Härra laupäeva hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama järjekordset rahvateenrite saadet ning tänasel soojal lausa palaval suvisel laupäeval oleme teie ees koosseisus Mikk Salu Eesti ekspressist, Aivar Hundimägi äripäevast, Lauri Hussar vikerraadiost. Ja mõtlesime enne saadet, et mis võiks olla see suvine teema, millega alustada ja nii ei olnudki vaja kaugelt otsida. Nimelt avati eile Pärnust pisut edasi ja Pärnust siis juba Riia poole välja sõites paremat kätt Lottemaa teemapark. Ja telepildi põhjal võib küll öelda, et meist keegi ei ole seal veel kohal käinud, aga telepildi põhjal võib küll öelda, et tegu on, on, on õnnestumisega need hinnangud, mis on siiamaani kõlanud, on olnud väga positiivsed. Ja, ja kui vaadata numbreid, see on läinud maksma üle seitsme miljoni euro, siis tuleb kindlasti ka rõhutada, et see on suurim lasteni meelelahutusse suunatud investeering Eestis. Lisaks veel väga selgelt piiriülene mõõde, Pärnu on saanud ühe olulise turismimagnet juurde ja, ja ma arvan, et see see märgilise, sellises teeb Pustina tee viidana mis iganes, kasvõi seal Pärnu lähistel või, või, või ka laiemalt võttes Eesti jaoks on tegu ikkagi. Suure sündmusega lisaks Eestile ka kindlasti Läti jaoks kujutan ette, aga, aga eks me seda ütlema, et kui edukas see on, et võib-olla seda saab öelda siin, kas aasta pärast on veel rohkem, et kui on selline täishooaeg täis ära olnud. Aga noh, selliste nagu teemaparkide teke on iseenesest positiivne ja, ja siin lähiriikides Skandinaavia puhul on mitmeid näiteid, mis on, on siis nii-öelda laste raamatukangelaste ümber on tekitatud ikkagi väga selline korralik ka ettevõtlus ja, ja kas või Pipima või, või muumimaa või, või Rovaniemis jõulumaa, eks, et et võib arvata, et, et see hakkab tööle ja teab, aitab võimendada kogu seda, seda lotendust. Mis mulle veel? Silma hakkab selle Lotte maaga seoses, on, on, on see diskussioon, mis toimus piletihinna üle siin päris pikalt arutlete, et kui palju see Lottemaa pilet Ta ikkagi maksma hakkab ja kas on kallis või ei ole kallis praegu on Lottemaa koduleheküljel üleval need hinnad ja ja kui Lottemaa külastab siis üle kolmeaastane inimene ehk siis kas laps või täiskasvanu, siis, sest tema pilet hakkab maksma 15 eurot, pensionäridele ja lastekodu lastele tehakse soodustust, nemad saavad üheksa euroga. Aga ja üle 20 liikmelistele gruppidele tehakse suuremaid soodustusi, aga, aga valdavalt jah, soodustusi praktiliselt ei ole ja ma pean ütlema, et, et ka mujal maailmas just lastele suunatud teemaparkide puhul ja nende lõbustusparkide puhul ega lastele mingisuguseid erisoodustusi ei tehta, et et võrdlusena ma võin tuua, et, et muumimaapilet maksab 26 eurot. Nantalis ja näiteks noh, maailma kõige kuulsam laste teema- ja lõbustuspark Disneyland maksab 95 dollarit, seal siis eks 80 85 eurot on, on siis ühe päeva pilet, kohalikel on muidugi väga palju odavam Disneyland jah, seda ka kohalikele tehakse kindlasti soodustusi, aga, aga see on ainult siis ühe osariigi piires, et kui sa, kui sa elad Californias, siis selle osariigi piires soodsamalt ja, ja nii edasi, aga, aga valdavalt on see 95 dollarit, mida siis mida siis küsitakse külastajatele. Et kui nüüd sellest 15-st eurost rääkida, siis noh, mulle tundub, et tegu on siiski ju investorite algatusega, kuigi siin on siin on ka euroraha mängus olnud, aga, aga ikkagi on, on tegu eraettevõtmisega ja see peab ennast kuidagi mingisuguste arvutuste järgi ära tasuma, et, et see pileti hind arvestades nüüd, mida tahetakse pakkuda ja kuidas sellele lähenetakse, et tõenäoliselt see väga kõrge ikkagi ei ole. Noh, eks kõik on, on selles nagu võrdluses või mõõdupuud, millega ma võrdlema, et võrreldes näiteks kasvõi Tallinnas kinopiletite hindadega, siis, siis ma ei ütleks, et see Lottemaa on, on, on nagu väga kallis, et et tõenäoliselt seal väga tihedalt ei käida. Ja teisalt ka noh, tõesti või sealhulgas Skandinaavias käinud ja nendest teemaparkidest siis noh, see seal ongi tehtud ikkagi nagu päris suuri kulutusi ja kogu selle teemapargi ülevalpidamine nagu eeldab raha, et, et küsimus ongi, et kas selle maksab kinni külastajad või, või siis otsustatakse seda kuidagi doteerida siis kõigi maksumaksjate arvelt või selle omavalitsuse arvelt ega sinna muud varianti ei ole. Noh, kõige hullem variant on muidugi see, et alguses maksavad külastajaid ikkagi, kui äriplaan untsu läheb, siis, siis maksavad maksumaksjad, et kas see on mitte selle hetke, Edgar Valteri teemapargiga läks, läks niimoodi. Samas, kui ma nüüd vaatan, et Lottemaa on valmis ja tõenäoliselt seal veel veel üht-teist on parandamisel või, või ka mõned atraktsioonid tulevad juurde, see õhusõiduk või, või ma ei teagi, kas see on nüüd on lennukeid, oli vist õhupall õhupall või, või Tseebeeiin, et see on veel tulemas, aga, aga valdavalt on juba juba seal Lottemaa üldine kontseptsioon paigas. Aga samas, kui me nüüd vaatame seda, et see, see Lotte peab ka nüüd edasi elama või uut elu elama, et et ma ei ole kuulnud, et Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk tahaksid veel ühte multifilmi teha, aga võib-olla nüüd seal Lottemaa ise kohustab. Ühel hetkel uuesti selle Lotte teemaga edasi minema, et et Lotte peab. Lotte peab tulema välja uute lugudega ja uute seiklustega, et ta mõjuks värskena sellepärast, et, et see on ka nii, et, et välismaal lotot ei unustata, Lätist tullakse, Soomest, tullakse ka kaugemalt, tullakse, nii et omamoodi väljakutse on see Zolottema Lottemaa kindlasti ka Lotte autoritele või väljamõtlejatele, kuigi ma lugesin eile, et ta nagu, et nad on sellest omanikeringist välja astunud, ehk siis omanike ringis on ainult ärimehed, aga aga, aga see, see Lotte, Lotte nimi seostub ennekõike ikkagi Lotte autoritega, et kindlasti ei saa nendele ka uue kohustuse ja ma arvan, et lastel on selle üle, on ainult hea