ja mõtlesin kohe, et mäletavasti saadetakse meid andjale mingi ülesandega ja, ja tahan sinna lähene staapi sisse esinejana võitjad. Esinen kutsel. Seal. Teiste kordetama pritsi, siis relvani panin lauale ja, ja ma küsin, millises äsja. Assaa tahad ära minna? Otsid mingit kolmandat võimalust? Ma olin keeletu aga samaaegselt molekki kihvatas Kaie, ma ütlesin talle sõna, saad umbes niimoodi. Minu arvates seda on sellises järgus, et selle küsimuse esitamine ohvitserile on mõttetu. Praegu peaks teistmoodi rääkima, andsin talle mõista, praegu ta selle peale vihastas rohkem, et ta ei vajama nõuandeid. Ja vaat, sõdur aresti Sersoni saanud kunagi teada, miks ma jäin kell 24 tulemata ja see, see Maitla määras mu saatuse sellega. Sellepärast et ma ei tea, kas, kas neli või viis päevani seal seal arestis, olin jaguma. Ühel hommikul ärkasin, ei olnud tunnimeest. Kui ma sellesse, sest see Morestolisele staabis Egiptuses kummalisi staapi staapoli tühi. Ja nagu ma kuulsin teiste käest, Maitland esimeste hulgas põgenenud. Ja see muide on kõik sõna-sõnalt, mis ma teile rääkisin. Sündmus, mis minuga juhtus, kuidas tema kui julmalt ta minu mind kohtles talul momendil ja, ja, ja ma ütlen kahetsusega, sest ma andsin talle paista, et on aeg praegu igale ohvitserile tõtt rääkida. Igaüks praegu mõelgu oma elu ja tervise pärast venelaste kätte jääda ei või. Ja muide, mida ma ka olin kangekaelne, seal ma ei vahetanud oma ülikonda pallini Veermacht'i mundris ja ma ei lasknud omale märki kaenla alla viia, sest kuigi näiteks seal aeti sõdureid kohe sinna, aga ma ei läinud sinna. Ja, ja tänu sellele. Ma ütlen, et ma päästsin paljude inimeste elu, sest kui nüüd huma avastasin, et on üldine taanduv, null, lihtsalt niukene, kui ma sealt sellelt terminist välja tulin ja mulle sai selgeks, et et, et mis on nüüd juhtunud, et on üldine taandumine, juhtkond on kadunud ja loomulikult ma tormasin ka sinna, see oli lihtsalt meeletu meeletu taga. No kõigi taganemine seal ei olnud mingit korda, seal on mingid korda enam igaüks litsus selles suunas ja, ja, ja, ja kuidas tema siis ainult kui meil juba ma ei tea, kui palju maad. Me olime läinud juba ja, ja läksime kusagilt läbi, kus oli, ma ei tea, kas ta oli viina, ei, ta oli vist päris viinavabrik olla. Ja mis ma siis seal nägin ja seal oli muide üks minule tavaohvitser ka kellega oli nii hästi läbi saanud ja, ja, ja Taali muide, Postimehe toimetuse ajakirjanik oli ja juua täis, mõtlesin, et issand jumal, selles momendis, kas sa mõtled ka praegu, kust tuleb serliga mõistusega vaadata, mis edasi saab, sa, sa rüüpab, niit peab esimest korda viinale. Ja tema jäigi sinna takerduma, ma olen kindel, et ma ei tea, mis tast üldse hiljem kunagi kuulnud. Ja vaevalt ta eluga pääses või võeti vangi, heal juhul magas välja ja võib-olla tõesti pääses eluga. Ma ei oska öelda, aga ma ütlen ja, ja kui palju seal selle selle viinavabriku juures oli neid, kes olid ennast siis ütleme nii täis Khaninud ja, ja, ja kahmilisid pudelit kaasa ja kuidas oma veel seda viimast meeleheidet. Neid viinasse uputada. Ja õnnestus üks auto saada. Ja nüüd muidugi selle muutusime kohesele auto komandöriks, autoli silmini sõdurit täis. Ühesõnaga kõik nad allusid mu korraldustele ja hakkasin neid kihutama seksima poole. Ja vahepeal tekkis juba tõesti niukene õnnetunne, et pääseme, sõidame, sõidame kümnete kilomeetri kaupa. Äkki eemal näeme sihukest trobikond inimesi ja kui lähenesime, selge pilt, püssidega sissid ja nägin kohe, komandör oli ohvitser ja see oli ka meie õnn. Muidugi ta esimene suhtumine otsaga lühidalt relvadele anda. Ma olen seal kohe korralduse edasi, sest mul oli selge pilt. Siin relvade vastuhakk on mõttetus, kui juba siin. Me kohtame ühte komandod hästi, teeme nad vagaseks. Järgmine järgmises Mikke vahel andsid korralduse relvad ära anda, sest ma kiiresti orienteerusin, võime ainult hea sõnaga midagi saada. Ja siis juba, kuna ta rääkis hästi saksa keelt. Ma sain aru, et ta oli kapteni aukraadis ja saitega lühikese ajaga tegin selgeks, et me ei ole sakslased, siin ei ole ühtegi sakslast. Me oleme eestlased. Me oleme ise ohvrid. Me