meel, kui kui Lottest uued ja värvikad ja, ja samavõrd põnevad lood tulevad, et teame, siis kindlasti ootama uusi arenguid seoses Lottega üks asi veel Pärnuga seoses, mis mis mul on ka hakanud siin silma on, on see, et kui on ilus ilm ja Pärnu rannas saab käia, siis on, siis on Pärnus tõesti väga vahva ja, ja on, on, on palju tegemist, aga, aga kui on natukene sompus, ilm või vihmane ilm, siis see Pärnus ei olnud siiani praktiliselt mitte kuhugi minna, siis nüüd vähemalt tekib seal Lottemaa perspektiiv, kuigi sinna minnakse tõenäoliselt nii või teisiti, aga teiselt poolt Pärnus tasuks ikkagi veel mõelda nendele võimalustele, et kuidas, kuidas muutuda atraktiivsemaks Lottemaa ühe võimaluse pakub aga aga ka neid teisi võimalusi, mis oleks sellest tavapärasest rannapuhkusest väljaspool, et sellele tasuks kindlasti kindlasti Pärnus mõelda, et seal oleks inimestel inimestele rohkem teha, sellepärast et et linn on, linn on väga ilus ja, ja pakub kindlasti kindlasti palju, aga, aga kui on, kui ilm seda ei soosi, siis, siis ei, ei pruugi see Pärnu puhkus just just kõige mõnusam olla, nii et tasub kõikidele nendele võimalustele mõelda. Nii, aga veel pisut suvistest teemadest ja üheks suviseks teemaks liigitub minu jaoks kindlasti ka Saaremaa valla nime trall, ma nimetaks seda niimoodi sellepärast et Saaremaal on siis Kaarla, Kärla ja Lümanda vald teatanud, et neil on plaanis ühineda ja nad tahavad võtta nimeks Saaremaa vald. Kõlab väga hästi, inimestele on see arusaadav, tegu on Sa Saaremaal ka Kuressaare ümberkesksete kesksete valdadega, seetõttu Saaremaa nii-öelda südamelähedane vald on, see kindlasti tekib ja, ja seetõttu on, on siis ka kohalike elanike toetus olnud just nimele Saaremaa vald väga selgelt olemas, aga aga minu jaoks on. On täiesti hämmastav see, kuidas vabariigi valitsus on seda nime küsimust käsitlenud. Kuidas vabariigi valitsus ei suuda niivõrd lihtsas küsimuses seisukohta võtta ja, ja ma, ma pean ütlema, et ma ei saa sellest aru, miks ei tohi selle valla nimi olla Saaremaa valda. Ma olen nii aru saanud, et teised omavalitsused on sellele vastu, et, et selle kolme ühinenud valla nimeks saab Saaremaa vald ja lisaks nagu pingetele valitsuses ma olen kuulnud, et tegelikult on seal sellised erakonnasisesed vaidlused või siis ka perekondlikud, et Kuressaare linnapea on Hannes Hanso, tema isa, isa Andres Hanso, Pöide vallavanem ja väidetavalt nemad ka on eri meelt sellel teemal, nii et selline kirg on kirgi küttev teema erinevatel tasanditel. Eks kunagi algne idee oli ju kogu oli, oli kogu Saaremaast teha teha üks vald, mis oleks minu arust väga huvitav lihtsalt eksperimendi mõttes vaadata, et kuidas siis tegelikult kuidas siis tegelikult see see asi toimiks, et. Aga noh, see nime asi on rohkem niisugune sümboolne. Emotsionaalselt oluline, aga mitte. Aga kas ta on ikka sümboolne, ta võib olla hoopiski sisuline, et, et võtame seda teistmoodi, et juhul kui tolm, vardad, valda ühinevad, nad saavad nimeks võtta Saaremaa vald siis ühel hetkel, kui on juba sellise nimega vald, siis seaks justkui ühel hetkel ka sellise kohustuse teistele ühinemiseks või vähemalt mingisugused eeldused selleks, et ühel hetkel võiks selline suurem vald tekkida ja kas see, kas see võib olla selliseid märgilise tähendusega teema ei ole ja sellepärast seda teemat tõrjuda. Tahaks nagu need kohustused saavad inimeste peas tekkida tegelikult mingisugune nime asi nagu mingit juriidilist kohustust küll ei tekita, et et sellepärast ma ütlesingi, et seal on rohkem emotsionaalne Tartu ümber on ju tegelikult Tartu vald ja. Võru ümber on Võru vald ja millal ma ümber on, muuseas, Viljandi vald täpselt. Kaladega peaaegu pool maakonda ja ei ole nagu mingeid probleeme. Ma ei ole küll kuulnud, et see oleks tekitanud, et. Seda enam on mulle arusaamatu, miks ei tohiks olla Saaremaa valda, mis, mis oleks ju väga hästi kokku võtta, kui on juba kolm valda liitumusse, näitab nende head tahet, nad tahavad seeläbi pakkuda kas siis efektiivsemad, paremad, pane paremat või, või, või, või ka pisut teistsugust teenindada oma inimestele võib-olla natukene eelarvet, konsolideerida, panustada õigetesse kohtadesse, panustada kooliharidusse just just nii, nagu see oleks efektiivsem ja nii edasi. Ja tõenäoliselt on asi, on, on, muidugi on selles, millele sa ka vihjasid, et et need, kes selle vastu on, kardavad, et selle nime ja selle liitumise kaudu astutakse esimene samm kogu Saaremaa liitmiseks üheks vallaks. Aga see ongi see eesmärk, mis on ka välja öeldud, et miks selle nime võiks võtta Saaremaa vald, et, et siit on hea minna edasi ja ühendada ka teised, et, et see ongi. Ma saan aru, et üks osades Saaremaa kohalike poliitikute eesmärk, et mida ka, miks sa ütlesid, et tekikski üks suur suur vald Aga seda enam on kummaline, et vabariigi valitsus ei suuda selles küsimuses seisukohta võtta, et ma meenutan, mida näiteks Reformierakonna poliitikud on kogu aeg rääkinud et kohalikud omavalitsused on oma otsustes vabad. Kohalikud omavalitsused langetavad ise kohapeal kõige mõistlikuma otsuse ja vabariigi valitsus ei peaks sellesse küsimusse kuidagi sekkuma. Miks siis nüüd vabariigi valitsus ei taha tulla kohalikule initsiatiivile vastu ja, ja lubada neil Saaremaa valla nime kasutamist? Ega seal ongi see põhjus, et vastan, ühel pool on kohalikud ja teisel pool on kohalikud. Tõmmata. Ma arvan, et, et need olid, need olid eelkõige kohalikud, kes selle vaidluse valitsusse tõid, et mitte. Vaevalt oli valitsuse enda initsiatiiv sinna sinna väga sekkuda. Aga seda enam mulle tundub, et kui on ikkagi kolm valda, kes tahavad ühineda ja nad leiavad, et nad võiksid võtta kasutusele nime Saaremaa vald ja kui teised ei taha kasutusele võtta nime Saaremaa vald ei taha ühineda, siis ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks need kolm valda ei või võiks ühineda just selle nime all. Ja, ja kui see, kui see nime küsimus nii oluliseks muutub, siis see, see tekitab minus küll sa mõtled liiga ratsionaalsed, ei, mõtlesin, tekitab minus muretsevad seepärast, et kui, kui me juba nimeküsimuses ei suuda kui leppida, et kuidas me tulevikus üleüldse suudame haldusterritoriaalset reformi läbi viia, sest nii või teisiti ühel hetkel ikkagi need vallad hakkavad ühinema ja nad peavad, peavad oma oma teenused oma oma oma, oma rahakoti konsolideeruma, selleks et selleks, et väheneva rahvastiku tingimustes hakkama saada. Ja, ja kui isegi nime küsimuses meil tekib juba selline olukord, et vabariigi valitsus arutab seda mitmel nädalal järjest siis, siis see on küll väga halb märk eestlaste kooslusest. Noh, jah ja ei ole, minul on lihtsalt kahju, et, et Saaremaa üheks vallaks ühinenud, sest see oleks tegelikult väga huvitav vaadata, kuidas. Kuidas nad võtaksid tegelikult maakonnafunktsioonid ja kohustused üle? Ja kuidas, kuidas see nagu töötaks päriselt? Noh, see oleks olnud, selles mõttes oleks olnud mõistlik ja, ja, ja võib-olla oleks olnud selline suunanäitaja teistele maakondadele Sama meenutaks tegelikult ka Hiiumaalt, aga ka Hiiumaal need initsiatiivid on kõik liiva jooksnud, mis, mis on näinud siis ette, et võiks, võiks Hiiumaast teha ühe omavalitsusüksuse, no ei ole see asi välja tulnud. Jah, mis võib-olla viitab sellele, et sellise haldusterritoriaalse reformi puhul võib-olla oleks vaja kuskilt teha asjad ära jõuga ja, ja siis sest minna eluga edasi. Vahetame siinkohal teemat ja hakkame rääkima sees nendel teemadel, millest viimased poolteist nädalat on peaasjalikult nii Eesti kui ka maailma ajakirjanduses räägitud siis arengutest Ukrainas pärast seda, kui tulistati alla Malaisia reisilennuk ja see nädal on toonud need küll mitmeid arenguid, aga, aga, aga valdavalt millist käsitlust me oleme näinud? Venemaailma meedias on, on seotud ikkagi sellega, kuidas kuidas siis kremli-meelsed, testid või terroristid, kuidas soovid, on seal katastroofipaigas tegutsenud, milline on nende nende võimekus olnud või, või kasvõi või kas siis on see ohtlik võta tegevus seal seal selles katastroofipaigas lennuõnnetuse uurimise või, või uurijate juurde laskmisega tegeleda, kui, kui palju nad on ise panustanud sellesse, et ühel hetkel kannel, olles hukkunud oleksid kokku kogutud ja, ja ühel hetkel, et kas, kas on neid võimalik üle anda, siis omastele nendest riikidest, kus, kus nad hukkunud pärit olid ja, ja see on, see on tekitanud maailma ajakirjanduses väga palju teravaid ja kriitilisi seisukohavõtte ja kui vaadata ka näiteks Hollandi ajakirjandust, siis hollandi lehed on olnud ikka väga ja väga-väga kurjad ja, ja seetõttu ka Hollandi peaminister, kes Venemaa suunal ei ole kunagi väga teravalt ennast väljendanud on, on justkui sellest senisest hoiakust taandunud ja on, on võtnud Venemaa suhtes järjest kriitilisemaid hoiakuid, et kuidas teie nüüd selle viimase nädala põhjal hindate neid arenguid, mis, mis on toimunud, et, et siin on noh, nii-öelda väga mitu suunda, aga, aga võib-olla räägiks sellest sellest nii-öelda avaliku arvamuse foonist kõigepealt sellepärast, et see avalik arvamus, eriti just lääneriikides, on kõige olulisem ka selles suunas, et millist poliitikat hakatakse edaspidi lääneriikide poolt Venemaasuunaliselt ajama. See ongi selline. Mis on näha kasvõi ütleme siis televisiooni vahendusel sealt kohapealt olnud, kus pärast sõda katastroof. Et see tekitabki sellist nagu viha või sellist nagu jõuetust, et ja nagu uskumatust, et, et noh, ma arvan, et Lääne ühiskond ei ole kogenud sellist käitumist ja neile tulise tõelise üllatusena jaa, ja noh, paratamatult ütleme üks pilt räägib sageli rohkem kui 1000 sõna ja eks need kaadrid noh, olgu põhjendatud sellise kriitilise hoiaku tekitanud nii nende niinimetatud separatistide suunas kui, kui ka Venemaa suunas Sa mainisid sõna jõuetused et see on tõsi, et kriitika on suurenenud, aga sellel on tõepoolest ka selline jõuetuse nagu alatoon, et noh mida me nüüd teeme või mis me nagu teha saab. Ja vot nendele küsimustele jäävad vastused märksa ähmasemaks, eks ole. Nagu me nägime ka selle nädala jooksul kas või Venemaasuunaliste sanktsioonide ümber käivatest debattides nagu miili liigutakse edasi, aga samas nagu eriti ei liiguta ka, eks ole. Aga mis on siis põhjus? Miks ei juleta liikuda, ühelt poolt me oleme kuulnud ka Hollandi kohta, et Holland on Venemaa, on Hollandi suuruselt teine kaubavahetuspartner, Hollandil ja Venemaal on väga palju ühisfirmasid. Ehk siis rahaliselt on Hollandi ja Venemaa väga lähedaselt seotud ja, ja see võib olla ka põhjus, miks Holland siiamaani on Venemaa suunal pigem pooldanud väga pehmeid või, või üldse mitte mingisuguseid sanktsioone ja meetmeid. Kui nüüd vaadata, et millistel riikidel veel on siis Venemaa suunas või Venemaa sanktsioonide osas pigem tagasihoidlikud seisukohad, noh siis kindlasti tuleb välja tuua Itaalia, aga, aga ka Prantsusmaa, kui me räägime siin suurtest tegijatest ja Prantsusmaa puhul on välja toodud see ta juba ajalooliselt, et on Prantsusmaa olnud väga vene-sõbralik, seal on olnud. Ja ja on ka väga palju Venemaa immigrante. Seal on täna ka olukord, kus väga palju vene uusrikkaid on, on endale ostnud maju näiteks alpi piirkondadesse, seal on terved külad, mida Venemaa uusrikkad on kokku ostnud ja, ja seal on seal on olnud peale selle veel väga tihedad kultuurisidemed Venemaaga ja, ja Moskvaga ja seetõttu selline Venemaa-armastus on Prantsusmaal kogu aeg olnud ja nüüd, kui me näeme, et on tekkinud väga terav diskussioon, et mida ikkagi ette võtta Mistral-kopterikandjate tehinguga, siis siis ega me ei ole Prantsusmaalt kuulnud muud sõnumit kui jätta ja Prantsusmaa president Hollande'i kinnitas, et, et esimese laevatehing viiakse kindlasti lõpule. Küsimus on nüüd Venemaa