oleme sakslaste poolt väevõimuga pandud sõdima ja, ja et me praegu oleme teie teie territooriumil, satume teie kätte, siis ma palun teilt mõistmist ja ta ta tuli minu lainele vastu. Meie kontakteerusime kui inimesed. Ja nüüd poisid andsid kõik relvad ära, võtsin oma, mul oli seitse, 65 Trauni. No võtan selle relva ja pakun talle. Ta ütleb. Hei, meie mõistete järgi ohvitserid kunagi relva ära ei anna, igale kiigi nõuedelt varamist. Ma ütlesin minul seda kunagi väela ja nii inimlikku kohtumist teie pealt jõudsin, siis võtke see vastu ja mäletage üht eesti ohvitseri seanssidel relva ära. Aga mis teil eesmärk on? Mantsen, meie, ainult üks eesmärk on jõuda ameeriklaseni. Sest meie ei või ennast venelaste kätte vangi anda, medamanda viring ameeriklaste kätte vangi selleks meile relvi vaja ei ole. Et meil on andnud tarvis ja kas te saate meile ja juba neid, ma hakkasin talle kohe nagu ta rünna. Kas te saate meile kaasa aidata, teate kuju ta kätte, mida see Chessi ohvitser tegi? Ta kirjutas. Tõendi. Need on eestlased, nad ei ole meie vaenlased ja, ja palub kõiki postia läbi lasta. Vähe sellest, ta andis kaks sõdurit kaasa kes oli ühesõnaga nende tsehhi rahvusvärvidega need sedelid ja nad olid relvadel kaasas ja, ja nüüd hakkasime sõitma ja me sõitsime kõikidest punktist läbi isegi nendest punktidest, laske meil läbi, kus oli elanikku seal punase lindiga vasakpoolsed juba üles tõusnud ja kõik lasid meid läbi, kui lugesid selle tõendi läbi, kui, kui kuulasid sõdurid üle. Nemad on meile ütleme, saatejuhiks kaasa antud ja nii me sõitsime Prahani kõikidest läbi mitusada kilomeetrit, sõitsime läbi, tulime välja seal Prahas, enne seda suurt silda. Poiss oli ees ja pidas kinni. Edasi ei pääse, ei pääse mõttes, mispärast? Ei pääse, sellepärast et teisel pool kallast saksa SS positsioonid sisse võtnud. Relvastatud positsioon seal käib veel võitlus ja mitte keegi enam üle ei lähe ja me oleme sunnitud, teete šarniirid. Ja see jäigi viimaseks, meid paigutati kusagile, ma ei tea, mis, mis hoone seal oli, igatahes mina sain omale niukse ööbimise kohaks korraliku ruumiga mehed paigutati mujale. Ja südaöösel äkki seesama mees, kes, et kinni pidas ja lõplikult tegi selgeks, et edasi pääse kutsus mind oma juurde. Ja teate, mis ta küsis? Ta küsib niimoodi Akadee valetasite, mulle. Mõtlesin, kuidas nii. Teie hulgas on SSlased. Mõtlesime seda väidet. Aga me leidsime nende lõkmed autokastist. Tähendab, et nad on maha rebinud ja nad sinejad. Mõtlesin hetke ja, ja ütlesin niimoodi. Mina küll seda ei ususeen, eksitus, me võitsime juhusliku auto, seal võis enneisest tsi peale anda. Aga väga unusta, ärge unustage seda. Need on kõik eestlased, kes sakslase poolt vägivallaga võeti sõjaväkke ja sellest momendist, kui need sõdurid vabanesid sellest Saksa sõjaväes, siis nad kindlasti rõõmuga kiskusid endale igasugust saksa sõjaväetunnusmärgid maha, sest see oli meie jaoks ka tegelikult ju orjastavormee. Umbes ma niimoodi ütlesin ja Ta jäi mu seletusega rahule ja ütles head ööd. Ja siis, kui välimine vist äsja saanud palka ja meile maksti. Meil oli vist isegi paari kuupalk saamata ja see palk maksti välja tšehhi kroonides. No vaata, kui mälet taga küllaltki ohvitseri palk oli, päris viisakas palk oli ja, ja, ja igatahes päris patsakas oli see raha siis äkki ühel hommikul tuleb siia tsehhi ohvitser ütleb mulle niimoodi, et jah mul on väga kahju, aga Vene sõjaväeesindus on siinkohal see, Me peame teid neile üle andma. Ja see sind kohe. No see oli niisugune ehmatus ja mul oli see tahvli patsakas raha ja ma ütlesin, et võtke palun see. Ta ütleb, et mul niimoodi, aga teil endal vaja, ütlesin, kui te meid venelastele välja annate, milleks mul siis vältige tsehhi kroone tarvis on. Ja eelkõige ma tean, et ma seda kunagi kasutada ei saa, aga mäletage siis seda eestlast, kes teile selle rahasumma kinkis. Ta ütleb, et see nii suur summa ja ütleb mulle selle peale, siis jumal kaitsku teid teie tulevases elus. Mälestusi Mai päevilt 1945 rääkisid kuuldud saates Arnold Heinrich Mägar, Uno Hermann ja Edgar lamp. Kuuldud saade oli arhiivilindilt kirjutamata memuaare.