käitumises, mida tehakse teise laevaga. No eks see peamine põhjus on selles, et väga paljud Lääne-Euroopa riigid lihtsalt ei taha selle konflikti laienemist olukorra veel teravamaks muutmis, nad kardavad seda, nad ei ole selleks valmis. Nad tahaksid seda kuidagi ikkagi rahumeelselt või dialoogi kaudu kond sõnastavad lahendada, samas mingeid konkreetseid nagu lahendusi ei ole nagu tahaks, aga, aga siiamaani pole midagi õnnestunud, et. Aga kas on ka selles mõttes võib-olla omane noh, olnud Euroopa liidule või Euroopa riikidele, et nad üritavadki selliseid konfliktsituatsioone nagu sellise noh, nii-öelda et räägime, räägime ja räägime, et, et ja, ja noh et võib-olla seda ei saa ka väga pahaks panna. Mis, mis puudutab nagu Prantsusmaalt, siis ega seal ei ole ainult nende laevade küsimus, et, et seal on tegelikult väga tihe tihe seos vene, vene, siis kaitsetööstuse või sõjatööstusega, seal tehakse ju allhanget Prantsusmaal, Saksamaal küll erinevatele lennukitele, tankidele ja nii edasi ja võib-olla kõige olulisem, miks Euroopaga selline lub, natuke uimane on. Et Ta on ikkagi Venemaaga majanduslikult väga tihedalt seotud, et noh, kõige tihedamini ikkagi Saksamaa ja, ja need otsused, mis, mis tehakse sanktsioonide näol, et need tegelikult võivad lüüa euroop pott tagasi nagu Putin öelnud, et võib-olla selline bumerangiefekt. Et tõenäoliselt üritatakse teha võimalikult vähe Ta enda huve kahjustada ja loodetakse, et nad, et mõjutavad ka need vähesed sanktsioonid, mis ma tahan öelda, et et me ei tea tegelikult, et milline see sanktsioonide mõju on, et küll Eestis ütleme, et nad on vähese mõjuga ja Euroopa julge midagi teha, aga, aga võib-olla noh, kui neid ei oleks kehtestatud, et võib-olla seal pilt teine Ja täpselt, ega me tegelikult ei tea ja ja ma ütlen ka, et ega lõpuni ei saa ka hukka mõista seda seda Euroopa osade riikide venitamist. Noh, lõppkokkuvõttes, kui me vaatamas samal ajal jälle sündmusi Ukrainas vaatame kas või kaardi peal, siis selle venitamise taustal tegelikult alates mai lõpust on ikkagi Ukraina väed olnud pidevalt nagu ohvensiivis rünnakul ja ja selle nende moodustist pindala vähenenud poole võrra või isegi rohkem juba tänaseks, et just siin paar päeva tagasi oli donetski vihaselt Donetski, mis on rahvavabariik, mis selle värdmoodustise nimi on, et selle peaminister Alexander Borodsay vist rääkis, ma ei mäleta, kas ta rääkis asepeaministriga või kellelegi teisega, siis ta nagu ütles, et meie vabariigid Donetski ja Luhanski vabariigid on nüüdseks juba ainult sihukse peenise kujuga, nihuke piklik nagu toru, et ta on järgi jäänud. Noh, ta seal selles tekstis ta kirus, et olukord on kehv. Samas täna on tulnud uudis ka selle kohta kaks Euroopa Liidu kõrget ametnikku kogu Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy on pöördunud liikmesriikide peaministrite poole tungiva palvega toetada järgmisel nädalal ulatuslikke uusi sanktsioone Venemaa suhtes ja, ja nad räägivad juba juba sanktsioonide kolmandast faasist, ehk siis väga selgelt, et ju majanduslikest meetmest, sest Venemaa vastu, et siiani me oleme ikkagi kuulnud, et räägitakse isikutest. Siin Eesti valitsus ka eile otsustas toetada mingit paketti tee, kus oli jälle, kus olid uued nimed sees olid, olid värvikamalt nimed kui varem, aga aga, aga kindlasti ei olnud veel need nii laiaulatuslikud ja, ja seoses nende Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Ma olen euroopaste oma Euroopa sõpradelt, sealhulgas saksa sõpradelt, kuulnud üsna tihti ka ka hinnanguid selle kohta, aga et aga et mida need nagu muudavad, et kas need aitavad meil nagu kogu seda olukorda olukorda parandada, kas see, kas see muudaks midagi oluliselt, et see on üks küsimus, mida küsitakse ja teine küsimus on see, et te ütlete, et Putin kindlasti enam sellisel kujul ei tohiks? Ei tohiks omada võimalust nii vabalt tegutseda ja et sisuliselt, et, et nad väga-väga terav kriitika on tulnud just Putini aadressil, et siis nad ütlevad, et aga et kui Putinit ei oleks, et kas siis Venemaal oleksid asjad paremini või oleksid veelgi hullemad tegijad eesotsas, et võib-olla tänu sellele, et Putin on seal eesotsas, ongi tabatud teatav stabiilsus ja võimalus kellegagi läbi rääkida ja, ja mingisugustki dialoogi arendada. Aga kõik sellised sellised arvamus See kõlab aga tegelikult, probleem ongi selles, et kõik need küsimused, mida sa praegu siin ütlesid, et nendel ei olegi vastust, et me ei tea seda, kas sanktsioonid mõjuvad. Me ei tea samas ka seda, kas dialoog mõjub, me, me lihtsalt ei tea seda. Ja sellepärast tegelikult üritatakse teha nagu kõike natuke siit ja natuke sealt. Aga vaatame ajalukku aasta 1938 ja tuleb siis kõige neist tagasi Suurbritannia peaminister Chamberlain ja ta ütleb, et ta tõi rahu, ehk siis sõlmis Hitleriga lepped ehk siis üritas läbi rääkida, üritas dialoogi pidada ja me teame kõik, millega see lõppes. Kui lääneriigid oleksid noh, ütleme Saksamaa oli ka lääneriik, aga ütleme siis, et peame siin Suurbritanniat, Prantsusmaad ja, ja teises ilmas oleksid, oleksid toona ajanud teistsugust poliitikat, kas siis oleks ajalugu kujunenud teistsuguseks, on, on küsimus. Me ei saagi sellele vastust, aga, aga noh, küsimus on selles, et kas dialoog viib ühel hetkel parema tulemuseni või mitte, see on, see on küsimus, et arvatakse, et et me oleme ka Eestis kuulnud hinnanguid, et Putin kindlasti kuhugi enam edasi minna ei taha, et ta ühel hetkel tegeleb lihtsalt selle olukorra klaarimisega, mis on tekkinud ja et, et kindlasti tal ei ole eksponsiivseid kaalutlusi seoses balti riikidega ja nii edasi, et on ka selliseid hinnanguid kõlanud, aga kui me vaatame nüüd, et mis on ikkagi Venemaa teinud viimase kuue aasta jooksul sõda Gruusias, nüüd sõda Ukrainas ja Krimmi kopeerimine, et neid samme on juba niivõrd palju, mis viitavad väga selgelt ju nendele Venemaa imperialistliku kaalutlustele, mis mis kindlasti peaksid kõiki murelikuks tegema. Järelikult me näeme siin dialoogiga ei ole võimalik olnud Venemaad ohjeldada, ehk siis Venemaa ei pea seda dialoogi oluliseks, järelikult sanktsioonide küsimus muutub ikkagi järjest olulisemaks. Ehk siis Venemaa ühel hetkel peab aru saama sellest, et et täiesti segamatult karistamatult tegutsemine tänases maailmas ei tohiks olla võimalik. Mis puudutab Venemaa ekspansiooni, siis, siis loomulikult vaevalt Putinil on kusagil sahtlis selline kava, et, et 2008, Gruusia 2014 Ukraina 2015, Moldova 2016 Lätti 2017 Eesti, et selles mõttes seda, seda kindlasti ei ole. Aga kui see selline selline alusmõtlemine või selline strateegiline poliitika ikkagi on onu agressiivne suunatud nagu laienemise ta siis siis need ohud muidugi on olemas ja. Ma juhin tähele, võivad millalgi võtnud realiseerunud ma juhiks tähelepanu sellele, mis täna toimub Venemaa meedias ja vaadates, kuidas Venemaa meedia need viimase poolteise nädala jooksul käitunud, siis siis algselt pärast lennud kuigi allakukkumist või allatulistamist oli Venemaa meedia segaduses ja kobati pimeduses ja ei, ei suudetud ei suudetud jõuliselt oma oma sõnumit edastada ja vahepeal oli, oli, oli segadus majas, aga, aga mida aeg edasi, seda selgemaks on, on Venemaa meedia seisukoht läinud ja, ja võib öelda, et see on täiesti risti vastupidine Lääne meedias esitajatele ehk siis kui lääne meedias on kõlanud ühesugused väited, siis Venemaa meedias on väited just risti vastupidised. Mis veel silma hakkab ja mida mitmed meediaanalüütikud on ka tähele pannud? Hästi palju kasutatakse Venemaa meedias eksperte. Me kõikvõimalikke eksperte küll küll sõjaväelasi, küll küll kõikvõimalike instituutide teadlasi ja kõik nad räägivad justkui ühte juttu, see, see, see kõik läheb väga selgelt ühte väravasse, et, et selgitada, et inimestel ei tekiks mitte kahtlusevarjundit, kes tulistas lennuki alla, kes on selles süüdi, kes seda mahistab, kelle huvides see kõik toimub ja nii edasi. Ainukene probleem on Vene meedias, et neil napib fakte ja faktidega on meil pahasti, sellepärast et kui me vaatame jätkuvalt ja paneme need faktid kõrvale, mis on esitatud Ukraina poolt mida kinnitavad veel ka lääneriigid ja, ja mis on kohapealsete inimeste vestlustest välja tulnud ja siis panna kõrvale need Venemaa pakti siis need Venemaa fakte, noh, need on sellised umbisikuliselt sageli ka ka ümber lükatavad. Sageli on tegu lihtsalt lausvalega, meenutame siin kasvõi see vihje Hispaania lennujuhi Twitteri kontole, selgus, et see oli vale konto ja mingisugustest Hispaania lennujuhtide säutsudest teemale. Et õhus on olnud ka Ukraina hävitajad selle Malaisia lennuki ümber, et midagi sellist ei ole tegelikult aset leidnud. Nii et, et Venemaa kõige kõige suurem nõrkus on selles küsimuses, meil ei, meil napib fakte ja meile meil on ainult teooriad, versioonid. Aga, aga kui see siseriiklikult töötab ja tõenäoliselt ka siseriiklikult töötab, siis, siis noh, siin on, ei ole siin, ei ole kahjuks kahjuks Lääne meediale enam midagi võimalik teha, siin on üks oluline nüanss veel. Ja meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev ütles paar päeva tagasi vikerraadio saates uudis pluss et rääkides Moskvas inimestega tänavalt olnud seisukohal. Nad on valdavalt seisukohal, et kõik valetavad. Aga kui kõik valetavad, järelikult tuleb hoida omade poole. Jah, ütleme seal nüüd seal seda katastroofi kirjeldus, aga, aga kus võib tekkida nagu probleem võib-olla, mida ka lääneriigid võivad peljata, on ikkagi see, et kui Venemaa majanduse seis tänasel hetkel on, on kehva ja kui kehtestatakse karmid sanktsioonid, siis võib see majanduse seis minna veel hullemaks ja see võib olla nagu selline süütenöör, mis, mis võib panna vene inimesi mõtlema teistmoodi või, või siis murendada seda Putini võimu. Et kui ikkagi tekib probleem, teeme, et ei suudeta maksta pensione või palku ja tekivad raskused, et siis noh, see on see koht, kus Venemaa võib muutuda, ta võibki muutuda tänu sellele mitte välise otsese välise surve tõttu, vaid vaid sisemise surve tõttu. Ja, ja teine suund on veel oligarhid või siis ütleme Venemaa mõjukad ärimehed, et kui me siin lähiajalugu kui tagasi vaatame, siis ikkagi olulised muutused ja mul on toimunud siis, kui, kui nii-öelda majanduse liit on, on nende muutuste taga ja eme tegelikult ei tea seda, mismoodi võivad käituda Vene oligarhid, et me räägime, Putin on autoritaarne ja nii edasi, aga aga nende, selliste autoritaarsete riikidele on on olnud iseloomulik see, et ühel hetkel lihtsalt toimub mingi mingi võimu võimuvahetus. Ka siin on muidugi pessimistid ütlevad selle esimese asja peale sulle vastuseks, et jah, et, et Venemaa majandus võib halveneda ja inimeste elujärg võib halveneda, aga Putini propagandamasin kanaliseerib selle tekkija viha hoopiski lääne vastu, et näed, Teil on raske, Ameerika on süüdi. Et aga mis puutub seda teist poolt, et mida arvavad need oligarhid, siis? See on küsimus, mis mind tegelikult väga huvitav, sest me räägime küll kohad Putinist, aga ega siis tänapäeva nagu kreml ei ole ainult Putin. Üsna nagu ähmaselt jaama, mida need jõustruktuuride juhid tegelikult arvavad, mida näed, Putini lähikondsed, ärimehed arvavad, et mis mõtted nende peas veerevad, eks ole, et see, et kui nad avalikkuses aeg-ajalt ühte või teist ütlevad, et noh, seda tehakse lihtsalt avalikkuse silmis, aga, aga mis, nagu stsenaariume seal, Kremlis tegelikult erinevates ringkondades kaalutakse, milliseid plusse-miinuseid vaataks, et me ei tea seda. Ma olen vaadanud siin viimaste päevade käsitlusi vene meedias ja, ja, ja ka mitte ainult vene meedias, ka üks Itaalia ajakirjanik on sellest kirjutanud. Jaa, jaa, võetakse siis palgasõdurite kasutamisest Ukraina poolele ta oligarhide poolt kinni maksta, na sõdivad Ukraina poolel mitmed lääneriikide palgasõdurid selle itaalia hääle kohta me ütleme muidugi taustaks, et ajalist on teada, et KGB oli juba nõukogude ajal kasutas selliseid Itaalia Itaalia ajalehti, teatud sõnumite lekita? Jah, no seal oli ka Rootsi snaiprid, kellele ÜRO ei pakkunud piisavalt pinget või väljakutset ja seetõttu tal on parem, justkui ta vist on ka on ka telekaamera ees selle intervjuu andnud, et et aga räägitud on ka loomulikult siis sellest, et et Balti riikidest pärit ma ei tea, kas see nüüd on huumor või ei ole agad valgetest sukkades Baltic naissnaiprid on ka tegutsemas tegutsemas seal, seal kriisipiirkonnas ja, ja see on nüüd küll väga huvitav, et iga kord, kui kusagil teravaks läheb, siis on alati kohal ka Balti naissnaipreid. Noh, see iseenesest oli ju võib-olla oodata ja seda ka siin juba öeldi, et mingile hetkel on vaja võib-olla seda propagandatuld natuke kõrvale suunata sellelt Ukrainas toimuvalt ja siis siis see on olnud tüüpiline Venemaal, et siis ta võtab ette Balti riigid ja snaiprite jutt on ju ka. Uudist nende vene uudistes muidugi montideks Balti riikidele ka Rootsit ja Prantsusmaad ja Poolat, et. Fakte ja nimesid on tõesti taas kord vähe see rootslane, ainuke vist, kes on enam-vähem sellisena mingi konkreetse nime ja näoga nagu figureerinud ja selles mõttes. Ega ei oleks ka midagi nagu üllatav moemaailm on kirju ja on terve seltskond inimesi, kes käivadki, võib olla maailma ühest konfliktipiirkonnast teise. Palgasõduritena raha teenimise või lihtsalt on need napakad ja ja ma usun, et kindlasti. Ühel hetkel võib leida ka Ukraina poolele. Balti naissnaiprite ka seoses on muuseas räägitud sellest, et juba esimese maailmasõja ajal olid tegutsenud leedu naissnaipreid, võib-olla sealt on ka päritsev müüd balti naissnaipritest ja see elab väga jõudsalt edasi ja, ja kui me siin vaatame, et viimase 20 aasta jooksul on räägitud ka balti naissnaipritest pisut Eesti kontekstis, et võib-olla on keegi Eestist pärit, siis ma peaks ütlema küll, et nii väikeses ühiskonnas nagu Eesti ühiskond, et kui ongi naissnaiperid olnud, et siis siis peaks olema juba keegi nendest midagi kuulnud või vähemalt peaksime midagi, et, et need naissnaiprid on siin, on siin kohapeal olnud, aga aga meil ei ole kahjuks selle kohta mingit informatsiooni, küll aga me teame, et meil on väga head naisvehklejad. Et see nädal tõi jälle kinnitust, kahjuks üks vastane jäi võistkondlikult karistamata, aga loodetavasti siis järgmine kord tullakse juba maailmameistrivõistlustel kullale. Aga kui nüüd veel seda teemat natuke arendada, siis, siis Venemaa kontekstis on sellel nädalal väga palju kirgi kütnud ka kirjanik Indrek Hargla seisukoht. Ajakirjas naised, ütles ta vist selle välja, ei olegi vist ajakiri naised rahvateenrite ette võtnud, aga, aga Indrek Hargla ütles seal, et Venemaaga ei ole vaja mingisuguseid asju ajada. Ei kultuurilisi, ei poliitilisi, ta ütleb, et see on ka põhjus, miks miks tema raamatuid vene keelde ei trükita, see on oma omamoodi test selle vastu, mis täna Venemaal toimub, ütleb Indrek Hargla. Ja lisaks ütleb, et kui Eestis müüdavatel toodetel on venekeelne sildistas näiteks piimale on peale kirjutatud malakoosis siis ta ütleb, et protestiks sellise kakskeelsuse vastu ta seda piima joosta. Kui siin korraks tagasi vehklejate juurde tulla, see Sarglaselist boikoteerimist edasi arendades või, või need, kes Hargla seisukohalt ka nõus, et siis peaks ju ka meie b naiskonda boikoteerima mitte neid vastu võtma lennujaamas kunud hõbedaga tagasi tulevad. Seal on ju ka vene nimedega inimesi vehklemas, eks ju. Et noh, minu jaoks argla väljaütlemine oli ikka nagu hämmat tundub nagu hämmastav tundub, tundub lihtsalt rumalat. Et ma seda loogikat edasi jätkates siis tõenäoliselt määri paska korra nädalas anname venekeelset ajalehte välja, et võiks siis boikoteerida või ETV-s on venekeelsed uudised. Harda oma selles äärmusluse muidugi muutub täiesti absurdseks, kuigi ma mingil määral isegi mõistan, võib-olla seda seal mingilt taustal olevat. Emotsiooni, et ma räägin inimestega, ainult et paljusid unistused ongi seda mida sa ise vist ennem ka mainisin, jõuetud viha, et, et noh, et näed mida nad teevad seal ukrainlased, et midagi oleks vaja teha, aga nagu midagi midagi konkreetset ei olegi teha. Aga noh, see Hargla jah, et kaldu täiesti absurdi. Probleem on tegelikult ju see, ta vastandab ühte rahvust ja, ja mis, mis sealt, mis see tegelikult ka on olnud Venemaa nagu selline poliitiline eesmärk või ütleme, Putini eesmärk ongi tekitada viha erinevate inimeste erinevate rahvuste vahel südamele näeme sealsamas Ukrainas, seda me oleme näinud siin Eestis. Seda ma näinud vene saatkonna tegevusteks võtame kas või selle pronks, pronkssõduri eesmärk on, on tekitada konflikte ja noh, kui me nagu sellega nüüd ise kaasa lähme ja asu, asume nagu samale tasemele, et siis noh, see ei ole mõistlik marked. Et. Ma ise, muuseas, olen olen ka selle peale mõelnud ja, ja proovinud ka oma testides kõnes näiteks kasutada rohkem Putin, Keremmel ja vähem selliseid nagu vene või, või Venemaa sihuke natuke nagu teadlik valik kohe teha vahet ühel mingisugusel maal või kultuuril või rahval. Ja teiselt poolt siis konkreetselt võimul oleval seltskonnale. Jah, keele ja inimesed võiks välja jätta ja kui me räägime siis või kritiseerime siin Venemaa käitumist, siis me peame siin ennekõike ikkagi silmas Venemaa imperialistliku käitumist, ymber realistlikke püüdlusi ja, ja, ja see on see teema, mida, mida kritiseeritakse, aga kindlasti mitte mitte rahvust või keelt, aga, aga küsimus on ka selles, et kuidas me kohalik, kelle siin Eestis vene keelt rääkivatele inimestele seda selgitama. Ja, ja kas see, kas see jõuab kõik kohale, see on, see on küsimus, kas meil on piisavalt. Ja me ei selgita, ei jõua, me oleme sellest 20 aastat rääkinud, et kuidas neile selgitada, kuidas nendega suhelda ja ei jõua kohale. Ja ega me ei selgita ja sihuke. Natukene aitaks seda selgitada, Hargla raamatud oleksid Vene keel vene keeles ilmuksid, et, et kasvõi meie noh, tegemist on heade raamatutega täiustanud rea kirjanikuga. Et, et võib-olla tema väljaütlemistele oleks, oleks olulisem mõju ja ta suudaks mõjutada nagu seda kohapealset vene inimest, kui vene inimene oleks tema loominguga tuttav, eks. Aga selline nagu noh, kapsaldumine, vastandumine, see, see tegelikult ei, ei lahenda midagi. Vaatame siinkohal teemat ja hakkame rääkima pisut eelseisvatest, riigikogu valimistest ja sellel nädalal on riigikogu valimised tulnud meediapilti üsna huvitava lähenemisega, nimelt et on siis räägitud tõmblukumeetodist või, või ka triibulistest nimekirjadest ja eelkõige on siis veetud siin silmas seda, et nimekirjades oleks enam-vähem suhteliselt või, või üle ühe naisi või mehi, kuidas soovitajad naiste ja meeste tasakaal oleks nimekirjades natukene parem ja seega ka järgmises riigikogus oleks naiste ja meeste tasakaal on natukene parem kui, kui praeguses või varasemates koosseisudes ja võrdõigusvolinik küll vist võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse, mis iganes, see on, väga keeruline nimi igal juhul, ühesõnaga ütleme võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepp, päran sellel puhul sõna võtnud ja ja ta ja ta ja ta on välja toonud ka selle, et kõikides riigikogu koosseisudes pärast 90 esimest aastat ei ole naiste osakaal olnud suurem kui 22 protsenti. Ta leiab, et see on liiga vähe ja, ja arutledes nende võimaluste üle, mida siis kuidas Lando ta leiab, et, et need nimekirjad võiksid olla tõmbluku meetodil mees, naine, mees, naine, et selline olukord võiks juba natukene seda olukorda hakata parandama. Ja, ja see on tekitanud väga elava diskussiooni. Sotsid ütlesid selle peale, et nemad oleksid kohe nõus, et 40 protsenti kandidaatidest oleks neil naised Isamaa ja Res Publica Liidust on kommenteerinud naispoliitikud, kes ka pigem toetavad, noh, loomulikult toetavad. Keskerakond ütleb, et me nendel on olnud tõmblukumeetod juba kasutusel ja Reformierakond ütleb, et me, et see teema on natukene ülepaisutatud ja me ei peaks seda teemat üldse niimoodi käsitlema. Või siis nad ütlevad, et, et see ei ole nii tõsine probleem, et sellele peaks nii palju aega pühendama, vähemalt nii on mul Reformierakonna seisukohast mulje jäänud. Kuidas hinnata? Minule minule meeldiks, kui, kui riigikogus oleks naiste osakaal suurem kui see 80 90 protsenti meeste kasuks praegu, mis on viimastel koosseisudes olnud. Ja, ja see, et need sotsid on välja öelnud, et nemad, et oma valimisnimekirja kavatsevad niimoodi teha, et jälgida seda nii-öelda soolist võrdsust senisest senisest rohkem, et, et iseenesest on see see positiivne, sellepärast et sotsid on ju ju seda teemat nagu põhjalikult üleval hoidnud või selle teemaga tegelenud ja teatud sotside teatud sotside eriti aga, aga selles mõttes, et nüüd on nagu noh, ongi nad tegudele asunud, mis on iseenesest positiivne ja eks me siis saame nagu valimistel riigikogu valimistel ka näha, et, et mismoodi see, mismoodi nagu valija seda vastu võtab. Aga küll ma olen nagu seda meelt, et, et sellist mingite, kus sunduslik võimet kuskil paneme nüüd paika reeglid ja mingid suhtarvud, et, et siis nii peab olema. Et noh, sellel ei ole, ei ole mõtet. Korra põikan siin selle Euroopa Komisjoni volinike teema juurde, et minu arust seal näitab, näitab seda absurdsusest, kuidas praegu on ekse komisjoni moodustamine nagu kas, kas lõhki aga, aga selliste probleemide ees, sest sest tahetakse naise, aga aga, aga liikmesriigid ei, ei suuda neid esitada. No sotsidel on lihtsalt endal hea võimalus teha seda näidata eeskuju. Kui nüüd kevadel seda koalitsioonilepingut sõlmiti Reformierakonna ja sotside vahel, siis oli ka sotside poole pealt Marianne Mikko eestvedamisel taheti sinna lepingusse sisse kirjutada tõmbliku printsiip. Aga nii palju kui ma tean, siis Reformierakonna vastus oli just selline, et aga tehke, keegi ei keela teil. Et miks te siia ma ise pole teinud? Tõe kriteerium pidi praktika, ma vaatame, mis meil tänasest riigikogu koosseisust vastu vaatab. Ja tõesti sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonis on kõige rohkem naisi, 19-st kuus on, on seal seal naispoliitikud. Keskerakonnas on 21-st viis, tõsi see seis oli neil natukene parem, aga vahepeal on, on neil fraktsioonist lahkunud üks üks naispoliitik, too on, see on see number just selline ja Yana Toomi lahkumine ei lähe selles mõttes arvesse, tasemed asemele tuli ka naispoliitik, nii et, et see see suhe ei, ei muutunud. Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioonis on 22-st fraktsiooni liikmest viis naispoliitikud ja reformierakond on selle tasakaalu poole pealt kõige halvemas seisus. Kolm naispoliitikud 33-st ja fraktsiooni mittekuuluvad puhul on see seis siis kuuest poliitikust on, on üks naispoliitik, ega kellelgi see seisnud väga hea ei ole. Samal ajal kui Reformierakonna seisu vaadata, siis Reformierakond peaks juba ainuüksi nende numbrite pärast rohkem naispoliitikutele panustama, sellepärast et neil on ainult 10 protsenti parlamendis esindatud poliitikutest naispoliitikud ja siinkohal tuleks tuleks küll hakata rohkem tööd tegema, aga mulle tundub, et et siin ka ühiskonnas on viimasel ajal siiski toimumas mingi muutus, et, et ka erakonnad on ise arusaamas, et värvikate ja selliste jõuliste võib-olla ka dünaamiliste naispoliitikud toomine esiplaanile on oluline. Nad ise üritavad ka seda teha, et lisaks juba juba teada-tuntud mees poliitikutele, kes on päris pikka aega Eesti poliitikas figureerinud, siis just viimasel ajal on on tendents, et üritatakse sisse tuua uusi ja värskeid naispoliitikuid ja tõenäoliselt järgmiste riigikogu valimiste kontekstis me näeme seda veelgi. Rohkem panus naispoliitikutele kasvab, küsimus on nüüd selles, et kas minnakse tõmblukumeetodile võiminud. Kui me vaatame viimaseid Europarlamendi valimisi, siis ma kuigi kuigi jah, see võrdlus ei ole päris õige, aga siiski mõelge nüüd ise naispoliitik 12.-lt kohalt. Hea kampaania hea sihitud kampaaniaga ja väga kindla valijaskonnaga suudab teha sama tulemuse kui erakonna esimees number ühena. Ja siin võib kõikvõimalikke põhjuseid tuua, aga, aga ma arvan, et erakonna esimees ei läinud kindlasti seda võitlust kaotama, lihtsalt naispoliitik võitis sellelt 12.-lt kohalt. Keskerakonnale ma viitan keskerakonnale Eeaa toomine. Aga tema, ma nüüd sõda on juba raske hinnata, mina seda ei suuda, et kui palju tema selles edus oli, oli põhjus selles, et on naine või kui palju nagu muudel teguritel. Ehk siis mingil teisel tõmblukul? No ja me võime siin millest iganes rääkida, aga, aga vähemalt märgiliselt see, et tuleb kandidaat 12.-lt kohalt, edestab esimeste ka see näitab, et, et me võime ju tõmbloku meetodit teha, aga kuna ka riigikogu valimistel on tegu avatud nimekirjadega, siis hea kandidaat võib ringkonna nimekirjas või ka üleriigilises nimekirjas olla viimasel kohal, aga hea kampaaniaga võib teha niivõrd hea tulemuseta, jõuab ühel hetkel ikkagi etteotsa. Et võib, aga riigikogu valimisnimekirjade koostamine on ikkagi natuke teistsugune, sõltub väga paljuski ka erakonna nii-öelda keskaparaadist ja, ja seal on ikkagi võimalik erakondadele ise mõjutada seda, et, et naised oleksid parematel kohtadel, kui, kui nad nagu soovivad seal sellist noh, ütleme, esiletõus on, on keerulisem, kui oli europarlamendi valimistel kuskilt lõpust tulla ja teha hea tulemus. Aga samas, kui veel natukene rääkida siis naispoliitikute esiletõstmisest, siis, siis kui seda nüüd hakata nagu vägisi tegema, et me, et meil meil tekib juskui kvoodikohustus või et me peame nüüd need naispoliitikud kindlasti Riigikogusse sisse saama ja hakkame seda hakkame seda vägisi tegema, siis, siis see võib anda Vastupidise tulemused kindlasti ka nii ei saa läheneda, et, et reeglina ikkagi me eeldame, et me saaks võimalikult kõige parema riigikogu ja, ja sellisel juhul erakonnad kindlasti peavad ka väga tõsiselt kaaluma neid naiskandidaate, keda nad hakkavad siis nimekirjadesse panema ja kui nad senisest oluliselt rohkem toovad, et ja et millisel siis kandidaadil on see kvaliteet ja millisel mitte, kellele nad teevad seda kampaaniat, keda nad esile tõstavad ja nii edasi. Et kindlasti kindlasti nad nad väga tõsiselt analüüsivad seda, aga ühel hetkel, kui hakatakse tõstma esimene naiskandidaate võib-olla, kes oma oma oskuste, teadmiste ja, ja isikuomaduste tõttu võib-olla ei peakski töötama üldse parlamendis arendama sel ajal, kui erakondlik aparaat ühel hetkel lihtsalt Bushil need inimesed sinna sisse siis kas ka see on demokraatiale kõige parem? Mitte nagu eriti sellepärast ei muretseks praegu, et hetkel on ikkagi See nii tugevalt naiste kahjuks need numbrid, et. Et see, et kui natuke rohkem naisi saaks, parlamenti oleks, kukuvad see ikkagi väga hea, et ma nagu eriti ei muretse selle pärast, et äkki hakatakse Bushi ma nüüd ma ei tea, rumalaid või tobedaid või pushitakse rumalate tobedaid mehi, et et ei ole vahet. Aga see selle kvootide teema või noh, sedasama Ansipi küsimuseks, et kus öeldakse, et üheksa naist oleks vaja vähemalt Euroopa Komisjoni volinik, eks kuna siis 12 riik on esitanud ühtegi naist, sealhulgas ei ole. Et siis see näitab tegelikult seda absurdsusteni, tulgu eesti, Eesti nüüd on valiku ees, et kas Ansip või, või siis aitame unkarite, esitame kellelegi naiseta. Kui praegu otsustaks esitada, ma olen naised, tegelikult esitame halvema kandidaadi võimalikest. Et noh, selles mõttes võib-olla seda sugu ei peaks alati nii palju tähtsustama, vaid peaks peaks vaatama nagu muid. Aga vaatame pisut teistmoodi, Ansip on üks väheseid peaministreid ekspeaministreid, kes on seal kandidaatide nimekirjas. Ansip on üks väheseid liberaale, kes on seal nimekirjas, võib-olla tuleb veel Rootsist sisse Margot Volst rõõm. Ja, ja sellisel juhul võib öelda, et liberaalide puhul on on 50 50 ehk siis mees naine ja, ja sellega on justkui see kvoot väga hästi täidetud, et võib-olla siis. Pluss Ansipile vähesed, kes kandideeris Euroopa Parlamendi valimistel ja võitis, eks ole, omas Reinis, et tal on, tal on tinglikult öeldes on tal rahva mandaat, eks ole. Tal on neid argumente päris palju, mis räägivad tema kasuks, mistõttu ma kahtlen, kas Juncker julgeb Ansipi kandidatuuri kallale minna. Aga aga võib arvata, et päris paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides Nii palju, kui mina aru saan, ega seal ei mindagi nagu mingit personaalset millegiga aitaatide kallale, et kui see kui see teema lõpuks kerkib, et peab olema rohkem naisi, siis vist lükatakse tagasi nagu kogu nimekirja hakatakse siis enamasti nagu otsast peale. Seal on see see risk, et parlament võtab kogu kogu koosseisu tagasi lükata, et aga, aga mis mis seal veel nagu selline häiriv kogu selle Euroopa Komisjoni kokkupanemise juures on, on need need vihjed, et et kui kui tuleb naiskandidaate, siis ta saab parema voliniku koha, eks, et mis tegelikult ju räägib vastu nendele samadele inimestele, kes ütlevad, et, et naisi oleks vaja rohkem. Et nad samamoodi kauplevad, et tuleb mainida, näe, siis ta saab tänu sellele, et ta, ta on kindlast soost, parema koha, eks, et mida, mida öeldakse, et, et eelistatakse mehi või, ja nii edasi. Nagu selline noh, minu arust läinud absurdini või noh, see volinike, Euroopa komisjoni moodustamine näitab, mida me võiksime Eestis vältida sellel sellel teemal. Ehk siis e-kvootidele täpselt siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja täna olid rahvateenrite stuudios Mikk Salu, Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar.